Eesti soovib saada desarmeerimiskonverentsi liikmeks

Nr 50-E
 

Välisminister Urmas Paet ütles eile Genfis desarmeerimiskonverentsi kõrgetasemelisel istungil, et Eesti soovib saada selle foorumi liikmeks. „Desarmeerimiskonverents tegeleb globaalsete julgeolekumuredega, mille lahendamisse peaks olema kaasatud maksimaalselt palju riike. Julgeolekuprobleemidel on universaalne mõju. Seega peaks kõikidel huvitatud riikidel olema võimalus osaleda aktiivselt rahvusvahelistes desarmeerimisalastes läbirääkimistes foorumi liikmetena,“ lisas ta.  Tänaseks on 25 riiki näidanud huvi saada konverentsi liikmeks.

Paet märkis, et desarmeerimiskonverentsi tegevuse pikaajaline ummikseis on murettekitav, mis näitab nii poliitilise tahte puudumist tegeleda sisuliste julgeolekuküsimustega kui ka ohtu foorumi usaldusväärsusele ja legitiimsusele. „Tuleb kiiresti leida parim lahendus ummikseisust väljumiseks. Konverentsi selge eesmärk on täita neid ülesandeid, milleks ta loodi – pidamaks läbirääkimisi rahvusvaheliste desarmeerimislepingute sõlmimiseks,“ lisas ta.

Välisminister Paeti sõnul tooks ka kodanikuühiskonna kaasamine desarmeerimiskonverentsi tegevusse suurt lisaväärtust. „Valitsusväliste organisatsioonide ning teadusasutuste kaasamine desarmeerimist puudutavate küsimuste lahendamisse oleks kasulik kõigile osalistele,“ lisas ta.

Eesti esitas taotluse desarmeerimiskonverentsi liikmeks saamiseks 2001. aastal ning osaleb foorumi töös vaatlejana alates 2000. aastast.

Desarmeerimiskonverents on ainuke multilateraalseid desarmeerimislepinguid läbirääkiv foorum, mis loodi 1979. aastal. Selle raames on näiteks ette valmistatud keemiarelvade keelustamise konventsioon, bioloogiliste ja toksiinrelvade keelustamise konventsioon ja tuumakatsetuste üldise keelustamise leping. Viimati laienes foorum 1996. aastal ning praegu on liikmeid 65.

VÄLISMINISTEERIUMI PRESSITALITUS
637 7654
521 6821
pressitalitus@mfa.ee