Inimõiguste kohus tegi järjekordse lapseröövi puudutava otsuse

Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) tegi 21.02.2012 otsuse kohtuasjas Karrer vs. Rumeenia (kaebus nr 16965/10), asudes seisukohale, et Rumeenia on rikkunud konventsiooni artiklit 8 (õigus era- ja perekonnaelu austamisele), kuna 25. oktoobri 1980 lapseröövi suhtes tsiviilõiguse kohaldamise rahvusvahelise konventsiooni (edaspidi: Haagi konventsioon) alusel toimunud tagastamismenetlus oli liiga aeglane ega võtnud arvesse lapse huve.

Kaebuse esitas Austria kodanikust isa. 2004. aastal oli kaebaja abiellunud Austrias Rumeenia kodanikust naisega, kellega sai 2006. aastal tütre. 2008. aasta veebruaris taotles lapse ema Austrias lahutust ja sama aasta septembris lahkus koos lapsega Rumeeniasse, kuigi lapse hooldusõiguse menetlus oli alles Austrias pooleli. Lapse isale lahkumisest ei teatatud, kuigi sel ajal oli abikaasadel ühine hooldusõigus. 2008. novembris määrati kaebajale, lapse isale, Austria kohtu poolt kuni lahutuse jõustumiseni ainuhooldusõigus. Juulis 2009 asusid Rumeenia kohud aga seisukohale, et kaebaja poolt Haagi konventsioon alusel esitatud taotlus lapse Austriasse tagastamiseks tuleb jätta rahuldamata, kuna tütre tagasipöördumine Austriasse tekitaks lapsele füüsilist ja psühholoogilist kahju. Rumeenia kohtud märkisid, et kaebaja oli olnud lapse ema suhtes vägivaldne ning selle tõenduseks olid Austria kohtud teinud lapse ema kasuks liginemiskeelumääruse.

EIK oma otsuses rõhutas esiteks, et vanema ja lapse koosolemine on perekonnaelu põhielement ja sellisena kaitstud konventsiooni artikliga 8. EIK märkis edasi, et Rumeenia kohtute viidatud liginemiskeeld kehtis vaid kolm kuud ning seda ei uuendatud. Samuti ei olnud EIK rahul, et Rumeenia kohtud ei olnud viidanud lapse praegusele perekondlikule olukorrale või muudele psühholoogilistele, emotsionaalsetele, materiaalsetele või meditsiinilistele asjaoludele. Tegelikult ei olnud püütudki analüüsida tütre Austriasse tagasipöördumise mõjusid. Rumeenia kohtud ei olnud menetluse käigus lapse isa üle kuulanud ega temalt kirjalikku seisukohta küsinud. EIK leidis, et sellisest võimalusest ilmajätmine ei olnud põhjendatud. Lisaks leidis EIK, et kuigi Haagi konventsioonis ette nähtud 6-nädalast tähtaega ei pea järgima täpselt, oli antud juhul tähtaega ületatud märkimisväärselt – lapse tagastamise menetlus Rumeenia kohtutes kestis 11 kuud. Lõppkokkuvõttes asus EIK seisukohale, et Rumeenia kohtud ei olnud viinud läbi põhjalikku analüüsi, et uurida, mis on lapse paremates huvides ega olnud andnud lapse isale võimalus kohtuasja arutamisel osaleda. EIK tuvastas artikli 8 rikkumise ja mõistis kaebajale mittevaralise kahjuna välja 10 000 eurot.

Otsus inglise keeles

Viimasel ajal on Haagi konventsioonis ette nähtud lapse tagastamismenetlusega seotud otsuste arv EIKis kasvanud. Näiteks 13.12.2011 leidis EIK kohtuasjas X. vs. Läti (kaebus nr 27853/09) Läti-poolse konventsiooni artikli 8 rikkumise. Läti rikkumine seisnes aga selles, et Läti kohtud rahuldasid Haagi konventsiooni alusel esitatud taotluse anda emaga Lätis elav laps tagasi lapse isale Austraaliasse. EIK leidis, et Läti kohtud ei olnud hinnanud lapse paremaid huvisid; samuti ei nõustunud EIK Läti kohtute väidetuga, et Haagi konventsiooni alusel esitatud taotluse arutamisel ei tule hinnata samu asjaolusid kui hooldusõiguse otsustamisel. EIK rõhutas, et Haagi konventsiooni alusel esitatud tagastamistaotluste arutamisel tuleb läbi viia põhjalikud uuringud perekondliku olukorra kohta tervikuna, sh nt ka selle kohta, kas lapse Austraaliasse tagastamisel oleks lapse emal võimalik lapsega kontakti hoida.

Oluline on ka EIK suurkoja 06.07.2010 otsus asjas Neulinger ja Shuruk vs. Šveits (kaebus nr 41615/07), milles EIK tuvastas Šveitsi-poolse rikkumise ja asus seisukohale, et ema poolt Šveitsi viidud poja tagastamine Haagi konventsiooni alusel Iisraelis elavale isale ei oleks lapse huvides ning rikuks inimõiguste konventsiooni. Kuigi EIK möönis, et ema oli pannud toime lapseröövi, rõhutas kohus lapse huvide ülimuslikkust, mis tähendab ühelt poolt küll sidemete jätkumist mõlema vanemaga, kuid ka normaalse kasvukeskkonna tagamist. EIK selgitas, et Haagi konventsioon on eelkõige menetluslik instrument ja mitte inimõigusi reguleeriv rahvusvaheline leping. Seetõttu tuleb EIK sõnul võtta Haagi konventsiooni kohaldamisel arvesse ka seda, kui laps on kohanenud uue elukeskkonnaga. Kuna kõnealuse lapse Šveitsi viimisest oli möödunud juba viis aastat (2-aastane oli saanud 7-aastaseks ja läinud kooli), siis oleks tema tagastamine tähendanud lapsele tõenäoliselt tõsiseid tagajärgi. EIK võttis arvesse ka seda, et ei olnud garanteeritud, et lapse ema ei oleks Iisraelis vangistatud ja sellisel juhul oleks laps jäänud üksi isaga, keda ta ei olnud viis aastat näinud.

Suurkoja otsus inglise keeles

Haagi konventsiooni alusel toimuva tagastamismenetluse kiiruse kohta vt ka varasemad EIK uudised: http://www.vm.ee/?q=node/10742