Välisminister Urmas Paeti ettekanne Riigikogus Eesti välispoliitikast

Lugupeetav juhataja,
head Riigikogu liikmed,
austatud külalised!

Eesti president Lennart Meri on öelnud: „muutuvas maailmas võidab see, kes maailmaga käib koos, käib natukene kiiremini kui maailm.“ See on ka meie eesmärk välispoliitikas – olla võimalikult reageerimis- ja ennetusvõimelised maailmas toimuvatele muutustele, olgu see siis julgeoleku või heaolu osas. Eesti on järjest tihedamates seostes ka kaugemate piirkondadega, kuid suur osa igapäevastest sidemetest on jätkuvalt muu Euroopaga.

Lühidalt on käesoleval aastal valitsuse peamised välispoliitilised eesmärgid järgnevad. Kaitsta Eesti julgeolekuhuve NATO Chicago tippkohtumisel. Panustada Euroopa majandus- ja võlakriisi lahendamisse. Toetada Eesti ettevõtjaid maailmas. Sellest kõigest tingituna vajab tähelepanu ka meie esinduste võrk ja selle edasiarendamine.

Head kuulajad!

Kriiside valguses on oht muu ära unustada. Meile on oluline, et teiste probleemide varjus ei kahjustu meie julgeolek, mis on vundament, milleta muud heaolu ei ole.

NATO järgmine tippkohtumine toimub mais Chicagos, kus liitlased vaatavad üle NATO kaitsevõime vastavuse tänapäeva vajadustele. Ameerika Ühendriikide juhtroll on oluline ka pärast kaitsekulutuste ja Euroopas paiknevate vägede mõningast vähendamist. USA jääb Euroopaga seotuks, kuid ilmselgelt peavad Euroopa liitlased rohkem tegema. Allianss peab ühiselt tagama, et heidutusvõime ei vähene. Eesti kaitsekulutused on sel aastal 2% sisemajanduse kogutoodangust. Oleme seega alliansiga liitumise ajal võetud kohustuse täitnud. Praeguste eelduste kohaselt on peale Eesti vaid kolm NATO liiget, kes seda 2012. aastal teevad. Et see ei ole sümboolne verstapost, vaid reaalne vajadus, peame tagama, et kahe protsendi nõue püsib edaspidigi NATO peamiste eesmärkide seas.

Ei tohi unustada, et on palju riike väljaspool NATOt, kes kasvatavad kaitsekulutusi. Nii on näiteks lähiregioonis murettekitav Kaliningradi piirkonna jätkuv militariseerimine aga ka relvajõudude suurendamine Leningradi ja Pihkva oblastis.

Hea Riigikogu!

Mul on hea meel, et 8. veebruaril kiitis Põhja-Atlandi Nõukogu heaks NATO õhuturbe missiooni jätkamise Eestis, Lätis ja Leedus. Õhuturbe praegune ja jätkuv lahendus on hea näide liitlaste ühise ressursi ja võimete targast kasutusest ehk nn targa kaitse kontseptsiooni edukast rakendamisest. Õhuturbe tagamisel mängib tulevikus olulist rolli ka Ämari lennubaas, mis on Eesti mahukaim kaitserajatis.

Eelseisvatel USA presidendivalimistel on Eesti ja Euroopa vaatevinklist suur osatähtsus julgeolekupoliitikal, sealhulgas USA kaitse-eelarve muutused ja sõjalised missioonid. Meile on väga oluline, et USA on jätkuvalt pühendunud tugevatele liitlassuhetele Eestiga. Eesti ei võta seda lähedast suhet enesestmõistetavalt. Selle nimel käib aktiivne kahe- ja mitmepoolne töö.

Osaledes Afganistani missioonil, panustab Eesti koos liitlastega meie ühisesse julgeolekusse. Afganistan on endiselt Eestile prioriteetriik nii julgeolekupoliitiliselt kui ka arengukoostöö valdkonnas. Paraku on tegutsemine Afganistanis olnud mitmes mõttes meile väga kõrge hinnaga. Meenutame austusega teiste inimeste elu kaitsel ja Eesti julgeoleku eest langenud Eesti kaitseväelasi, nende seas viimati kapral Agris Hutrofi.

Chicagos soovib allianss kinnitada Afganistanis tegutsemise strateegilise plaani, mis määrab missiooni lähiaastate tegevuse. Eelmisel aastal algas julgeolekuvastutuse üleandmise protsess, mille käigus Afganistan võtab järk-järgult vastutuse üle rahvusvahelise missiooni vägedelt. Üleminekuprotsess on alanud ka Eesti kaitseväe vastutusalas Helmandi provintsis. Selleks, et Afganistani elanikud usaldaksid oma relvajõude – ja meie roll Afganistanis saaks kahaneda –, peavad nad eelkõige usaldama oma riiki. 5. detsembril Bonnis peetud Afganistani-teemaline konverents kinnitas rahvusvahelise abi jätkumist ka vähemalt kümme aastat pärast julgeolekuvastutuse üleminekut Afganistanile endale.

Arengukoostöö Afganistaniga on Eestile kasvava tähtsusega. Me jätkame Helmandi provintsi ülesehitusmeeskonnas tervishoiu küsimuste juhtimise ning meditsiinitöötajate õppekeskuse käivitamisega. Kabulis keskendume oma tegevustes haridusele ja headele valitsemistavadele. Me jätkame ka panustamist NATO väljaõppemissiooni ja Euroopa Liidu politseimissiooni. Soovime aidata Afganistanil jõuda võimeni tagada ise oma elanikele esmased teenused ja nende areng.

Oluline julgeolekupoliitiline valdkond, milles Eesti on ja jääb aktiivseks, on küberturvalisus. NATO on heaks kiitnud küberturvalisuse poliitika printsiibid ning nende rakendamise tegevuskava. Eelmiselgi aastal jätkus tegevus liitlaste kaasamisel Tallinnas asuvasse NATO küberkaitse kompetentsikeskusesse. Liitusid USA ja Poola, ning loodetavasti teevad peatselt sedasama Holland ja Türgi. Soovime, et küberturvalisus paraneks ka EL, Euroopa Nõukogu, ÜRO ning Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni raames tehtava tulemusel.

Kaks aastat tagasi kohtusid esmakordselt NATO välisministrid Tallinnas. Tänavu on suursündmus NATO Parlamentaarse Assamblee kohtumine Tallinnas Eestis. 28 riigi ja 14 partneri osalusel arutame NATO tulevikuarengut. See on Eestile hea võimalus käsitleda meile olulisi kaitsealaseid teemasid.

Samuti soovime arendada Euroopa Liidu ühist julgeoleku- ja kaitsepoliitikat. See toetab ja täiendab NATO rolli meie julgeoleku peamise tagajana. Ilmselgelt peab Euroopa Liit senisest rohkem pingutama.

Valitsus toetab nn Weimari kolmiku – Poola, Prantsusmaa ja Saksamaa – algatust, mille eesmärk on tugevdada EL kriisiohjevõimet. Võimete ühiskasutus on eriti oluline ajal, mil liikmesriikide kaitse-eelarved vähenevad. EL võime missioone ja operatsioone planeerida ning juhtida vajab täiustamist. Euroopa Liidul peab olema reaalselt kasutatav kiirreageerimisvõime ja selleks on Eesti valmis jätkama osalemist ka järgmises Põhjala lahingurühmas.

Konkreetne näide EL julgeoleku- ja kaitsepoliitikasse panustamisest on osalemine piraatlusevastasel operatsioonil Atalanta koostöös Prantsusmaa ja Saksamaaga. Eesti kavatseb sõjaliste missioonide kõrval jätkata ka EL, ÜRO ning Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni tsiviilmissioonidesse panustamist. Eelmise aasta aprillis jõustus rahvusvahelisel tsiviilmissioonil osalemise seadus, mis korrastab ekspertide lähetamist tsiviilmissioonidele. Eestil on praegu rahvusvahelistel missioonidel 17 riigi poolt lähetatud tsiviileksperti. Sellesse valdkonda peame tulevikus veelgi enam panustama.

Lugupeetud Riigikogu!

Rahvusvahelise tähelepanu keskmes on Euroopa võlakriis. Tegemist ei ole euro kriisiga, sest ülemäärased võlad ja defitsiit on probleem valuutast hoolimata. Lahendus saab olla vastutustundlik eelarvepoliitika. Eestil on see õnnestunud hästi, kuid igasugune üleolekutunne oleks kohatu. Naabri mure on ka meie mure ja siseturu tingimustes on see enesestmõistetav. Ometi võime olla rahul, sest Eesti kuvand EL-s on eelmisel aastal tugevnenud – me ühinesime euroga, meie majandus pööras tõusuteele, Eestisse tuleb IT-agentuuri peakorter. „Ärge unustage eestlasi. Nad on parimad eurooplased.“ Nii ütles Otto von Habsburg juba 1993. aastal Londonis.

Mainisin eelnevalt ohtu, mida kriisid julgeolekule võivad kujutada. Suutmatus reaalsust tajuda ja muutunud oludega kohanduda on mitmel pool Euroopas esile toonud populiste. Nii parem- kui pahemäärmuslased on kõhkluseta valmis täitma tühje kohti, mis Euroopa poliitmaastikule on jäänud selliste suurkujude nagu Václav Haveli ja Otto von Habsburgi lahkumisega meie seast eelmisel aastal. Seda enam vajame selget toetust tasakaalukale ja mõistlikule poliitikale ning rohkem usku oma riiki.

Euroopal on eeldused kriisist edukalt väljuda. EL liikmesriigid on tugevdanud finantsdistsipliini, vastastikust makromajanduslikku järelevalvet, rahanduse reegleid. Oleme kokku leppinud võlakoormuse ja defitsiidi vähendamises. Oleme loonud reservfondid ning ajutise iseloomuga Euroopa Finantsstabiilsuse Fondist on saamas alaline Euroopa stabiilsusmehhanism. Euroopa riigid ei ole ainsad, kellel on suured võlakoormad, kuid ometi oleme meie need, kes on nende ohjamiseks kõige rohkem teinud. Seda kinnistab veelgi 25 riigi vahel sõlmitav fiskaalleping, mida tulevikus loodetavasti laiendatakse kogu EL-le. Samuti väärib meenutamist maailmas unikaalne inimeste, kapitali, kaupade ja teenuste vaba liikumine. Kuigi konkurentsivõime parandamiseks on EL-l veel palju teha, on olemasoleva siseturu edasiarendamine – sealhulgas ühtse digitaalse siseturu arendamine – kõige efektiivsem EL käes olev vahend majanduskasvu ergutamiseks. Seega ma laiendaks seda, mida ütlesin oma riiki uskumise kohta, kogu Euroopale.

Head kuulajad!

Euroopa julgeoleku ja heaolu suurendamisel on samuti tähtis püsiva ja sisuka EL naabruspoliitika jätkuv elluviimine. Eelmise aasta detsembris otsustas EL alustada läbirääkimisi Moldova ja Georgiaga ulatuslike ja kõikehõlmavate vabakaubanduslepingute sõlmimiseks. Eelmisel aastal jõudsid lõpule Ukrainaga sõlmitava assotsiatsioonilepingu läbirääkimised, kuid lepingule allakirjutamine sõltub ennekõike Ukraina sisearengust. Valgevenega on riigi praeguses poliitilises olukorras võimalik suhelda vaid kodanikuühiskonda, opositsiooni ja sõltumatut meediat toetades, mida oleme uusi võimalusi otsides ka teinud. Kuid olukord peab muutuma. Inimõiguste rikkumised Valgevenes keset Euroopas ei ole aktsepteeritavad.

Euroopa lõunanaabruses ehk suures osas araabia maailmast alanud pöördelised protsessid on kaasa toonud Eesti kasvava tähelepanu sealsetele arengusuundadele. Uurime võimalusi kuidas kaasa aidata, kas demokraatiat toetavate institutsioonide ülesehitamisel või tehniliste lahenduste arendamisel, et laialdasemalt rakendada e-riigi võimalusi, nt Tuneesias. Kogu maailm võidab, kui korrumpeerunud ja autokraatlike valitsuste kukkumisel suudavad araabia rahvad leida tee vabama ja õiglasema ühiskonna suunas. Rahvusvahelise kogukonna toetust vajab praegu Süüria rahvas. Euroopa Liit, nagu ka lääs laiemalt, jätkab survet sealsele režiimile, isegi kui osa riike seda takistada üritavad.

Araabia riikide muudatuste kõrval nõuab jätkuvalt tähelepanu Iisraeli-Palestiina suhete korrastamine. Mõlemal rahval on õigus elada rahus ja turvalises keskkonnas. Selle eeldus on kahe riigi lahendus. Hoolimata olukorra keerukusest ja näilisest ummikseisust, on oluline jätkata rahvusvahelisi pingutusi kahepoolseteks läbirääkimiseks vajaliku õhkkonna loomiseks. Lahendus on võimalik vaid siis, kui edaspidi õnnestub vältida protsessi kahjustavaid ühepoolseid samme. Tähelepanelikult tuleb jälgida sündmusi Iraanis, mis ohustavad kogu regiooni, sealhulgas otseselt ka rahuprotsessi.

Euroopa Liidu laienemise osas oli olulisim saavutus Horvaatiaga liitumisläbirääkimiste lõpetamine eelmise aasta juunis ning ühinemislepingu allkirjastamine eelmise aasta lõpus. Märtsis esitame Horvaatia ühinemislepingu ka Riigikogule ratifitseerimiseks. Horvaatia liitumine EL-ga on hea näide, et EL peab kinni omapoolsetest lubadustest, kui kõik kokkulepitud tingimused on täidetud. Loodetavasti saame varsti alustada liitumisläbirääkimisi Montenegroga ja ka Makedooniaga ning anda Serbiale kandidaatriigi staatuse. Läbirääkimiste kiire edenemine Islandiga võiks viia peatse liitumiseni EL-ga. Türgi on olnud ja jääb EL-le oluliseks. Liitumisprotsess, mis on kasulik nii Türgile endale kui ka Euroopa Liidule, peab jätkuma.

Põhja-Balti, n-ö NB8, regioon on üks hoogsamini arenevaid maailmas. Poliitiliselt, majanduslikult, rahanduslikult, sotsiaalselt ja ka muudes valdkondades on kõik neis riikides kas väga heas või võrdlemisi heas korras. See kehtib ka siis, kui kaasame lisaks NB8 riikidele Saksamaa ja Poola, kes Läänemere regiooni veelgi tugevdavad.

Balti koostöö eesistujana eelmisel aastal keskendusime kolmele valdkonnale: energeetika, transport ning teadmistepõhine majandus. Rail Balticu väljaarendamine on ülimalt oluline. Välispoliitiliselt on tähtis ka Soome ja Poola selge toetus sellele projektile.

Ettevaatavalt on 2014. aasta Eestile kujunemas Läänemere aastaks, sest oleme üheaegselt NB8, Balti koostöö ja ka Läänemeremaade Nõukogu eesistuja.

Nii Eestile kui ka meie EL lähinaabritele on üks olulisemaid küsimusi kestlik energeetika. Sealjuures on tähtsaim omavaheline energia- ning gaasituru ühendamine. Euroopa Komisjon on teinud väga head tööd, et alustada energiasaarte sidumist Euroopa Liidu põhituruga. Läänemere energiaturgude seostamise kava on nimetatud protsessi parim näide. Estlink-2 elektrikaabli valmimisel paraneb märgatavalt Eesti seotus Põhjamaade elektritaristuga.

Küsimused, millele lahenduse leidmine seisab ees alanud aastal, on Leedu Visaginase tuumajaama rajamise lepingu sõlmimine ning regionaalse veeldatud maagaasi terminali asukohas kokkuleppimine. Üks suuremaid väljakutseid lähemate aastate perspektiivis on Eesti ning meie Balti partnerite energiasüsteemide täielik lõimimine Euroopa Liiduga.

Eesti üks peamisi prioriteete EL-s on Läänemere strateegia. Poola eesistumise kestel on tehtud strateegia edasiarendamiseks head tööd, mille jätkumist loodame Taanilt. Et strateegia elluviimine oleks toetatud ka vajalike finantsvahenditega, loodame Taani eesistumise ajal uuendada LMS tegevuskava. Samuti töötame selle nimel, et uued LMS rahastamispõhimõtted kinnistuksid ka järgmises EL eelarveraamistikus.


Lugupeetud Riigikogu!

On oluline, et Euroopa Liit toetab ka edaspidi demokraatia, õigusriigi ning kodanikuühiskonna arengut Venemaal. Loodetavasti on Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioonil ühel päeval võimalik anda ka positiivne hinnang Vene valimiste vabaduse astmele. Kodanikuühiskonna tugevnemine Venemaal on igati tervitatav.

Pärast peaaegu kakskümmend aastat kestnud läbirääkimisi on Venemaa liitumas Maailma Kaubandusorganisatsiooniga. Sellel on positiivne mõju meie kauabandussuhetele. Eesti jaoks olulisemate küsimustena vähenevad Venemaa poolt rakendatavad eksporditollid ümarpuidule ning ühtlustuvad Venemaa-siseste ja üle piiri kulgevate kaubavedude raudteetariifid.

Eesti ja Venemaa suhetes oli kesksel kohal lepinguliste suhete täiendamine. Eelmisel aastal kirjutasime alla pensionilepingule ja tagasivõtulepingu rakendusprotokollile. Muutsime ka piiri läbilaskepunktide kokkulepet.

Lugupeetud Riigikogu!

Meid ümbritsev laiem maailm mõjutab Eestit rohkem kui kunagi varem. Kakskümmend aastat tagasi meile kaugetena näinud teemad nõuavad aina rohkem tähelepanu.

Eesti eesmärk on sel aastal toimuvatel valimistel saada valituks ÜRO Inimõiguste Nõukogusse perioodiks 2013-2015. Inimõiguste kaitse ja edendamine on üks Eesti prioriteete. Oleme aasta-aastalt tõhustanud inimõigustealast rahvusvahelist tegevust, keskendudes eriti naiste ja laste õigustele. Inimõiguste eest seismise vaatevinklist on oluline, et Rahvusvahelise Kriminaalkohtu liikmesriikide assamblee tööd juhib järgmisel kolmel aastal Eesti esindaja. See on tunnustus Eesti senisele tegevusele Rahvusvahelise Kriminaalkohtu ja rahvusvaheliste tribunalide toetamisel.

Eesti on õigusriik. Seetõttu on sõna- ja väljendusvabadus internetis viimasel ajal meie erilise tähelepanu keskmes olnud ja jääb sinna edaspidigi. Väljendusvabadus on inimõigus ka küberkeskkonnas ning valitsus seisab selle põhimõtte eest. Detsembris toimunud Haagi kõrgetasemelisel internetivabaduse konverentsil liitus Eesti riikide koalitsiooniga, mis lähtub põhimõttest, et ka küberkeskkonnas on väljendusvabadus inimõigus. Interneti kättesaadavust on vaja toetada ja laiendada. Kindlasti saab väljendusvabadusest internetis üks nendest teemadest, mida arendame edasi rahvusvaheliselt, kui saame ÜRO Inimõiguste Nõukogu liikmeks.

Head kuulajad!

Arengukoostöö ilmestab riigi globaalset vastutust. Soovime tõsta ametliku arengukoostöö osa riigieelarves vähemalt 0,17%-ni SKT-st aastaks 2015. Üha enam on meie arengukoostöö panus seotud e-riigi teenuste tutvustamise ja partnerriikide toetamisega selle valdkonna arendamisel.

Afganistan – mida juba mainisin – ja Euroopa Liidu idapartnerluse riigid on jätkuvalt Eesti arengukoostöö eelissuund. Põhiliselt keskendume Georgiale, Moldovale, Ukrainale ja Valgevenele. Meile oluliste teemade hulka kuuluvad eeskätt haridussektori tugevdamine, hea valitsemistava ja demokraatia edendamine ning majanduse toetamine. Idapartnerluse riikide reformiprotsesside toetamine ja ametnike koolitus on alates eelmisest aastast koondunud Eesti Idapartnerluse Keskusesse.

Eesti on aasta-aastalt kasvavas mahus suunanud humanitaarabi inimkannatuste leevendamiseks kriisipiirkondadesse, nagu nt Lõuna-Sudaan, Pakistan, Liibüa ja Elevandiluurannik. Lisaks ohvriterohketele Jaapani ja Türgi maavärinatele, oli 2011. aastal maailma tähelepanu pööratud Aafrika sarvele, kus tekkis viimase kahekümne aasta suurim näljahäda.

Üleilmastumine loob aga nii uusi vajadusi kui ka võimalusi. Eesti vabakonnast „Teeme ära!“ sai alguse globaalne „Let’s do it!“ Käesoleva aasta eesmärk on 100 riigis 100 miljoni osalejaga 100 miljonit tonni prügi korjata. See on järjekordne ilmekas näide sellest, et kui meie algatused on head, võtab maailm nad vastu. Väiksus ei tähenda piiratust.

Head kuulajad!

Eesti peab kasvama nii maailmas kui ka Euroopas ning ühtlasi maailmas koos Euroopaga.  Aasia majanduslik tõus ja globaalne tähelepanu kogu regioonile kajastub ka Eesti välispoliitikas. Tegemist on perspektiivika piirkonnaga, millel on meile palju potentsiaali. Piltlikult öeldes oleme suhetes Aasiaga alles teekonna alguses, kuid viimaste aastate dünaamikat peegeldavad nii meie esindatuse kasv Aasia-Vaikse ookeani regioonis kui ka vastastikuste kõrgetasemeliste visiitide arvu oluline suurenemine. Tervitatav on ka Riigikogu aktiivsus Aasia suunal, kus oluline roll on eeloleval Aasia arutelul.

Suhted Indiaga on aktiivsemad kui kunagi varem. Möödunud aastal külastas Eestit kolm India ministrit. Eesti e-valitsemise kogemus on vastastikune huviobjekt. Eesti Arengufondi India seire projekt omakorda kaardistab majandus- ja ärisuhteid ning tulevikuvõimalusi laiemalt. Et toetada seniseid ettevõtmisi, aidata kaasa ärisidemete loomisele ja tagada konsulaarteenused kohapeal ning edendada haridus- ja kultuurikontakte, otsustas valitsus luua Eesti saatkonna New Delhisse.

Kuigi märtsikuine maavärin Jaapanis ja järgnenud Fukushima tuumaõnnetus lõi segi paljud koostööplaanid, näitas kontaktide jätkamine suhete tugevust. Lisaks enesestmõistetavale moraalsele ja poliitilisele toele on Eesti ka humanitaarabi vallas oma rahalise panuse andnud Jaapani Punase Risti vahendusel. Rasketest oludest hoolimata oleme leidnud ka uusi võimalusi teha ulatuslikumat majanduskoostööd Jaapaniga. Hea näide on Mitsubishiga aastatel 2011–2013 teostatav maailmas unikaalne projekt: saastekvoodimüügi tulemusena on plaanis rajada tervet riiki katva elektriautode laadimise taristu ning Eesti teedele jõuab üle viiesaja Mitsubishi elektriauto.

Hiinaga jätkub ja areneb koostöö nii kahepoolselt kui ka rahvusvaheliselt. Eelmisel aastal avasime aukonsulaadi Hong Kongis, mille tööst ja tegevusest – nagu ka läinud aastal täie töövõime saavutanud Šanghai peakonsulaadi puhul – ootame abi riikidevaheliste ärisidemete edenemisele ja tuge piirkonnas viibivatele Eesti kodanikele.

Kasvava tähelepanu all on samuti suhtluse tõhustamine Kagu-Aasia riikidega. Piirkond on oluline nii tuleviku majandus- kui ka julgeolekuhuvisid silmas pidades. Kuu aega tagasi tulin Indoneesiast ühisvisiidilt Soome euroasjade ja väliskaubandusministri Alexander Stubbi ning Eesti ja Soome ettevõtjatega. Koostöö meile lähedaste soomlastega sai uue dimensiooni. Käesoleval aastal määrame mõjukamatesse Kagu-Aasia riikidesse – sealhulgas Indoneesiasse – Tallinnas resideeriva suursaadiku, et tugevdada sidemeid ja tõhustada koostööd.

Esinduse rajamine Kesk-Aasiasse on ühendav lüli Euroopa ja Ida-Aasia vahel. Tööd on alustanud meie saatkond Astanas, kust esindame Eestit ka ümbritsevates piirkonna riikides.

Aasia kõrval on tähtsad ka teised maailma piirkonnad, sealhulgas Brasiilia, kes tõusis äsja maailma kuuendaks majanduseks ja kellega Eesti suhted on viimasel ajal tihenenud. Jätkuvalt on meie huvides Brasiiliaga viisavabaduse saavutamine Eesti kodanikele. Brasiilia saatkonna loomine Tallinnas võimaldab meil vastastikku olulisi teemasid regulaarsemalt käsitleda.

Head kuulajad!

Traditsiooniline diplomaatia ja selle olulisus ei ole kuskile kadunud. Sellegipoolest aina süveneb tähelepanu äri- ja välismajandussuhetele. Välisministeeriumile on olulised kõik majandusvaldkonnad ja ettevõtete pöördumised. Lisaks saatkondadele oleme üha rohkem kaasanud sellesse tegevusse ka aukonsuleid.

Eesti eksport kasvas mullu 38% võrreldes varasema aastaga. Seega on Eesti ekspordi kogukäive suurem kui kunagi varem. Ka väliskaubanduse puudujääk oli üks väiksemaid läbi aegade. Meie peamised kaubanduspartnerid on endiselt meie naaberriigid – Soome, Rootsi, Venemaa ja Läti. Eelneva valguses peame arvestama, et kuigi globaalses tähenduses Aasia majandused tõusevad, on Eestile jätkuvalt peamise tähtsusega lähinaabrus ja Euroopa siseturg, mille potentsiaal on veel ammendamata.

Välisministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse, Eesti Kaubandus-Tööstuskoja ning teiste äriedendusorganisatsioonide koostöö on olnud hea. Toimunud on mitmed infopäevad ja seminarid nii Eestis kui ka välisturgudel. Märkimisväärne on juba eespool mainitud ühisvisiit soomlastega Indoneesiasse.

Üleilmastumise ja välispoliitika uute ülesannete tõttu oli tekkinud teravam vajadus analüüsida Eesti esinduste võrku ja selle arendamist. Praegu on meil 46 välisesindust, nende seas 33 suursaatkonda, 7 alalist esindust, 4 peakonsulaati, üks erimissioon ja üks kantselei. Eestil on  ka 144 aukonsulit 66 riigis. Analüüsime võimalusi, kuidas välisteenistus saab muutuvas maailmas oma eesmärke parimal moel saavutada. Meie eesmärkide seisukohast on Euroopa ja transatlantiline suhe Eestile asendamatud. Eesti julgeolek ja heaolu on kõige tihedamalt seotud jätkuvalt EL, NATO ja lähinaabrusega.

Kuid me ei jäta tähelepanuta laiemas maailmas toimuvaid dünaamilisi arenguid. Eesti ettevõtete ja inimeste huvi kaugemate regioonide vastu on kasvanud. Eelmisel aastal avasime saatkonna Kasahstanis, peakonsulaadi Sydneys ja nüüd seisab ees saatkonna avamine Indias. Kaalume võimalust rajada esindus Brasiiliasse. Tulevikus võib kõne alla tulla esindus Korea Vabariigis, Tais, kuid ka meile lähemal olevates Balkani riikides. Peale selle on välisministeerium jätkanud aukonsulite võrgu laiendamist ning nende kaasamist ettevõtetele toe pakkumisse.

Lugupeetud Riigikogu!

Valitsusele on oluline ka kultuuridiplomaatia valdkond, milles eelmisel aastal olime edukad. Lisaks oli Tallinn Euroopa kultuuripealinn.

2011. aastal Pariisis toimunud suurejooneline Eesti kultuurifestival Estonie Tonique on seni suurim eesti kultuuri tutvustav sündmus välisriigis. Rikkalikus programmis osales rohkem kui kakssada Eesti esinejat ning toimus enam kui poolsada üritust. Eesti oli ka Helsingi raamatumessi seekordne teemamaa. Eelmisel aastal jõudsid USA koolidesse dokumentaalfilmi „Laulev revolutsioon“ põhjal koostatud õppematerjalid, mille abil tutvub Eesti lähiajalooga umbes miljon USA õpilast. Venemaaga kultuurisilla ehitamisele andis kaaluka panuse Peterburi Jaani kiriku taastamine.


Austatud kuulajad!

Kodanike ohtusattumise korral on nende abistamine iga riigiasutuse loomulik prioriteet. Kõige raskem juhtum oli seitsme Eesti kodaniku röövimine 23. märtsil Liibanonis Bekaa orus.

Kuid eelmisel aasta jaanuaris lahvatasid rahutused Egiptuses. Koostöös Soome konsulaarteenistusega saime ära tuua Kairos ja selle ümbruses olnud riigist lahkuda soovijad. Kõige olulisem on, et ükski meie kodanik nende sündmuste käigus ei saanud kannatada. Märtsis, kui Jaapanit tabasid maavärin ja tsunami, abistas meie saatkond kohapeal viibivaid Eesti kodanikke ning soovijatele korraldasime Jaapanist lahkumise.

Eelmisel aastal tegid meie konsulid 50 123 registreeritud konsulaartoimingut, mis on 34% rohkem kui eelnenud aastal. Võtsime vastu 146 395 viisataotlust, mis annab aastaseks kasvuks 21%. Välisministeeriumi eesmärk on teha kõik, et Eesti kodanikud võiksid alati kindlad olla oma riigi abis ja toetuses, kui nad teistes riikides viibides peaksid seda vajama. Selleks on Välisministeerium oluliselt suurendanud oma konsulaaralast võimekust.



Tänan teid kuulamast ja tänan teid koostöö eest ning soovin rahulikumat maailma.

 

Videosalvestus välisministri sõnavõtust: http://www.valitsus.ee/et/uudised/videod#4052

Jäta meelde ja levita

del.icio.us del.icio.us Facebook Facebook Google Google Twitter Twitter