Välisminister Urmas Paet Riigikogus: Eesti julgeolek on vundament, millele toetub kogu riigi heaolu

Nr 36-E

Välisminister Urmas Paet rõhutas täna Riigikogus peetud välispoliitika aastakõnes, et jätkuvalt tuleb tähelepanu pöörata Eesti julgeoleku tagamisele. "Meie julgeolek on väärtus, millele tugineb kogu Eesti heaolu," ütles Paet.

Välisminister Paeti sõnul toimub selle aasta mais Chicagos NATO tippkohtumine, kus liitlased vaatavad üle allianssi kaitsevõime vastavuse tänapäeva vajadustele. "Ameerika Ühendriikide juhtroll NATOs on oluline ka pärast kaitsekulutuste ja Euroopas paiknevate vägede vähendamist," ütles Paet. Välisminister lisas, et USA jääb Euroopaga endiselt tihedalt seotuks, kuid ka Euroopa liitlastel on vaja aktiivselt panustada sellesse, et NATO heidutusvõime ei väheneks.

Paeti sõnul on Eesti täitnud allianssiga liitumise ajal võetud kohustuse. "Meie kaitsekulutused on 2012. aastal kaks protsenti meie sisemajanduse kogutoodangust," märkis Paet. 2012. aasta kevadel suudavad välisministri sõnul peale Eesti seda kohustust täita vaid kolm NATO liiget. "Seega on tähtis, et kahe protsendi nõue püsiks ka edaspidi NATO peamiste eesmärkide hulgas," lisas ta.

Samuti rõhutas Paet oma kõnes, et NATO riikide kokkuleppe saavutamine Eesti, Läti ja Leedu õhuturbe missiooni jätkumise osas on meile oluline julgeolekugarantii. "Õhuturbe praegune ja jätkuv lahendus on hea näide liitlaste ühise ressursi ja võimete targast kasutusest ehk nn targa kaitse kontseptsiooni edukast rakendamisest," ütles ta. Paet lisas, et tulevikus hakkab õhuturbe tagamisel olulist rolli mängima ka Ämari lennubaas, mis on Eesti mahukaim kaitserajatis.

Välisminister märkis oma sõnavõtus ka seda, et Eesti soovib arendada Euroopa ühist julgeoleku- ja kaitsepoliitikat. Euroopa Liidul tuleb Paeti sõnul senisest enam kaitsevaldkonda puudutavate teemadega tegeleda. "Seetõttu toetame Poola, Prantsusmaal ja Saksamaa algatust Euroopa Liidu kriisiohjevõime tugevdamiseks," ütles ta. Välisminister lisas, et oluline on parandada ka ELi võimet missioone ja operatsioone planeerida ning juhtida. "Euroopa Liidul peab olema reaalne kriisireguleerimisvõimekus ja selleks on ka Eesti valmis jätkama osalemist järgmises Põhjala lahingugrupis," rõhutas Paet.

Konkreetse näitena Eesti panusest ELi julgeoleku ja kaitsepoliitikasse saab välja tuua ka osalemise piraatlusvasel operatsioonil Atalanta koostöös Prantsusmaa ja Saksamaaga. "Samuti kavatseb Eesti sõjaliste missioonide kõrval jätkata panustamist Euroopa Liidu, ÜRO ning Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni tsiviilmissioonidesse," ütles välisminister. "Rahvusvahelistel missioonidel osaleb hetkel 17 riigi poolt lähetatud tsiviileksperti," märkis ta.

VÄLISMINISTEERIUMI PRESSITALITUS
637 7654
513 8689
pressitalitus@mfa.ee
www.vm.ee