Väljaspool Eestit asuvate silmapaistvate Eesti kultuuri- ja ühiskonnategelaste matmispaikade kaardistamisest

Peep Pillak
Eesti Muinsuskaitse Seltsi kaasmaalaste mälestamise toimkonna esimees

Eesti Muinsuskaitse Seltsi juures tegutseb ümarlaud, mis tegeleb väljaspool Eestit asuvate kaasmaalaste haudade, kalmistute ja mälestusmärkide väljaselgitamise, säilitamise, tähistamise ja korrastamisega seotud küsimustega. Ümarlauas on esindatud Eesti Evangeelne Luterlik Kirik, kaitseministeerium, muinsuskaitseamet, haridus- ja teadusministeerium, kultuuriministeerium, välisministeerium, Eesti Arhivaaride Ühing ja Eesti Muinsuskaitse Selts. Esimene ümarlaud toimus 23. jaanuaril 2007.

Eesti Muinsuskaitse Selts on ümarlaua jaoks igati sobiv katusorganisatsioon, sest kuulub alates 2004. aasta juunist Euroopa Ajalooliste Kalmistute Assotsiatsiooni (Association of Signifi cant Cemeteries in Europe, ASCE). Selle rahvusvahelise ühingu eesmärk on tutvustada kalmistuid kui rikkaliku ja ainulaadse kultuuripärandiga paiku, nende kunstiajaloolist ja arhitektuurset väärtust ning juhtida tähelepanu kalmistute kaitsele ja restaureerimisele, majandamisele ja korrashoiule. ASCE liikmeteks on kultuuriasutused, usuorganisatsioonid, ülikoolid, omavalitsused ja mittetulundusühingud rohkem kui neljakümnest Euroopa riigist.

Ümarlaua töö väljundiks on kõikidele huvilistele vabalt interneti kaudu kättesaadav veebipõhine andmebaas, mis sisaldab teavet väljaspool Eestit maetud kaasmaalaste kohta. Esmajärjekorras kuuluvad andmebaasi kandmisele Eesti riigi ja rahva jaoks olulise tähtsusega ühiskonna- ja kultuuritegelased: riigipead, ministrid, poliitikud, sõjaväelased, diplomaadid, kirikutegelased, õppejõud, teadlased, kirjanikud, kunstnikud jne.

Kaasmaalasteks peetakse kõiki Eestist pärit või ennast Eestiga sidunud inimesi, sõltumata nende rahvusest. Ümarlaud tahab kaasa aidata sellele, et Eesti jaoks olulise tähendusega isikute haudade asukohad oleksid teada ning need oleks säilinud ja hooldatud ka siis, kui pole sugulasi, lähedasi inimesi, institutsioone või organisatsioone, kes nende eest hoolt kannaksid. Renditähtaja ületanud ja hooldamata haudasid ootab kõigepealt hauatähise ja -piirete eemaldamine ning seejärel pealematmine. Paljudel kalmistutel on hauaplatsi renditähtajaks kakskümmend viis aastat, kuid mõnel juhul võib see ka lühem olla, eriti urnimatuste puhul. Kuna kodumaale ümbermatmine on keeruline ja kulukas protseduur, kasutatakse seda pigem erandina. Eestisse on ümber maetud president Konstantin Päts, riigivanem ja peaminister presidendi ülesannetes August Rei, peaminister vabariigi presidendi ülesannetes Jüri Uluots, peaminister vabariigi presidendi ülesannetes Aleksander Warma, soomepoiste juht kapten Karl Talpak, helilooja Rudolf Tobias, minister, kirjanik ja kirikutegelane Jaan Lattik jt.

Eesti diplomaatide haudade väljaselgitamine algas juba enne ümarlaua loomist seoses teatmiku „Eesti välisteenistus. Biograafi line leksikon 1918–1991” koostamisega, mis ilmus 2006. aastal. Kui elulood hakkasid enam-vähem kokku saama, siis selgus, et päris paljude diplomaatide hauaplatsi asukoht ja olemasolu ei olnud teada, sest enamikus teatmikes ja sageli ka nekroloogides on küll märgitud isiku surma-, kuid mitte matmiskoht. On üldteada, et Venemaa vanglates ja vangilaagrites hukkunud isikute matmiskohti ei ole võimalik välja selgitada, kuid päris keeruline oli leida ka Eestis surnud või vabasse maailma pääsenud diplomaatide haudu. Nende ülesotsimist tingis praktiline vajadus, et tähtpäevadel (isikute sünnipäevad, Eesti Vabariigi ning välisministeeriumi aastapäevad jne) oleks võimalik Eesti riikluse ülesehitajate ja järjepidevuse hoidjate mälestust austada küünalde ja lillede asetamisega nende haudadele. Muidugi tuleks hoolt kanda ka selle eest, et edaspidi oleks tagatud nende kalmude säilimine ja korrastatus. Nii ongi töö meie välisteenistuses olnud isikute haudade väljaselgitamiseks jätkunud ka pärast biograafi lise leksikoni ilmumist. Haua asukoht on püütud võimalikult täpselt fi kseerida ja ka pildistada. Mitmed hoolduseta jäänud diplomaatide hauad on talgute korras korda tehtud ja mõnedki hauad pealematmise ohust päästetud.

2008. aasta suvel korraldas ümarlaud ekspeditsiooni Stockholmi ja ümbruskonda, kuna seal on väga paljude silmapaistvate Eesti ühiskonna- ja kultuuritegelaste hauad. Rootsis on kalmistud hästi dokumenteeritud ja korrastatud ning hauad arvuka eesti kogukonna kaasabil suhteliselt hõlpsasti leitavad. Järgmine ekspeditsioon viis läbi Lõuna-Rootsi, Taani ja Põhja-Saksamaa Münsterisse, kus 2009. aasta juunis toimunud ESTO-l tutvustasime üle maailma kokku tulnud eestlastele ümarlaua tegevust ja eesmärke. 2011. aasta oktoobris kaardistasime eestlaste ja baltisakslaste matmispaiku ning mälestusmärke Lõuna-Saksamaal. Veel oleme käinud Londonis, kus Gunnersbury kalmistule on maetud palju eestlasi, samuti Leicesteris. Põhja-Ameerikas on suurim eestlaste kogukond Torontos, kus eestlasi maetud lausa mitmele kalmistule. Soomes on Eesti Vabadussõjas osalenud Soome vabatahtlike mälestusmärke ja haudu, samuti II maailmasõja ajal Soome armees vabatahtlikuna teeninud eestlaste kangelaskalmistu Helsingis Malmis ja veel teisi mälestusmärke. Venemaal on kaardistamas käidud Eestist väljarännanute haudu Peterburis ja ümbruskonnas, samuti Pihkva- ja Tverimaal. Koostöös Tveri oblasti  Andreapoli rajooni Eesti juurtega inimeste ja kohaliku administratsiooniga korrastati, tähistati ja pühitseti 2009. aastal Eesti väljarändajate kalmistu Išutinos. XIX sajandi lõpus rajatud eestlaste kalmistu võeti 2010. aastal Tveri oblasti kultuuripärandina kaitse alla. Ekspeditsioonide õnnestumisele on tõhusat kaasabi osutanud välisministeerium, Eesti saatkonnad ja konsulaadid ning kohapeal elavad Eesti kogukonnad. Ekspeditsioone on seni kordamööda rahastanud kultuuriministeerium, kaitseministeerium, haridus- ja teadusministeerium.

Praeguseks on andmebaasis paarisaja isiku matmispaigad, mis asuvad Soomes, Rootsis, Taanis, Saksamaal, Inglismaal, Hispaanias, Venemaal, Ameerika Ühendriikides, Kanadas, Austraalias jm. Andmebaas on muinsuskaitseameti koduleheküljel. Tuleb siseneda kultuurimälestiste riiklikusse registrisse ja sealt leiab matmispaikade registri, mis asub aadressil http://register.muinas.ee/.

Andmebaasis on isikute eluloolisi andmeid esitatud minimaalselt: sünni- ja surmadaatum ning tegevusala(d). Võimalikult täpselt on antud haua asukoht: riik, linn, kalmistu, kvartal, rida, haua number. Kui on teada, on märgitud ka matmise aeg ja hauaplatsi omanik. Lisatud on hauaplatsi ja hauatähise kirjeldus, samuti neist tehtud foto(d) ning asend kalmistuplaanil. Fikseeritud on andmebaasi sissekandmise järjekorranumber ja kuupäev.