Inimõiguste kohtu suurkoda vaagis kahes Saksamaa vastu esitatud kaebuses kuulsuste elu kohta artiklite ja fotode avaldamise õigustatust

Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) suurkoda tegi 07.02.2012 kaks otsust sõnavabadust (konventsiooni artikkel 10) ja eraelu (artikkel) puudutavates kohtuasjades. Kohtuasjas Axel Springer AG vs. Saksamaa (kaebus nr 39954/08) tuvastas EIK artikli 10 rikkumise, kohtuasjas Von Hannover vs. Saksamaa (2) (kaebused nr 40660/08 ja 60641/08) artikli 8 rikkumist ei leitud.

*           Kohtuasjas Axel Springer AG kaebas meediakontsern väljendusvabaduse piiramise üle, kuna Saksa kohtud olid esialgse õiguskaitsega keelanud kontsernil tuntud näitleja vahistamisega seoses tehtud fotode ja artiklite trükkimise.
EIK-i 17-liikmelise suurkoja 12 kohtunikku leidsid, et Saksamaa on rikkunud inimõiguste konventsiooni artiklit 10 (sõnavabadus). EIK märkis, et kuigi sõnavabadusse sekkumise alus oli ette nähtud seaduses ja sellel oli seaduslik eesmärk – kaitsta teiste isikute au – ei olnud antud juhul meediakontsernile seatud piirangud proportsionaalsed. EIK märkis esmalt, et on eelkõige riigi kohtute ülesanne hinnata, kui tuntud isik on, st hinnata, kas tegu on kuulsusega (võib ka öelda avaliku elu tegelasega), kelle suhtes on suurem õigustatud huvi. Edasi märkis EIK, et kontsern oli saanud andmed näitleja vahistamise kohta Müncheni õllefestivalil prokuratuurilt ning puudus vaidlus selle üle, et need andmed on õiged. EIK leidis, et kontsern oli käitunud heauskselt ning oli piisavalt põhjalikult kaalunud avaliku huvi ja isiku eraelu puutumatuse vahelist suhet. EIK võttis arvesse ka seda, et nimetatud näitleja oli eelnevalt ise avaldanud eraelulisi üksikasju arvukates intervjuudes; käesoleval juhul oli edastatud aga üksnes vahistamise ja sellele järgnenud kriminaalmenetlusega seotud asjaolusid. EIK hinnangul oli määrav, et kontserni suhtes kehtestatud esialgsel õiguskaitsel (mitte avaldada artikleid ega fotosid) oli äriühingule potentsiaalne negatiivne mõju (chilling effect) ja need ei olnud mõistlikul määral proportsionaalses suhtes näitleja eraelu kaitsmise õiguspärase eesmärgiga.
EIK mõistis Axel Springer AG-le mittevaralise kahju eest 17734,28 eurot ja menetluskulude katteks 32522,80 eurot.
Viidatud otsus inglise keeles

*           Kohtuasjas Von Hannover vs. Saksamaa (2) olid kaebuse esitanud printsess Caroline von Hannover ja tema abikaasa prints Ernst August von Hannover, kes väitsid, et 2002. aastal ajakirjas „Frau im Spiegel“ neid suusapuhkusel kujutava foto avaldamine oli rikkunud nende eraelu puutumatust.
EIK-i 17-liikmeline suurkoda leidis ühehäälselt, et Saksamaa ei ole rikkunud inimõiguste konventsiooni artiklit 8 (õigus era- ja perekonnaelu puutumatusele).
Kohus märkis, et kõigepealt ei saa kaebajaid ei saa pidada tavalisteks eraisikuteks, vaid avaliku elu tegelasteks (ja olenemata sellist, kas ja millist rolli mängib printsess Caroline Monacos ametlikult). Teiseks kuulus kõnealune foto vähemalt teatud määral üldsusele huvipakkuva teema konteksti, kuna seda tuli vaadelda koos sealsamas avaldatud, printsess Caroline’i isa, Monaco prints Rainieri kehvast tervisest kõneleva artikliga. Samuti tuli fotot võrrelda kahe teise fotoga, mille avaldamise Saksa kohus oli keelanud põhjendusega, et need olid avaldatud vaid meelelahutuslikel eesmärkidel. Ka ei olnud kaebajad esitanud tõendeid selle kohta, et foto oli tehtud salaja või vaenulikul eesmärgil või esitanud sellega seoses muid asjakohaseid argumente.
Kohus asus seisukohale, et riigi kohtud olid piisava põhjalikkusega kaalunud meediaväljaannete sõnavabaduse ja kaebajate eraelu puutumatuse suhet, ning teinud seda arvestades EIK-i poolt 2004. aastal tehtud otsust asjas Caroline von Hannover vs. Saksamaa.
Viidatud otsus inglise keeles

EIK asus neis otsustes seisukohale, et kuulsuste eraelu meediakajastused on lubatud, kui need on üldsuse huvides ja mõistlikus tasakaalus isiku õigusega eraelu kaitsele.