Äridiplomaatia – eilsest homsesse

Hele Karilaid
välisministeeriumi äridiplomaatia büroo direktor

Pidasin oma esimese ettekande äridiplomaatiast edukatele Eesti ettevõtjatele 2008. aastal. Plaan rääkida, kuidas saavad välisministeerium ja Eesti saatkonnad ettevõtjaid toetada, ei teostunud. Kuulajaskonnal oli sootuks erinev arusaam minu kui välisministeeriumi esindaja kohalolekust nende aastakoosolekul ehk minu rolliks kujunes olla sihtmärk, kelle pihta loopida kriitikanooli. Peamiselt kurdeti, kuidas Eesti saatkonnad midagi ei tee ja Eesti ettevõtteid välismaal ei toetata, ning seda pigem üldiselt kui konkreetsetele näidetele tuginedes.

Võimalik, et praegu need ettevõtjad ei mäleta tollast värvikat üritust, ja sel polegi enam tähtsust. Oluline on see, et 2011. aasta lõpul pöördus nende samade ettevõtjate poole „Aktuaalse kaamera“ reporter, kes soovis teha intervjuud, kuidas Eesti saatkonnad Eesti ettevõtjaid ei abista. Samuti kuidas meie esindused ei tee midagi Eesti välismajanduse toetamiseks ja välissuhtluse arendamiseks. Aga nendel ettevõtjatel polevat olnud midagi sel teemal öelda, sest saatkonnad andvat piiratud ressurssidega endast parima, et Eesti ettevõtjaid välisriikides toetada. Reporter pakkinud oma kaamerad kiiresti kokku ja lahkunud pettunult. Loodetud intriigi ei õnnestunud punuda. Millest selline kardinaalne muutus ettevõtjate hoiakutes kolme aasta jooksul?

Kindlasti oli üheks põhjuseks alanud majanduskriis. Buumiaastatel investeeris erasektor kinnisvarasse, tarbimislaenud olid kergesti kättesaadavad, reaalpalk kasvas tootlikkusest kaks korda kiiremini. Väga palju ei pidanudki pingutama, sest kasumid suurenesid, majad kerkisid, edu kukkus iseenesest sülle. Majandusteoreetiliselt on tõestatud, et mida paremad on ajad, seda rohkem tehakse valesid otsuseid, raha ja inimesed liiguvad valesse kohta.

Siis aga tuli kriis. Endist viisi polnud enam võimalik äri edasi ajada. Tööpuudus suurenes, inimesi koondati, palku kärbiti, tootmine vähenes, eksporditurud kahanesid või kadusid täielikult. Majandusteoorias aitab kriis peatada valede otsuste akumulatsiooni. Teiste sõnadega, vajalik oli teha korrektsioon ja ümberstruktureerimine ning seda läbi tööpuuduse. Vaja oli hakata otsima võimalusi kulusid kokku hoida ja ressursse paremini kasutada. Rasketes oludes toimetulekuks oli ühtäkki vaja õppida tegema koostööd. Koostööd tuli arendada omavahel ehk teiste ettevõtetega, kuid ka erinevate riiklike organisatsioonidega.

Aastate jooksul on välisministeeriumi koostöö Eesti Kaubandus-Tööstuskoja, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ja teiste ametiasutustega muutunud aktiivsemaks, avatumaks, koordineeritumaks ja seetõttu efektiivsemaks, seda nii Tallinnas kui ka välismaal. Paranenud infovahetus on viinud ühiste tegevuste planeerimiseni ja nii on vähenenud tegevuste dubleerimine. Tihenenud koostöö rahandusministeeriumi ja Eesti Pangaga võimaldab saatkondade kaudu edastada kiireid ja pädevaid selgitusi Eesti majanduse hetkeolukorra kohta, et tõsta Eesti usaldusväärsust majanduspartnerina.

Kriisist tingituna tekkis ettevõtetel suurem huvi uute eksporditurgude vastu. Nii hakkasid ettevõtjad uute võimaluste leidmiseks maad kuulama. Varem ettevõtjate huvipuuduse tõttu lihtsalt ära jäänud üritused hakkasid ettevõtjatele ühtäkki huvi pakkuma. Ja kohale ei tuldud riiki kiruma, vaid ikka selleks, et uurida ja teada saada. Huvituti, kas saatkonnad saavad vahendada kontakte, kas ja kuidas saaks saatkonnaruume kasutada äriürituste korraldamiseks, kas Eesti esipoliitikud saaksid vahendada oma välismaa kolleegidele Eesti eksportööride muresid, kas saadikud saaksid anda äriüritustele sära oma kohalviibimise ja tervitustega.

Mõne aasta eest käisid meie esidiplomaadid end äriedendusorganisatsioonidele parimal juhul üldsõnaliselt tutvustamas kui järjekordseid peagi välismaale lähetujaid. Nüüd kohtutakse juba teatava regulaarsusega, et arutleda oma asukohariikide majanduskeskkonna ja äritingimuste üle kõige praktilisemal tasemel.
Koostöös Kaubandus-Tööstuskojaga (KTK) on korraldatud mitmeid ärivisiite ning vastu võetud äridelegatsioone, samuti korraldatud ettevõtjatele huvi pakkuvaid seminare.

Äridiplomaatia on peen kunst. Eduks on vaja tunda ja kasutada neid vahendeid ja võtteid, mis ühes või teises riigis on kõige mõjuvamad. Ühes riigis aitavad diplomaadid ettevõtjaid kokku viia kohalike võimuesindajatega, teises võib rohkem kasu olla saatkonnas korraldatud äriseminarist või diplomaatilisest vastuvõtust, mis aitab kaasa sotsiaalsele suhtlemisele. Mõnes riigis hakkavad asjad liikuma alles pärast kõrgetasemelist poliitilist visiiti. Teatud riikides on parem poliitilised ja majandusssuhted lahus hoida. Kui ühes riigis on abiks ametlik valitsustevaheline majanduskomisjon, siis teises on mõjusam mitteformaalne kohtumine. Kuid alati on abiks kohalike olude, kultuuri- ja ärisuhete eripärade tundmine, milles saavad saatkonnad aidata.

Statistika järgi on Eestis keskmiselt 4000 eksportivat ettevõtet. Nende seas on nii allhankeid tegevad, üksiktehingute üritajad, kui ka neid, kellel suurt turuprobleemi pole, sest nõudlus on suurem, kui jõutakse teha-toota. Välisministeeriumi ja saatkondade abi vajavad maksimaalselt kuni veerand ehk umbes tuhat eksportijat. Praegu pingutame, et jõuaksime kõige efektiivsemal moel kõigi nendeni. Olla abikäeks ja toeks, see on üks tuleviku rajajoontest, mille poole püüdleme.

Kõige olulisem on ettevõtjate tahe leida ideid ja initsiatiivi, sest diplomaadid ei saa ettevõtjate eest tööd ära teha. Ka ise tuleb otsida võimalusi välisministeeriumi kaasamiseks, teha algatusi, näiteks kas või Eesti Kaubandus-Tööstuskoja või erinevate erialaliitude kaudu.

Aastatetagused kohtumised ettevõtetega pakkusid üllatusmomente, sest kunagi ei teadnud, millise meelsusega oli ettevõttel plaanis riigiametnikku vastu võtta. Ettevõtja sõnum riigile oli enamasti „midagi ei tehta“. Seejärel oleme pikalt kogenud suhtumist „tehke midagi meie jaoks“. Nüüd oleme jõudnud aega, kus kohtumiste läbivaks mõtteks on „teeme midagi koos“. Kokkuvõttes oleme õigel kursil.