Eessõna

Urmas Paet
välisminister

Eelmise aasta välisministeeriumi aastaraamatus keskendusime sellele, et Eestist sai üks Euroopa enim lõimunud riik. Mõnes mõttes oli möödunud 20 aasta põhieesmärk „sinna kohale jõudmine”. Seevastu 2011 oli esimene aasta, mil olime peaaegu igas olulises mõttes „kohale jõudnud”. Aastate jooksul toimunud Eesti lõimumine kõigi tähtsamate rahvusvaheliste organisatsioonide, foorumite, liitude ja ühendustega on olnud edukas. Samas on need kõik olnud vahendid, mitte eesmärgid iseeneses.

Möödunud aastat kujundas suuresti Euroopa võlakriis. Lugematute vaatlejate üllatuseks otsustas Eesti ühineda eurotsooniga väidetavalt otse keset kriisi. Samuti on paljude jaoks üllatav, seda küll positiivselt, Eesti jätkuv edu. Meil on eurotsooni ja ELi kõige kiiremini kasvav majandus mitte eurole vaatamata, vaid osaliselt just tänu eurole. Meie tugevate majandustulemuste aluseks on Eesti enda jõupingutused ning ühisrahast tõusnud kasu. Tänu rekordiliselt madalale riigivõla ja eelarvepuudujäägi tasemele aitas euro majanduskasvu ja kaubavahetust tagant lükata ning tõi riiki investeeringuid. Meie kogemus õigustab usaldust euro suhtes.

Ajakirjanduses nimetati möödunud detsembris toimunud ELi tippkohtumist järjekordseks võtmetähtsusega tippkohtumiseks, kus midagi ei lahendatud. Ma ei ole sellega nõus. Saavutatud tulemused on oluliseks edasiminekuks. Ootuspäraselt otsustas EL vastutustundliku lähenemise kasuks. Läbirääkimised ja nendele järgnev finantsstabiilsuse leppe sõlmimine on alanud aasta esimeste kuude kõige tähtsam ülesanne.

Üldiselt vajame rohkem usku Euroopasse. Julgustav on teada, et mitmes mõttes on Euroopa teistest ees. Euroopas on suurel määral õnnestunud kaotada riigipiirid, võtta kasutusele ühisraha, luua tugev ja ühtne siseturg ning väidetavalt on siin tehtud kõige enam võlgade ja puudujääkide vähendamiseks. Lõppeks ei ole Euroopa riigid ainsad, kellel on sellised probleemid. Samas ei ole mingit mõtet olla teistest paari sammu võrra ees, kui puudub tahe alustatud teed jätkata. Euroopa probleemiks kipuvad olema poolikud lahendused, mitte vahendite puudumine. Positiivne on siiski see, et lahendus on meie kätes. Meil on vaja vähem võlgu ja rohkem majanduskasvu. Neist esimese vähendamiseks on astutud olulisi samme. Majanduskasvu tagamiseks jätkab Eesti ELi siseturu edasise arengu soodustamist. See hõlmab digitaalse siseturu väljakujundamist ning uute üleeuroopaliste e-lahenduste kasutusele võtmist.

Põhjamaade ja Läänemere piirkond on praeguses kriisist räsitud ja rahutus maailmas väga huvitav nähtus. Meie piirkond on dünaamiline, kuid rahulik saar keset ümbritsevat tormi. Sel aastal tahab Eesti jätkuvalt panustada piirkonna arendamisse ja tihedamasse lõimimisse. Tähelepanu vajavateks valdkondadeks on ELi Läänemere piirkonna strateegia, ühised energialahendused, teadmistepõhise majanduse ja transpordiühenduste arendamine. Viimastest kõige tähtsam on Rail Balticu projekti jätkamine. See on viimane puuduv lüli Eesti, Läti ja Leedu füüsilisel ühendamisel Kesk-Euroopaga.

Veel üks prioriteet Eesti jaoks alanud aastal on NATO Chicago tippkohtumine. Muutumas on külma sõja aegne põhimõte, et sakslasi tuleb hoida madalal, ameeriklasi sees ja venelasi väljas. Sellisena on paradigma nihkumine külma sõja ajastust kaugemale normaalne ja vajalik. Ameerika tähelepanu keskendub Aasia ja Vaikse ookeani piirkonnale. See ei pea siiski tähendama transatlantiliste suhete nõrgenemist – otse vastupidi. Meie eesmärk on neid suhteid tugevdada. Sel põhjusel on meie jaoks väga oluline veenda oma Euroopa partnereid, et nad oleksid ise julgeolekuküsimustes aktiivsemad ja tugineksid vähem Ameerikale. Meie siin Eestis teeme oma osa; sel aastal tõusid kaitsekulutused kahe protsendi tasemele.

Lisaks eelnevale on käesoleval aastal prioriteet osutuda valituks ÜRO Inimõiguste nõukokku sügisel toimuvatel valimistel perioodiks 2013-2015. See on võimalus tõhustada rahvusvaheliste kanalite ja sammude kaudu inimõiguste ja põhivabaduste kaitset, edendamist ning teavitamist.

Kodus ning Põhjamaade ja Läänemere piirkonnas saavutatud edu ei tohiks meid muuta liiga mugavaks ja muretuks. Suures maailmas toimuvad arengud mõjutavad ka meid. Kõige otsesemalt mõjutavad need Euroopat ja NATOt, kaasa arvatud Ameerika Ühendriike, nagu ma eespool mainisin. Kuid neil on mõju ka Eesti kaubandusele ja turismile.

Seoses tekkivate uute ärihuvide ning meie kodanike sagedasema reisimise, õppimise ja töötamisega välisriikides pöörab Eesti suurele maailmale rohkem tähelepanu. Sel aastal avame saatkonna Indias. Möödunud aastal tegime sama Kasahstanis, kattes sellega ka teised Kesk-Aasia riigid. Alates eelmisest aastast on meil peakonsulaadid Sydneys ja Shanghais. Eelolevatel aastatel kaalub välisministeerium võimalusi tugevdada meie diplomaatilist kohalolu Hiinas ja mujal Ida-Aasias. Brasiilia suursaatkonna avamine Tallinnas on kasvatanud ja tugevdanud meie suhteid veel ühe tõusteel oleva riigiga, mille majandus on juba praegu maailmas kuuendal kohal.

Lisaks näitasid möödunud aasta kriisid, et Eesti-sugune riik ei saa diplomaatiliselt kõikjal kohal olla. Sellepärast vajame häid ja tõhusaid suhteid kõigi oma liitlastega, kes olid meile suureks abiks näiteks selles, et aitasid Liibanonis röövitud Eesti kodanikel oma perede ja lähedaste juurde tagasi jõuda.

2012. aastal on meie välispoliitika eesmärk suurendada eestlaste julgeolekut ja heaolu ning kaitsta meie riiklikke huve. Keskendudes Euroopale, NATO-le ja üha enam ka mujal maailmas toimuvatele arengutele, on meie tegevuse märksõnadeks tõhusus ja mõjusus.