Inimõiguste kohus leidis, et Ungari on rikkunud rahumeelse kogunemise õigust

Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) tegi 17.01.2012 otsused kohtuasjades Szerdahelyi vs. Ungari (kaebus nr 30385/07) ja Patyi vs. Ungari (kaebus nr 35127/08), milles olid kaebuse esitanud kaks Ungari kodanikku, kellel politsei kohaldatud piirangu tõttu ei lubatud 2006. aastal organiseerida Ungari Parlamendi ees meeleavaldusi. Inimõiguste konventsiooni artiklist 11 tuleneva rahumeelse kogunemise õiguse rikkumise tuvastas EIK Szerdahelyi puhul kuue kohtuniku häälega seitsmest ja Patyi puhul ühehäälselt.

Kaebuse aluseks oli asjaolu, et Budapesti politseijaoskond keeldus kaebajate meeleavalduse korraldamise taotluste läbivaatamisest põhjendusega, et antud ala oli eelnevalt kuulutatud „turvaoperatsioonide alaks“, mille üle neil puudus jurisdiktsioon. Kuigi riigisisene otsus oli vaidlustatav, ei lugenud EIK vastavat menetlust tõhusaks õiguskaitsevahendiks – EIK märkis, et kuna poliitilised demonstratsioonid on oma olemuselt hetkelised, kuid kõnealune menetlus oli pikk ja lõplik (kuigi positiivne) otsus tehti alles nelja aasta pärast, siis ei olnud tegemist asjakohase meetmega ning sellise õiguskaitsevahendi läbimise kohustusel oli kogunemisvabadusele hoopis negatiivne mõju (chilling effect).
Otsus ongi oluline eelkõige sellest aspektist, et iga konventsiooniga kaitstud õiguse tagamiseks peab riigis olema sellele vastav sobiv õiguskaitsevahend.

EIK mõistis Szerdahelyile mittevaralise kahju eest hüvitiseks 2400 eurot ning menetluskulude katteks 1100 eurot. Patyile mõisteti mittevaralise kahju eest 2400 eurot ning menetluskulude katteks 1500 eurot.

Otsus ei ole siiski lõplik ning menetlusosalistel on õigus taotleda kolme kuu jooksul asja suurkojale üleandmist.

Viidatud otsused:
Szerdahelyi inglise keeles
Patyi inglise keeles