Uus Euroopa Liidu eelarve peab tõstma ELi konkurentsivõimet
Nr 20-E
Tänasel Euroopa Liidu üldasjade nõukogul Brüsselis vaieldi järgmise Euroopa Liidu eelarveraamistiku (2014–2020) põhimõtete üle. Välis- ja Euroopa asjade ministrid leidsid, et uue eelarvega tuleb panustada majanduskasvu ja konkurentsivõimesse.
Eestit nõukogul esindanud suursaadik Euroopa Liidu juures Matti Maasikas ütles, et Eesti näeb Euroopa Liidu eelarvet eelkõige investeeringute eelarvena, kuna halduskulude osakaal moodustab sellest väga väikese osa. „Seepärast peame leidma tasakaalu liikmesriikide kokkuhoiuvajaduse ja Euroopa Liidu poliitikate elluviimiseks vajalike vahendite vahel,“ sõnas Maasikas. Suursaadik lisas, et järgmise ELi eelarveraamistiku peaeesmärk peaks olema suurendada Euroopa Liidu konkurentsivõimet, seega toetada Euroopa 2020 (majanduskasvu ja tööhõive) strateegia tulevikkuvaatavaid algatusi ja eesmärke.
Eesti leiab, et uue eelarveraamistiku juures tuleb arvesse võtta nii Euroopa Liidu investeeringute vajadust kui iga liikmesriigi võimekust raha heaperemehelikult kasutada. Matti Maasika sõnul tähendaks see kahesuunalist solidaarsust Euroopa Liidus, kus tunnustatakse neid liikmesriike, kes saavad oma kohustuste täitmisega hakkama.
Eesti peab Euroopa Komisjoni ettepanekut uue eelarveraamistiku üldmahu kohta tasakaalustatuks ning heaks aluseks läbirääkimistega edasiminekuks. Samas oleks meie meelest mõistlik enne eelarvenumbris kokkuleppimist jõuda ühisele arvamusele uue eelarve mõjus ja peamiste poliitikate elluviimisest oodatavas kasus.
Taani eesistumisel jätkuvate läbirääkimiste protsessis on Euroopa Liidu konkurentsivõime tõstmise eesmärk oluline kõikidele liikmesriikidele. Eesti rõhutab seda silmas pidades kahe kõige suurema Euroopa Liidu poliitika, EL-i ühtekuuluvuspoliitika ja ühise põllumajanduspoliitika rolli. Meile on tähtis tugev kogu Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika, mis investeerib tööhõivesse ja konkurentsivõimesse. Ühine põllumajanduspoliitika võidaks otsetoetuste kiiremas tempos võrdsustamisest, see annaks liikmesriikidele võrdsed võimalused Euroopa Liidu ühisturul.
Lisaks tuleb investeerida teadus- ja arengutegevusse ning innovatsiooni, et Euroopa Liit säilitaks oma rolli globaalses kontekstis. Kõikidest nendest investeeringutest kasusaamiseks peame aga tagama parema piiriülese taristu, kasutades muu hulgas Euroopa Komisjoni väljapakutud Euroopa ühendamise rahastut.
Sel poolaastal veel viiel korral toimuvast üldasjade nõukogust arutavad ministrid Euroopa Liidu järgmist eelarveraamistikku neljal korral.
Lähem info:
Helen Ennok, Eesti ELi esinduse pressiesindaja
+32 474 98 16 57
VÄLISMINISTEERIUMI PRESSITALITUS
637 7654
pressitalitus@mfa.ee
Välispoliitika
- Välispoliitika eesmärgid
- Julgeolekupoliitika
- Suhted teiste riikidega
- Äridiplomaatia
- Euroopa Liit
- Inimõigused
- Regionaalne koostöö
- Suhted rahvusvaheliste organisatsioonidega
- Välismajandussuhted
- Arengukoostöö ja humanitaarabi
- Strateegiliste kaupade kontroll
- Välislepingud
- Euroopa Inimõiguste Kohus
- Euroopa Liidu Kohus
