Eesti välismeedias 12. - 18. jaanuar 2012

RAHVUSVAHELINE AJAKIRJANDUS
SAKSAMAA AJAKIRJANDUS
PRANTSUSMAA AJAKIRJANDUS
SOOME AJAKIRJANDUS
VENEMAA AJAKIRJANDUS
GRUUSIA AJAKIRJANDUS
UKRAINA AJAKIRJANDUS
ROOTSI AJAKIRJANDUS
PORTUGALI AJAKIRJANDUS
UNGARI AJAKIRJANDUS
JAAPANI AJAKIRJANDUS
HOLLANDI AJAKIRJANDUS
HISPAANIA AJAKIRJANDUS
SLOVEENIA AJAKIRJANDUS
IISRAELI AJAKIRJANDUS

RAHVUSVAHELINE AJAKIRJANDUS

BLOOMBERG
Estonian Social Democrats Agrees to Merge With the Russian Party

Ott Ummelas
12.01.2012

Opositsioonis asuv Sotsiaaldemokraatlik Erakond on otsustanud ühineda Vene Erakonnaga Eestis, mis seisab vene keelt kõnelevate kodanike eest. Ühinenud parteid hakkavad toimima Sotsiaaldemokraatliku Erakonna nime all. Vene elanikkond Eestis moodustab 30 protsenti 1,3 miljoni kodanikuga Baltikumi riigist.
http://www.bloomberg.com/news/2012-01-12/estonian-social-democrats-agree...

Olympic Entertainment Says Quarterly Revenue Rose in Baltics

Ott Ummelas
16.01.2012

Olympic Entertainment Group AS andis teada, et nende neljanda kvartali tulu kasvas Eestis, Lätis ja Leedus.
http://www.bloomberg.com/news/2012-01-16/olympic-entertainment-says-quar...

Subway Restaurants to Enter Estonia This Year, Aeripaeev Reports

Ott Ummelas
18.01.2012

USA restoranikett Subway plaanib avada oma esimese poe Eestis lähikuudel, teatas Äripäev. Seitsme aasta jooksul plaanib toidukett avada Tallinnas 20-25 poodi.
http://www.bloomberg.com/news/2012-01-18/subway-restaurants-to-enter-est...

EURACTIV
Estonia denies plan to honour Nazi veterans

12.01.2012

Eesti tõrjub süüdistusi plaani kohta austada Teises maailmasõjas natsi armeesse kuulunud eestlaseid vabadusvõitlejatena. Valitsuse esindaja sõnul ei austata Eestis kedagi natsi mundri kandmise eest, 2011. aasta detsembris ilmus Delfi kodulehel uudis, et Eesti kaitseministeerium plaanib vabadusvõitlejatena austada neid, kes Teises maailmasõjas Nõukogude Liidu vastu sõdisid. Taolise õigusakti idee kukkus läbi 2006. ja 2010. aastal. Venemaa peab seadust lubamatuks ning pühadust teotavaks. Eesti valitsuse sõnul on mainitud teemal olemas vaid plaan, kuid mitte seaduseelnõu. Kaitseministeeriumi sõnul oli võitlus natsi ja Nõukogude Liidu režiimide vastu ühtlasi võitlus eestlaste vabaduse eest. Mitmed teised Euroopa Liidu liikmesriigid on jõustanud sarnase seaduse oma vabadusvõitlejate austamiseks. Eesti alaline esindaja EL-i juures saatis kirja, milles palus suhtuda kriitiliselt Delfis ilmuvasse informatsiooni.
http://www.euractiv.com/europes-east/estonia-denies-plan-honour-nazi-vet...

AFP
Global cyber anti-garbage drive aims to muster millions

12.01.2012

Tiina Urm, „Let’s Do It!“ kampaania pressiesindaja sõnas, et prügivastased aktivistid loodavad projektis näha osalejate arvu kasvu, sest liitunud on juba 82 riiki. 2011. aasta lõpuks oli ülemaailmses prügi koristamise kampaanias osalenud üle 2,7 miljoni inimese 16st riigist. Urmi sõnul on nende eesmärgiks jõuda 100 miljoni inimeseni. Kampaania sai alguse Eestis 2008. aastal, kui organiseerijad leiutasid programmi, mille järgi sai riigis asuvat prügi kaardistada. Neljapäeval kogunesid 46 riigi meeskonnajuhid Tallinnas, et osaleda 2012. aasta koristuskampaaniat tutvustaval konverentsil. Kampaania juht Rainer Nõlvak sõnas, et hoolimata jutust on maailma muutunud mustemaks. Valitsused selle parandamiseks midagi teha ei saa, kuid vabatahtlikud saavad. Venemaa kampaaniajuht Tatjana Kargina leiab, et prügi koristamine on tema riigis heaks inimeste ühendajaks.
http://www.google.com/hostednews/afp/article/ALeqM5ge6onzhd7bl14hqpgdNTM...

REUTERS
Tele2 AB : Tele2 Estonia acquires telecommunication service provider Televörgu AS

16.01.2012

Tele2 AB tetas, et firma Eesti haru omandab telekommunikatsiooni pakkuja Televõrgu. Tele2-le läheb tehing maksma 225 miljonit Rootsi krooni. Tehing annab Tele2-le Eestis tugevama turupositsiooni.
http://www.reuters.com/article/2012/01/16/idUS78306+16-Jan-2012+HUG20120116

WORLDCRUNCH
World War II: Push to honor Estonian SS nazi unit sparks outrage

Sven Felix Kellerhoff
17.01.2012

Balti Relva-SS üksusi peeti brutaalseteks. Siiski kaaluvad eestlased nüüd, kas neid peaks austama kui vabadusvõitlejaid, sest nad võitlesid Nõukogude Liidu vastu. Plaanid on küll veel esialgsed, kuid vastavat seaduseelnõu valmistatakse juba ette. Eesti plaanid tekitavad Saksamaal kibedat meelepaha. Siinkohal antakse ülevaade sõjaeelsetest ja –aegsetest sündmustest Eestis. Kui sakslased Eesti vallutasid ja Punaarmee taganes, tervitati neid algul kui vabastajaid. Siiski sai varsti selgeks, et eestlaste omariiklust ei soovitudki taastada. Eestis moodustati Hjalmar Mäe juhtimisel direktoraat, kuid kõiki sisulisi otsuseid tegi saksa okupatsioonivalitsus. Koos saksa vägede sissetungiga algas Baltikumis ka holokaust.
Eestis mõrvati umbes 1000 juuti. Eesti omavalitsuse koostööd natsionaalsotsialistidega käsitles 90. algul põhjalikult president Lennart Meri poolt ellu kutsutud ajaloolaste komisjon. Lisaks tuhandele juudile hukkus Eestis ka teiste rahvuste esindajaid, sest siia olid rajatud Nõukogude Liidu sõjavangide interneerimislaagrid. Ehkki algallikad on ebakindlad, on konkreetset kinnitust leidnud 1000-1200 eestlase kuriteod Omakaitse ridades. Lisaks sellele teenisid eestlased anastatud Poola aladel vangivalvuritena ning osalesid getode puhastusaktsioonides eesmärgiga saata juudid saksa hävituslaagritesse. Samuti osalesid eestlased Valgevenes partisanide vastases võitluses.
Autor annab ülevaate Eesti Leegioni jmt tekkest sõja ajal. SS 20. Relvagrenaderide divisjon andis alla 1944. aastal Böömimaal. Sajad mehed põgenesid läände. Paraku ei ole selle üksuse tegevusest Saksa arhiivides suurt midagi säilinud. Eesti rahvuslaste parteid näevad põhjust, miks SS-mehi peaks vabadusvõitlejatena käsitlema, nende rollis Eesti kaitsjatena Punaarmee pealetungi ajal 1944.
Seaduseelnõu eitatakse Tallinnas parlamendile märtsis.
http://www.worldcrunch.com/world-war-ii-push-honor-estonian-ss-nazi-unit...

MTVIGGI.COM
Estonia´s Ewert and The Two Dragons: Good men on the rise

Beverly Bryan
13.01.2012

Kauni arhitektuuri, munakivitänavate ja elava ööeluga Tallinn on Skandinaavia turistide seas populaarne sihtkoht. Siin on olemas nii Depeche Mode’i teemabaar kui KGB muuseum, kuid on selgumas, et siinne parim ligitõmbaja on indiansambel Ewert and the Two Dragons. Nende 2011. aasta album „Good Man Down“ toob uut elu klassikaliste armastuslaulude maailma. Nende meloodiad leiaksid südamlikku vastuvõttu ükskõik kus, kuid kodus Eestis koheldakse neid kui noori indi lorde. Nad võivad praegu olla küll Eesti aare, kuid näib, et Tallinn ei saa neid ainult endale enam kaua hoida.
http://www.mtviggy.com/articles/estonias-ewert-and-the-two-dragons-good-...

INVEST IN EU
Standard & Poor’ endorses Estonia's country rating at present high level

17.01.2012

Reitinguagentuur Standard & Poor’s kinnitas 13. jaanuaril avaldatud teates Eesti riigireitingu senisel kõrgel tasemel AA-. Võlakriisi riskide tõttu on reitingu väljavaade agentuuri hinnangul negatiivne.
Agentuur toob kõrge reitingu põhjenduseks Eesti poliitiliselt stabiilse keskkonna, avaliku sektori kulude tõhusa kontrolli ja väikese võlakoormuse ning paindliku erasektori, mis kõik aitavad toime tulla väliskeskkonna negatiivsete mõjudega. Riigireitingu peamise riskina nähakse Euroopa ja euroala majanduste nõrgenemise võimalust. Rahandusminister Jürgen Ligi nõustus Standard & Poor’si hinnanguga nii Eesti edusammude kui majanduse peamiste riskide osas.
http://www.investineu.com/content/standard-poor%E2%80%99-endorses-estoni...

SAKSAMAA AJAKIRJANDUS

FRANKFURTER ALLGEMEINE ZEITUNG
Uns Letten sollt ihr euch zum Vorbild nehmen

16.01.2012

Bayeruthis toimuv konverents toob kokku Kreeka ja Balti riikide positsioonid eurokriisi teemal. Kreeka majandusteadlase Thanos Skourase ettekandele avalikust arvamusest kriisi kohta tema kodumaal järgneb kahe Baltikumi teadlase ettekanne. Lahendusena näeb kreeklane Euroopa Keskpanga abi, mida tuleks hädas olevatele liikmesriikidele anda.
Kreeka kõrval esitlevad majandusteadlased Morten Hansen Stockholmi Majanduskoolist Riias ja Karsten Staehr Tallinna Tehnikaülikoolist riike, mis pole oma välisvõlga suureks kasvatanud. 2008. aasta majanduskriisi tagajärjel palus Läti EL-lt ja IMF-lt abi, kuid järgis samal ajal ranget eelarvepoliitikat. Hanseni sõnul ei tea ta ühetgi riiki peale Eesti, mis nii ranget eelarvepoliitikat järginud oleks. Staehri sõnul ei pea alati fiskaalpoliitikat probleemide tekkimisel appi võtma.

FRANKFURTER RUNDSCHAU
Blinde Ehrung der Waffen-SS

Volker Schmidt
12.01.2012

Kui vanemad inimesed Leedust, Lätist või Eestist koos istuvad, räägivad nad Siberist. 40. ja 50. aastatel viidi Jossif Stalini käsul 100 000 eestlased Siberisse. Dokumentidesse märgiti sageli „Baltikumi pärast“. Pärast Stalini surma lubati väljasaadetutel oma kodudesse naasta, kuid paljudel juhtudel elasid neis juba sisse toodud etnilised venelased. Siberis sündinud lastel oli sageli raske koolikohta saada. Sellistest kogemustest kasvab omamoodi ajaloonägemus. Eesti kaitseminister Mart Laar soovib SS-vägede koosseisus sõdinud eestlaseid seaduslikult vabadusvõitlejateks nimetada. Teatud punktini on sellised ajaloolised moonutused mõistuspärased. 1918. aastal saavutasid Balti riigid iseseisvuse, aastad hiljem sõlmitud Hitleri-Stalini pakt viis kolm riiki Nõukogude Liidu võimu alla. Sakslastega liidus olles lootsid eestlased, lätlased ja leedukad taas iseseisvaks saada.
Siiski, Nõukogude Liidu all läbi elatud kannatused pole piisavad, seletamaks holokausti puudutavat pimedust. Eestis SS-diviisis sõdinud mehed polnud need, kes oma kodumaal juutide suhtes massimõrva toime saatsid, nemad võitlesid Nõukogude Liidu vastu. Kuid vabatahtlikud miilitsas ja politseis aitasid kaasa küüditamistele ja hukkamistele. Nii efektiivselt kui Baltikumis, ei töötanud ükski SS-diviis. Lätis tapeti 95 protsenti 70 000st juudist. Ametlikus Baltikumi ajaloos ei mängi see ajaloopilt rolli. Ohvri roll on palju mugavam. Isegi nii mugav, et kui poliitikud EL-i tasemel otsuseid kritiseerivad, võrdlevad nad EL-i Nõukogude Liiduga. See äratab rahva koheselt. Kui eestlased ja lätlased oma SS-veterane kommunismivastaste võitlejatena austavad, siis on see sama kui sakslased kiidaks, et Adolfi võimu ajal polnud vähemalt tööpuudust. Kes SS-võitlejaid patriootideks nimetab, kes vaid poliitiliselt vale mundrit kandsid, pole ajaloost midagi aru saanud, sest elus pole miski must-valge. Noored demokraadid Ida-Euroopas on aina ebakindlamad. Kes tänapäeval rahulolematu on, ülistab minevikku. Venemaal kannab Nõukogude Liit nostalgia maiku. Eestis ülistatakse iseseisvumise ja II maailmasõja vahelist aega. Arusaadav on, et Saksamaa poliitikud ei avalda teemaga seoses oma kommentaare. Oleks ka mõistusevastane, kui Saksamaa diplomaadid eestlastele nende seotust holokaustiga meelde tuletaks. Euroopa Parlamendi ja Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee kaudu oleks seda palju mõistlikum teha.
http://www.fr-online.de/meinung/analyse-blinde-ehrung-der-waffen-ss,1472...

DIE WELT
Estland denkt über Ehrung der Waffen-SS nach

Sven Felix Kellerhoff
12.01.2011

Balti Relva-SS üksusi peeti brutaalseteks. Siiski kaaluvad eestlased nüüd, kas neid peaks austama kui vabadusvõitlejaid, sest nad võitlesid Nõukogude Liidu vastu. Plaanid on küll veel esialgsed, kuid vastavat seaduseelnõu valmistatakse juba ette. Eesti plaanid tekitavad Saksamaal kibedat meelepaha. Siinkohal antakse ülevaade sõjaeelsetest ja –aegsetest sündmustest Eestis. Kui sakslased Eesti vallutasid ja Punaarmee taganes, tervitati neid algul kui vabastajaid. Siiski sai varsti selgeks, et eestlaste omariiklust ei soovitudki taastada. Eestis moodustati Hjalmar Mäe juhtimisel direktoraat, kuid kõiki sisulisi otsuseid tegi saksa okupatsioonivalitsus. Koos saksa vägede sissetungiga algas Baltikumis ka holokaust.
Eestis mõrvati umbes 1000 juuti. Eesti omavalitsuse koostööd natsionaalsotsialistidega käsitles 90. algul põhjalikult president Lennart Meri poolt ellu kutsutud ajaloolaste komisjon. Lisaks tuhandele juudile hukkus Eestis ka teiste rahvuste esindajaid, sest siia olid rajatud Nõukogude Liidu sõjavangide interneerimislaagrid. Ehkki algallikad on ebakindlad, on konkreetset kinnitust leidnud 1000-1200 eestlase kuriteod Omakaitse ridades. Lisaks sellele teenisid eestlased anastatud Poola aladel vangivalvuritena ning osalesid getode puhastusaktsioonides eesmärgiga saata juudid saksa hävituslaagritesse. Samuti osalesid eestlased Valgevenes partisanide vastases võitluses.
Autor annab ülevaate Eesti Leegioni jmt tekkest sõja ajal. SS 20. Relvagrenaderide divisjon andis alla 1944. aastal Böömimaal. Sajad mehed põgenesid läände. Paraku ei ole selle üksuse tegevusest Saksa arhiivides suurt midagi säilinud. Eesti rahvuslaste parteid näevad põhjust, miks SS-mehi peaks vabadusvõitlejatena käsitlema, nende rollis Eesti kaitsjatena Punaarmee pealetungi ajal 1944.
Seaduseelnõu eitatakse Tallinnas parlamendile märtsis.
http://www.welt.de/politik/ausland/article13809947/Estland-denkt-ueber-E...

PRANTSUSMAA AJAKIRJANDUS

LE MONDE
Les Grecs ne savent pas ce que c'est que souffrir

Claire Gatinois
17.01.2012

Eurotsooni uusim liige Eesti on taaskord istumas Brüsseli kohtumistel kokkukäival toolil. Sellele vaatamata on Eestil olemas idee, kuidas ravida kõike halba rahaliidus: „Riigid peavad täitma oma kohuseid,“ võtab rahandusminister Jürgen Ligi teema kokku. Ning kui Brüsselil napib rangust nõuda Lõuna-Euroopalt neid samme, siis karistavad turud õnneks neid osapooli, arvab Eesti Panga majandusnõunik Peeter Luikmel. Tema sõnul on majanduskriisi kohapealt Eesti vaated sarnased Saksamaa seisukohtadega. 1991. aastal on Eesti läbielanud hüperinflatsiooni ning need mälestused on veel selgelt meeles. Riik, mis on pärast aastakümneid kestnud okupatsiooni iseseisev, mõistab praeguse kriisi tingitud meetmeid. Raske on Eesti inimestel siin aga mõista protestivaid kreeklasi. Minister Ligi lisab, et nad ei tea seal, mida tähendab kannatada.

En Estonie, l'euro tant espéré ne fait plus rêver

Claire Gatinois
17.01.2012

Aasta pärast eurotsooni astumist on väikeriik Eestil raske aktsepteerida kohustust aidata Lõuna-Euroopat. Eurovastane Anti Poolamets kannab uhkelt senini oma särki „Ma armastan krooni.“ Kuigi eestlased on üldiselt siiski euro poolt, on toetus sellele langenud. Kui 2010. aastal pooldas eurot 60 %protsenti eestlastest, siis 2011. aasta oktoobris oli neid 56 protsenti. Ajaleht Postimees läks möödunud aasta septembris nii kaugele, et avaldas ühe lehekülje, kus Anti Poolametsa kampaania võrdles Eesti liitumist Titanikule astumisega. Ajalehe juht Anvar Samost ütleb nüüd, et see ei olnud kuigi särav idee. Samost räägib, et Eesti nägi rahaliidus võimalust astuda viimaks „arenenud riikide klubisse.“ Euro aitab eemalduda ka naaberriik Venemaast. Madis Müller Eesti Pangast ütleb, et Eesti ei kahetse oma otsust liituda, kuid keegi ei ole väga rahul sellega, mis toimub. Kas Eesti idealiseeris ehk liialt rahaliitu? 2007. aastal olid firmajuhid äärmiselt pettunud, et siis ei õnnestunud eurotsooniga ühineda. Selleks, et 2011. aastal selleni jõuda, tegi Eesti läbi tõelise kärpimise ning seda üleilmse kriisi ajal. Pärast seda kui 2009. aastal langes majandus 13,9 protsenti ja töötus näitas hirmutavaid numbreid, on Eesti jõudnud nüüd oma riigivõla näidu poolest pailapse rolli. Seega on Eestil raske mõista riike, kes reeglitest kinni ei pea ning keda nüüd aidata tuleb. Eriti raske on teiste abistamist alla neelata, teades et Eesti alampalk on 278 EURi, samas kui Kreekas on see 863 EURi. 25-aastane keemiaõpetaja Martin Saar ütleb, et eestlased on sama distsiplineeritud kui sakslased ja kui nõukogude okupatsiooni ajal allusime Moskva lollustele, siis nüüd põlvitame sama saksa järjekindlusega Brüsseli bürokraatia ees. Ta ütleb, et ta ei ole euro vastu, kuid selle viisi vastu, millega riik selle käibele tõi.

Repartir de Groningue avec l'album d'Ewert and the Two Dragons

Stéphane Davet
16.01.2012

Pärast kahepäevast festivali Hollandis Groningue’is, mil käes on kokkuvõtete tegemise aeg, näib Ewert ja Two Dragons olevat nimi, mis soojalt kõlama jääb. Eestlased alustasid festivalil kõigepealt väikesel laval soojendusartistidena, kuid kuulduste levides täitsid nad järgmisel päeval juba suure saali. Festivalipublik, mis on harjunud liikuma ühelt esinemiselt teisele, püsis seekord kohal püstijalu kuni kontserdi lõpuni. Oma uues albumis "Good Man Down" (ilmub Prantsusmaal 30. jaanuaril) teeb ansambel popmuusikat, mida on vürtsitatud bluusi ja fantaasia-folgiga. Nende laulud panevad mõtlema 22-Pistepirkko, Crowded House’i ja R.E.M’i loomingule. Kulisside taga säravad bändi mänedžeri Toomase silmad, nähes kõiki Euroopa ja Ameerika agente, kes gruppi tervitama on tulnud. Ewert and the Two Dragons loodi 2008. aastal Tallinnas. Nad on oma sõnul esimene indi-muusika grupp, mis Eestis suurt publikumenu naudib. Nende fenomen on tekitanud hulgaliselt huvi ka välismaal.
http://www.lemonde.fr/culture/article/2012/01/14/repartir-de-groningue-a...

REGARD SUR L’EST
Estonie: une web-diplomatie à l’humour plutôt noir

Anton Aleksejev et Anaïs Marin
04.01.2012

Ülevaade aastavahetuse "Tujurikkuja" sketšist Ansipi ja Haloneni vahel. Video "Hiid-Ansip vs. Hiid-Halonen", mida levitas Eesti Rahvusringhääling, proovib šokeerida, kuid sihtrühm on uus. Eestit ja Soomet ühendavad mitmed seosed, mis eelkõige on majanduslikud. Ühes Eesti astumisega Euroopa Liitu 2004. aastal võimaldas see mitmetel eestlastel Soome tööle minna, mis omakorda on Soome tööturul põhjustanud vaenulikke reaktsioone. Eestlased figureerivad seal tihti ka kriminaalstatistikas. Just seepärast tuligi videos Halonen eestlastele tasuma. Nii Eestis kui Soomes nägid enamik seda videoklippi musta huumori teise tasemena. Soome meedia nägi seda seevastu ebaõiglusena nende presidendi suhtes. Filmitegijad kinnitavad, et neil ei olnud plaanis teha midagi kurja ning video pilab pigem eestlasi kui soomlasi.
http://www.regard-est.com/home/breves.php?idp=1505&PHPSESSID=e80fc08066f...

VACANCES!
Tallinn, Estonie. Une ville romantique et branchée

Christine Jonemann
11.01.2012

Ülipositiivne turismiartikkel Eestist. 2011. aastal Euroopa Kultuuripealinna tiitlit kandnud Tallinn on linn, mis on suutnud seista sajandite jooksul vallutajatele vastu ning sealjuures kaitsta oma kultuuripärandit. Tallinnas käik jätab unustamatu mälestuse. Eestisse minnes kohtud Baltikumi väikseima riigiga, mille rahvas on olnud mitmete mõjutuste all, olles tulnud sellest välja parimaga nii arhitektuuris kui kommetes. Tallinn, mis oma tornidega meenutab veidi Carcassonne’i. Tallinn pakub võimalust pärast päevast ostlemist minna nautima näiteks liivast mereranda. Tuleks külastada vähemalt üht Eesti saart, miks mitte Naissaart. Hea hinna eest saab nautida suurepärast gastronoomiat, jne.

LIVRES HÉBDO
Marie-Pierre Gracedieu

Catherine Andreucci
13.01.2012

Sofi Oksaneni “Puhastuse” välja andnud kirjastuse Stock esindaja Marie-Pierre Gracedieu intervjuu. Selles on muuhulgas juttu “Puhastuse” edust Prantsusmaal. Mainimist leiab ka romaani ilmumisele eelnenud Eesti ja Soome saatkondade korraldatud pressivisiit.

L´HUMANITÉ
Les nazis érigés en héros!

19/25 jaanuar 2012

Natsid on muudetud kangelasteks. Eesti kaitseminister Mart Laar soovib vastu võtta seaduseelnõud, mis annab vabadusvõitlejate staatuse kõigile, kes II maailmasõja ajal osalesid võitluses Nõukogude Liidu vägede vastu. Teiste sõnadega natsidele! Enamus näib olevat kindel selle häbiväärse seaduse vastuvõtmises.

SOOME AJAKIRJANDUS

HELSINGIN SANOMAT
Tämä mies on Andrus Ansip

Kaja Kunnas
15.01.2012

Oleks hea, kui Soome tulevane president tunneks nägupidi naaberriikide juhte. Presidendikandidaatide teadmisi kontrollinud Helsingin Sanomat tuvastas, et vaid kolm kaheksast kandidaadist - Sauli Niinistö, Timo Soini ja Paavo Väyrynen – tundsid ära Eesti peaministri Andrus Ansipi.
Kuid kui tuntud on Soome presidendikaadid Eestis? Helsingin Sanomat testis Andrus Ansipit ilma ülesannet ette teatamata.
Ansip tõdes alustuseks teadvat, et soomlased ei tundud teda ära ning arvas, et vaevalt temagi teab neid, keda pole kohanud.
Ansip tuvastas piltide hunnikust Timo Soini, Paavo Väyryneni, Paavo Lipponeni, Sauli Niinistö ja Pekka Haavisto.
Seejärel tutvustab Ansip ennast lühidalt nii kandidaatidele kui ka ülejäänud soomlastele.
„Olen Eesti peaminister, juba seitse aastat. Soome sõber“, alustab Ansip.
55-aastane Andrus Ansip on kolme tütre isa ning omab keemia magistrikraadi. Ta on Euroopa pikaajalisemaid peaministreid. Baltimaades ei ole ükski peaminister enne Ansipit püsinud võimul üle ametiaja.
Tema hobideks on rulluisutamine, jalgrattaga sõitmine ja murdmaasuusatamine. Ta on Eestis pikalt võimul olnud rahvusliberaalse liini esindaja.
Ta vastutas ettevõtmise eest, mille raames teisaldati Tallinna kesklinnas asunud pronkssõdur kaugemal asuvale surnuaiale.
Majanduskriisis juhatas Ansip Eesti euroalasse. Ansip ise nimetab oma tähtsaimaks saavutuseks riigimajanduse korrashoiu ülemaailmse kriisi ajal ning leiab, et euro oli boonus selle eest.
Visates pilgu Soome presidendikandidaatide fotodele nendib ta, et kaks neist leiavad, et euro on pigem karistus. Ansip on siiski veendunud, et eurost on olnud Eestile palju kasu.
Ansipit ei häiri, et kõik kandidaadid ei tundud teda ära. Riikidevahelised suhted on suurepärased.
Soome on Eesti põhiline eksportriik ja teiseks suurim välismaine investeerija. Eestis on 5000 ettevõtet, milles on osaliselt soomlaste kapitali.
Ansip nimetab parimate tuttavatena Soomes peaminister Jyrki Kataineni, Matti Vanhaneni ja Mari Kiviniemi.
Kokkuvõttes tundis Ansip ära viis presidendikandidaati, samas vaid kolm kaheksast kandidaadist tundsid teda.

Venäjä antoi etsintäkuulutuksen Jaan Krossin pojasta

STT-BNS
14.01.2012

Venemaa ametivõimud kuulutasid reedel Eesti luureeksperdi Eerik-Niiles Krossi rahvusvaheliselt tagaotsitavaks. Teda tahetakse üle kuulata seoses Arctic Sea kaaperdamisega.
Kross leiab, et Eesti kodanik ei kuulu Venemaa jurisdiktsiooni alla.
Kross on tuntud Eesti kirjaniku Jaan Krossi poeg.

Kolme klinikkaa asensi vaarallisia rintaimplantteja Virossa

Kaja Kunnas
13.01.2012

Kõmu tekitanud rinnaimplantaate paigaldati Eestis enne nende ära keelamist kolmes ilukirurgia kliinikus.
Kahtlustust äratas ka soomlaste hulgas populaarne kliinik Tallinna lähedal. Arstid teatasid, et riskantsed PIP-implantaadid pole kasutusel olnud. Üks eestlanna on siiski teatanud Terviseametile, et talle on antud kliinikus PIP-implantaadid paigaldatud.
Soomlannale tehti samuti operatsioon samas kohas oktoobris ning kasutusel olid M-implantaadid. Samas kahtlustab naine, et tegemist oli siiski ümbernimetatud PIP-implantaatidega. Ilukirurg eemaldas need eelmise aasta lõpul ning implantaadid lagunesid kätte võtmisel.
Eestis on olnud suurim osa PIP-implantaatidest kasutusel Pärnus Villa Medicas, kus neid on kokku paigaldatud umbes 150.
Eesti Terviseamet soovitab praegu vältida ka M-implantaatide kasutamist, mida on toodud maale umbes sadakond.
Prantsusmaa firma PIP-implantaadid lagunevad tavalisest kergemini. Seetõttu on Prantsusmaa ja paar muud riiki soovitanud naistel neest lasta eemaldada.

KALEVA
Lääkärit siirtyvät Virosta yli rajojen

Riho Laurisaar
16.01.2012

Eestist on lahkunud välismaale viimaste aastate jooksul mitmed sajad tervishoiutöötajad. Nendest 75 protsenti on suundunud Soome.
Tulemuseks on, et Eesti haiglaid vaevab töötajate puudus, mille leevendamiseks on hakatud palkama inimesi Venemaalt ja Ukrainast. Ida-Virumaa haiglas on vajadus 40 arsti järele, kuid eestlasi ei ole positsioonidele tulnud. Praegu töötab haiglas 12 arsti Venemaalt, Ukrainast, Kõrgõzstanist ja Moldovast ning vähemalt seitse arsti on veel lisaks tulemas. Eesti Arstide Liit leiab, et välismaiste arstide sissetoomine ei ole hea nähtus. Kahtlust äratab eriti koolituse tase, arstide teadmised ja keeleoskus. Lisaks tundub, et väljaspoolt Euroopat tulevatele arstidele on Eesti vaid hüppelaud muudesse Euroopa riikidesse.
Neli viiest arstitudengist Eestis õpib soome keelt ja hangib vajalikud dokumendid välismaal töötamiseks. Äsja ülikooli lõpetanud lastearst Maarja Kärsin tõdeb, et algselt õpitakse keelt igaks juhuks. Õpingute edenedes muutub tagavaravariant siiski tihtipeale ainukeseks võimaluseks.
Välismaale mineku põhjuseks ei ole ainult suurem palk, vaid ka sünged väljavaated Eesti tervishoius.
Arstide lahkumine muutub Eestis aina suuremaks probleemiks, sest lahkujate keskmine vanus väheneb kogu aeg.
Noortel arstidel puudub turvalisuse tunne. Kuigi väikestes linnades ja maapiirkondades on puudus arstide järele, võib riik siiski sulgeda suure osa haiglatest.
Välismaal töötab hinnanguliselt umbes tuhat eestlasest arsti. Täpset hulka ei teata. Kahe viimase aastaga on lahkunud üle 600.
Eesti üritab vähendada väljarännet toetuste abil. Väljaspool Tallinnat ja Tartut tööle asuvat arsti toetakase alates järgmisest aastast 15 000 euro suuruse ühekordse summaga. Summa on Eesti palgataset arvestades märkimisväärne, kuid jääb siiski näiteks Soome arsti aastapalgale kolm-neli korda alla.
Eesti arsti keskmine palk on 1700 eurot, meditsiinipersonali keskmine palk on 867 eurot.

KAUPPALEHTI
Viro hamuaa sähköautoja

Pääkirjoitus
12.01.2012

Eesti tahab olla elektriautode poolest esiriik. Tehnoloogiaettevõte ABB ehitab Eestisse maailma esimese kogu maad katva elektriautode laadimisvõrgustiku, mis algselt koosneb 200 laadimispunktist.
Huvitav on näha, kas sellel hankel on ka mõju Soomele, kus ABB’l on märkimisväärselt tootmis- ja elektrialaseid teadmisi.

ABB rakentaa sähköautojen latausverkon Viroon

STT
12.01.2012

Tehnoloogiaettevõte ABB ehitab Eestisse maailma esimese kogu maad katva elektriautode laadimisvõrgustiku, mis algselt koosneb 200 laadimispunktist. Need saavad olema suuremates linnades ja põhiliste teede ääres. Auto aku võib laadida 15-30 minutiga. Eesmärgiks on seatud, et kõik laadimispunktid on kasutusel selle aasta lõpuks.
Eesti valitsus andis eelmisel aastal 500 elektriautot sotsiaaltöötajate kasutusse. Lisaks toetab riik eraisikuid, kes hangivad endale elektriauto.
Eesti üritab arendada elektriautode kasutust saastekvootide müügist saadud tuludega. Kallis hind pidurdab elektriautode levimist ning ka tehniline areng on asjatundjate sõnul veel alles algusjärgus.

Tallinna tarjoaa ravintoloita joka makuun ja lähtöön

Hannu Lahtonen
12.01.2012

Helsingi ja Tallinna vahel aitab toidukultuuri tundma õppida Aivar Hanson ja Copterline, pakkudes välja reisipakette koos restorani soovitustega. Tänu Copterlinele on Eesti reisisihtpunktina soomlastele lähemal kui kunagi varem ning nelja tunniga on võimalik käia Tallinnas lõunal.
Restorani soovitused, ei esinda vaid kõige kallimaid ja paremaid restorane, vaid esile on tõstetud pigem erilised ja huvitavad restoranid
Eesti toidukultuur sai hoo sisse alles viis aastat tagasi, mil välismaise kogemusega noorte kokkade põlvkond asus tööle ning kvaliteetse tooraine hankimine muutus hõlpsamaks.
Hanson märgib ära, et kuigi eestlased on hakanud rohkem väljas sööma võrreldes varasemaga, siis pole selles äris sugugi kerge raha teenida.
Hanson on edendanud Eesti ja Soome vahelist suhtlust kokanduse vallas. Ta nendib, et kuigi Eesti on Soome lähinaaber, on meie toidukultuur endiselt paljudele tundmatu ning üksteiselt on veel palju õppida.
Hansoniga on koos Helsingis Tallinna tipprestorani Tchaikovsky peakokk Vladislav Djatšuk, kes pakub maitsmiseks värsket söögipoolist Hernesaare helikopteri maandumisplatsil. Djatšuk on esimene eestlasest kokk, kes on osalenud Bocuse d`Or võistlusel.

AAMULEHTI
Nuo hullut tallinnalaiset

Pääkirjoitus
16.01.2012

Artikli kirjutaja avaldab arvamust Tampere ühistranspordi kohta, mis on tema meelest ebameeldiv ja ülerahvastatud.
Seejärel nendib ta, et tallinlased peavad olema hullud ning erakordselt rumalad, kui plaanivad üle minna tasuta ühistranspordile (selget argumentatsiooni väitele ei järgnenud).
Ka Soomes on paar korda selline idee välja pakutud, kuid edutult.
http://www.aamulehti.fi/P%25C3%25A4%25C3%25A4kirjoitukset/1194715198746/...

Väyrysen uralta löytyy kummallisuuksia

Ismo Heinisu
16.01.2012

Presidendikandidaat Paavo Väyrynen on vana ja kogenud poliitik ning pilguheit tema minevikku on asjakohane.
Väyrynen tegi 1988. aastal doktoritöös lõppjärelduse, et Nõukogude Liit jääb igavesti kestma ja Euroopa lõhestatus jääb püsima. Väyrynen oli kümme aastat välisminister, kuid maailma raputanud sündmused tulid talle üllatusena. Ministriauto tagaistmel oli raske näha tõelisust.
Eesti tunnustamisel tegi Väyrynen taas apsaka. President Lennart Meri palus augustis 1991 Soomelt toetust Eesti iseseisvusdeklaratsiooni järel. Väyrynen teatas, et Baltimaadel puuduvad suveräänsete riikide omadused. Paar päeva hiljem tunnustas Soome viimasena Eestit.
Televisioonidebatil vastas Väyrynen, et esimese välisvisiidi presidendina teeks ta Eestisse, võib-olla südametunnistus piinab.

Ehdokkaat mörköjä paossa

Pertti Timonen
15.01.2012

Presidendikandidaate võib süüdisatada selles, et nad on teinud NATO-st kolli. Eesti president Toomas Ilves märkis tabavalt: „Kui Eestit rünnatakse, tuleb NATO appi. Kui Soomet rünnatakse, kes siis tuleb appi? Ei keegi.“
Soome oma kaitsevõimesse uskumine on võrreldav Anderseni muinasjuttudega.
Teine koll on liitriigi areng. Kandidaadid ei julge tunnistada, et Euroopa vajab tugevat valitsust ja parlamenti.
Väga põhjalikud ei ole olnud ka kandidaatide visioonid Venemaa arengu või maailma poliitilise ja majandusliku keskpunkti Kaugidasse siirdumise teemal.

TURUN SANOMAT
Valion uusi johtaja on ”Maito”

Sakari Nupponen
12.01.2012

Valio Eesti AS’i uueks tegevjuhiks on määratud Maido Solovjov. Eesti d-tähte hääldatakse sarnaselt soome keele t-tähele (maito tähendab soome keeles piima)
Solovjov on töötanud Valio Eesti finantsjuhina aastast 2005 ning ta on õppinud majandust Tallinna Tehnikaülikoolis.
Lisaks uuendatakse ka teisi juhipositsioone Valio tütarettevõttes.
Valio Eesti tootevalikus on Eestis lisaks Valio Soomes valmistatud toodetele Laeva meieri Valio Alma ja Valio Gefilus tooted. Lisaks kuulub ettevõttele ka Võru Juust.
Valio Eesti käive on 80 miljonit eurot ja töötajaid on 335.
http://www.taloussanomat.fi/ihmiset/2012/01/12/valion-uusi-johtaja-on-ma...

KESKISUOMALAINEN
Helppo, halpa ja nopea

Pia Tervoja
16.01.2012

Ärireiside juures on oluline kiired ühendused, vabaajareiside juures jällegi soodne hind. Märtsis avatav Jyväskylä-Tallinna lennuühendus vastab mõlema kliendirühma nõudmistele.
Uudis uuest lennuühendusest on tekitanud Jyväskylä piirkonna turismiettevõtetes positiivseid ootusi. Tallinna-ühendus loob hea võimaluse edendada rahvusvahelist turismi ja suurendab paikkonna potentsiaali, ütles Jyväskylä piirkonna arendusettevõtte Jykes Oy projektijuht Olli Hyvönen. Jykes on sõlminud Estonian Airiga turunduslepingu, mille abil maandatakse operaatori riske uude piirkonda sisenemisel.
Uue lennuliini avamiseks on valmistumas ka Kesk-Soome reisibürood, kes kohandavad oma pakkumisi nii juba olemasolevatele klientidele, kellele saab nüüd bussisõidu asemel lennureisi pakkuda kui samuti võimalikule uuele sihtrühmale - Balti riikidest saabuvatele turismigruppidele. Tähtis osa siin on turismiettevõtjate sõnul ka Estonian Airi jätkulendudel Tallinnas mujale Euroopasse, juhul kui jätkulennud toimuvad piisava tihedusega ja sobivatel aegadel. Hyvöneni sõnul on nii lendude tihedus kui ajakava Soome kliendile sobivad.

HUFVUDSTAGBLADET
Estland bäst pa att fixa bidrag

N.-E.Friis
16.01.2012

Peaminister Andrus Ansip tavatseb kiidelda sellega, kui hästi Eesti hoolitseb oma finantside eest ja kui madal on riigivõlg – kõigest 6, 7protsenti SKP-st.
Ajakirjanik Sulev Vedler aga kirjutab Eesti Ekspressis, et EL toetused ületavad summa, mille Eesti saab oma kodanike maksudest ja aktsiisidest ning ühes EPL-i artiklis hoiatavad professor Urmas Varblane ja pankur Taavi Laur, et Eesti on muutumas sõltuvaks välistoetustest.
Rahandusminister Jürgen Ligi ütles valitsuse pressikonverentsil neljapäeval (12.01.), et eestlased ei pea häbenema võtta raha vastu EL fondidest, sest selle põhjuseks on ”kaotatud aastakümned”, kuid praegu on suur kunst kasutada seda raha hästi.
Eesti sai EL liikmeks 2004.aastal ja on seni saanud Brüsselist 2 miljardit eurot netto. Esimestel aastatel olid summad ainult mõned sajad miljonid eurosid, aga 2009.aastal õnnestus Eestil saada 716 miljonit. Samas maksis Eesti EL kassasse ainut 158 miljonit. Järgmistel aastatel summad kasvasid ja Eesti sai Brüsselilt 665 miljonit eurot netto.
Riigikontrolör Mihkel Oviir on välja arvutanud, et 2010.aastal finantseeris Eesti 2/3 oma investeeringutest EL rahadega. Pool kommunikatsiooniministeeriumi 2010.aasta eelarvest kaeti EL rahadega ja keskkonnaministeeriumi eelarvest 60% maksid EL maksumaksjad. Rahad tulevad eelkõige EL regionaalfondist, aga Eesti on olnud edukas raha saamisel ka ühtekuuluvusfondist ja edukalt kasutanud sotsiaalfondi rahasid. Kõige suurema kriisi ajal sai Eesti kasutada 70 miljonit EL raha, et parandada teeolusid Tallinn-Tartu maanteel. Eesmärk on sellest tasapisi teha kiirtee standarditele vastav tee. Panustatud on ka sadamate arendamisse ja uute praamide ehitamisele, mis kulgevad mandri ja selliste saarte nagu Piirisaar ja Ruhnu vahel.
EL rahadega finantseeritakse ka uute regionaalliiklusrongide ostmist, selleks läheb 67 miljonit ja kasu saab Šveitsi firma Stadler.
Riigikontrolör Oviir hoiatab, et EL toetused on ajutised ja ei ole teada, kas mõne aasta pärast saadakse sama palju toetusi. Samal seisukohal on SEBi maksroanalüütik Hardo Pajula. Aga EL Tallinna kontoris trööstitakse poliitikuid, et Eesti võib aasatel 2014-2020 arvestada veel 4,5-5 miljoni euroga.

VENEMAA AJAKIRJANDUS

РОССИЙСКАЯ ГАЗЕТА
Эстония поддержит Таджикистан в стремлении вступить в ВТО

12.01.2012

Tadžikistani presidendi Emomali Rahmoniga kohtumisel ütles Urmas Paet, et Eesti toetab Tadžikistani teel Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO).
http://www.rg.ru/2012/01/12/tadzhikistan-anons.html

Власти Ленобласти объединят Ивангород и Нарву в крупный туркомплекс

Евгения Цинклер
16.01.2012

Eesti-Läti-Vene 2007-2013 piiriülese koostöö programmi raames muutuvad kahe aasta pärast Narva ja Ivangorodi kindlused üheks suureks turismiobjektiks.
Peale kultuuriobjekti arendamist on kavas ka terviklik piiripunktide rekonstrueerimine.
http://www.rg.ru/2012/01/16/reg-szfo/kreposti-anons.html

ВЗГЛЯД
Госдума ратифицировала соглашение с Эстонией о признании пенсионных прав

13.01.2012

Venemaa riigiduuma ratifitseeris 13. jaanuaril Eesti-Vene pensionikindlustuse koostöölepingu.
http://www.vz.ru/news/2012/1/13/553305.html

КОММЕРСАНТЪ
У захвата Arctic Sea заказчик нашелся в Эстонии

Владимир Водо, Николай Сергеев
14.01.2012

Arhangelski oblasti uurijad esitasid Eerik-Niiles Krossile süüdistuse seoses kaubalaeva Arctic Sea väidetava kaaperdamisega 2009. aastal. Krossi kuulutatakse rahvusvaheliselt tagaotsitavaks, kuna ta keeldus Venemaale ülekuulamisele sõitmast.
http://kommersant.ru/doc/1850899

ГАЗЕТА.RU
Эстонский шпион ответит за русский лес

Дмитрий Карелин
13.01.2012

Venemaa uurimiskomitee andis 13. detsembril Eesti luureteenistuste endise koordinaatori Eerik-Niiles Krossi suhtes välja rahvusvahelise vahistamismääruse.
http://www.gazeta.ru/social/2012/01/13/3961741.shtml

Samal teemal:

Архангельская прокуратура обвинила эстонского разведчика в пиратстве на Arctic Sea, ИА Северная неделя, Алексей Оберук, 16.01.2011, http://vdvsn.ru/novosti/region/arkhangelskaya_prokuratura_obvinila_eston...
Экс-главу эстонской разведки объявили в международный розыск, Известия, 13.01.2012, http://izvestia.ru/news/511802
Кросс бежит, Взгляд, Иван Чернов, 13.01.2012, http://vz.ru/society/2012/1/13/553251.html
Эстония разрешила России допросить обвиняемого в захвате Arctic Sea, Rosbalt, 13.01.2012, http://www.rosbalt.ru/exussr/2012/01/13/932655.html
Эстония не выдаст РФ подозреваемого в организации захвата Arctic Sea, РИА Новости, Николай Адашкевич, 13.01.2012, http://www.ria.ru/world/20120113/538648371.html
Организатор нападения на "Арктик Си" объявлен в международный розыск, ИТАР-ТАСС, Владимир Ануфриев, 13.01.2012, http://www.itar-tass.com/c11/315518.html

ВЗГЛЯД
«ЕР»: Общественность ЕС должна повлиять на Эстонию

15.01.2012

Vene Riigiduuma loodab et Euroopa Liit mõjutab Tallinna kavatsusi ametlikult nimetada Teises maailmasõjas Nõukogude vägede vastu võidelnud vabadusvõitlejateks, ütles erakonna Edinaja Rossija noorte patriotismi kasvatamise koordineerija ning Riigiduuma SRÜ ja kaasmaalaste komitee esimehe asetäitja Dmitri Sablin.
Sablin toonitas, et Euroopa Liidu juhtkond ning Euroopa Parlament, kes ei vaata kunagi kõrvale inimõiguste rikkumiste juhtumitest, peaks andma Tallinna vastavatele plaanidele põhimõttekindla hinnangu.
http://www.vz.ru/news/2012/1/15/553572.html

Samal teemal:

Russia hopes EU will bring Estonia to reason, Radio „The Voice of Russia“, 15.01.2012, http://english.ruvr.ru/2012/01/15/63889837.html

РАДИО „ВЕСТИ ФМ“
Эстонское гражданство пользуется рекордной популярностью россиян

Сергей Ткачук
13.01.2012

Eesti diplomaatilised esindused Venemaal andsid mullu välja 2066 eesti passi, millest 1200 anti välja Pihkvas. Artikkel räägib ka vajalikest tingimustest Eesti kodakondsuse saamiseks.
SRÜ riikide Instituudi vanemteaduri Jekaterina Šibaeva sõnul on Eesti kodakondsuse olemasolu eriti tähtis piiriüleste piirkondade elanikele, sest see annab venemaalastele võimaluse lihtsamalt piiri ületada.
Eesti kodakondsus võimaldab ka Euroopa Liidus vabalt liikuda ning käia USAs viisavabalt, mis on eriti tähtis ärimeestele, ütleb teine analüütik Igor Indriksons.
Üldiselt eksperdid arvavad, et Euroopa Liidu riike kodakondsus ei sega kunagi. Võib rahulikult elada kahe kodakondsusega, kasutades mõlema riigi kõiki eesõigusi, kuna Venemaa kodakondsusest loobumist keegi ei nõua.
http://www.radiovesti.ru/articles/2012-01-13/fm/28331

ИА REGNUM
Топ 15 главных событий Эстонии 2011 года: версия ИА REGNUM

12.01.2012

Infoagentuur Regnum tõstis esile 15 kõige olulisemaid sündmusi Eestis, mille seas on eurole üleminek, Riigikogu - ja presidendivalimised, Eesti ratturite pantvangistus Liibanonis, Andres Veerpalu süüdimõistmine dopingu kasutamises, 2011. aasta Euroopa kultuuripealinn Tallinn jne.
http://www.regnum.ru/news/1487458.html

THE MORNING NEWS
Эстония стала ближе Петербургу

Николай Егоров
12.01.2012

GoRail ja Skinest Reisiveod koostöös Venemaa firma „TransClassServise“-ga kavandavad üksteise võidu alates tänavu kevadest reisirongide saatmist Peterburi ja Tallinna vahelisele liinile.
http://www.utronews.ru/economics/001326354669182/

СЫКТЫВКАРTODAY
Коми рассказы вышли на эстонском языке

12.01.2012

Eesti Kirjastuskeskuses ilmus eesti keeles komi lühiproosa kogumik „Seal kaugel-kaugel“, mida tõlkis tuntud tõlkija Arvo Valton.
http://sykt24.ru/news/12536

ETVER
В Твери прозвучат русские романсы в исполнении эстонцев

17.01.2012

Eesti trio Romance esineb 8. veebruaril Tveri Akadeemilises oblastifilharmoonias Venemaal kümnepäevase ringreisi raames.
http://etver.ru/novosti/62130/

ПЕРВЫЙ КАНАЛ
Турнир по быстрым шашкам на эстонский манер

17.01.2012

Eestis korraldati allveekabe turniir.
http://www.1tv.ru/news/world/196558

ИНТЕРФАКС
Канцлер права Эстонии против лишения русского подростка гражданства и предлагает парламенту изменить закон

18.01.2012

Õiguskantsler Indrek Teder saatis Riigikogule ettepaneku muuta kodakondsuse seadust seoses 15aastaselt lapselt kodakondsuse äravõtmise skandaaliga.
Õiguskantsleri sõnul on praegune kodakondsusseadus vastuolus võrdsuse põhiõigusega.

Полиция безопасности Эстонии подозревает оппозиционного политика в незаконном сборе информации о высокопоставленном чиновнике ЕС

18.01.2012

Kaitsepolitsei leidis Keskerakonna peasekretäri ja riigikogu liikme Priit Toobali kodu ja töökohta läbi otsides üle 400 lehekülje väljatrükitud elektroonilist kirjavahetust, mis kuulub ühele kõrgele Euroopa Liidu ametnikule, vahendab Postimees.

Парламент Эстонии завершил первое чтение постановления о комиссии по расследованию обстоятельств торговли видами на жительство

17.01.2012

Riigikogu suunas teisipäeval (17.01) teisele lugemisele otsuse eelnõu, millega moodustatakse komisjon elamislubade andmisega seotud asjaolude väljaselgitamiseks.

США поддерживают продление миссии воздушной полиции НАТО в Балтийских странах до 2018 года – Госдепартамент

16.01.2012

NATO õhuturbemissiooni Balti riikides pikendatakse kuni 2018. aastani, kuid alalise staatuse missioon Baltikum ei saa, ütles USA abivälisminister Philip Gordon.

Обвиняемый Россией в пиратстве эстонский разведчик намерен войти в руководство правящей партии

14.01.2012

Väidetava 2009. aastal Arctic Sea laeva kaaperdamise seotusega Eesti luureteenistuste endine koordinaator Eerik-Niiles Kross kandideerib Isamaa ja Res Publica Liidu esimeheks.

Крепости Ивангорода и Нарвы превратят в крупный туристический центр

14.01.2012

Narva ja Ivangorodi kindluste turismi arendamist rahastatakse ELi-Venemaa piiriülese koostööprogrammi raames.

Разведчика Кросса пока нет в базе данных Интерпола - генпрокуратура Эстонии

13.01.2012

Interpolini ei ole jõudnud Eerik-Niiles Krossile piraatluse organiseerimises süüdistuse esitanud Vene uurimiskomiteest ühtegi kohtu poolt sanktsioneeritud rahvusvahelist vahistamiskäsku, teatas Eesti riigiprokuratuuri esindaja Carol Merzin.

Эстония не выдаст России разведчика Кросса – Минюст

13.01.2012

Justiitsminister Kristen Michal teatas, et Eesti oma kodaniku Eerik-Niiles Krossi, keda Venemaa süüdistab laeva Arctic Sea kaaperdamises, Venemaale välja ei anna.

Эстонский депутат: Объявление в розыск разведчика Кросса - это месть России

13.01.2012

Riigikogulane Urmas Reinsalu (IRL) arvab, et tema erakonnakaaslase Eerik-Niiles Krossi tagaotsitavaks kuulutamine on Venemaa poolne kättemaks.

Социал-демократическая и Русская партии Эстонии объединяются

12.01.2012

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees Sven Mikser ja Vene Erakonna Eestis esimees Stanislav Tšerepanov allkirjastasid neljapäeval (12.01) parteide ühinemislepingu.

Эстонская прокуратура призывает Россию передать ей дело подозреваемого в организации захвата Arctic Sea

12.01.2012

Eesti prokuratuur pakkus Venemaale Eerik-Niiles Krossi uurimise materjale laeva Arctic Sea kaaperdamises üle Eesti ametivendadele.

Эстонское гражданство единовременно предоставлено почти 150 русскоговорящим жителям

12.01.2012

Neljapäevasel (12.01) istungil andis Eesti Valitsus kodakondsuse 148 inimesele, kellest 57 on alla 15-aastased alaealised, kes saavad Eesti kodakondsuse vanema avalduse alusel.

GRUUSIA AJAKIRJANDUS

NEWS AGENCY GHN
Председатель парламента Эстонии посетит Грузию

06.01.2012

Riigikogu delegatsioon eesotsas Enne Ergmaga tuleb 19. jaanuaril Georgiasse töövisiidile.
http://www.rus.ghn.ge/news-19169.html

Samal teemal:

Председатель парламента Эстонии посетит Грузию, Н. Кирцхалиа, TREND, 16.01.2012, http://www.trend.az/regions/scaucasus/georgia/1980704.html

UKRAINA AJAKIRJANDUS

ПОДРОБНОСТИ, ТЕЛЕКАНАЛ "ИНТЕР"
Электронный переворот власти Эстонии начинали с себя

Неля Терешко, Юрий Романюк
14.01.2012

E-valitsus, e-juhiload.. ja isegi e-koolipäevik – kõik see on väikse Eestimaa tavapärane eluviis. Endine NSV Liidu riik on praegu maailma liider IT kasutamise alal. E-elu elavad siin praktiliselt kõik – presidendist tavalise vanaemani.
Teemat kommenteerivad president Toomas Hendrik Ilves, Riigisekretär Heiki Loot, CERT Eesti infoturbe ekspert Tarmo Randel ning Eesti Apostliku-Õigeusu Kiriku preester isa Aleksander.
http://podrobnosti.ua/podrobnosti/2012/01/14/814580.html

ПІВДЕННА ІНФОРМАЦІЙНА КОМПАНІЯ
Развивать солнечную энергетику на Херсонщине будут эстонцы

16.01.2012

13. jaanuaril allkirjastasid Eesti Suurettevõtjate Assotsiatsiooni juhatuse liige Tõnis Palts ja Ukraina Hersoni oblasti administratsiooni juht Mykola Kostiak kavatsuste memorandumi, mille kohaselt ehitatakse Hornostaivka rajooni Velyka Blahovischenka külla päikeseenergial baseeruv elektrijaam.
2012. aasta detsembriks valmiva projekti maksumus on 30 miljoni eurot.
http://pik.ua/news/url/razvivat_solnechnuju_energetiku_na_hersonschine_b...

ROOTSI AJAKIRJANDUS

DAGENS INDUSTRI
Autoliv bygger nytt I Ryssland

Gerhard Larsson
12.01.21012

Auto turvatoodete ettevõte Autoliv investeerib pool miljardit Rootsi krooni kahte uude tehasesse Venemaal seoses sellega, et tootmine viiakse Eestist, Rootsist ja Rumeeniast Venemaale üle.
Projektijuht Gustaf Celsing toonitab, et Venemaa pole madalate hindadega maa, üleviimise põhjuseks on pigem venelaste tollipoliitika, mis soosib omamaist autotoodangut. Kui tootmisest 30 protsenti on kohalik, siis ei pea lääne suured autofirmad kõrget impordi tollimaksu maksma.

SVENSKA DAGBLADET
Europa måste bidra mer militärt

Sten Tolgfors
15.01.12

USA nõuab, et Euroopa teeks rohkem nii enda kui teiste riikide kaitsmisel. Euroopa peaks selliseid signaale tõsiselt võtma, kirjutab Rootsi kaitseminister Sven Tolgfors. Ta toob artiklis andmeid, kui palju ühes või teises riigis on juba kaitsekulutusi kärbitud või kavatsetakse seda teha, sealhulgas Soomes, Taanis, Lätis, Austrias, Madalmaades ja Saksamaal. ”Rootsi, Norra, Eesti ja Poola moodustavad erandi muutumatu või suurendatud panusega,” sõnas kaitseminister.

Tele2 köper Baltikum

TT
17.01.2012

Tele2 Estland ostab ära Televõrgu AS umbes 225 miljoni Rootsi krooni eest, kuid kõigepealt peavad Eesti ametkonnad tehingu heaks kiitma.

Reinfeldt har fel om Sveriges överskott

Leif Petersen
18.01.2012

Rootsi Televisiooni eelmise nädala intervjuus väitis peaminister Fredrik Reinfeldt, et Rootsi oli ainus riik Euroopas, kus 2010. ja 2011. aastal oli eelarve ülejääk. Svenska Dagbladet on andmeid kontrollinud ning näitab, et peaminister eksib. Teatud reservatsiooniga võib öelda, et Rootsi majandus oli tasakaalus, kuid aastal 2010 oli eelarve siiski 1 miljardi SEKi võrra miinuses. Igatahes ei kehti aga väide, nagu oleks Rootsi olnud ainus positiivse majandusega riik Euroopas: nii Šveitsil kui Norral oli nimetatud aastatel suur eelarve ülejääk. Kui aga jutt oli nn euroalast, siis on väide samuti vale. „Vähemalt ühel ELi riigil oli ülejääk nii 2010. kui 2011. aastal. See riik ei olnud mitte Rootsi, vaid Eesti,“ paneb SvD ajakirjanik faktid paika

PORTUGALI AJAKIRJANDUS

ROSTOS
Um encontro de líderes cívicos para lançar uma ação de limpeza mundial

12.01.2012

Kodanikuühiskonna juhid 80st riigist võtavad osa Eestis toimuvast konverentsist Cleanup World 2012. Ürituse ühe organisaatori, Tiina Urmi sõnul aitab konverents rohujuuretasandi organisatsioonidel kohtuda ning saada teada, kuidas reaalselt midagi muuta. Ürituse eesmärgiks on teha ettevalmistusi ülemaailmseks prügi koristamise päevaks.
http://www.rostos.pt/inicio2.asp?cronica=280684&mostra=2&seccao=europa&t...

DIÁRIO DE NOTÍCIAS
Líderes civis juntam-se para limpar o mundo

12.01.2012

Kodanikuühiskonna juhid 80st riigist võtavad osa Eestis toimuvast konverentsist Cleanup World 2012. Ürituse ühe organisaatori, Tiina Urmi sõnul aitab konverents rohujuuretasandi organisatsioonidel kohtuda ning saada teada, kuidas reaalselt midagi muuta. Ürituse eesmärgiks on teha ettevalmistusi ülemaailmseks prügi koristamise päevaks.
.http://www.dn.pt/inicio/globo/interior.aspx?content_id=2236967

UNGARI AJAKIRJANDUS

INDEX
Túl jó volt nekünk a Kádár-rendszer

Simonovits Gábor
14.01.2012

Ungari majandus on languse äärel ning majandusministril tuleb teha kasvuplaan. Võimalike mudelite vahel valides võib tekkida küsimus, kas võiks järgida Balti riikide eeskuju. Kahjuks on Ungari viimase 20 aastaga võimaluse käest lasknud, reformideks pole jätkunud vajalikku julgust.
1990. a paiku peeti musterõpilaseks veel Ungarit, pärast sajandivahetust on suunanäitajaks pigem Balti riigid. Need kolm väikest riiki, eriti just Eesti, viisid pärast 1989. aastat turumajanduslikud reformid läbi enneolematult tõhusalt ning 2000ndatel oli nende riikide majanduskasv silmapaistev. Kuigi Eesti SKP oli 1990. a paiku umbes 2/3 Ungari SKPst, jõudis Eesti 2006.a. Ungarile järele ning vaatamata majanduskriisile on nüüd eurotsooni liige.
Kuigi tavaks on rääkida Balti mudelist, on Eesti, Läti ja Leedu ühte patta panek sama suur üldistus kui rääkida Visegrádi riikidest kui sarnastest riikidest. Näitena võiksime kolmest Balti riigist kasutada Eestit, ühest küljest kui kõige arenenumat ja edukamat Baltimaad, teisalt võiks ungarlased eestlastega tunda teatavat ühtsust ühise keelepäritolu tõttu.
Pärast taasiseseisvumist läbiviidud reformide olulisim element oli riigi osaluse taandamine majandusest. Postsotsialistlike riikide hulgas viidi ilmselt Eestis kõige efektiivsemalt lõpule erastamine, lisaks oli Eesti üks esimesi riike, kus viidi sisse proportsionaalne tulumaks ning kus hakati tingimusteta järgima avatud majanduse põhimõtteid. Reformid andsid tulemusi 90ndate teises pooles, mil Eestisse voolas enim välisinvesteeringuid piirkonnas. Ka välismaailm tunnustas Eesti edu: Eesti on olnud pidevalt majanduskeskkonda hindavates edetabelites liidrite hulgas.
Kuigi Eesti kannatas 2008. aastal riike tabanud kriisi käes isegi hullemini kui Ungari, tundub nüüd, et riik valis eduka majanduspoliitika. Eesti valitsus vastas surutisele sisemise devalveerimisega, mis viis esialgu elujärje languseni nagu 90ndate alguses, kuid prognooside kohaselt pöördub riigi majandus järgnevatel aastatel taas varasemale kasvule.
Eesti loost on vähemalt ühes õppust võtta: nii karme reforme on võimalik läbi viia ainult siis, kui selleks on poliitiline tahe – ning valijate toetus. Huvitav on see, et esimestel demokraatlikel valimistel hääletas rahvas erakonna poolt, kes lubas läbi viia kõige radikaalsemaid reforme. Algusaastatel oli kannatusi ehk kergem taluda, kuna samas taastati oma sõltumatut riiki.
Oluline on ka mainida, et raske olukorra läbi töötamisel mängis tähtsat rolli ka patuoinaste leidmine: vene vähemus, kes moodustab Eesti elanikest peaaegu 2/3, jäeti ilma kodakondsusest ning riiklikest toetustest.
Ungaris pole sarnase ulatusega muudatusi suudetud läbi viia võib-olla just seetõttu, et idabloki lõbusaima baraki elu oli olnud tunduvalt parem kui mujal. Kõikehõlmavad ja valulised reformid on Ungaris võimalikud vaid siis, kui nende asemel näib möödapääsmatuna kokkuvarisemine.
http://index.hu/gazdasag/vilag/2012/01/14/balti_modell/

JAAPANI AJAKIRJANDUS

NHK WORLD
Estonia's Entrepreneurs

15.01.2012

Videoreportaaž Eestist. Eesti on EL-i ja euroala liige. Väikeses Baltikumi riigis pandi alus Skype`le, millega saab suhelda inimestega üle maailma. Firma tegevjuhi Sten Tamkivi sõnul on tänapäeval paljudele uskumatu, et taolisi tehnoloogiaid luuakse ka väljaspool Silicon Valleyt. Tallinna Tehnikaülikoolis õpetatakse edukaid insenere. Eesti on palju ettevõtjaid, näiteks Forumi loojad. Eestis saab asutada oma ettevõtte kahe tunniga ning ID-kaardi abil saab isegi Internetis valida.
http://www3.nhk.or.jp/nhkworld/english/movie/feature201201160812.html

HOLLANDI AJAKIRJANDUS

REFORMATORISCH DAGBLAD
Estland wil oud-SS’ers als vrijheidsstrijders eren

12.01.2012

Tallinn - ELi liikmesriigi Eesti valitsus soovib endiseid Waffen-SS leegionäre ametlikult tunnustada kui vabadusvõitlejaid. Seaduseelnõu esitatakse parlamendile märtsis ja tundub, et saab häälteenamusega toetuse. Nii teatasid mitmed Saksa meediaväljaanded neljapäeval.
Endine Relva-SS on Eestis kõrgelt hinnatud. Eestlased, keda koos lätlaste ja leedulastega 1940.a. sunniti liituma Nõukogude Liiduga, näevad endistes SS võitlejates eeskätt võitlejad kommunistliku diktatuuri vastu, mitte aga Adolf Hitleri kaastöölisi. Kuna neid austatakse oma kodumaal ametlikult igal aastal, siis tõmbab see ligi endiseid SS-lasi ja neonatse ka teistest Euroopa riikidest.
Kaitseminister Mart Laar esitab seaduseelnõu parlamendi kaudu. "Igaüks, kes on võidelnud Eesti vabaduse eest peaks olema (tagatud) au ja pole mingit põhjust jätkata rühma SS liikmete välja arvamist," ütles ta.
Eelmised katsed (2005., 2006. ja 2010.a.) endistele SS –lastele vabadusvõitleja staatust anda on luhtunud. Nüüd on eduvõimalused paremad. Seaduseelnõu on osa parempoolse koalitsioonivalitsuse, mis eelmisel aastal eesotsas peaminister Andrus Ansipiga ametisse astus, koalitsioonilepingust
Kriitika kavandatava seadusega seoses ei tule mitte ainult Moskvast, kus ettepanek on vastuvõetamatu ning mida peetakse pühaduseteotuseks, ent ka Eesti ühiskonnas endas. Seadus pingestab vene vähemuse olukorda riigis.
http://www.refdag.nl/nieuws/buitenland/estland_wil_oud_ss_ers_als_vrijhe...

HISPAANIA AJAKIRJANDUS

LA VANGUARDIA
Europa del Este, ¿regreso a los años 30?

Rafael Poch
16.01.2012

Berliini korrespondent Rafael Poch väidab artikli avalõigus, et märtsis võtab Eesti parlament suure enamusega vastu otsuse, millega antakse SS-leegionäridele, kes võitlesid II maailmasõjas Hitleri kõrval Nõukogude vägede vastu, vabadusvõitleja tiitel. SS-veteranid (1944. aastal 12 000 meest) on autori hinnangul juba mitme aasta eest asunud oma sõjaosalust ametlikel üritusel ülistama. Nendel üritustel on väidetavalt sagedased külalised teiste riikide SS-veteranid ja noored neonatsid. Märtsis kavandatav on aga esimene omataoline seadus vabadusvõitlejate teemal.
Autor tsiteerib ajakirjanikku Totokit, kelle sõnul tõlgendavad endised idabloki riigid ühepoolselt ajalugu, mis läheb pigem kokku paremäärmusluse vaadetega. Lihtsast ajaloolisest manifestist on kasvanud välja parempoolsete poliitiliste jõudude hegemoonia, mis meenutab kolmekümnendaid, mil piirkonnas valitsesid parempoolsed režiimid.
Autor kirjeldab lisaks erinevate riikide joondumisi II maailmasõjas. Balti riikide, Põhja-Kaukaasia, Ukraina ja Valgevene nagu ka Venemaa enda sees oskas Hitler autori sõnul mitmel eri viisil ära kasutada aktiivset vastupanuvõitlust Stalini Nõukogude Liidu vastu. Samas toob Rafael Poch sealsamas välja vastupanuvõitluse tingimused põhjused - „Vene Impeeriumi domineerimine, repressioonid ja küüditamised, põllumajanduse kollektiviseerimine, rahvusküsimus, aga ka Vene kodusõja järelkaja“.
Artikkel viitab arengutele ka teistes riikides – Ukrainas (SS Galizia divisjoni ülistamine), Ungaris (11. veebruari kogunemised Budapestis 1945.a lahingu meenutamiseks), Tšehhis (Praha deklaratsioon 2008a). Lisaks on artiklis juttu erinevate riikide tegevusest kommunismi ja selle sümboolika vastases võitluses. Eraldi pühendatakse lehepinda Leedu ja holokausti küsimusele. Ungari puhul on juttu valimisõigusest väljaspool Ungarit elavatele ungarlastele, mida tõlgendatakse kui “üleskutset piiride ülevaatamiseks” ja “rahvusliku revanšina”. Kuna taolised tendentsid on EL kontekstis raskendatud, on autori hinnangul oluline jälgida EL-vastaseid meeleolusid ühiskonnas. Autor jätkab Ungari hetkekriisiga – peaminister Orbani soov piirata sõnavabadust, kõigutada võimude lahususe põhimõtet jms. Korrespondent näeb paradoksina, et see “mässumeelne” ja populistlik Ungari valitsus ei ole vasakpoolne, vaid paremäärmuslik. Autor lõpetab sõnadega, et Ungari juhtum on hoiatuseks, et paremäärmuslus oma rassismi, ksenofoobia ja militaarkalduvusega on valmis Euroopas kriisist tekkinud “tühimikke” oma programmiliste seisukohtadega täitma, mida võib saata edu nii tänaval kui võimutüüri juures.“
http://www.lavanguardia.com/internacional/20120116/54244964369/europa-de...

SLOVEENIA AJAKIRJANDUS

RTVSLO
Otvoritveni vikend je zagnan, kulturne ambasade uvedle EPK

13.01.2012

Enne Mariborile kultuuripealinna tiitli üleandmist osalesid Soome ja Eesti avanädalavahetusel. Sündmusel osalesid erinevad kunstnikud Eestist.
http://www.rtvslo.si/kultura/drugo/otvoritveni-vikend-je-zagnan-kulturne...

IISRAELI AJAKIRJANDUS

HAARETZ
Don't rehabilitate the guilty

Efraim Zuroff
13.01.2012

Iisraeli valitsusel ja juutide kaitse organisatsioonidel on aeg hakata võitlema holokausti moonutamise vastu. Hiljutised sündmused erinevates Ida-Euroopa riikides on rõhutanud holokaustiga leppimist postkommunistlikes maades. 2011. aasta detsembri lõpus ilmus Eestis uudis kaitseministeeriumi plaanist nimetada II maailmasõjas Relva-SS vägedes Nõukogude Liidu vastu sõdinud eestlaseid vabadusvõitlejateks. Relva-SS diviis ei osalenud holokaustis, kuid selle liikmete hulgas leidus mehi, kes osalesid juutide ja mustlaste tapmisel. Autor kirjutab ka Leedu olukorrast.
http://www.haaretz.com/print-edition/opinion/don-t-rehabilitate-the-guil...