Eesti välismeedias 1. -11. jaanuar 2012

RAHVUSVAHELINE AJAKIRJANDUS
SUURBRITANNIA AJAKIRJANDUS
SAKSAMAA AJAKIRJANDUS
AUSTRIA AJAKIRJANDUS
ŠVEITSI AJAKIRJANDUS
PRANTSUSMAA AJAKIRJANDUS
SOOME AJAKIRJANDUS
VENEMAA AJAKIRJANDUS
VALGEVENE AJAKIRJANDUS
IRAANI AJAKIRJANDUS
AUSTRAALIA AJAKIRJANDUS
INDIA AJAKIRJANDUS
ROOTSI AJAKIRJANDUS
TAANI AJAKIRJANDUS

RAHVUSVAHELINE AJAKIRJANDUS

BLOOMBERG
Finland’s Gasum, Estonia’s Eesti Gaas Plan Natural Gas Exchange

Ott Ummelas
03.01.2012

AS Eesti Gaas ja Soome gaasiettevõte Gasum OY sõlmisid 21. detsembril ühiste kavatsuste kokkuleppe, mille eesmärgiks on luua Eestis toimiv gaasibörs. Kokkulepe on jätk novembris 2011 Gasumi ja Leedu gaasiettevõtte Lietuvos Dujos vahel sõlmitud kokkuleppele gaasibörsi loomisest Leedus. Gasumi ja Eesti Gaasi vahel sõlmitud kokkulepe on osa pikaajalisest eesmärgist luua Soomet ja kõiki kolme Baltimaad hõlmav gaasibörs.
http://www.bloomberg.com/news/2012-01-03/finland-s-gasum-estonia-s-eesti...

Estonia’s Cabinet Approves Natural Gas Unbundling Bill

Ott Ummelas
05.01.2012

Eesti parlament kinnitas meetmed, et eraldada gaasi müügi ja edastamise õigus 2015. aastaks ning vähendada sõltuvust Venemaale kuuluvast Gazpromist.
http://www.businessweek.com/news/2012-01-05/estonia-s-cabinet-approves-n...

Estonian Dec. Consumer Prices Rise at Slowest Pace in 16 Months

Ott Ummelas
06.01.2012

Eesti tarbijahinnaindeks kasvav detsembris 16 kuu võrdluses kõige vähem, kuna toiduainete hinnad langesid. Inflatsioon langes 3,7-le protsendile võrreldes eelmise aastaga. Eelmise kuuga võrreldes kasvasid hinnad 0,1 protsenti.
http://www.bloomberg.com/news/2012-01-06/estonian-dec-consumer-prices-ri...

EURACTIV
Moscow denounces Estonian 'pro-Nazi' draft law

04.01.2012

Venemaa peab lubamatuks ning pühadust teotavaks Eesti kaitseministeeriumi plaani nimetada Teises maailmasõjas Nõukogude Liidu vägede vastu võidelnud vabadusvõitlejateks. "Lähtume endiselt sellest, et natside eestlastest käsilaste kuritegude varjamine, viidates "võitlusele rahvusliku vabastamise eest", veel enam nende õigustamine ja ülistamine seaduslikul tasemel, on pühadust teotav ja lubamatu," seisab saatkonna avalduses. Eelmisel nädalal ilmus Delfi uudisteportaalis info, et kaitseministeerium soovib, et parlament võtaks vastu seaduse, mille kohaselt II maailmasõjas Nõukogude Liidu vastu võidelnuid nimetataks vabadusvõitlejateks. Taolise õigusakti idee kukkus läbi 2006. ja 2010. aastal. Kaitseminister Mart Laari sõnul on õigusakt alles valmimisjärgus ja veel on vara sellele hinnangut anda
http://www.euractiv.com/europes-east/moscow-denounces-estonian-pro-nazi-...

EUROPEAN VOICE
Bouquets and brickbats for 2011

Edward Lucas
05.01.2012

Ajakirja The Economist korrespondent Edward Lucas jagas möödunudaasta tiitleid. Teist aastat järjest sai Kuldse oiviku auhinna Eesti. Oma kaheksaprotsendilise majanduskasvuga 2011. aastal oli Eestil Euroopa parima näitajaga majandus. Leedu sai Alkeemia-auhinna oma pingutuste eest leida kulda riigile kuuluvatest tööstusettevõtetest. Seevastu Ungari peaministrile Viktor Orbánile andis autor Sinise Doonau auhinna poliitilise pettumuse eest. Orbán raiskas oma suure poliitilise kapitali Lucase sõnul väiklasele vaenutsemisele, perifeersetele küsimustele ning poliitilistele trikkidele. Venemaa meeleavaldajad said autorilt Uinuva kaunitari tiitli selle eest, et nad lõpuks ometi ärkasid ja hakkasid pärast detsembrikuiseid riigiduuma valimisi protestima oma riigijuhtide korruptsiooni ja ebakompetentsuse vastu. Migreeni-tiitel läheb Ukrainale, kes põhjustas Euroopale suurima poliitilise peavalu kui mõistis vangi opositsiooniliider Julia Tõmošenko. Teraskeele-tiitli sai Poola välisminister Radoslaw Sikorski Berliinis peetud kõne eest eurokriisi kohta, milles ta leidis, et Poola kardab tänapäeval Saksamaa mittetegutsemist rohkem kui tegutsemist. Ameerika sai Lucaselt Nähtamatu mehe tiitli, kes ei pööra tähelepanu Euroopas toimuvale. Aladdini lamp läks Günther Oettingerile Euroopa energiaturu liberaliseerimise eest ning Karu Suudlus Gazpromile saamatuse eest veenda sakslaseid Venemaa potentsiaalis olla usaldusväärne energiapartner.

REUTERS
Estonia okays natural gas sector unbundling law

05.01.2012

Eesti parlament kinnitas meetmed, et eraldada gaasi müügi ja edastamise õigus 2015. aastaks ning vähendada sõltuvust Venemaale kuuluvast Gazpromist.
http://af.reuters.com/article/energyOilNews/idAFL6E8C52CZ20120105

Clijsters eases into semis, Kanepi upsets Petkovic

05.01.2012

Brisbanes toimunud tenniseturniiri veerandfinaalis võitis Kaia Kanepi maailma nr 10 Andrea Petkovicit. Kanepi sakslannast vastast olid turniiri vältel vaevanud tugevad seljavalud. Poolfinaalis kohtus Kanepi Francesca Schiavonega Finaalis võitis eestlanna Slovakkiast pärit Daniela Hantuchovat.
http://uk.reuters.com/article/2012/01/05/uk-tennis-brisbane-idUKTRE8040I...

AFP
Estonia's Kanepi wins Brisbane tennis

Andrew Dent
08.01.2012

Laupäeval võitis Kaia Kanepi Brisbanes toimunud rahvusvahelise tenniseturniiri. Maailma edetabelis 34. positsioonil asuv eestlanna võitis finaalis Slovakkiast pärit Daniela Hantuchova. Kanepi sõnul töötas ta oma treeneriga viimane aasta serve parandades. Hantuchova leidis, et tema mäng polnud kehv, kuid Kanepi vääris võitu. Mängu järgselt tõusis Kanepi WTA tabelis 30 maailma parima naistennisisti hulka.
http://www.google.com/hostednews/afp/article/ALeqM5j3eMpyKQxsUcQb8YDi6Zb...

NINEMSN
Kanepi next big thing in women's tennis?

Laine Clark
08..01.2012

Pole kunagi kuulnud Kanepist? See muutub, kui ajalugu 2012. aastal kordub. Brisbane’i rahvusvahelisel tenniseturniiril võitis eestlanna kuldmedali, alistades finaalis Danielsa Hantuchova. Kanepi ei võta edu iseenesest mõistetavana, selle nimel tuleb rasket tööd teha.
http://wwos.ninemsn.com.au/article.aspx?id=8399883

247WALLST
Estonia Orders Fast-Charging Network from ABB

09.01.2012

Šveitsi firma ABB ja Eesti allkirjastasid elektriautode kiirlaadimisvõrgu rajamise ja operaatorteenuse lepingu. See on suurim elektriautode infrastruktuuri leping Euroopas, mis ühtlasi on ainukene riikliku katvusega projekt Euroopas. ABB võitis ka 5-aastase laadimisjaamade hoolduslepingu. Jaamade ehitamine peaks algama aasta teises kvartalis.
http://247wallst.com/2012/01/09/estonia-orders-fast-charging-network-fro...

DISCOVERY NEWS
E-voting gets closer in 2012

Eric Niiler
03.01.2012

E-hääletamise eelistele vaatamata panevad julgeolekuhirmud enamiku USA hääletajaid paberil omi hääli andma. Uued hääletamise tehnoloogiad lubavad inimestel aga säästa aega ja raha ning seeläbi kaasata ka suuremat hulka inimesi valimiste protsessi. Kokku lubab 11 osariiki e-hääletamist. Teised osariigid seavad sisse uusi kõrgkiirusel skännereid, mis paberhääli loevad. Üks esimesi e-hääletuse suuremaid katsetusi USA-s 2010. aastal osutus aga suureks läbikukkumiseks. Seevastu mitmed teised riigid liiguvad selles valdkonnas edasi. Kanada soovib e-hääletust kasutada 2013. aasta föderaalvalimistel. Rootsi, Läti ja Šveits on katsetanud e-hääletamist, kuid Eesti on kasutanud e-hääletust alates aastast 2005. Eesti hääletussüsteem toimib hästi, sest kasutusel on turvaline ID-kaart ning inimesed tunnevad ennast e-kaubanduses kindlalt. Riigikogu valmisosakonna nõunik Priit Vinkel ütles, et inimesed näevad Eestis e-valimisi kui üht järjekordset e-teenust ning infotehnoloogia võimalust riigiga suhelda. Tema sõnul peitub suurim oht turvalisusele isiku enda arvutis või telefonis.
http://news.discovery.com/tech/e-voting-technology-election-120103.html#...

THE FINANCIAL
Estonian securities market in 2011

05.01.2012

Möödunud aastal langes NASDAQ OMX Tallinna börsi üldindeks OMXT 23,9 protsendi võrra 531,17 punktini. Aasta jooksul tehti börsil 83 698 tehingut ning käibeks kujunes 187,4 miljonit eurot. NASDAQ OMX Tallinna börsi emitenditeenuste juht Kalle Viks ütles, et kuigi tehingute arv oli ootuspärasel tasemel, jäi börsitehingute käive eelmisel aastal esimest korda börsi ajaloos alla 200 miljoni euro. Viksi sõnul panustab börs üha enam investorite harimisse ja teeb tööd välisinvestorite hulga suurendamise nimel. „Aktiivse ja terve väärtpaberituru arengu eesmärgil jätkab börs investorharidusprogrammiga, et investorid oskaks enda kasuks pöörata ka väärtpaberituru nõrkushetki. Alanud aastal on meie eesmärgiks ka uute aktiivsete institutsionaalsete välisinvestorite kaasamine Balti väärtpaberiturule ning tihedam koostöö nii riigi- kui erasektori võimalike tulevaste börsiettevõtetega. Kindlasti ei saa uusi ettevõtteid börsile tuua kampaania korras ja avalikuks muutumise soov peab alguse saama ettevõtte omanikeringist,“ ütles Kalle Viks.Kõik Eesti börsiettevõtted konverteerisid 2011. aasta kolmanda kvartali lõpuks oma aktsiakapitali eurodesse.
http://finchannel.com/Main_News/Markets/101288_Estonian_securities_marke...

NEW EUROPE
Estonian car sales grow in 2011

08.01.2012

Eestis kasvas autode müük. Mullu müüsid Autode Müügi- ja Teenindusettevõtete Eesti Liidu (AMTEL) andmetel Eesti automüüjad koduturule 15 350 uut sõiduautot, 2010. aastal müüdi 8840 uut sõiduautot. Lisaks koduturule müüdi osa uusi sõiduautosid välismaale, mullu ulatus eksport 147, tunamullu aga 360 uue sõiduautoni. AMTEL-i andmetel oli mullu enimeelistatud sõiduauto mark Škoda, mida müüdi 2011. aastal Eestis 1867. Järgnesid Toyota 1739 ja Volkswagen 1611 uue sõiduautoga. Väikest keskautot eelistas 34 protsenti ostjatest, 20 protsenti eelistas keskautot ja kaks protsenti suurt keskautot.
http://www.neurope.eu/article/estonian-car-sales-grow-2011

ECOSEED
Europe’s largest EV charging network to be installed in Estonia

09.01.2012

Šveitsi firma ABB ja Eesti allkirjastasid elektriautode kiirlaadimisvõrgu rajamise ja operaatorteenuse lepingu. See on suurim elektriautode infrastruktuuri leping Euroopas, mis ühtlasi on ainukene riikliku katvusega projekt Euroopas. ABB võitis ka 5-aastase laadimisjaamade hoolduslepingu. Jaamade ehitamine peaks algama aasta teises kvartalis. Eesti valitsus kavatseb paigaldada kiirlaadimisjaama iga 50 km järele. Varasemalt on valitsus asunud sotsiaaltöötajaid varustama elektriautodega. Tarmo Tuisk majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumist ütles, et Eesti riik soovib garanteerida, et elektriautoga sõitmine oleks Eestis sama mugav ja turvaline kui mistahes teise autoga sõitmine.
http://www.ecoseed.org/green-transportation-blog/article/16-green-transp...

AGROPHILIA
Maribor Kicks Off European Capital of Culture Party

Mike Wheatley
11.01.2012

Euroopa kultuuripealinna tiitli võtavad üle Sloveenia pealinn Maribor ja Portugali linn Guimarães. Eelmised kultuuripealinnad Tallinn ja Turku annavad väärt tiitli üle tuleskulptuuride festivalil, mida oodatakse vaatama tuhandeid inimesi.
http://www.argophilia.com/news/maribor-kicks-off-european-capital-of-cul...

SUURBRITANNIA AJAKIRJANDUS

THE DAILY TELEGRAPH
Sketch: who says Nick Clegg has no friends?

Michael Deacon
10.01.2012

David Cameron ja George Osborne on mõlemad taani draamaseriaali The Killing austajad, mis pakub vaatajatele Euroopa poliitika satiiri. Autor küsib, kas Nick Clegg on seda vaadanud. Selleks, et võimul püsida, peavad parteid jõud ühendama, olgugi et üks ei usalda teist, kolmas ei talu neljandat jne. Kõik liidrid väidavad, et just nende partei ideoloogia on teistest oluliselt erinev, hoolimata sellest, et parteide nimed on praktiliselt sünonüümid. Võimalik, et see ei pakuks Clegg'ile sugugi nalja. Euroopa sildade taasehitamiseks pidas Clegg kohtumise, kus said kokku mõjukaimad Euroopa poliitika liberaalid. Või kui öelda vähem muljet avaldavalt, siis Eesti peaminister, Hollandi peaminister ning Soome majandus- ja rahandusekomisjoni liige. Mark Rutte Hollandist oli kui näide moodsast Euroopa riigimehest, kelle nägu on võimatu meelde jätta. Soomlane Olli Rehn oli masenduses terminaatori häälega ning Andrus Ansip näis väike ja mardikalaadne, oma suurepäraselt nurjatute kulmudega isegi naeratades ärritunud. Pärast kohtumist peeti pressikonverents, kus pea kõik küsimused olid suunatud Clegg'ile. Ansip avas oma suu korra, et öelda, et tal ei ole midagi lisada.
http://www.telegraph.co.uk/news/politics/9003536/Sketch-who-says-Nick-Cl...

BBC
Tallinn’s secret history of espionage

Matt Bolton
03.01.2012

Viru hotell, mis seisab Tallinna vanalinna äärel, on täpselt selline nagu üks 1972. aastal ehitatud nõukogude stiilis hotell välja näha võiks. Nõukogude ajal oleks väliskülaline või ajakirjanik sõidutatud lennujaamast otse Virusse, kus ta 22. korruse Tallinna parimast restoranist võis näha vaadet linnale. Kuid Viru hotellis oli tol ajal enamat kui külalised oleksid arvanud. Peep Ehasalu, kes on hotelli praegune juht, näitab hotelli salajast 23. korrust, kust võib tunda senini kommunismi lõhna. Endised KGB ruumid on nüüdseks muudetud muuseumiks. Tallinna vanalinn on uskumatult armas, kuid külma sõja aegu olid need munakivitänavad täis spioone ja topeltagente. Ei ole juhus, et tikutopsisuurune Bondi stiilis kaamera Minox leitutati just siin. Kunagine Euroopa kõrgeim Oleviste kiriku torn, millelt avaneb linnale imeline vaade, võeti nõukogude ajal kasutusele kui peamine raadio- ja televisioonisageduste segamise koht. Ka okupatsioonimuuseumist leiab erinevaid detaile sellest, kuidas igapäevaelu siin nõukogude võimu poolt jälgiti. Tallinna spioonilood ulatuvad aga tänapäeva ja Herman Simmini ning selleni, et NATO küberkaitset hakatakse üles ehitama just siin.
http://www.bbc.com/travel/feature/20111208-tallinns-secret-history-of-es...

BBC SPORT
Motherwell sign Henrik Ojamaa until end of season

04.01.2012

Šotimaa kõrgliigaklubi FC Motherwell sõlmis Eesti noortekoondise ründaja Henrik Ojamaaga lepingu käesoleva hooaja lõpuni. 20-aastane Ojamaa käis kahel korral Motherwellis testimisel ja jättis klubi peatreenerile hea mulje.
http://news.bbc.co.uk/sport2/hi/football/16364980.stm

THE ECONOMIST
Baltic green shoots

06.01.2012

The Economist'i majandusblogi kirjutab, et tänu madalatele maksudele, suurele interneti kasutatavusele ja heale tehnilisele haridusele on Eesti ettevõtlusnäitajad industriaalühiskonna parimad. Maailmapanga statistikast nähtub, et 2009. aastal langes Euroopa Liidus uute ettevõtete registreerimise arv 12,1 protsenti. Tegemist on värskeimate saadaolevate arvudega, aga sellest ajast pole täheldada ka mingeid elavnemise märke. Samas registreeriti Eestis 2011. aastal üle 14 000 uue ettevõtte, mis on 40 protsenti enam kui 2008. aastal. Lisahoogu uute ettevõtete tekkele andiski just 2008. aasta kriis, mil majanduslangus viis paljud talendid turvalistelt töökohtadelt nn idufirmadesse. Eesti idufirmade hulgas on märkimisväärne, et iga kuueteistkümnes neist on kõrgtehnoloogiaettevõte. The Economisti hinnangul on tehnoloogiaettevõtete tekkele avaldanud suurt mõju Skype. Ära on märgitud ka Tartus asuv maailma suurim börsil noteeritud hasartmängude tarkvara tootja Playtech. Ajakirja väitel sunnib väikene turg Eesti ettevõtjaid mõtlema globaalselt. Näiteks on toodud elektrooniline taimekasvatussüsteem Clic & Grow, mida müüakse ka Jaapanisse ja Brasiiliasse. Enamiku siinsete idufirmade sihtgrupiks ongi erinevad nišid, mis pole niivõrd suunatud igapäevastele vajadustele, kuivõrd teevad elu mõnusamaks.
http://www.economist.com/blogs/schumpeter/2012/01/start-ups-estonia

DAILY MAIL
Fury of Moscow over bid to call Estonian SS soldiers 'freedom fighters'

Will Stewart
03.01.2012

Eesti on tekitanud suurt pahameelt oma plaanidega austada sadu natsidega koostööd teinuid, kirjutab Briti ajaleht Daily Mail. Euroopa Liidu liikmesriik kavatseb anda 20. relvagrenaderide diviisi veteranidele vabadusvõitleja staatuse. Diviis loodi 1944. aastal natside okupatsiooni ajal. Veteranid väidavad, et ühinesid natsidega, et kaitsta oma maad Nõukogude Liidu vastu, kuid natsismivastased aktivistid usuvad, et sõdurid osalesid sõjakuritegudes tsiviilisikute vastu. „Eesti SS-leegionärid ei võidelnud Eesti eest. Nad võitlesid Hitleri eest,“ ütles Johan Bäckman, organisatsiooni Maailm Ilma Natsismita juht.Venemaa kirjeldas Eesti sammu pühadust teotava ja vastuvõtmatuna. Eesti veteranide viimasel kogunemisel eelmise aasta augustis lubati neile, et Tallinnas asuv valitsus kavatseb neid 2012. aastal avalikult tunnustada. Seda tegevust juhib mõjuvõimas kaitseminister Mart Laar, riigi endine peaminister, kirjutab Daily Mail. Tallinnas koostatakse Daily Maili teatel nüüd seadust, millega täidetakse lubadus kõigile neile, kes võitlesid Eestis Nõukogude Liidu vastu. „Valitsus tahab Eestile uut ajalugu luua. See on väga ohtlik noore põlvkonna jaoks,“ ütles Bäckman.

SAKSAMAA AJAKIRJANDUS

DIE WELT
Estnische Frauen führend bei unehelichen Geburten

02.01.2012

40 protsenti EL-i liikmesriikides ilmavalgust näinud lastest sünnib väljaspool abielu. Näitaja on viimase 20 aastaga kahekordistunud. Kõike rohkem lapsi sünnib väljaspool abielu Eestis.
http://www.welt.de/politik/ausland/article13790365/Estnische-Frauen-fueh...

Samal teemal veel:
Frankfurter Allgemeine Zeitung „Weniger Ehen, mehr Nachwuchs“ Peter-Philipp Schmitt (31.12.2011)

FRANKFURTER RUNDSCHAU
Grüne protestieren gegen Ehrung von SS-Mitgliedern

11.01.2012

Eesti tahab Saksamaa Relva-SS ridades Nõukogude Liidu vastu sõdinuid nimetada vabadusvõitlejateks. Roheliste esindaja Volker Beck kritiseerib valitsuse plaani teravate sõnadega. ” Kui seadus võetakse vastu planeeritud kujul, saavad Hitleri käsilaste hirmuteod Nõukogude Liidus tagasiulatuvalt õigustuse”, sõnas Beck. Euroopa parlamendi roheliste fraktsiooni juht Rebecca Harms sõnas:” Euroopa Parlamendi liikmetena peame Eesti valitsusele selgeks tegema, et planeeritud austusavaldus ei ole kooskõlas meie ühiste väärtustega”. Samuti peab Harmsi sõnul Eesti valitsus aru saama, et plaanitav aunimetuse andmine pole kooskõlas ühiste väärtustega.
http://www.fr-online.de/politik/estland-gruene-protestieren-gegen-ehrung...

DIE TAGESZEITUNG
Struktur aus Blut

Reinhard Wolff
11.01.2012

1939. aastal allkirjastatud Molotov-Ribbentropi pakt jättis Baltikumi Nõukogude Liidu alla. 1940. aastal annekteeris Stalin Leedu, Läti ja Eesti. Kuulutati välja Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik. 1941. aastal Eesti pinnale tulnud saksa vägedega liitusid paljud eestlased. Teised sõdisid Punaarmee ridades.
1942. aastal asutati Eesti SS-leegion. 1943. aastaks oli sellega liitunud üle 5000 sõduri, 1944. aastaks üle 12 000 sõjamehe. Vahetult enne Punaarmee pealetungi oli SS-vägede liikmete hulk tõusnud 15 000-ni.
SS või Wehrmachti väega liituma ajendas eestlaseid viha venelaste vastu, kes pärast annektsiooni mõtlematult tuhandeid kaasmaalaseid Siberisse saatsid. Võitluses saksa armeega kommunismi vastu tõusis soov kergemini iseseisvust saada. Eesti SS-diviis loodi vaid prooviga Punaarmeed peatada või aeglustada. Hitleri sõnul tuli Eestit „viimse meheni kaitsta.“
Holokausti ajal polnud Eesti SS-väed tegudes osalised. Organisatsioonid nagu Simon Wiesentahli keskus räägivad, et Eesti SS-väed kuulusid „vere ja surma struktuuri“ ning holokausti läbiviijaid pole siiani karistatud. Sarnane kriitika tuli USA-st.
Pärast Eesti iseseisvumist 1991. aastal hakati endisi SS-sõdureid, kes Nõukogude Liidu vastu võitlesid, vabaduse nimel sõdijateks kutsuma. Endine Eesti president Lennart Meri kutsus 1996. aastal Saksamaal olles riiki Kanossa vabariigiks, mis näitab Saksamaa ajaloos vaid kahetsust, kuid ebaõiglust mitte. Üks endine Belgia SS-diviisi mees sõnas viimasel kogunemisel Sinimägedes:“ Sellist tähistamist nagu siin ei leidu enam kusagil Euroopas.“

Die SS als Freiheitskämpfer

Reinhard Wolff
11.01.2012

Eesti valitsus soovib vastu võtta seadust, millega austada natsi käsilasi kui vabadusvõitlejaid. Venemaa Tallinna saatkonna sõnul õigustatakse seaduse vastu võtmisega II maailmasõja aegseid tapmisi ning see on vastuvõetamatu. Samuti leiab vastukaja Eesti venekeelse elanikkonna hulgas. Kaitseminister Mart Laari sõnul osalesid ka Waffen-SS liikmed Eesti vabastamisel, võideldes Nõukogude Liidu vastu. Mart Laar on üritanud taolist seadust läbi suruda ka 2006. ja 2010. aastal. 2011. aastal juuli lõpus toimus Sinimägedel ametlik SS-veteranide kogunemine, mida rahastab ka kaitseministeerium. Taolised kogunemised leiavad aset ka teistes Ida-Euroopa riikides. Peaminister Andrus Ansip kirjutas möödunud talvel veteranide organisatsioonile kirja, milles tänas nende panuse eest Eesti rahvale ning lootis ka edaspidisele koostööle. 2007. aastal tekitas palju segadust Nõukogude Liidu aegse tundmatu sõduri monumendi eemaldamine. Monument oli püstitatud Tallinna kesklinna Nõukogude Liidu poolt natsi vägede tõrjumise puhul.

Die Heiligsprechung der SS

11.01.2012

Eesti valitsus soovib natsi vägedesse kuulunuid vabadusvõitlejateks nimetada.
Roheliste partei eestkõneleja inimõiguste küsimuses, Volker Beck, kritiseeris teravalt EL-liikmesriigi Eesti plaane kuulutada Relva-SS liikmed seaduslikult vabadusvõitlejateks: „Kui seadus võetakse vastu planeeritud kujul, saavad Hitleri käsilaste hirmuteod Nõukogude Liidus tagasiulatuvalt õigustuse.” „See oleks ühtlasi löök näkku nendele Nõukogude Liidu vastupanuvõitlejatele, kes ei teinud natsidega mitte üheski asjas koostööd.”
Sarnaselt väljendus Becki parteikaaslane Rebecca Harms, Euroopa Parlamendi roheliste fraktsiooni juht: „Meie eurooplased ei tohi sellist ajaloo võltsimist tolereerida”. „Euroopa Parlamendi liikmetena peame Eesti valitsusele selgeks tegema, et planeeritud austusavaldus ei ole kooskõlas meie ühiste väärtustega”. Taz’i järelpäringule ei soovinud Euroopa Komisjon arvamust avaldada. Brüsselist öeldi, et liikmesriigi huvidesse ei soovita sekkuda.
Samamoodi tagasihoidliku arvamuse andis CDU-poliitik Ruprecht Polenz, Bundestagi väliskomisjoni esimees: „Ajaloopoliitilised debatid on alati nii kibestunud, kuna nende käigus tehakse alati ka järeldusi tulevikuks.” „Neid diskussioone peab iga riik ise läbi viima, sekkumine väljastpoolt on pigem kontraproduktiivne. Seetõttu ma ei näe mingit põhjust, miks peaksid Saksa diplomaadid sekkuma.”
Välisministeerium ja inimõiguste eriesindaja Markus Löning (FDP) ei soovinud antud teemal esialgu üldse mingit arvamust avaldada, kuna praegu pole isegi seaduseelnõud esitatud. Seda selgitas välisministeeriumi üks pressiesindajatest.

DEUTSCHE WELLE
Estland: Fahrkarte für Russen

04.01.2012

Videoreportaaž. Aina rohkem venelasi ostavad omale korteri Eestisse seda reaalselt kasutamata. Sedasi saavad nad kiiremini Šengeni viisa.
http://www.dw-world.de/dw/article/0,,15632392,00.html
http://mediacenter.dw-world.de/german/video/#!/358607/Estland_Fahrkarte_für_Russen

Estland: Musterschüler der Eurozone

05.01.2012

Videoreportaaž Euroopa musterõpilase Eesti kohta. Kajastatakse E-teenuseid ning eestlaste edukat ettevõtluskultuuri.
http://www.dw-world.de/dw/episode/0,,15600725,00.html
http://mediacenter.dw-world.de/german/video/#!/358909/Estland_Musterschüler_der_Eurozone

AUSTRIA AJAKIRJANDUS

DIE PRESSE
Estland: Euro-Ernüchterung an der Ostsee

Matthias Kolb
02.01.2011

Jürgen Ligi tunneb uhkust oma maa hea imago üle ja et Eesti liitus möödunud aasta jaanuaris eurotsooniga, saavutas kolmandas kvartalis kaheksaprotsendilise majanduskasvu. Ühelgi 17st euroriigist pole Eestist väiksemat riigivõlga. Baltikumi väikeriiki tuuakse skaala teises otsas võrdluses Kreeka ja Portugaliga. Riiki tuntakse ka innovatsioonimaa „E-stoniana“. 2011. aastal investeerisid välisinvestorid Eestisse 858,5 miljonit eurot ning kunagi varem pole riiki külastanud nii palju turiste. Eesti Hotellide ja Restoranide Liidu juht Feliks Mägus kommenteeris turistide arvu tõusu asjaoluga, et enam ei pea raha vahetama ning tänu eurole saab hindu lihtsamini võrrelda.
Eesti on saanud ka euro varjukülgi tunda. Septembris otsustas parlament osaleda EFSF-s, millesse riik panustab 1,995 miljardi euroga. Summa tundub küll väike, kuid Ligi sõnul ei panusta SKP-sse suhestatuna üksi teine euroriik EFSF-i Eestist rohkem. Eesti miinimumpalk on 278 eurot, Kreekas seevastu 683 eurot. Veel aasta tagasi oli Baltikumi väikeriigis Kreekast suurem tööpuudus. 77aastane käsitöömüüja Urve usub, et pole õiglane, et eestlased endast rikkamaid aitama peavad. Urmas seevastu leiab, et Eesti on EL-i struktuurifondidest palju saanud. Negatiivsena toob mees välja euro tulekule järgnenud hinnatõusu.
Disainer Markko Karu leiab, et poliitikud peaksid tegema midagi eestlaste tervise suhtes, sest eesti meeste keskmine vanus on Euroopa madalaim. Mitmetel eestlastel on ka krediidi tagasimakse raskused. Iga viies 18-24aastane noor elab suhtelises vaesuses. Aina rohkem akadeemikuid ja eksperte läheb tööle Skandinaaviasse, kus praeguse seisuga töötab umbes 100 000 eestlast.
http://diepresse.com/home/wirtschaft/eurokrise/720624/Estland_EuroErnuec...

Eissegeln: Mit 135 Stundenkilometern übers Eis

Toni Oberndorfer
08.01.2012

Mitte ühelgi teisel spordialal ei saavuta inimene iseseisvalt liikudes nii suurt kiirust kui looduslikul jääl uisutades. Austria on tänu oma järvedele selle ala maailmameister. Samuti toimuvad merel uisutamise võistlused Saaremaa lähedal Balti mere jääl. -20 kraadi, 30cm paksune jää ning 150 ruutkilomeetri suurune maa-ala tekitasid eelmisel aastal ideaalsed uisutamistingimused 150-le atleedile.
http://diepresse.com/home/sport/wintersport/722071/Eissegeln_Mit-135-Stu...

DER STANDARD
All the ladies, let's misbehave!

03.01.2012

Baltic Circle Festival Helsinki rahvusvahelise vahetusprogrammi raames esitletakse Austrias jaanuaris viit lavastust Soomest, Rootsist, Venemaalt ja Eestist. Baltic Gamesi alustuseks ja lõpetamiseks kutsuvad kunstnikud Riina Maidre ja Maike Lond Tallinnast ning ÖFA kollektiiv külalisi vaatama omapärast performancet. ÖFA puhl on tegemist rühma Rootsist pärit erinevaid žanreid etendavate kunstnikega.
http://diestandard.at/1325485547179/Wien-All-the-ladies-lets-misbehave

ŠVEITSI AJAKIRJANDUS

TAGESANZEIGER
ABB rüstet Estland mit Ladestationen für Elektroautos aus

09.01.2012

ABB kontsern on Eesti riigilt saanud tellimuse 200 elektriauto kiirlaadijale. Toodangut hakatakse tarnima teises kvartalis. ABB sõnul on see nende suurim infrastruktuurialane tehing Euroopas. ABB sõnul saab kiirlaadijaga täita 15 minuti jooksul 80 protsenti elektriauto akust. Selle kogusega saab sõita 100 kilomeetrit.
http://www.tagesanzeiger.ch/wirtschaft/unternehmen-und-konjunktur/ABB-ru...

PRANTSUSMAA AJAKIRJANDUS

AFP
Estonie: ABB va installer des bornes de recharge pour voitures électriques

09.01.2011

Šveitsi firma ABB ja Eesti allkirjastasid elektriautode kiirlaadimisvõrgu rajamise ja operaatorteenuse lepingu. See on suurim elektriautode infrastruktuuri leping Euroopas, mis ühtlasi on ainukene Euroopas ka riikliku katvusega. ABB võitis ka 5-aastase laadimisjaamade hoolduslepingu. Jaamade ehitamine peaks algama aasta teises kvartalis. Eesti valitus kavatseb paigaldada kiirlaadimisjaama iga 50 km järele. Varasemalt on valitsus asunud sotsiaaltöötajaid varustama elektriautodega. Tarmo Tuisk majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumist ütles, et Eesti riik soovib garanteerida, et elektriautoga sõitmine oleks Eestis sama mugav ja turvaline kui mistahes teise autoga liikumine.

BFM TV
Estonie : son entrée dans la zone euro a relancé son économie

02.01.2012

Aasta on möödas ajast, mil Eesti liitus eurotsooniga. Kui Eesti valitsus tunneb uhkust majanduse taastumise üle, siis rahvas on seevastu skeptilisem. Eesti Panga majandusanalüütik Peeter Luikmel räägib töötuse vähenemisest Eestis. Toidupoes küsitletud inimesed räägivad oma raskustest rahaga toimetulekul.
http://www.youtube.com/watch?v=V2v3RUTXS2k

METRO
Les pays baltes intéressent les touristes pour 2012

03.01.2012

Eesti, Läti ja Leedu on TripAdvisor.com andmetel 2012 aastal turistidele enim huvi pakkuvate riikide hulgas. Tallinn on sihtkohtade eesotsas, olles möödunud aastal tekitanud turistides enim huvi. Järgneb Riia ning seejärel seitsmendal kohal Vilnius.
http://www.metrofrance.com/culture/les-pays-baltes-interessent-les-touristes-pour-2012/rlac!bKdes8@1@FhZeImd03Zc5g/

SOOME AJAKIRJANDUS

HELSINGIN SANOMAT
Virossa tarvitaan myös ruokaa

Kaja Kunnas
09.01.2012

Tavalised soomlased toimetavad Eestisse abipakke, milles on kõike alates ratastoolidest kuni vedrumadratsiteni. Kõige rohkem saadetakse kasutatud riideid, kuid eelmisest aastast on suurenenud vajadus toiduainete järele.
Lisaks vanade- ja lastekodudele ning koertevarjupaikadele vajavad abi nüüd ka vaesed lastega pered. Põhjuseks on 2008. aasta kriis, mille järel üldine elatustase langes Eestis pikemat aega.
Palgad hakkasid tõusma alles eelmise aasta lõpul.
Soomes on mitmeid erinevaid ühendusi, kes aitavad Eesti vaestel toime tulla, saates autodega abipakke peaaegu iga nädal.
Eesti ajalehed on tõstnud esile lastega perede ja pikaaegsete töötute rasked olud, kuid juhtivad poliitikud väldivad endiselt seda teemat.
Kõige rohkem ähvardab vaesus peresid, kus on vähemalt kolm last või kus on vaid üks hooldaja.
Lapsetoetus on Eestis 20 eurot kuus, pikaajaline töötu peaks hakkama saama toimetulekutoetusega, mis tõusis sel aastal 76,70-le eurole kuus. Miinimumpalk täistööaja puhul on 278 eurot kuus.
Toit on siiski vaid umbes kolmandiku võrra odavam kui Soomes ning see kallines eelmise aastaga kuus protsenti.

Pikkukodeista yhteissuihkuun kolmesti viikossa

Kaja Kunnas
09.01.2012

Läänesoomlane Pentti Survo viis abipakke nõukogudeaegsesse kommuunitüüpi korrusmajja, kus elab perekond Kazina.
Pere on seitsmeliikmeline ning vajab pidevalt abi. Pereisa teeb juhutöid ning pereema jäi töötuks pärast Krenholmi sulgemist.
Riidepakid on jaotatud vastavalt laste eale ja pikkusele. Lisaks on „perepakk“, milles on toiduaineid.
Kodu on paarikümne ruutmeetri suurune tuba, mille ühe seina ääres on diivan ja teise ääres riiulid riietega. Akna all on kahe rauaga pliit. Suures potis ootab tatrapuder. Teine pliit ahjuga on kasutuses lauana, sest see koormas liiga palju elektrivõrku. r
Kõige rohkem vajaks pere boilerit, et saaks sooja vett.
Korteri valamu asub välisukse kõrval, duširuum asub all kolmandal korrusel. Duširuumi saab kasutada kolmel päeval nädalas ning see on kõigi maja 150 elaniku kasutuses.
Nõukogude tööline pidi sööma sööklas, kuid näiteks Kazina perel ei ole kööki ega duširuumi veel praegugi. Praegu kuuluvad majad Narva linnale. Kommuunitüüpi maju on veel mujalgi Eestis, Narvas on neid kaheksa.

Risat vaatteet käytetään tehtaalla käsipyyhkeinä

Kaja Kunnas
09.01.2012

Espoost pärit Pirkko Kanerva aitab Kohila lastega peresid juba viieteistkümnendat korda.
Ta on toonud auto ja järelkäruga kasutatud riideid, toiduaineid, suuskasid, uiske, külmkapi ja ratastooli. Esimest korda aitas ta asju koguda ning Kohilasse toimetada peale HS artiklit eelmisel talvel, mis rääkis Kohila lastega perede olukorrast.
Kanerva küsimusele, kas kõik riided on korralikud olnud vastatakse, et need mis on katkised olnud, on antud paberitehasesse käterättideks. Vastutasuks on saadud koolivihikuid lastele.

Tüür, Erkki-Sven: Ärkamine

Jukka Isopuro
11.01.2012

Plaaditutvustus.
Erkki-Sven Tüür on Arvo Pärdi järel Eesti kaasaegsetest heliloojatest tuntuim. Tema tihti jõulisest muusikast on plaadile valitud rahulikum, panteistlik pool.
Ärkamine (2011) koorile ja kammerorkestrile ühendab Eesti tänapäeva luulet ja lihavõttepühade-teemalist liturgilist teksti teoseks, mis nii rahustab kui ka viib valu kaudu kirgastumiseni.
Vaid koorile loodud Rändaja õhtulaul (2001) alistub loodusele ning keelpilliorkestrile loodud Insula deserta (1989) viib kuulaja veidi lähemale Tüüri rockiga seotud minevikule.

Tallink Silja aikoo vähentää yli 50 työpaikkaa myynnistä

Heli Saavalainen
10.01.2012

Tallink Silja alustab läbirääkimisi ligi 330 töötajaga. Ettevõtte sõnul toimub tööülesannete ümberorganiseerimine, töökohtade vähendamise ja muutuste tõttu kaob müügivaldkonnas vajadus umbes 55 inimese järel.
Laevapersonali arvu ei vähendata.
Asepresidendi Pasi Näki sõnul on tegevuse tõhustamise põhjuseks elektroonilise müügi kasv ja otsese kassamüügi vähenemine.
Täpseid otsuseid muudatuste kohta ei ole veel tehtud.

Naapurit vaihtavat tarinoita

Arja Aho
03.01.2012

Telesaates „Teemamatka“ näitavad näitlejad Mikko Kouki ja Juhan Ulfsak teineteisele oma linnasid, tutvustavad tuntud soomlasi ja eestlasi ning räägivad filmidest ja elust. Vaataja pääseb paikadesse, kuhu turistina ei satuks iialgi ning kuuleb põnevust tekitavaid lugusid. „Teemamatka“ võtab luubi alla Soome ja Eesti vahelised erinevused ja sarnasused. Oleme naabrid, kuid tundub, et teame üsna vähe üksteise mõtetest ja tegemistest.

KAUPPALEHTI
Harmaat urakoitsijat yhä ahtaammalla

Esko Lukkari
05.01.2012

Varimajandust harrastavatel ehitusettevõtetel tulevad rasked ajad. Suured ehitusfirmad nagu YIT on hakanud nõudma alltöövõtjate liitumist Tellijavastutuseteenusega (Tilaajavastuu.fi).
Loodetatakse, et ka teised ettevõtted järgivad eeskuju.
Tilaajavastuu.fi’st leiab ettevõtete erinevad andmed, mis puudutavad nii maksustamist, kindlustusi, töölepinguid kui ka maksuhäireid.
Ettevõtte andmete lisamine on tasuline, kuid päringute tegemine on tasuta. Teenusest leiab nüüd juba ligi 7000 ettevõtte andmed.
Andmeid on võimalik saada ka Eesti ettevõtete kohta. Selleks teeb teenusepakkuja koostööd Eesti maksuhalduriga. Tehniliselt on andmebaasid vähemalt samal tasemel, kui Soomes.
Eesti ettevõtteid puudutavate andmete päring maksab üheksa eurot pluss käibemaks. Laiahaardelisem taustauuring maksab 125 eurot.
YIT on juba testinud Eesti ettevõtete andmeid ning nende meelest töötab teenus hästi.
Järgmiseks on Tilaajavastuu.fi ’l plaanis teha koostööd Poolaga.

Skypen perustaja uskoo nettimainontaan

04.01.2012

Eesti ettevõte SmartAD kavatseb agressiivselt laieneda.
Skype loojate hulka kuuluv eestlane Toivo Annus on investeerinud Eesti suurimate internetireklaami ja tehnoloogia ettevõtete hulka kuuluvasse SmartAD’i koos teise ärimehe Herty Tammoga.
Smart AD tegutseb Balti regioonis ning suurimateks klientideks on muuhulgas Nokia, L'Oreal, SEB, Lattelecom ja Triobet.
Toivo Annus on investeerinud paljudesse interneti, eriti e-kaubanduse valdkonna projektidesse.
Soomest ja Rootsist plaanib Smart AD kõigepealt otsida partnereid internetireklaami tegijate hulgast ja reklaamiagentuuridest.

Esimerkki velvoittaa

Pääkirjoitus
02.01.2012

YIT teatas esimese suure ehitusettevõttena, et kõik tema Soome alltöövõtjad peavad liituma Soome Tellijavastutuse OÜ poolt ülalpeetava Tilaajavastuu.fi- teenusega alates 2012 aasta algusest. Nii saab ettevõte olla kindel, et kõigil partneritel on kohustused täidetud. Eesti ettevõtete teabe ostavad YIT ja teised Soome ettevõtted Telljavastutuse OÜ’st, kes saab andmed Eesti maksuhaldurilt.

KALEVA
Politisoitu kulttuurivuosi 2011

Arja Korhonen
03.01.2012

Lõppenud Tallinna kultuuripealinna aasta algus oli konarlik. Majanduskriis oli just tabanud Eestit ning riik ja opositsiooniparteid esindav linn tegid projektist poliitilise mängunupu.
Algne projektijuht Mikko Fritze võtab aasta kokku öeldes, et raha nappis, poliitika rõhus, osa projekte venis, kuid lõpptulemust ei ole vaja häbeneda. Fritze aitas luua kandvat ideed, mis püsis lõpuni. Tallinnat taheti avada merele ning selle aastaga suunati tallinlaste tähelepanu varem suletud ja hüljatud rannikule.
Meremuuseumile kuuluv Lennusadam, Tallinna tulevane tõmbenumber, avatakse järgmisel kevadel.
Fritze usub siiski, et aasta oleks õnnestunud paremini poliitilise kemplemiseta. Nii linn kui ka riik kannab süüd. Riik mängis oma rahalise toetusega ning lõpuks otsustas linn viia ürituse läbi omal viisil. Probleemist tekkis avalik skandaal ning kultuurirahvas kartis, et kogu kultuuriaastast tehakse linnapea Edgar Savisaare reklaamüritus.
Negatiivsesse valgusesse sattus ka Fritze, avalikkuse keskpunkti sattus tema Eesti kohta suur palk. Fritze otsustas lahkuda suvel 2010. Juhi lahkudes kaotas projekt nii oma lipulaeva kui ka palju rahvusvahelisi kontakte.
Fritze järel tööd jätkanud Jaanus Rohumaa märgib ära, et Tallinn viis projekti läbi väiksema eelarvega kui ükski eelnev linn, Ateena välja arvatud. Aasta saavutustena toob ta välja linnaruumi kasutuse temaatika esile kerkimise, uued kultuurinähtused, loomemajanduse kasvu ja kultuurirahva julguse kasvu.

Venäjä aikoo etsintäkuuluttaa virolaisen Krossin

11.01.2012

Venemaa kriminaaluurijad plaanivad kuulutada eestlase Eerik-Niiles Krossi tagaotsitavaks. Teda tahetakse üle kuulata Arctic Sea kaaperdamisjuhtumi asjus, kuid Kross on keeldunud Venemaale minemast, sest tema sõnul ei kuulu Eesti kodanik Venemaa jurisdiktsiooni alla.

AAMULEHTI
Riehuvasta jätti-Halosesta on turha pahastua

Simopekka Virkkula
03.01.2012

Ilta-Sanomat’e ja Iltalehti artiklite sõnum oli otsekohene – Eesti televisiooni uusaasta naljasaade solvas president Tarja Haloneni. Soome suursaatkond Tallinnas on siiski teist meelt. Tallinnas märatseva hiid- Haloneni pärast ei ole vaja pahaseks saada. Vastupidi! Halonen on pääsenud sketši, mis on tehtud suurejooneliselt ja vaevaga, leiab pressiesindaja Marjo Näkki.
Sketš on otsene ülekanne legendaarsest King Kong filmist ning tegemist on pigem viitega filmiajaloole. Näkki arvab, et Haloneni valik sketši peategelaseks annab tunnistust sellest, et ta on siin eriti positiivne ja tunnustatud tegelaskuju.
Sketši naljad on suunatud Eesti siseprobleemidele. Irooniliselt on näiteks käsitletud Tallinnas Vabaduse väljakul asuvat Vabadussammast.

Olipa kerran oikein outo maa

Simopekka Virkkula
02.01.2012

Andrei Hvostovi pojale pühendatud raamat „Sillamäe passioon“ oli 2011. aasta suur hitt. Õieti kirjutas ta raamatu kogu noorele põlvkonnale, kellel on raske mõista oma Nõukogude Liidus kasvanud vanemaid.
Nõukogude Liit, see tülgastav impeerium, mis kadus peaaegu päevapealt 20 aastat tagasi ja samas siiski ei kadunud. Hvostov tunnistab, et Nõukogude Liit elab endiselt tema ja kõikide teiste diktatuuri poolt alandatud inimeste psüühikas.
Just alandus oli nõukogude inimese põhiline kogemus.
Ameerika Ühendriikides kasvanud president Toomas Hendrik Ilves jääb Hvostovi meelest eakaaslastele kaugeks. Ilves ei ole laupäeva õhtutel jahtinud õlut ühest õnnetust poest teise, passinud tunde sabas ja saanud lõpuks kaasa mõned pudelid kusesarnast vedelikku. Hvostovis tekitab see alati tõrjutust, kui ta kuuleb Ilvest rääkimas, mida Eesti inimesed peaksid tundma või mõtlema.
Hvostov on nüüd andnud endast parima, et nii noored, president kui ka muud vabasse maailma sündinud inimesed suudaksid mõista nõukogudeelu olemust.
Lõpptulemus on jahmatav reisikiri minevikku, mida ajaloo õpetajad juba kuuldavasti soovitavad oma õpilastele.
Pole ime, et Hvostovi raamat on avastatud juba ka Soomes ning plaanitakse teose tõlke avaldamist.
Artiklis käsitletakse veel raamatus olnud teemasid nagu teksad ning tuuakse välja põhjused, miks tänapäeva noor torkaks silma ka vastavas riietuses, kui viia ta ajamasinaga Nõukogude Liitu.

IL: Jättiläis-Halonen tuhosi Tallinnaa virolaisessa sketsiohjelmassa

02.01.2012

Eesti televisiooni naljasaates on tehtud karmi nalja president Tarja Haloneni kulul.
Tujurikkujas etendatud King Kong stiilis sketšis hävitab hiid-Halonen maju ja sööb inimesi Tallinna kesklinnas.
Eesti peaminister Andrus Ansip torkab sketši lõpus mõõga Halonenist läbi.
http://www.aamulehti.fi/Kotimaa/1194712973352/artikkeli/il+jattilais-hal...

TURUN SANOMAT
Thor Liberty pyöri Tallinnan

Hanne Yli-Parkas
08.01.2012

Soomest reede hommikul lahkunud lõhkeainet vedav laev Thor Liberty pidi enne teekonna jätkamist tankima Tallinnas, kuid tegi selle asemel ringe ümber Naissaare, Viimsi neeme ja pöörles ka koha peal. Alguses pidi laev tankima Kotka sadamas, kuid odavamate hindade tõttu otsustati suunduda Tallinna. Samas sadamasse siiski laev ei jõudnud. Võimalik, et ringe tehti järjekorra tõttu sadamasse.
Samuti võis laev tankida merel tankimislaeva abil, see on kasutuses mõnedes sadamates nagu näiteks Kopenhaagenis.
Eesti ametnikud pole veel olukorda selgitanud.

Venäjä aikoo etsintäkuuluttaa Jaan Krossin pojan

TS–STT
10.01.2012

Venemaa kriminaaluurijad plaanivad kuulutada eestlase Eerik-Niiles Krossi tagaotsitavaks. Teda tahetakse üle kuulata Arctic Sea kaaperdamisjuhtumi asjus, kuid Kross on keeldunud Venemaale minemast, sest tema sõnul ei kuulu Eesti kodanik Venemaa jurisdiktsiooni alla.
Eerik-Niiles Kross on tuntud kirjaniku Jaan Krossi poeg.
Arctic Sea kaaperdati Läänemerel Rootsi vetes juulis 2009, alus oli teel Pietarsaarelt Alžeeria suunas. Laev leiti pika otsimise järel Aafrika läänerannikult.
http://www.ts.fi/online/ulkomaat/297401.html

TALOUSSANOMAT
Incap siirtää ylimmän johdon Viroon

05.01.2012

Elektroonikaseadmete valmistaja Incap viib tegevjuhi ja juhtkonna üle ajutiselt tööle Tallinna kontorisse, lisaks koondatakse kaheksa töötajat.
Tegevust ümber organiseeriv Incap siirdab ka Soomest tööd ettevõtte Talinna kontorisse ja Kuressaare tehasesse, mille tähtsus kasvab märgatavalt, pärast kevadel lõppevat laienemist.
Suur osa ettevõtte praegustest ja tulevastest klientidest Euroopas ostab teenust Eesti tehaselt, mistõttu on näiteks müügitöö koondamine Tallinna kontorisse tõhus lahendus.
http://www.itviikko.fi/ihmiset-ja-ura/2012/01/05/incap-siirtaa-ylimman-j...

KESKISUOMALAINEN
Viron sähköautoprojekti takkuaa

Mart Ummelas
04.01.2012

Eestlastel on suurejoonelistest plaanidest hoolimata vähe tahet hankida elektriautosid.
Eesti valitsus otsustas rohkem kui aasta tagasi osta saastekvootide eest vähemalt 500 elektriautot Mitsubishi kontsernilt, rajada laadimisvõrgustik ning toetada eraisikuid elektriautode ostmisel.
Plaan oli annetada ostetud elektriautod maakondade sotsiaaltöötajatele. Siiamaani on saanud auto vaid paari linna töötajad. Lisaks on Eesti ettevõtetest vaid mõned huvi tundnud elektriautode vastu ja eraisikutest on vaid viis taotlenud 50-protsendilist toetust kalli sõiduki hankimiseks.
Projekti rahastanud riikliku Kredexi sõnul ootavad inimesed tõenäoliselt kuni selgub, kuidas autod talvel vastu peavad. Lisaks on lubatud laadimisvõrgustik olemas alles jooniste tasandil.

Yhä enemmän ulkomaille

08.01.2012

Soomlased reisisid välismaale eelmisel aastal rohkem kui 2010. aastal.
Jaanuari- novembri perioodil tehti ligi 5,5 miljonit ööbimisega reisi välismaale. Novembris tehti Eestisse 73 000 reisi, mis on 14 protsenti rohkem kui ülemöödunud aastal. Kruiisireisid Eestisse vähenesid umbes viiendiku võrra ehk 50 000’ni.
Aastal 2010 olid soomlaste lemmikmaadeks Eesti, Rootsi, Hispaania, Saksamaa ja Venemaa.

HUFVUDSTADSBLADET
Halonen som King Kong i Estlands tv

Stefan Lundberg
03.01.2012

Artikkel kirjeldab sketši sisu üsna üksikasjalikult. Vaatajad saavad teada, et Soome tuleb kätte maksma selle eest, et eestlased on muuhulgas ära võtnud soomlaste vanglakohti, ehitajate ja arstide töökohti. Sissejuhatavas lõigus märgitakse, et sketš on Soome pressis pahameelt äratanud. Esimesena teatas sketšist Iltalehti, kelle arvates sketšiprogramm tegi Haloneni arvel halba nalja. HBL vaatas ka viieminutilist sketši, aga ei leidnud midagi, mille tõttu presidendil oleks põhjust end solvatuna tunda.
HBL lisab, et sketš on suhteliselt hästi "trikifilmitud" ja umbes sama lõbus nagu Soome tv meelelahutus.

VENEMAA AJAKIRJANDUS

КОММЕРСАНТЪ
Эстония заберет у "Газпрома" самое ценное

Дмитрий Беликов; Владимир Водо
11.01.2012

Eesti Valitsus tahab jagada Venemaa Gazpromi kontrolli all olevat AS Eesti Gaas-i.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium kirjutas valmis maagaasi seaduseelnõu, mille kohaselt ei või gaasi põhivõrke ja tootjat/müüjat kontrollida sama isik. Eelnõu eesmärgiks on viia Eesti seadusandlus vastavusse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga, mis käsitleb maagaasi siseturu ühiseeskirju.
Eesti Gaasi ülekandevõrgu müüja peab olema leitud aastaks 2015. Suure tõenäosusega ostab selle Elering.
Vene analüütiku sõnul ei ole Eesti Gaasi jagamine Gazpromi jaoks katastroofiline. Küsimus on selles, kuidas see toimub, sest sellest võib sõltuda mitte ainult vene gaasi tarnimine Eestisse, vaid ka Euroopasse.
http://kommersant.ru/doc/1848711

РБК
Эстония отмечает год с момента перехода на евро

01.01.2012

Eesti tähistab euroalaga liitumise aastapäeva. Eestist sai 1. jaanuaril 2011 eurotsooni 17. riigiks.
Eesti liitus euroalaga raskel finantsperioodil, kui valuuta stabiilsus oli suure küsimuse all, mis tekitas skeptiliste meeleolude kasvu.
Vaatamata sellele, et vastavalt viimasele Euroopa Komisjoni raportile kasvab Eesti majandus viimasel ajal, jääb Eesti üheks kõige vaesemaks riigiks eurotsoonis.
http://www.rbc.ru/rbcfreenews.shtml?/20120101120109.shtml

ИА REGNUM
Эстония - за введение безвизовых отношений с Таиландом

09.01.2012

Eesti-Tai parlamentide sõprusrühma esimees reformierakonnaline Valdo Randpere toonitas kohtumiste järel Tai Kuningriigis, et kahel riigil on mitmeid koostöövõimalusi, kuid lähiaja tähtsaimaks ülesandeks on viisavabaduse saavutamine.
REGNUM uudisteagentuur märkib, et Eesti Reformierakond toetab viisavabadust Gruusiaga, kuid astub Euroopa Liidu ja Venemaa vahelise viisavabaduse kehtestamise vastu, millest korduvalt on teatanud Euroopa Parlamendi liige ning endine Eesti välisminister Kristiina Ojuland.
http://www.regnum.ru/news/polit/1486234.html#ixzz1j8VoCjeP

РОССИЙСКАЯ ГАЗЕТА
Заказчика пиратского захвата Arctic Sea объявят в международный розыск

Анна Чистякова
10.01.2012

Eesti ärimees, poliitik, endine luurekoordinaator ja Gruusia presidendi nõunik Eerik-Niiles Krossi kavatsetakse lähiajal kuulutada rahvusvaheliselt tagaotsitavaks.
Arhangelski oblasti juurdluskomitee pressiesindaja Svetlana Tarnajeva ütles Rossijskaja Gazetale, et vastav otsus võib olla vastu võetud, kuna Kross ignoreeris Vene uurimisorganite kohtukutset ning ei ilmunud kohale.
Kutse on tingitud Krossi väidetava seotusega laeva Arctic Sea kaaperdamisega 2009. aastal.
http://www.rg.ru/2012/01/10/reg-szfo/rozysk-anons.html

THE VOICE OF RUSSIA
Estonian Pres must apologize for offending Russians – minority groups

09.01.2012

Rahvusvähemuste esindajate koda rõhutas taas, et president Toomas Hendrik Ilves peab vabandama Šveitsi väljaandele Der Bund antud intervjuus oma solvavate märkuste eest riigi etniliste venelaste suhtes.
http://english.ruvr.ru/2012/01/09/63578520.html

ВЕСТИ
Пряник как арт-объект

11.01.2012

Tallinnas arhitektuuri- ja disainigaleriis toimub Piparkoogimaania näitus. 140 kunstnikku lõid oma kunstiteoseid piparkoogitainast. Eksponaatide seas on ka president Toomas Hendrik Ilvese portree.
http://www.vesti.ru/doc.html?id=681108

GEO RUSSIA
Зима в Эстонии

Александра Франк
09.01.2012

Positiivne artikkel Eesti ilusast loodusest ning talvisest meelelahutustest Eestimaal - kalapüük jääl, kelgukoerte rakendiga sõitmine, lumeräätsaretk ning suitsusauna külatus.
http://www.geo.ru/puteshestviya/zima-v-estonii

OPENSPACE.RU
Эстонская анимация: между гениальностью и безграмотностью

Мария Терещенко
06.01.2012

Äärmiselt põhjalik artikkel Eesti animatsioonist. Positiivne jutt sellest, kuidas üks väike regionaalne animatsioon võitis ühe esimestest kohtadest maailmas.
Kirjeldatakse Elbert Tuganovi, Heino Parsi, Rao Heidmetsa, Hardi Volmeri, Riho Unt’i, Mati Kütti, Rein Raamatu ja Priit Pärna loomingut.
http://www.openspace.ru/cinema/projects/198/details/32499/

ИНТЕРФАКС
Бывшего эстонского разведчика, подозреваемого в организации захвата Arctic Sea, могут объявить в розыск

10.01.2012

Venemaa Arhangelski oblasti uurimiskomitee kavatseb anda Eesti luureteenistuste endise koordinaatori Eerik-Niiles Krossi suhtes välja rahvusvahelise vahistamismääruse, ütles Arhangelski oblasti juurdluskomitee pressiesindaja Svetlana Tarnajeva Interfaksile.

Расмуссен нанесет визиты в Литву, Эстонию и Латвию

10.01.2012

Järgmisel nädalal külastab kolme Balti riigi pealinna seoses töövisiidiga NATO peasekretär Anders Fogh Rasmussen.

Прокуратура Эстонии подозревает депутата от оппозиционной партии Центра в получении отката в 600 евро

09.01.2012

9. jaanuaril kuulas kaitsepolitsei üle Riigikogu liikmeid keskerakondlasi Ester Tuiksood ja Priit Toobalit seoses kahtlustusega mõjuvõimuga kauplemises.

Мэр Таллина называет провокационным расследование спецслужб Эстонии в отношении депутатов оппозиционной партии Центра

09.01.2012

Keskerakonna juhatus nimetas provokatsiooniks kaitsepolitsei uurimist Ester Tuiksoo ja Priit Toobal suhtes, kes väidetavalt nõudsid raha aastavahetuse ilutulestiku korraldamise konkursi võitmiseks.
President Toomas Hendrik Ilves kutsus riigiprokuratuuri andma avalikkusele kiiresti selle kohta ammendavat infot.

Законы Эстонии должны быть доступны на русском языке - депутат сейма

09.01.2012

Riigikogulane Vadim Belobrovtsevi sõnul peaksid kõik Eesti õigusaktid olema tõlgitud vene keelde ning olema kõikidele soovijatele tasuta kättesaadavad.

Российские преступники использовали эстонский банк для отмывания денег - СМИ

09.01.2012

Kaks aastat tagasi Moskva Šeremetjevo lennujaamas kinni peetud Venemaa kurjategijad kasutasid Eesti panga kontosid ära rahapesuskeemis, teatab Eesti Päevaleht.

В Эстонии задержан сотрудник спецслужб, подозреваемый в связях с криминальными группировками из России и Латвии

09.01.2012

Eelmise aasta detsembris pidas kaitsepolitsei kinni oma töötajat Indrek Põderi, keda kahtlustatakse kuritegelikus koostöös Läti ja Venemaa maffiaga, teatas Den za Dnjom.

Полиция безопасности Эстонии пришла в штаб-квартиру партии Центра с обыском

06.01.2012

Kapo teostab läbiotsimist Keskerakonna büroos seoses ametlikult deklareeritud annetusega erakonnale.

Эстония усиливает охрану границы с Россией

05.01.2012

Eesti kavatseb selle aasta alguses paigaldada välispiirile täiendavalt uut valvetehnikat.

Еврокомиссия не готова комментировать эстонский закон, признающий бывших эсэсовцев борцами за свободу

04.01.2012

Euroopa Komisjoni pressikonverentsil Brüsselis ütles Euroopa Komisjoni pressiesindaja Olivier Bailly, et peab uurima, kas Eesti seaduseelnõu, mis austab Teises maailmasõjas Nõukogude vägede vastu võidelnud vabadusvõitlejaid, vastab Euroopa Liidu õigusele ning väärtustele.

Эстонцы почтут память жертв Освободительной войны 1918-1920 гг

03.01.2012

3. jaanuaril tähistatakse Eestis Vabadussõja relvarahu aastapäeva ning mälestatakse selles sõjas Eesti vabaduse eest langenuid.

Три четверти читателей эстонской газеты запомнили оскорбительные фразы Ильвеса про "язык оккупационной власти"

02.01.2012

Enamikule Eestis elavatele venekeelsele elanikkonnale jäi 2011. aastal kõige rohkem meelde president Toomas Hendrik Ilvese kohalike venelaste solvamised, selgub Den za Dnomi poolt korraldatud küsitlusest.

Эстония закупит экологически чистые автобусы, продав Испании квоты на парниковые газы

02.01.2012

Eelmise aasta lõpus heakskiidetud eelnõu kohaselt täiendatakse Hispaaniaga sõlmitud kokkulepet uue ühistranspordi arendamise meetmega, milleks on alternatiivkütust kasutatavate linnaliinibusside soetamine, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo. Eesti plaanib osta selle raha eest kümme maagaasil sõitvat bussi ning kolm maagaasi-elektri hübriidmootoriga bussi.

Президент Эстонии призвал беречь свободу и друг друга

01.01.2012

President Toomas Hendrik Ilves kutsus oma aastavahetuse kõnes hoidma vabadust ning teineteist.

VALGEVENE AJAKIRJANDUS

TVR
Год назад Эстония стала 17-ой страной Евросоюза, присоединившейся к зоне евро

Александра Пинчук
02.01.2012

Valgevene telekanali TVR lugu euro esimesest aastast Eestis. Euro ei teinud eestlasi rikkaks ning jättis nende tuleviku lahtiseks.
http://www.tvr.by/rus/inworld.asp?id=60146

БЕЛАРУСКІ ПАРТЫЗАН
Эстония „вооружит“ оппозицию Беларуси знаниями в области информационных технологий

04.01.2012

Eesti välisministeerium toetab koostöös USA arengukoostööagentuuriga Valgevene kodanikuühiskonda infotehnoloogiaalaste koolitustega.
Välisminister Urmas Paet märkis, et Eesti eesmärk on jätkata igakülgselt Valgevene kodanikuühiskonna toetamist, sest vaid sihipärane, läbimõeldud ja kestev toetus võimaldab Valgevene kodanikuühiskonnal areneda.
http://belaruspartisan.org/bp-forte/?page=102&news=117141

IRAANI AJAKIRJANDUS

TEHRAN TIMES
Iranian director to stage adaptation of Beckett’s “Quad” in Estonia

03.01.2012

Iraani lavastaja Homayun Ghanizadeh teosed „1313, Note 9“ ja „Quad“ näevad tuleval kuul Eestis lavavalgust. Etendust kannavad ette R.A.A.A.M. teatrigrupi näitlejad. Näidendit etendatakse ka Soomes. 29. Fajr teatrifestivalil Eestis lavastas Homayun Ghanizade eesti näitlejatega „Antigone“.
http://tehrantimes.com/arts-and-culture/94186--iranian-director-to-stage...

AUSTRAALIA AJAKIRJANDUS

THE AUSTRALIAN
Estonian rising star wins Brisbane

07.01.2012

Kaia Kanepi võitis Brisbanes toimunud rahvusvahelise tenniseturniiri, tõustes WTA tabelis 34.-lt kohalt 26-le. Finaalis võitis Kanepi Slovakkiast pärit Daniela Hantuchovat.
http://www.theaustralian.com.au/news/sport/brisbane-womens-final/story-f...

INDIA AJAKIRJANDUS

THE TIMES OF INDIA
Estonia's Kanepi upsets Petkovic in Brisbane

05.01.2012

Kaia Kanepi võitis Brisbanes toimunud rahvusvahelise tenniseturniiri, alistades veerandfinaalis Andrea Petkovici, poolfinaalis Francesca Schiavone ja finaalis Daniela Hantuchova.
http://timesofindia.indiatimes.com/sports/tennis/top-stories/Estonias-Ka...

ROOTSI AJAKIRJANDUS

DAGENS NYHETER
Oljudet stör i en annars välgjord Subaru

Bo Keskikangas
7.01.2012

Dagens Nyheteri autolisa Motor toimetus on käinud Subaru XV mudeli katsetamisel Tallinna munakivisillutisel. Jutt käib muidugi peamiselt autost, kuid ka Tallinna teede ja tänavate kohta leidub kommentaare. „Eesti teed on tihti Rootsi omadest küll palju kehvemad, kuid see hääl, mis naastudeta talverehvidest nii selgelt kupeesse kostub, ei mõju igal juhul hästi.“ Autor kirjutab ka: „Ma mõistan, et põhjamaine Subaru valis Tallinna katsepaigaks. See on ilus linn kauni ümbruse, paljude käänuliste väiketeede ja eluohtlike maanteedega, kus mõnesid mahasõite vasakule tuleb teha otse vastassuuna liikluse nina all.“

DAGENS INDUSTRI
Estland laddar upp med ABB-order

10.01.2012

Dagens Industris on TT lühiteade, et ABB kontsern on Eesti riigilt saanud tellimuse 200 alalisvoolul töötavale elektriautode kiirlaadijale. Toodangut hakatakse tarnima teises kvartalis. ABB sõnul on see nende suurim infrastruktuurialane tehing Euroopas.

SVENSKA DAGBLADET
Ryssland kallar estnisk hyllning för oacceptabel

Teresa Küchler
7.01.2011

Eesti on Venemaa vihaseks ajanud kavatsusega seaduslikult tunnistada vabadusvõitlejateks neid sadu eestlasi, kes vabatahtlikult võitlesid Teise maailmasõja ajal Saksamaa Waffen-SS ridades Nõukogude Liidu vastu. Artiklis kirjutatakse, et Eesti kaitseminister Mart Laar soovib, et Riigikogu võtaks vastu seaduse ettepaneku tunnistada kõiki Punaarmee vastu sõdinuid vabadusvõitlejateks, kaasa arvatud Relva SS-i kuulunud isikud. Kaks korda varem on parempoolsed parteid asjatult püüdnud vastavat seadust läbi viia, kuid nüüd võib see õnnestuda, kirjutab autor, toetudes Eesti Rahvusliku Ringhäälingu andmetele. Vene saatkond Tallinnas nimetab oma pressiteates aga seadust, mis saadiku sõnul ülistab eestlastest natsikollaborantide kuritegusid, teotavaks ja vastuvõetamatuks.

TAANI AJAKIRJANDUS

POLITIKEN
Estland under anklage for at glorificere gamle SS-soldater

Thomas Luritzen
06.01.2012

Taani naaberriik Läänemere kaldal, EL-i partnerriik Eesti on viskunud vihasesse enesekaitsesse süüdistuse vastu nagu oleks valitsusel plaanis anda seadusega kooskõlas olev tunnustus vanadele II maailmasõja SS-sõduritele.
Veidi enne uut aastat ilmus Eesti meedias info, et Eesti kaitseminister Mart Laar valmistab ette uut seadust, mis kevade jooksul annaks neile eestlastele, kes võitlesid nii nõukogude režiimi kui ka natsistide vastu, vabadusvõitleja staatuse.
Nii 2006. kui ka 2010. aastal ei läinud selline seadus pärast tulist kritiseerimist läbi. Kriitika seisnes selles, et see ajalooline tunnustus hõlmaks ka neid sadu veterane, kes olid eesti Relva-SS diviisis, mis võitles õlg-õla kõrval koos natsidega punase väe vastu 1944. aastal. Tol ajal leiti, et „vabadusvõitlejate seadusel“ on paremad võimalused, kuna see kirjutati pärast eelmise aasta riigikoguvalimisi valitsusprogrammi.
Uue seaduse plaan on leidnud tulist kriitikat Venemaa poolt, kes süüdistab endist Nõukogude Liidu maad vanade natside „ õigustamises ja au sisse tõstmises“. See on „blasfeemiline ja vastuvõetamatu“, et Eesti tahab „seadusega varjata (kaitsta) eesti natsidega koostöö tegijaid, tunnustades nende tegevust kui võitlust rahva vabaduse eest“, kõlab kommentaar Vene saatkonnast Tallinnas.
Need väited lükkab ümber Eesti kaitseminister ja varasem peaminister Mart Laar (IRL), kes on selle seaduse põhiline eestkõneleja. Laar lükkab väited ümber kui „ebaõiglane“ katse tema riiki diskrediteerida.
Vastuseks Politikenile kirjutab Eesti kaitseministeerium, et valitsus on palunud ministeeriumil ette valmistada seadus, mis „tunnustaks neid inimesi, kes võitlesid Eesti taasiseseisvumise ja sõltumatuse eest“. Võitlus nii natside kui ka nõukogude vene totalitaarse režiimi vastu „oli osa Eesti vabadusvõitlusest“ ja natside au sisse tõstmisest ei ole juttugi.

Juhtiva natsideküti kriitika

„Eesti valitsus ei ole valmistanud ega ka valmista ette midagi nii absurdset kui seadus, mis lubab au sisse tõsta natsidega koostöö tegijaid“, ütleb Eesti kaitseministeerium.
Ministeerium toonitab, et suur osa neist paljudest tuhandetest eestlastest, kes sõjas võitlesid saksa mundris, said selleks käsu saksa okupatsioonivõimult. Eestlaste arvates on venelaste selline kriitika endise nõukogude võimu poolt, kes ei suuda leppida sellega, et Balti riigid peavad kommunistliku režiimi kuritegusid sama tõsisteks kui natsismi omi, puhas poriloopimine.
Jätkuvalt kritiseerivad anti-fašistlikud ja juudiorganisatsioonid seda osa elanikkonnast, kes austab Eesti SS-veterane. Igal aastal kogunevad tuhanded veteranid, et mälestada nõukogude vägedele vastuhakkamist 1944. aastal. Veel eelmisel aastal süüdistasid mitmed organisatsioonid Eesti võime selles, et nad toetasid üritusi demonstrantide eemalhoidmisega.
EL-i komisjon ei soovi jätkuvalt reageerida uue seaduse plaanile, aga eestkõneleja Olivier Bailly ütleb, et komisjon „uurib asja“.
Teised kahtlevad vähem. Simon Wiesenthali keskus, mis ajab jätkuvalt taga natsiaja sõjakurjategijaid, on nördinud nõukogude režiimi ja holokausti vahele võrdusmärgi panemise üle. „Oleme 100 protsenti nõus, et ka Stalini režiim saatis korda kohutavaid kuritegusid. Ja ma ei ole Putini-Venemaa fänn. Aga selles asjas on venelastel õigus“, ütleb Efraim Zuroff, kes on Wiesenthali keskuse Jeruusalemma osakonna juhataja.
Iisraeli ajaloolane on ülemaailmse varjatud natsikuritegude avastamise rahvusvaheline koordinaator. Ta on kirjutanud raamatuid natsistidest Ida-Euroopas ja Balti riikides.
Zuroffi jaoks on Eesti debatt kui natsikuritegude ja fašismi-romantismi „jäämäe tipp“, mis on maad võtnud nii Ida- kui ka Kesk-Euroopa maades, mis on täna EL-i liikmed. „On õige, et nad olid Nõkogude Liidu ohvrid. Aga seda kasutatakse selleks, et tähelepanu kõrvale juhtida sellelt, et nad olid kaasosalised natside juutide tagakiusamisel“, ütleb Zuroff Politikenile.
„Eriti Balti riigid ei taha aktsepteerida oma osa juutide tagakiusamises. See, et nad üritavad seada võrdusmärki nende vahele, kes lõid Auschwitzi ja nende vahele, kes selle lammutasid on hullumeelne“, sõnas ta.