Inimõiguste kohus leidis piloototsuses, et Vene Föderatsioonis on süstemaatiline probleem ebainimlike ja alandavate tingimustega eeluurimisvanglates

Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) tegi 10.01.2012 piloototsuse kohtuasjas Ananyev ja teised vs. Vene Föderatsioon (kaebused nr 42525/07 ja 60800/08), milles olid kaebuse esitanud kolm Venemaa erinevates eeluurimisvanglates aastatel 2005-2008 kinnipeetut Ananyev, Bashirov ja Bashirova, kes kaebasid pikaajalise ülerahvastatud kambrites kinnipidamise ning tõhusate õiguskaitsevahendite puudumise üle.

EIK 7-liikmeline koda leidis ühehäälselt, et kui Bashirova suhtes tuleb kaebus kuuekuulise kaebetähtaja ületamise tõttu vastuvõetamatuks tunnistada, on Vene Föderatsioon (VF) kaebajate Ananyevi ja Bashirovi suhtes rikkunud inimõiguste konventsiooni artiklit 3 (ebainimliku või alandava kohtlemise või karistuse keelamine) ning artiklit 13 (õigus tõhusale õiguskaitsevahendile).

Täiendavalt kohustas EIK VF-i artikli 46 (otsuste siduv jõud ja täitmine) alusel hiljemalt kuue kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest, koostöös Euroopa Nõukogu ministrite komiteega, panema paika ajakava, kuidas riigi tasandil rakendada üldmeetmeid nagu kinnipidamistingimuste parandamine konkreetsete meetmega; vastava seadusandluse, praktika ja suhtumise muutmine; tagamine, et kohtueelset kinnipidamist rakendatakse vaid täiesti hädavajalikel juhtudel; iga eeluurimisvangla maksimaalse mahutavuse määratlemine. Muuhulgas on vajalik ennetavate ning hüvitise taotlemist võimaldavate õiguskaitsevahendite ellukutsumine.

EIK märkis, et ebaadekvaatsete kinnipidamistingimuste puhul on tegemist süstemaatilise probleemiga. Peamine ülerahvastatuse põhjus on kohtueelse kinnipidamise ulatuslik piisava õigustuseta kasutamine (kohtud teevad sellesisulisi otsuseid rohkem kui 90% juhtudest) ning kinnipidamisaja pikkus. EIK on tuvastanud artiklite 3 ja 13 rikkumise enam kui 80 otsusega alates esimesest sellesarnasest otsusest asjas Kalashnikov (15. juuli 2002) ja hetkel on EIKis menetlemisel veel 250 kaebust kinnipidamistingimuste üle VF-s. Siiski otsustas EIK asja lahendamisel, et ei peata teiste piloototsusega analoogsete kaebuste menetlemist (mida piloototsuse tegemine üldjuhul tähendab), vaid jätkab nende kaebuste eraldi läbivaatamist, et meenutada VF-ile kohustust täita käesolevat kohtuotsust.

EIK mõistis Ananyevile mittevaralise kahju eest 2000 eurot ja Bashirovile 13000 eurot ning menetluskulude katteks 850 eurot.

Otsus ei ole siiski lõplik ning menetlusosalistel on õigus taotleda kolme kuu jooksul asja suurkojale üleandmist.

Viidatud otsus inglise keeles