Eesti välismeedias 22. - 31. detsember 2011

RAHVUSVAHELINE AJAKIRJANDUS
USA AJAKIRJANDUS
SOOME AJAKIRJANDUS
VENEMAA AJAKIRJANDUS
UKRAINA AJAKIRJANDUS
LEEDU AJAKIRJANDUS

RAHVUSVAHELINE AJAKIRJANDUS

TRAVEL DAILY NEWS
Estonian Air chosen to be the most innovative airline in Europe

28.12.2011

Estonian Air valiti Airlinetrends.com'i poolt, mis on tarbijatrendide uuringute agentuur, Euroopa kõige innovaatilisemaks lennufirmaks. Estonian Air sai tunnustuse oma sotsiaalmeedia programmi eest, mis toob esile firma Facebook'i neid fänne, kes jagavad sotsiaalvõrgustikus arvustusi ja postitusi. Paralleelselt saavad Estonian Airi kliendid olla ka Eurobonus programmi liikmed. Estonian Air on saanud ka varasematel aastatel tunnustust oma sotsiaalmeedia kampaaniate eest.
http://www.traveldailynews.com/pages/show_page/46962-Estonian-Air-chosen...

BBC
Estonia: The muted revival of a Baltic tiger

Jon Bithrey
30.12.2011

Eurotsooni uusim liige Eesti on ka ühisraha ala kiireima majanduskasvuga riik. Kuniks eurotsooni kriisi tulevik on ebaselge, võib taasleitud majanduskasv ka Eestis aeglustuda. Vene päritolu 26-aastane Kate räägib, et on Tallinnas tööd otsinud juba kuus kuud. Tema sõnul võib pealispinnal tunduda, et olukord on tunduvalt parem kui 2009. aastal, kuid nii tema kui tema tuttavate jaoks ei ole olukord kuigi palju lihtsamaks läinud. Tööturuameti konsultant Lilia Kurnikova räägib, et iga päev on tööotsimise sooviga saabuvaid kõnesid ja e-maile sadu. Noorte infomessil Teeviit räägivad koolilõpetajad soovist minna välismaale elama. Minister Ligi paneb Eesti majanduse kiire taastumise ekspordi arvele. Artiklis tuuakse näide Skype'st kui edukast Eesti ideest pärinevast firmast, mida rasked kriisiaastad oluliselt ei mõjutanud. Hoolimata eurotsooni probleemidest, on Eesti ülduse toetus jätkuvalt eurol. President Ilves ütleb, et euro on Eestile kõvasti kasu toonud, taastades investorite usalduse. 2012. aastaks ennustatakse Eestile kahe- kuni viieprotsendilist majanduskasvu. Eesti on mistahes kriisiks tõenäoliselt rohkem valmis kui enamik Euroopast.
http://www.bbc.co.uk/news/business-16338542

AL JAZEERA ENGLISH
Estonia anxious over eurozone financial woes

Charlie Angela
31.12.2011

Eesti on eurotsooni kriisi osas ettevaatlik ja ärev. Ei ole teada, mida toob uus aasta Eestile ning kas edukas kasv jätkub, hoolimata sellest, et on neid, kes arvavad, et eurotsooniga liitudes sai Eesti endale viimase pileti Titanicu pardale. Estonia kontsertklaverite ettevõtte juht Venno Laul räägib, et eurotsooniga ühinemine aitab lähendada nende ettevõttet teiste Euroopa riikidega ning seeläbi on see tulus. Loo autor ütleb, et kui aasta tagasi pidutsesid eestlased euro saabumise üle, siis nüüd on Tallinnas meeleolud vähem rõõmsad. Inimesed tänavalt räägivad rasketest eluoludest. Sõna saab ka minister Ligi
http://www.youtube.com/watch?v=DJCfoew2qjA

EURONEWS
Estonia's economy encouraged by the euro

31.12.2011

Eesti väljatulek kriisist on märkimisväärne, kuid ebastabiilne olukord Euroopas jätab ka Eesti jaoks tuleviku lahtiseks. Majanduskasv oli Eestis 2011. aastal ligi viis korda suurem kui Euroopa Liidu keskmine ning ka töötus on Eestis järsult langenud. Maxima poe klientidelt küsitakse euroga kohanemise kohta.
http://www.youtube.com/watch?v=KJOwH3W_gxQ

AUTOMOBILE
Through the Baltic States in a 2011 Jaguar XJ

Jamie Kitman
Detsembri number

Artikli autor külastab vana tuttavat, kellest nüüd on saanud Eesti president. Toomas Hendrik Ilves meenutab oma noorusaega ja elu kuni presidendiks saamiseni. President annab ülevaate elust Eestis ning riigi kohast maailmas. Artikkel on vürtsitatud hea pildimaterjaliga Baltikumist.
http://www.automobilemag.com/features/great_drives/1112_baltic_states_20...

USA AJAKIRJANDUS

THE NEW YORK TIMES
In Europe, Securities Overseer Spreads Gospel of Streamlined Regulation

Mark Scott
26.12.2011

Steven Maijoor juhib hiljuti loodud Euroopa Väärtpaberituru Järelevalve asutust, mis vastutab 27 liikmesriigi finantsreeglite eest. Hiljutisel kolmepäevasel reisil kohtus Maijoor kaasreguleerijatega Frankfurdis, rääkis investoritega Tallinnas ja kohtus Euroopa poliitikutega Frankfurdis.
http://dealbook.nytimes.com/2011/12/26/in-europe-securities-overseer-spr...

DAILY HERALD
Pleasant Grove business owner has an ear for pianos

Mark Johnston
26.12.2011

Klaveritehnik Brigham Larson võtab sisse koha Estonia suure klaveri taga ja asub seda häälestama. Larson, kes omab Larson Pianos firmat, teenindab ligi 1500 klienti ning tal on selja taga ligi 10 000 klaveri häälestamist.
http://www.heraldextra.com/news/local/north/pleasant-grove/pleasant-grov...

GLOBAL POST
Estonia: TB and alcoholism

John Donnelly
23.12.2011

Tuberkoloos ja alkoholism Eestis. Mitmed tõsised alkohoolikud on nakatanud oma endi lapsi. Artikli autor külastas Jaapani firma Otsuka Pharmaceutical kutsel kolme riiki uurimaks tuberkuloosi ravimise erinevaid vahendeid. Eestis oli 330 uuesti tuberkuloosijuhtumist 41 protsenti alkohoolikud, seitse protsenti olid narkomaanid.
http://www.globalpost.com/dispatches/globalpost-blogs/global-pulse/eston...

SOOME AJAKIRJANDUS

HELSINGIN SANOMAT
Kiellettyjä rintaimplantteja myytiin toisellakin nimellä

Kaja Kunnas
31.12.2011

Keelatud PIP- rinnaimplantaate on tõenäoliselt müüdud ka teise kaubamärgi all. Soomlannalt eemaldati reedel kahtlust äratavad implantaadid, mis paigaldati talle Tallinnas paar kuud tagasi. Eemaldatud implantaadid võivad saada tõestuseks Prantsusmaa päritoluga Poly Implant Prothèse- implantaatide võimalikust turule paiskamisest M-implant kaubamärgi all.
Soomes ei ole PIP või M-implantaate müügil, kuid neid on siiski Eestis soomlannadele paigaldatud.
Osade Tallinna ilukirurgia kliinikute tootevalikust eemaldati M-implantaadid alles jõulude paiku, kui Prantsusmaa soovitas eemaldada rindadest PIP- implantaadid.
On siiski võimalik, et Eestis reklaamitud M- implantaadid on erinevad Hollandis ja Saksamaal keelatud M-implantaatidest. M-implantaate tootev Rofil Medical Implants on varem tootnud Euroopas ohtlikke M-implantaate ning nüüd kasutab teist tehnoloogiat ning toodab Lõuna-Koreas samuti M-implantaate, kuid need on ohutud. Toote nimi on jäänud samaks ning tarbijal on raske teada saada kumbad talle paigaldatud on.

Vesisateet sotkevat karhujen talviunta Virossa

Eeva Eronen
31.12.2011

Ärgata talvepesas sinna voolanud külma veeloigu tõttu ei tundu mõnus. Nõnda on juhtunud Eesti karudega – näiteks Aravetes oli hiljuti nähtud ringi liikumas emakaru kolme pojaga.
Eestis on sadanud erakordselt palju vihma viimaste nädalate jooksul ning asjatundjate sõnul on metsad üleujutatud. Soojad ilmad iseenesest ei häiri talveund, kuid vesi segab. Kui pesa saab märjaks ning karu ärkab üles, siis läheb ta otsima uut talvepesa.
Soomes ei ole näha olnud talveunest ärganud karusid.

Subutexit takakontista toiseen Jumbon parkissa

Irina Vähäsarja
28.12.2011

Tuhandeid Subutexi tablette omanud Eesti mehed on Helsingi ringkonnakohtus süüdi mõistetud. Peeter Tude mõisteti reaalselt vangi kuueks aastaks ja kaheks kuuks, Tarmo Teivas viieks aastaks ja Danel Vennikas neljaks aastaks ja kaheks kuuks.

Torsti Tietää

24.12.2011

Pertti Tanskanen esitas küsimuse, mis oli seotud Toomas Hendrik Ilvese raamatuga „Omal häälel“. Raamatus olevat väidetud, et Soomet oli peetud enne teist maailmasõda Baltimaade hulka kuuluvaks ning et Rootsi sõjajärgne välis- ja kaitsepoliitika suunitlus viis Soome liitmiseni Põhjamaade rühmaga. Küsimus oli, kas Soome kui Põhjamaa on rootslaste toode?
Vastuses tsiteeritakse Ilvese teost „Omal häälel“ (lk 128), kus on juttu Benedict Andersoni ideest, et rahvus on sotsiaalne konstruktsioon ning Ilves on analoogia põhjal väitnud, et samamoodi on põhjamaisus konstruktsioon ning Soome põhjamaisus on „välja mõeldud“, aastate jooksul kinnistunud staatus. Ilves on lisanud, et rootslased otsustasid panustada Soomesse, sest kogu Baltimaad ei suudeta päästa. Sellel põhinevat viimase aastasaja Rootsi Soome-poliitika, mille abil Soomest arenes Põhjamaa.
Küsimusele vastaja ei ole Ilvesega nõus. Ta leiab, et Ilves tahab lihtsalt rõhutada Soome ja Eesti sarnasust Soome ja Rootsi ühiste joonte arvelt. Kestvaid maade blokkidesse jaotamisi ei saa rajada tühjusele. Soome ei saaks kuuluda Põhjamaade hulka ühise ajaloo ja kultuuride sarnasuseta. Ühiskondlikult süsteemilt ja kultuurilt on Soome suurema osa oma ajaloost olnud selgelt lähemal Põhjamaadele kui Baltimaadele.

Suomalaisten suosimat klinikat saattoivat käyttää kohusilikoneja

Kaja Kunnas
23.12.2011

On võimalik, et ohtlikuks peetud rinnaimplantaate on keelustamise järel reklaamitud uue nimetuse all. Uus kaubamärk on olnud kasutuses muuseas soomlaste hulgas populaarsetes Tallinna kliinikutes.
Prantsusmaa ametivõimud avaldavad reedel soovituse, et Poly Implant Prothèse ettevõtte odavaid rinnaimplantaate kandvad naised peaksid need eemaldama. Võimalik, et soovitus kehtib ka M-implant kaubamärgile, mida oli näha veel sel nädalal Tallinna kliinikute valikus. Sel juhul puudutab probleem ka sadu soomlannasid.
Soome tervishoiuteenuseid valvava Valvira sõnul ei ole siiski hetkel valmistatavatel M-implantaatidel seost ohtlikeks peetud PIP-implantaatidega.
Tallinnas pandi kaks kuud tagasi soomlannale M-implantaadid, mille seerianumber oli siiski sama kui keelatud PIP-implantaatidel.
M-implantaate maale toov IB Managementi juhataja Imbi Blumfeldti sõnul võib seerianumbri kattumine tuleneda sellest, et aastatel 2000- 2008 tootis Hollandi ettevõte Rofil M-implantaate koostöös PIP’ga. Sel ajal tõi IB Management Eestisse umbes sada paari M-implantaate.

Viro on maailman johtava päästökauppias

Kaja Kunnas
22.12.2011

Eestist on saanud maailma juhtiv saastekvootide müüja. Sel ja eelmisel aastal müüdi saastekvoote 360 miljoni euro eest. Varem on suurimad müüjad olnud Poola, Tšehhi ja Ungari. Tähtsaim ostja on Jaapan.
Saastekvoote saavad müüa riigid, kes on vähendanud süsinikdioksiidi heitgaase rohkem kui Kyoto protokollis sätestatud. Võrdluspunktiks on aasta 1990, mil Ida- Euroopas oli palju rasketööstust ja fossiilsetele kütustele põhinevat energiatootmist.
Saastekvootide müügist saadud rahadega on Eesti remontinud korrusmajasid energiasäästlikemaks, tellinud uusi tramme, busse ja elektriautosid.
Jaapani autotootjal Mitsubishil tekkis huvi Eesti vastu, sest väiksel riigil on head eeldused kogu riiki katva laadimispunktide võrgustiku ehitamiseks.
Eesti jaotab kevadel sotsiaaltöötajatele 500 tasuta elektriautot. Lisaks maksab riik pool auto hinnast 500-le elektriauto eraisikust ostjale.

Sähköautolla maitokauppaan

Kaja Kunnas
22.12.2011

Orava valla sotsiaaltöötaja Eike Kaselaan sõidab Mitsubishi- elektriautoga ning aitab eakatel vallaelanikel poes käia. Artiklis on eakad avaldanud arvamust uue auto kohta ning Kaselaan leiab, et auto on hea, kuid talvel miinuskraadidega ning lumega võib probleeme tulla.
Eesti jagab riigi sotsiaaltöötajatele 500 elektriautot, mis osteti saastekvootide müügiga Jaapanist. Kevadel ehitab Eesti ka kogu maad katva elektriautode laadimispunktide võrgustiku. Kui päevas sõita sada kilomeetrit, siis kütuse ehk elektri hinnaks tuleb 1,5 eurot.

Suomalaisnaiselle laitettiin vaarallinen rintaimplantti Virossa

Kaja Kunnas
22.12.2011

Ohtlikuks peetud rinnaimplantaate on paigaldatud naistele ka Tallinnas. Rindade suurendamine Tallinnas on olnud eriti populaarne noorte soomlannade hulgas.
Eesti Terviseameti osakonnajuhataja Andrei Knuut kinnitab, et Eestis on olnud kasutusel Poly Implant Prothèse implantaadid. Kogustest ei ole kahjuks statistilisi andmeid.
Noorele Soome naisele paigaldati kaks kuud tagasi Eestis teised rinnaimplantaadid, kui oli kokku lepitud. Naise sõnul paigaldas Eesti ilukirurg talle Allergani implantaatide asemel M-implantaatid, mille seerianumber on täpselt sama kui PIP-implantaatidel.
Naise sõnul ostis ta reisi Soome kliiniku kaudu ning talle lubati korraldada kohe uus operatsioon, kuid sama kirurgi juurde ta minna ei soovi.
Soomes PIP-implantaate müüdud ei ole.
Kahtlustatakse, et keelatud PIP-implantaatide ülejäägid müüdi M-implantaadi kaubamärgi nime all.
Eesti Terviseametiga on võtnud ühendust üks eestlane, kellele on Eestis paigaldatud PIP-implantaadid.

Kulttuuripääkaupungin vaikea avautuminen merelle

Kaja Kunnas
22.12.2011

Lennusadam kavandati tsaari valitsemisaja lõpus Soome lahe merekindluste tsooni osana. Valmimisaastal 1917 esindas ehitis oma aja arhitektuuri tipptaset, sest see oli esimene suur betoonkattega ehitis maailmas. Veel aastal 2000 ei pääsenud Eesti president Lennart Meri ajaloolise paigaga tutvuma, sest ees seisid relvastatud valvurid ja koerad.
Üks puidukaupmees oli ostnud lennusadama Nõukogude armeelt ning hoone oli peamiselt kasutuses laualaona. Vaidlus Lennusadama omandiõiguse üle kestis 2006. aastani, mil maa-ala läks lõpuks Meremuuseumile.
Tallinna avanemine merele ei ole olnud kerge. Seetõttu valiti kultuuripealinna peateemaks „Mereäärsed lood“, kiirendamaks ranniku kasutuselevõttu.
Kultuuripealinna käima saamine tundus vahel siiski sama keeruline kui Lennusadama avanemine merele. Ettevalmistusi varjutas algusest peale Tallinna linnapea Edgar Savisaare ehk linna, ja Eesti peaministri Andrus Ansipi ehk riigi, vaheline vihapidamine. Olukord tervanes just enne kultuuripealinna aasta algust. Eelarve vähenes kriisi tõttu ja poliitilised pinged kasvasid.
Kultuuripealinna sõltumatu juht Mikko Fritze ei suutnud leevendada linna ja riigi vahelist vihapidamist ning lõpuks lahkus ta ametist.
Võttes seda kõike arvesse õnnestus Tallinna kultuuripealinna aasta lõpuks hästi.

Tallinnan kulttuurivuosi siivitti uuden suurnähtävyyden syntyä

Kaja Kunnas
22.12.2011

Tallinna kultuuripealinna aasta lõppu tähistatakse vanas vesilennukite angaaris Lennusadamas, kuid lõpupidu võiks samahästi olla avapidu.
Renoveerimistöödega on lõpule jõutud, kuid sisustust ja eksponaate veel pole. Angaaris avatakse kevadel uus elamusterohke Meremuuseum, millest peaks saama Tallinna uus põhiline vaatamisväärsus.
Piirkond kuulub Nõukogude ajal suletud Tallinna ranniku piirkonna hulka ning oli suletud linlastele kuni 2000.a.
Muuseumis saab olema kolm tasandit – mere põhjas, mere pinnal ja õhus. Mere põhja tuleb kokku 60 miinijäljendit ja allveelaev Lembit. Laes on kolm katusekuplit ning lae külge riputatakse paate ja poisid, nii et tekib mulje mere pinnast. Lakke projitseeritakse pilte loomaks tunnet ülelendavatest lennukitest. Muuseumis saab näiteks lennata ka lennusimulaatoriga Tallinna lahe kohal.
Ekskursioon lõpeb väikeses masinaruumis, kus on näha pumpasid ja juhtmeid. Kogu 8000 ruutmeetri suurust muuseumi soojendatakse meresoojusega.
Pääs angaari hakkab maksma tõenäoliselt kaheksa eurot, kuid Lennusadama alale on sissepääs tasuta.

ETELÄ- SUOMEN SANOMAT
Pienellä budjetilla alusta loppuun

Ivo Laks
22.12.2011

Peaaegu aasta tagasi tähistasid tuhanded inimesed vana-aasta õhtul Estonia teatri ees kultuuripealinna aasta algust. Ees paistis väikese eelarvega, kuid mitmekülgne pidustuste aeg.
Algus ei olnud siiski paljutõotav, sest kunstiline juht lahkus, kuna tal sai poliitilistest mängudest kõrini.
Hooaja tõmbenumbritena reklaamitud projektid hakkasid kokku kukkuma raha puuduse või venima poliitiliste intriigide tõttu. Suurimad projektid nagu näiteks Kultuurikatel ei ole ikka veel valminud.
Tallinna pidustused viidi läbi vaid kolmandikuga Turu vastavast eelarvest.
Programmijuht Jaanus Rohumaa leiab, et aasta oli siiski edukas ning kultuur jõudis linna igapäevaellu. Programmis oli kokku 7000 üritust ning mõnede arvates oli neid isegi liiga palju.
Majutusettevõtted on saanud märgatavat kasu kultuuripealinna aastast. Septembri lõpuks oli Tallinnas hotelliööbimisi 17 protsenti rohkem kui eelmisel aastal sama perioodi jooksul.

Virossakin tuhannet yhä ilman sähköä

STT–BNS
31.12.2011

Eestis oli reedel ligi 8000 kodumajapidamist endiselt ilma elektrita pärast jõulupühade tormi. Tormi tõttu jäi elektrita umbes 150 000 kodumajapidamist. Eesti elektrivõrk kannatas tormikahjustuste all samal määral viimati aastal 2005.

KAUPPALEHTI
Aivoriihi vauhdittaisi investointeja Viron tasaverolla

Päivi Mykkänen
23.12.2011

Virtuaalse ajurünnaku tulemusel saadi üle 1400 idee ja kommentaari, mida rahvusliku investeerimisstrateegia kavandamiseks Jorma Eloranda analüüsib.
Tulemuste põhjal võib väita, et inimesed tahavad raputada tugitalasid. Kõige rohkem loodetakse maksusüsteemi uuendamist. Arutlejad lihtsustaks ettevõtte maksustamist ja võtaksid kastusele Eesti eeskujul proportsionaalse maksusüsteemi. Eesti süsteemi toetatakse laialt ning samuti on loodud maksusoodustused investeeringutele ja innovaatiisele tegevusele.

Ranskalais-yhtiö ostanee Elcoteqin Tallinnan-tehtaan

STT
22.12.2011

Prantsusmaa elektroonikaettevõte Eolane peab läbirääkimisi pankrotti läinud Elcoteqi Tallinna tehase ostmiseks. Eolane’i sõnul teatatakse võimalikust tehingust jaanuaris.
Elcoteq Tallinn on jätkanud tegevust, hoolimata emafirma pankrotistumisest ning on olnud Eesti üks suurimaid ekspordiettevõtteid.

AAMULEHTI
Ihmeellisten betonikupolien alle syntyy Tallinnan turistirysä

Simopekka Virkkula
29.12.2011

Kuigi Tallinna uus Meremuuseum pole veel päris valmis, on vaatepilt juba praegu nagu ulmefilmis.
Eesti Meremuuseumi pressiesindaja Artur Jugaste räägib, et angaaride remontimiseks oli viimane aeg. Betoonitükke hakkas juba laest kukkuma ning tuul ulus hoone nurkades.
Kolme betoonkupli tugevdamine oli suurem töö, kui keegi oli osanud arvata. Lisaks raskendasid tööd eelmise talve külmad ning unistus avada muuseum Euroopa kultuuripealinna aastal ei saanud teoks. Uueks eesmärgiks on seatud 11. mai. Esimese aasta külastajate arvuks pakutakse sadat tuhandet. Suur osa turistidest tuleb Soomest.
Allveelaev Lembit on muuseumi tõmbenumber. Eelmise kevadeni oli see maailma vanim vetel olev allveelaev. Nüüd on laeva interjöör taastatud algupäraste jooniste järgi.
Samuti on esil ajalooline jäämurdja Suur Tõll, mis kunagi purjetas Soome lipu all ning kandis nime Wäinämöinen.
Esimese maailmasõja aegne vesilennuk Short Type 184 on hävinud viimse eksemplarini, kuid muuseumis saab näha ainukest täiuslikku koopiat maailmas.
Kevadel saabuvad simulaatorid. Modernse tehnika abil saab külastaja lennata Tallinna kohal ja seigelda Läänemere vetesügavikes.

Joulun extreme-leivontaa

Markus Kuokkanen
22.12.2011

Eesti kunstnikud teavad, kuidas piparkookidest teha moekad püksid ja miks suhkruglasuur sobib kõige paremini art nouveau stiilis. Kunstnik Mari- Liis Laanemaa algatusel on PiparkoogiMaania toimunud juba kuus korda.
Kuus piparkoogiküpsetajat tutvutasid oma kunstiteoseid.
Hedi Roots ja Jaak-Adam Looveer tutvustavad shamaanitrummi; Eve Arpo ja Riin Rõõs Eesti presidendi mosaiikset portreed; Kylli Kõiv Pariisi metroo väravat; Sirje Kadalipp ja Piret Paat Hiina keisri terrakota sõdalasi; Liina Ernits ja Marju Rannamaa mammutit; Mari- Liis Laanemaa ja Pelle Kalmo piparkoogipükse.

TURUN SANOMAT
Lumihiutaleet juhlistivat onnelista loppua

Kimmo Lilja
23.12.2011

Neljapäevane kultuuripealinna aasta lõpetamine Tallinnas kandis nime „Õnnelik lõpp“. Päev oli sisustatud sündmustega, mis kõik olid linnarahvale tasuta, eriti kiired ajad olid muuseumites.
Tallinn reklaamis kultuuripealinna aastat palju mõõdukamalt kui Turu, kuid palju mõõdukam oli aasta programm, milleks oli lõpuks võimalik kulutada vaid pool esialgselt plaanitud eelarvest. Lisaks vahetus programmi kunstiline juht Mikko Fritze, kes jäi linna ja riigi vaheliste võimumängude vahele. Jätkajaks valitud Jaanus Rohumaa suutis hoida pea külmana ning jälgida Fritze loodud stiilset liini.
Tavalist tallinlast kultuuripealinna aasta lõpp väga ei mõjuta, sest üritusi ja sündmuseid toimub ka järgmisel aastal ning vaikselt loodetakase võtta kasutusele ka kõik kultuuripealinna aasta jaoks loodud uued ruumid.
Tallinn 2011 sihtasutuse andmetel oli septembriks Tallinna hotellides ööbinud 1,1 miljonit turisti, neist 89 protsenti välismaalt. Reisijate hulk on kasvanud võrreldes eelmise aastaga 17 protsenti.
Lõpetamise vapustavaim sündmus oli Tallinna Sadama kruiisialal „60 seconds of solitude in year zero“. 55 minutit kestnud film lõppes 10minutilise tuleshow’ga.
Seejärel kõlas Margo Kõlari „Tornikellade laul“, mille ajal sai vaadata Taavi Varm’i videoprojektsiooni Jaani kiriku fassaadil.
Õhtu lõpetati peoga tulevases meremuuseumis Lennusadamas.

Viron automarkkinat polkevat paikallan

Ivo Laks
23.12.2011

Aastal 2007 müüdi Eestis ligi 31 000 uut autot, aastal 2008 veidi üle 24 000 ning aastal 2009 vaid 8200. Nüüdseks on müük taas kasvanud, lausa 75 protsenti võrreldes eelmise aastaga, kuid ulatub siiski vaid 2003. aasta tasemele. Hind on varasemast tähtsam ning seega kõlbab ka kasutatud auto. Tähelepanu pööratakse kütusekulule, kuid samas on luksusmaasturid endiselt populaarsed.
Eestlased ostavad põhiliselt autosid liisinguga. Pangad on sõlminud sel aastal liisingulepinguid vähemalt poole rohkem kui eelmisel aastal.
Škoda on selle aasta müügihitt ning tõusis 12,7-protsendilise turuosaga Toyotast ja Volkswagenist ette. Kõige rohkem müüdud mudel Octavia on praegu esinduses müügil soodushinnaga 16 990 eurot.
Automüüjate sõnul on lisaks hinnale ja kütusekulule eestlasest kliendi jaoks tähtis ka kasutusotstarve, sõiduomadused ja välimus. Väikseid ja säästlikke autosid ostetakse varasemast rohkem, kuid suured maasturid on mingil põhjusel siiski populaarsed. Maasturite umbes 17- protsendiline turuosa on püsinud sama juba aastaid. Võimalik, et põhjuseks on Eesti teede olukord.
Asjatundjad ei usu, et Eesti autoturg taastuks 2007. aasta tasemele veel niipea.
Küsitluse järgi kavatseb umbes iga viies autojuht vahetada sõiduki uue vastu juba järgmisel aastal. Pankades tuletatakse meelde, et suur osa 2007. aastal sõlmitud liisingulepingutest on järgmisel aastal lõppemas.

VENEMAA AJAKIRJANDUS

РОССИЙСКАЯ ГАЗЕТА
США досталось от Москвы за выборы

Владислав Воробьев
29.12.2011

Venemaa välisministeerium avaldas oma globaalse inimõiguste rikkumiste raporti, mis kritiseerib üheaegselt USA-d ja Euroopa Liidu riike. Venemaa välisministeerium ründas oma inimõigusraportis ka Gruusiat ja Balti riike.
Venemaa välisministeeriumi inimõiguste erisaadik Konstantin Dolgov rõhutas, et Lätis ja Eestis teeb eriti muret massiline kodakondsusetus ning seal elava venekeelse vähemuse põhjapanevate poliitiliste ja sotsiaal-majandusliku õiguste rikkumine.
„Venekeelse info- ning kultuuri- ja haridusruumi vähenemine, samuti Suure Isamaasõja ja endise Nõukogude Liidu õiguskaitseorganite veteranide tagakiusamine leiab lisaks Lätile ja Eestile aset ka Leedus,“ ütles erisaadik.
http://rg.ru/2011/12/29/mid.html

EUROMAG
Итоги 2011: спасти евро

Алексей Чернега
28.12.2011

Ajakiri Euromag analüüsib 2011. aasta peamiseid majandussündmusi, mille seas on ka Eesti ühinemine euroalaga.
Terve aasta jooksul tegi ökonomiste rahutuks selle sammu mõistlikkus ning vaidlused jätkuvad.
Eestlased on teinud oma valiku, kuid eurole üleminek ei toimunud valutult. Esiteks kallines Eestis kõik. Teiseks juhtus paar kurioosset momenti. Näiteks, Eesti euromüntidel kujutatud Eesti riigi piirid ei vasta tänapäeva territoriaalsele paigutusele ja hõivab ka Venemaa osa. Lõpuks see skandaal summutati ning tunnistati, et sellisel väiksel kaardil on raske järgida proportsioone millimeetri täpsusega.
http://www.euromag.ru/belgium/16374.html

ТЕЛЕКАНАЛ РБК
Шелковый путь. Казахстан и Эстония выходят на прямую ж/д связь

29.12.2011

Siiditee uus etapp. Kasahstan ja Eesti leppisid kokku transkontinentaalses projektis, mis ühendab ida läänega. Juttu on konteinerrongist Almata ja Tallinna vahel, mis säästab Hiina ja Euroopa vahelises kaubaveos kuni 30 päeva.
http://rbctv.rbc.ru/archive/main_news/text/562949982418849.shtml

ГОРОДСКИЕ ИЗВЕСТИЯ, КУРСК
Джаз в Эстонии любят

Марина Федорова
29.12.2011

Novembris 2011. aastal külastas Venemaa Kurski linna Oleg Pissarenko jazz band, mille koosseisus oli ka Raun Juurikas - klahvpillid, Mihkel Mälgand - bass ja Ahto Abner – trummid.
http://www.gi-kursk.ru/number/3171/art/001298/

CHELYABINSK.RU
Главный органист Эстонии в Рождество будет играть в Челябинске

Светлана Ананьева
30.12.2011

7. jaanuaril esineb Eesti väljapaistvaim organist Aare-Paul Lattik Tšeljabinskis IV Rahvusvahelise Jõulu Festivalil „Euroopa Jõulud“ raames.
Lattik on eriti pühendunud prantsuse orelimuusika ning Eesti heliloojate teoste interpretatsioonile. Tšeljabinski kontserdi raames mängib tuntud organist ka Bachi ja Vierne’i teoseid.
http://chelyabinsk.ru/newsline/472321.html

AГЕНТСТВО ЕВРЕЙСКИХ НОВОСТЕЙ
К 85-летию еврейской культурной автономии

Евгений Капов
22.12.2011

21. detsembril avati Kohtla-Järve linnavalitsuses näituse „85 aastat juudi kultuurautonoomiat Eestis“.
Näituse avamisel nimetas Eesti Juudi Kogukonna esinaine Alla Jakobson imeks, et juudi kultuurautonoomia, mis oli hävitatud enamlaste poolt, taassündis tegelikult uues Eestis.
Näituse tähtsate ja unikaalsete dokumentide hulgas on ka Albert Einsteini kiri, milles ta avaldab tänu Eesti valitsusele juudi kultuuriautonoomia loomise ja toetamise eest.
http://www.aen.ru/index.php?page=brief&article_id=62886

ИНТЕРФАКС
В Эстонии началась 11-я перепись населения

31.12.2011

Eestis algas üheteistkümnes Eesti rahva ja eluruumide loendus.

Посольство РФ в Эстонии считает оправдание эстонцев, воевавших в гитлеровской армии, "кощунством"

29.12.2011

Venemaa Saatkond Eestis peab pühadust teotavaks Eesti kaitseministeeriumi plaani nimetada Teises maailmasõjas Nõukogude vägede vastu võidelnud vabadusvõitlejateks.

МИД РФ критикует решение эстонских властей, отказавшихся сохранить преподавание на русском языке

29.12.2011

Venemaa välisministeeriumi pressiesindaja Aleksandr Lukaševitš ütles, et Moskva hindab negatiivselt Eesti võimude otsust mitte pikendada vene koolide ülemineku tähtaega eestikeelsele aineõppele.

В МИД РФ надеются, что международное сообщество повлияет на ситуацию с нацменьшинствами в Прибалтике

28.12.2011

Venemaa välisministeerium jätkab venekeelse vähemuse probleemi tõstatamist Baltimaades, kuid välisministeeriumi inimõiguste erisaadiku Konstantin Dolgovi sõnul peab sellele küsimusele juba reageerima ka rahvusvaheline üldsus.

Посольству России в Таллине не дают полицейскую охрану

28.12.2011

Eesti võimud keelduvad Venemaa saatkonnale Eestis lisapolitseivalve korraldamisest, ütles saatkonna pressiesindaja Maria Šustitskaja.

В Эстонии готовятся официально признать эсэсовцев борцами за свободу страны

27.12.2011

Eesti kaitseministeerium kavatseb kevadel viia Riigikokku otsuse eelnõu, mis tunnistab II maailmasõja ajal Nõukogude vägede vastu võidelnud mehed Eesti vabadusvõitlejateks, vahendab Delfi portaal.

В Эстонии объявлен Рождественский мир

24.12.2011

Eestis kuulutati 24. detsembril välja jõulurahu.

Эстонии в этом году не будет предоставлять гражданство за особые заслуги

22.12.2011

2011. aastal otsustas valitsus mitte anda kodakondsust eriteenete eest, kuna senine eriteenete eest kodakondsuse andmine on tekitanud suurt poleemikat, ütles peaminister Andrus Ansip.

Президент Эстонии из-за болезни не сможет присутствовать на похоронах Гавела в Праге

22.12.2011

President Toomas Hendrik Ilves ei osale viirushaigusesse nakatumise tõttu Tšehhi endise riigipea Vaclav Haveli matusel, teatas presidendi kantselei.

Власти Эстонии по сути объявили войну русским школьникам, считает депутат парламента

22.12.2011

Neljapäevasel istungil (22.12) võttis valitsus vastu eitava otsuse vene õppekeele suhtes viieteistkümnes Tallinna ja Narva vene gümnaasiumis. Riigikogu liige Yana Toom arvab, et selle samaga kuulutas valitsus sõja vene lastele.

UKRAINA AJAKIRJANDUS

THE EPOCH TIMES УКРАИНА
Мода на светоотражатели в Украину приходит из Эстонии

Алина Маслакова
23.12.2011

Ukrainas Tšernihivis toimus kolmepäevane koolitus, mille käigus aitas Politsei- ja Piirivalveameti peaspetsialist Harry Tuul oma Ukraina kolleegidel kasvatada kohusetundlikke noori liiklejaid. Ukraina liikluspolitsei, Ukraina mittetulundusühingu „Dobrochyn“ aktivistid ja Eesti kolleegid jagasid Tšernihivi regiooni koolides helkureid, seletades selle vajalikkust ja tähtsust jalakäijatele.
Eesti erakorraline ja täievoliline suursaadik Ukrainas Lauri Lepik ütles pressikonverentsil, et praegu on Eestis helkuri kandmine pimedal ajal kohustuslik, ning trahv selle mittekandmise eest on 200 eurot. Helkuri kandmise kultuuri arendamine Eestis tõi häid tulemusi – vastavalt statistikale hukkub 20. aasta jooksul teedel kuus korda vähem inimesi.
Ukraina kavatseb üle võtta Eesti kogemuse helkurite kasutamises.
http://www.epochtimes.com.ua/ru/ukraine/society/moda-na-svetootrazhately...

LEEDU AJAKIRJANDUS

BALSAS.LT
Gudrūs estų triukai

M. Pasiliauskas
31.12.2011

Aina ajame eestlasi taga, aga ei jõua kuidagi järele. Ei päästa isegi anekdoodid nende rahulikkustest. Kavatseme saada innovatsiooni ja tehnoloogiakeskuseks, kuid tundub, et nagu ka euroga, jõuavad ka siin eestlased meist ette. Piisab viibida Tallinnas pool päeva, et mõista, kui palju meil veel puudub nende tehnoloogilise arenguni.

Olles maandunud lennujaamas ja saanud ühenuse WiFi-ga ei tereta meid mitte mingisugune turismileht, vaid teade, et „Meie toodame Skype’i, tule vaata, milliseid vabu töökohti on Skype’l pakkuda“. Miks ei võiks ka meie midagi taolist teha Ilja Laursi GetJar’i või vendade Dailidede Pixelmator’iga?

Liigume edasi. Leida kohta, kus poleks tasuta WiFi’t on keeruline. Nagu naljatas Eesti Microsofti juht – mitte osutada tasuta internetiühendust on inimõiguste rikkumine. Eesti interneti kvaliteedist teavad paljud, kuid kui palju inimesi peale leedulaste teavad, et Vilniusel on maailma kiireim internet?

Lennujaama lähistel ehitatakse innovatsioonilinnakut. Näiliselt sarnaneb see meie Ärikolmnurgaga Vilniuses, ainuke vahe – siia võivad asuda ettevõtted, mis on ühel või teisel viisil seotud innovatsiooniga. Seal asub Demokeskus, mille eesmärk on ühes kohas tutvustada, mida kavalat on eestlased tootnud. Ei mingeid igavaid PowerPoint esitlusi, vaid reaalsed esemed, mida võib katsuda ja katsetada. Siin näeme näiteid, kuidas on võimalik Eesti ID kaarti kasutades soetada ühistranspordi piletit, kuidas telefoni kasutades osta ajalehti müügiautomaatidest. Samuti avaldasid muljet digi-kodu ideed, mis lasevad eemalt välja lülitada valgustuse, konditsioneeri, reguleerida kütet ja turvasüsteemi.

Kõik see on vaid mõne minuti kaugusel lennujaamast. Teisisõnu – vältimatu külastusobjekt välisdelegatsioonidele. Miks ei või säärast lahendust teha ka meie? Sellised näiliselt väikesed projektid eelarvele liiga ei teeks, kuid lisaksid kiirust innovaatilises võidujooksus.
http://www.balsas.lt/naujiena/573664/m-pasiliauskas-gudrus-estu-triukai