Eesti välismeedias 15.-21. detsember 2011

RAHVUSVAHELINE AJAKIRJANDUS
USA AJAKIRJANDUS
PRANTSUSMAA AJAKIRJANDUS
SOOME AJAKIRJANDUS
VENEMAA AJAKIRJANDUS
ROOTSI AJAKIRJANDUS
ITAALIA AJAKIRJANDUS

RAHVUSVAHELINE AJAKIRJANDUS

THE WALL STREET JOURNAL
Moody's Notes Estonia Economy's Rebound, Some Debt Crisis Risk

16.12.2011

Reitinguagentuur Moody´s igaaastane Ida-Euroopa krediidianalüüs toob välja, et Eesti on tulnud kriisist välja tugevalt, vaatamata mõnedele jätkuvatele ohtudele. Eestil on keskmine majanduslik tugevus, kõrge finantstugevus ja väga kõrge institutsionaalne tugevus. Olgugi, et Euroopa võlakriis võib Eestile tuua katsumusi, on riigi riskimäär madal. Moody´s hindab Eestit A1 tasemele ning sõnas, et võib tõsta Eesti reitingut pikema aja perspektiivis, kui jätkub kindel kasv ja majanduslikud tugevused arenevad. Kuna Eesti majandus on väike, siis on see tundlik välistele šokkidele. Reitinguagentuur tõi välja veel institutsioonide paindlikkust ja seda, et Eesti suutis täita eurotsooniga liitumise tingimused rasketes oludes.
http://online.wsj.com/article/BT-CO-20111216-711047.html

BLOOMBERG
Euro Area’s Newest Member Stands by Currency, Estonian Premier Ansip Says

Ott Ummelas
21.12.2011

Peaminister Andrus Ansip ütles Bloombergile antud intervjuus, et euroalaga liitumisest tulev kasu on suurem kui piirkonna võlakriisist põhjustatud ebakindlus."Euro on jätkuvalt usaldusväärsem kui väikeste riikide valuutad," rõhutas Ansip uudisteagentuurile eile. Peaministri sõnul on Eesti eurole üleminemisest selgelt võitnud. Ansip viitas, et Eesti usaldusväärsus välisinvestorite silmis on kasvanud, eksporditurgudele ligipääs on lihtsustunud ja valuutarisk 90 protsendi laenajate jaoks, kelle laenud olid võetud eurodes, on kadunud. Ta rõhutas, et euro on suurendanud Eesti usaldusväärsust välisinvestorite silmis, lihtsustanud pääsu eksporditurgudele ning kõrvaldanud valuutariski inimeste jaoks, kelle laenud on võetud eurodes. "Kuigi ma ei ole tuleviku osas liiga pessimistlik, ei taha ma sugugi eitada probleemide olemasolu," rääkis Ansip, kelle sõnul võib võlakriisist väljatulemine võtta kuni kakskümmend aastat ning suurenema peab sealjuures erasektori roll.
http://www.bloomberg.com/news/2011-12-21/euro-area-s-newest-member-stand...

Estonia Gas Grid Nationalization Seen as Last Option, Ansip Says

Ott Ummelas
21.12.2011

Ansipi sõnul kaaluks Eesti valitsus AS Eesti Gaasi riigistamist vaid viimase võimalusena.
http://www.businessweek.com/news/2011-12-21/estonia-gas-grid-nationaliza...

FDIINTELLIGENCE
Creative thinking

Douglas Clark
Detsembri-jaanuari number

Ajakirja artikkel, mis räägib loovtööstusest Eestis. Mõnes riigis on loovtööstuse osa majandusest suurem kui 10 protsenti. Majandusuuringute teaduskeskuse uuringu järgi moodustab Eesti loovtööstus peaaegu 10 protsenti äritegevusest ja annab tööd enam kui 4 protsendile rahvastikust, olles ühtlasi tõusnud 8 protsenti viimastel aastatel. Joel Volkov Der Tanki´ist rõhutab loovates valdkondades tegutsevate ettevõtete võimet luua uusi ärimudeleid. Eesti roll on tuua "vanasse" Euroopasse uusi innovaatilisi ideid. Üks oluline arengusuund on ristmeedia.

USA AJAKIRJANDUS

GLOBAL POST
Estonia: MDR-TB Central no more

John Donnelly
20.12.2011

Artikkel sellest, kuidas on Eesti suutnud poole võrra vähendada tuberkuloosijuhtumeid alates aastast 1998. Kui veel aastakümme tagasi oli Eesti tuberkuloosijuhtumitega Euroopa tipus, siis nüüdseks on arstide kõva töö ja hoolituse tulemusel jõutud nähtavate tulemusteni. Loo autor külastas Filipiine, Peruud ja Eestit Jaapani firma Otsuka Pharmaceutical kutsel, et uurida seda, mida erinevad tuberkuloosi ravimise viisid tähendavad patsientidele. Eestis toimis see, et valitsus otsustas täielikult toetada tuberkuloosivastast võitlust. Artikli autor räägib Dr. Manfred Danilovitsi ja Dr. Lea Pehmega.
http://www.globalpost.com/dispatches/globalpost-blogs/global-pulse/eston...

PRANTSUSMAA AJAKIRJANDUS

FRANCE 24
Behind the Iron Curtain with Sofi Oksanen

15.12.2011

Sel sügisel ilmus Prantsusmaa kirjastuses Stock Sofi Oksaneni raamat Stalini lehmad. Sel puhul intervjueeriti kirjanikku sel nädalal telekanali France 24 uudistesaates. Oksanen rääkis raamatu kirjutamise taustaloost – kuidas näidendist sai raamat. Oksanen räägib, et üleminekuperioodis olevad riigid Ida-Euroopas, mille hulka kuuluvad ka Balti riigid, kannatavad mitmete probleemide käes – millest üks on ka seksuaalkaubandus. Tema sõnul innustas Stalini lehmade kirjutamiseks teda see, et temavanused inimesed ei mäleta palju enam Nõukogude liidust, selleks, et liikuda edasi, tuleb mõista minevikku.
http://www.france24.com/en/20111213-sofi-oksanen-purge-literature-martin...

SOOME AJAKIRJANDUS

HELSINGIN SANOMAT
Viron talous nousi Suomea nopeammin

Simo S. Hämäläinen
16.12.2011

Enne sotsialismi oli Eesti sama rikas riik nagu Soome, kuid Nõukogude Liidu lagunemise järel oli maast saanud puruvaene ja läbinisti korrumpeerunud. Janne Koivisto unustas (HS Mielipide 14.12.), et sellega võrreldes on Eesti nüüd ropprikas.
Õnneks oli peaminister Mart Laar lugenud majandusteadlase Milton Friedmani bestsellerit „Vabadus valida“. Nõukogude lehed olid nimetanud Friedmani nii halvaks ja ohtlikuks, et Laari jaoks pidi ta olema hea mees. Laar vabastas Eesti majandust teiste endiste Nõukogude Liidu riikidega võrreldes kiiremini. Sellepärast kasvas majandus ja tootlikkus kiire hooga.
Turumajanduses peab tööandja maksma palka tootlikkuse järgi, sest muidu pakub keegi teine töötajale rohkem. Seetõttu tõusid palgad üle kaheksa protsendi aastas 15 aasta jooksul.
Vaid mõned mäletavad, kui kaastunnet tekitavalt vaesed olid eestlased peale sotsialismi lõppu ning ka nende oskused olid vananenud.See ja Eesti mõõdukas tööturu regulatsioon kahjuks aeglustasid arengut.
Kuigi majanduse vabastamine endiselt jätkub, on Eesti alles viimastel aastatel saavutanud Põhjamaade taseme majandusliku vabaduse indeksi järgi.

Virolaiskopla yhdistettiin useaan murtokeikkaan

STT

Augustikuus kinni võetud eestlastest koosnev murdvaraste jõuk on seotud ka kaheksa teise kuriteoga. Politsei eeluuringu kohaselt jõudis jõuk varastada kellasid, ehteid ja mobiiltelefone ligi 700 000 euro väärtuses. Lahtis leiti kottidest 180 000 euro väärtuses asju, ülejäänud on tõenäoliselt viidud Eestisse.
Samal teemal artiklid ka Etelä- Suomen Sanomates ja Hufvudstadsbladet’is.

ETELÄ- SUOMEN SANOMAT
Virolaisen navitrollan grafiikkaa Hiidenkivessä

17.12.2011

Heiki Trolla ehk Navitrolla graafika on esil Hiidenkivi restoranis. Kunstniku teosed on olnud üleval ka Galleria Brondassas Helsingis.
Navitrolla graafika teemaks on loomad, kes on humoorikad, värvilised, une ja tõelisuse piiril elavad muinasjutulised olendid.
Tuntud kunstniku maalingud kaunistavad ka ühe Tallinki laeva külge.

Välittäjä

Saija Kauhanen
18.12.2011

Lapsepõlves kuulab Imbi, kuidas vanaema räägib lugu väikesest Leninist, kellel on kuldsed kiharad ja kes pildil naeratab kaunilt puidust ehitatud mõisa ees. Imbi lausub vanaemale, et ta tahab olla väikse Lenini laps.
Imbi läheb noorsooühingusse, kus räägitakse Leninist. Imbi räägib kodus isale, et ühingus on tore. Isa ühmab kummaliselt. Isa ja Imbi räägivad maailma asjadest ning Imbi enam ühingusse ei lähe.

Helsingi turg, detsember 2011. Kirjanikul, toimetajal ja dokumentaristil Imbi Pajul on käes sügisel ilmunud raamat „Soome lahe õed – vaadates teiste valu“. Raamat räägib Soome ja Eesti patriootlike naisorganisatsioonide Lotta Svärdi ja Naiskodukaitse koostööst enne teist maailmasõda.
Paju teos räägib Eesti ja Soome naiste koostöö tulemustest ning samas kaalutleb ka maailmapoliitika teemadel. Kui väiksed ääreriigid oleksid saavutanud parema koostöö, siis ehk poleks sõda üldse tulnud.
Eesti ajalugu on Pajule südameasi, kuid sel sügisel tegi ta pausi. Uus raamat oli just ilmunud ning Paju oli minemas raamatumessile esinema. Organiseerija teatas talle, et tema asemel tuleb siiski esinema keegi tähtsam kirjanik. Paju imestas, et mil viisil tähtsam? Lõpuks esinemine siiski toimus, kuid ta teadis, et kui ärritub sellise asja pärast, siis on aeg puhata. Ta kõndis metsas, mediteeris ja paastus.
Paju mõjutavad lapsepõlvekogemused. Tema tädi Aino oli vaid 18 – aastane, kui ta viidi Siberisse. Lapsepõlv möödus ema luupainajaid kuulates. Paju tundis süütunnet ja abitust sellest, et emaga oli juhtunud midagi nii hirmsat.
Paju tahab naiste pingutused sõja ajal esile tuua. Peale sõda olid vaid mehed sangarid.
Sõja järel keelati Soomes Lotta Svärd kui fašistlik organisatsioon ning Eesti Naistekodukaitse liikmeid saadeti Siberisse. Mõlema organisatsiooni liikmeid on ka hooradeks kutsutud.
Sõtta läinud lotad olid peaaegu lapsed. Nad pidid seisma vastamisi surmaga ja olema toeks haavatutele. Kõigi vaimne tervis ei pidanud sellele vastu. Kas on õige, et tasuks on eluaegne hoora pitser?
Lotadel on raske oma lugusid rääkida, kuid ka rääkimata on raske olla.
Lotade lood on leidnud mõistmist rahvusvahelistel filmifestivalidel ja seminaridel nii Rootsis, Hollandis, Taanis kui ka Taiwanis. Egiptuse kõrgetasemiline minister nuttis peale filmi. Ta lausus vaid, et see kõik on nii tõsi.
Just see on Pajule omane- erinevate inimeste, rahvaste ja maailmade ühendamine.
Imbi Paju peab ennast kosmopoliidiks, kahe riigi vahel pendeldajaks. Eestlane ja soomlane, kellel on kergem teha tööd Soomes, vaadata Eesti ajalugu ja tänapäeva veidi kaugemalt.
Soomes on vaimsed väärtused tugevamad kui Eestis, kus neid alles otsitakse. Paju meelest ei oleks Eestil kunagi nii hästi läinud, kui Soome ei oleks naabermaa. Heaoluriigi ehitamises on küll Eesti ebaõnnestunud.
Eesti ja Soome vahel on viimase kümne aasta jooksul tekkinud selline arusaamine, et Eesti on ohver, kuid mitte süütu ohver, sest Eesti olevat nii öleda vabatahtlikult liitunud Nõukogude Liiduga.
Paju meelest on Eesti ja Soome hetkel turumajanduses liiga konkureerivad ning teda paneb muretsema mis juhtuks kui Euroopa Liit laguneks.

Vanhan ajan joulu odottaa Pärnussa

Anna-Kaisa Kallio
19.12.2011

Soomlased reisivad üsna palju jõulude ajal. Abielupaar Seppo Jääskeläinen ja Anja Alaspää lapsed on suureks kasvanud ning nüüd on nad veetnud jõule Eestis. Pärnus on nad viibinud juba viis viimast püha ning seal on välja kujunenud omad traditsioonid, mille hulka kuuluvad jõulukontsert Elisabeti kirikus, hõõgveini joomine kohvikus ja spa- hooldused.
Abielupaar leiab, et Pärnus on samasugune vana aja jõulutunne nagu oli nende lapspõlves 1950-ndatel. Soome jõulude kommertslikkus tundub liialdamisena.

KALEVA
Virolaisia yhä vähemmän

Jorma Rotko
16.12.2011

Eestis on just algamas rahvaloendus. Eelmine loendus viidi läbi 12 aastat tagasi ja see oli rahvale shokeeriv. Eestlasi ei olnudki nii palju kui arvati.
Uus loendamine saab taas hirmutav olema, sest etniliste eestlaste määr on kiiresti langenud. 1990-ndatel täpseid andmeid ei olnud. Õhku visati numbreid, mille järgi oli elanikke 1,5 miljonit inimest, neist miljon eestlast ja ülejäänud venelased.
2000-nda aasta rahvaloendusel selgus, et elanikke on vaid 1 370 052 ning eestlasi on alla miljoni – 930 219.
Algav loendus toob arvatavasti uue pommi, pakutakse, et eestlasi on umbes 800 000.
Hirmu rahva kadumise pärast lisab veel lähisugulaste ehk soomeugrilaste saatused. Ingerlasi on viimastel andmetel järel vaid 314, Läti elanikest 177 on nimetanud ennast liivlaseks ning vadjalasi on järel vaid 73.
Eestis sünnib lapsi sama vähe kui mujalgi Euroopas – ehk 1,4 – 1,6 ühe viljakas eas naise kohta. Alates 2008 aastast on Eesti rahvastik veidike kasvanud. See ei ole siiski tänu suurenenud sündivusele, vaid pigem meditsiini arengule, mis on tõstnud keskmist eluiga.
Vanusepüramiidi järgi on 20 aasta pärast iga palgasaaja kohta üks eakas, kelle pensioni ta peab maksma. Siis ähvardab pensionisüsteemi kokkuvarisemine.
Sündivuse suurendamiseks sisse seatud emapalgasüsteem pole sündivust tõstnud ning on vaid tekitanud tülisid.

Runollinen pienoismaailma

Jenni Kinnunen
19.12.2011

Artikkel räägib Mari Saat’i romaanist „Lasnamäe Lunastaja“, mille tõlkis soome keelde Tuula Friman, väljaantud kirjastuses WSOY 2011.
Eesti riikliku kirjanduspreemia võitnud romaan laotab lugeja ette eestivenelaste olukorra ja Eesti riigi vaimse keskkonna. 140 leheküljele mahub palju mineviku igatsust ja usku tulevikku.
Eestivenelane Natalja Filippovna kasvatab üksi tütart Sofiat. Sofial läheb muidu hästi, kuid muret teevad hambad. Tuleb soetada hirmkallid breketid. Natalja on oma eluga rahul ning kogub vaikselt raha breketite jaoks kuni saabub teade koondamisest. Natalja sõbratar soovitab tööd ühe abielupaari juures. Peale töö olemuse paljastumist ja moraalset kriisi hakkab Natalja teenima raha breketite jaoks prostituudina.
Mõne leheküljega toimub raamatus palju.
Sofia tutvub oma sõbra vanaemaga, kes tundub nägevat oma pimedate silmadega kõike – kust Eesti on tulnud ja kuhu teel.
Lõpliku vastuseta jääv lõpp ei jäta lootusetusesse, vastupidi. Nataljale pakutakse veel teist võimalust, kuigi elu tingimused ei ole kõigile samad, ebavõrdsust on piisavalt ja kõik võib segamini ajada saatuse julm kapriis.
Kirjanik meenutab, et inimene ei ole maailmas üksi.
Ilus väike raamat, sümpaatne.

KAUPPALEHTI
Viro ottanut etumatkaa

Pääkirjoitus
19.12.2011

Eestis on jõutud infotehnoloogia arendamisega sinnamaale, millest Soomes alles unistatakse. Eestis saab hääletada turvaliselt internetis ning apteegis võib osta rohud digiretseptiga. Areng sai hoo sisse Eesti esimese ID –kaardiga, mis teostati elektroonilise kaardina kohe, kui see võimalik oli.
Digiallkiri on samuti laialdaselt kasutusel. Soomes ei ole vaja siiski kõike Eestist üle võtta – rahvasaadikud võivad varsti hääletada täisistungil seal viibimata. Selle asemel võib õppida sellest, et avalik majandus toimib reaalajas: maksutagastus tuleb arvele juba veebruaris.

TURUN SANOMAT
Virossa avataan uudenlainen merimuseo

21.12.2011

Järgmise aasta mais avab Tallinnas uksed Euroopa ainulaadseimate hulka kuuluv meremuuseum: Lennusadam.
Lennusadamast saab Tallinna uus tipp vaatamisväärsus, mis räägib vana laevandusriigi Eesti lugu läbi modernse visuaalse keele.
Muuseumis saab näiteks lennata lennusimulaatoriga ning laskuda allveelaevasimulaatoriga vete sügavustesse, ujutada basseinis laevukesi ja vaadata erinevaid mereelukaid.
Ainulaadsed muuseumilaevad ja muud eksponaadid asuvad kolmel tasandil: mere põhjas, mere pinnal ja õhus.
Lennusadamas on esil ka legendaarne allveelaev Lembit. Allveelaeva renoveerimise järel avaneb külastajatele erakordne võimalus tutvuda meeskonnaliikmete eluga umbes kaheksakümmend aastat tagasi – keskkonnas, mis on säilinud peaaegu algupäraselt.
Lennusadama keskne muuseumilaev on kuulus ajalooline jäämurdja Suur Tõll, mis kunagi purjetas Soome lipu all ning kandis nime Wäinämöinen.

KESKISUOMALAINEN
Viron metalliylpeys

17.12.2011

Metstölli plaat Ulg.
Folkmetalli on viimastel aastatel tulnud küllastumiseni igast suunast ning õnnetute üritajate hulgast leidub ka tõepoolest omapäraseid ja kuulsust väärivaid bände.
Eesti Metsatölli neljanda plaadi suurimad tugevused on see, et enese väljendamisega pole üle pingutatud ning on välditud tarbetult rõõmsa külaviiuldaja meelelaadi. Muusikat on hea ja mõnus kuulata.
Metsatölli plaate müüakse kodumaal rohkem kui ühegi teise artisti omasid.

VENEMAA AJAKIRJANDUS

PRAVDA
Estonia continues silly anti-Russian hysteria

Peter Shmelev
15.12.2011

Eesti jätkab rumalat venelaste vastast hüsteeriat. Eesti president Toomas Hendrik Ilves andis intervjuu ajalehele Der Bund, millest suur osa rääkis suhetest Venemaaga ja probleemidest venekeelse elanikkonnaga Eestis. President rõhutas taaskord, et venelastel, keda on ligi veerand Eesti rahvastikust, ei tasu loota, et vene keel saab kunagi Eesti riigikeeleks. President põhjendas seda nõukogude okupatsiooni taagana. Rääkides Eesti-Vene piirilepingust kurtis Ilves vene poole aegluse üle, kuid tunnistas, et sellised asjad võtavadki aega. Ilves kurtis ka selle üle, et väidetavalt hirmutab Venemaa oma naabreid sõjaga. Artikkel arvab, et Ilvese säärased propagandistlikud väljaütlemised peaksid saama kindla vastuse Venemaa ametlikest struktuuridest.
http://english.pravda.ru/world/ussr/15-12-2011/119979-estonia_russian_la...

ROOTSI AJAKIRJANDUS

DI DIMENSION NR 10
Tror på rysk revansch

Karin Lundbäck
15.12.2011

DI Dimension on Dagens Industri osa, mis ilmub lehega kaasneva ajakirjana. Artiklis „Usub vene revanshi“ arvab East Capital fondide asutaja Peter Elam Håkansson, et kui eurotsooni kriisi järgne suits hajub, on Ida-Euroopa eesotsas Venemaa ja Poolaga, kes kõige kiiremini taastuvad. Lisaks vene olukorra analüüsimisele on eraldi lõik pealkirjaga „Eesti on juba toibunud“. Balti probleemid on Vene omadele vastupidised: aktsiaturg on väike, fondide valdajad ei suuda alati rahasid paigutada nii kiiresti kui uusi aktsionäre juurde tuleb. Kuid Peter Elam Håkansson loodab, et peagi tuleb uusi ettevõtteid börsile, eelkõige Eesti suurim elektritootja Eesti Energia. Ta leiab, et Eesti on 2008. aasta majanduskriisist tugevana väljunud. Et majandus ülekuumeneks, seda ta ei usu. „See kord kasvab majandus väiksemate laenudega, mis on palju mõistlikum“.

SVD
A Perfect Guide 45.2011

10.12.2011

Svenska Dagbladetiga kaasnev firmade reklaamiajakirja 10. detsembri number on pühendatud tervenisti fondile „World Childhood Foundation“, mille asutaja on Rootsi kuninganna Silvia ning mille New Yorgi kontoris praegu ka printsess Madeleine töötab. Maailmakaardil, kus on kirjas fondi kõik umbes 100 projekti, on ära toodud ka Eesti omad. Nendeks on MTÜ Noorte Vanemate Kooli ja MTÜ Sotsiaalabi Arenduskeskuse projekt „The School for Young Parents“ ning Tartu Laste Tugikeskuse „Positive Modelling“.

SVENSKA DAGBLADET
En serie full av villospår

Jeanette Gentele
22.12.2011

Rootsi televisioon näitab aasta lõpus esimest osa uuest, Arne Dahli raamatute põhjal valminud seriaalist ”Misterioso”. Oma retsensioonis tõdeb SvD filmitoimetaja Jeanette Gentele: ”Ja ega ei ole ka just eriti uuenduslik ülbete, paljaks aetud peade ja nahkjopedes balti gängsterite jõugu sissetoomine piirituse smuugeldajatena. Eestlasi, lätlasi ja venelasi kujutatakse rootsi filmides endiselt ainult kaabakatena.”

DAGENS INDUSTRI
Norden optimalt för samarbete

Pär Nuder
19.12.2011

Dagens Industri kroonikakirjutaja Pär Nuder, isa poolt Eesti päritolu, oli aastatel 2002-2006 sotsiaaldemokraatide valitsuses Rootsi rahandusminister. Oma kroonikas peab ta Eestit endastmõistetavalt Põhjala hulka kuuluvaks maaks.
Nuder alustab mälupildiga 60ndatest aastatest, kui nende pere laevaga Helsingisse reisis. See oli aeg, mil rootslased Soome sõitsid, et odavamat härjafileed osta. „Üle mere on Eestimaa, kust mina tulen,“ ütles Päri isa. „Nii lähedal, kuid nii kaugel. Eesti oli kaardil, kuid mitte rohkem. Külma sõja udu lasus raskelt Soome lahe kohal,“ mõtiskleb Nuder. Isegi soomlaste kindlus Suomenlinna paistis toona vaese ja kulununa.
Täna on aga kõik teistmoodi. „Vahed Põhjamaade vahel on tasandunud – ja Eesti on teinud tiigrihüppe, et järele jõuda. Kusagil mujal ei ole integratsioon vabade, iseseisvate riikide vahel jõudnud kaugemale kui siin.“ Seda enam imestab Pär Nuderit tuimus Põhjamaade koostöös, kus peaministrid vaid nagu kohusetundest nõukogu istungitele sõidavad. „Tänased poliitikud on andnud Põhjala visioonipuudusele oma näo.“
Otse vastupidine on aga olukord majandusalastes suhetes, kus Põhjala ja Baltikumi vaheline koostöö toimib suurepäraselt. Sellest võiksid Põhjamaade riigijuhid õppida, purustada stagneerunud mõtteraame ning tõsta pilk Brüsseli koosolekulaua kohalt kõrgemale, leiab Pär Nuder. Ta tuleb välja ideega, et juhul, kui euroala peaks lagunema, võiks hoopis kaaluda Põhjamaade ühist valuutat. „Ja kui juba Eestil võib olla euro, siis võivad nad ka Põhjala valuutaliitu kuuluda.“

ITAALIA AJAKIRJANDUS

LIMES
Vent’anni e non sentirli: i paesi baltici dopo il crollo dell’Urss

Alessandro Di Simone
19.12.2011

Itaalia geopoliitika ajakiri Limes avaldab erinumbris „20 aastat NSVL-ta” ülevaate Balti riikide arengust pärast Nõukogude Liidu lagunemist. 1989. aastal alanud Läti, Eesti ja Leedu vabanemisprotsessi järgsed kiired majandusreformid viisid Balti riigid 2004. a. ELi, kuid 2008-2009. aastal kujunes neist riikidest toona alanud majanduskriisist kõige enam haavatud piirkond ELs. Eesti, nagu ka Läti, rakendab praegu venekeelset elanikkonda diskrimineerivat kodakondsuspoliitikat, kuna Nõukogude aastatel toodi Balti riikidesse sisse madalakvalifikatsioonilist tööjõudu teistelt NLi venekeelsetelt aladelt. Eestis näiteks antakse mittekodanikele, kellest enamus on venelased, nn hall pass, mis jätab venekeelse elanikkonna etnilisse isolatsiooni ja põhjustab nii sotsiaalseid pingeid. 2007. a. aprillis puhkesid näiteks nõukogudeaegse sõjamonumendi, nn pronkssõduri teisaldamise järel rahutused, millega kaasnes liberaalse paremtsentristliku koalitsiooni ja vasaktsentristliku opositsiooni konflikt. Venemaa alustas aga Eestit natsliku Saksamaaga seostavat propagandakampaaniat, mis kulmineerus Venemaa serveritest alanud Eesti-vastaste küberrünnakutega ning Tallinna sadama kaudu käiva nafta- ja söeekspordi peatamisega. Venemaa kritiseerib ka Eesti korraldatud sõjalis-sportlikku võistlust Erna retk, mis mälestab soomlaste ja SS vägedega koostöös toimunud Punaarmee vastast Talvesõja aegset luureoperatsiooni.
Kokkuvõttes märgitakse, et kriitilisem aeg Balti riikide sisepoliitikas ja rahvusvahelistes suhetes on möödas, eriti pärast seda kui Eesti liitus 2011 a. euroalaga. Võttes aga arvesse Euroopa kriisi ja Venemaa osakaalu tõusu rahvusvahelisel tasandil, ei tohiks Balti riigid valvsust idanaabri suhtes kaotada. Artikkel viitab lõpus ka Briti ajalehes Daily Mail avaldatud Euroopa süngele tulevikustsenaariumile, mille järgi haarab Venemaa Balti riigid mõni aasta pärast euro kokkuvarisemist taas oma kontrolli alla.
http://temi.repubblica.it/limes/vent%E2%80%99anni-e-non-sentirli-i-paesi...