Eesti välismeedias 8.-14. detsember 2011

RAHVUSVAHELINE AJAKIRJANDUS
USA AJAKIRJANDUS
SUURBRITANNIA AJAKIRJANDUS
SAKSAMAA AJAKIRJANDUS
AUSTRIA AJAKIRJANDUS
ŠVEITSI AJAKIRJANDUS
PRANTSUSMAA AJAKIRJANDUS
SOOME AJAKIRJANDUS
ROOTSI AJAKIRJANDUS

RAHVUSVAHELINE AJAKIRJANDUS

EUROPEAN VOICE
The Russian bear returns to its weasel ways over Baltic history

08.12.2011

2005. aastal sõnas Venemaa välisminister, et katse seostada Stalini-aegseid repressioone tänapäeva poliitikaga oli katse spekuleerida ajalooga (lääne) poliitilistes huvides. Eelmisel nädalal avaldas Venemaa välisministeerium oma kodulehel uue avalduse seoses Hitleri-Stalini paktiga. Avaldust saab lugeda vaid vene keeles. Ka lääneriigid on ajaloos teinud vigu, kuid erinevalt Venemaast ei üritata neid ülistada. Avalduses on kirjas, et Balti riigid edendasid pärast 1939. aastat vastastikuse abistamise pakti Nõukogude Liidu vastast poliitikat. Tegelikkuses see nii polnud. Riigid üritasid vältida range surve all sõja puhkemist. Dokumendis leidub teisigi valesid väiteid. Leedu ning teised Balti riigid on juba näidanud avalduse suhtes vastumeelsust.

BLOOMBERG
Estonia Won’t Contribute to 200 Billion-Euro IMF Capital Boost

Ott Ummelas
12.12.2011

Eesti ei osalenud IMF-i 2009. aasta majanduskriisi-järgses kapitali suurendamises ja Euroopa ei oota Eestilt praegu panust. Baltikumi väikeriik peab lahendama küsimused seoses 2008. ja 2010. aasta IMF-i kvoodireformidega. Eesti plaanib suurendada oma panust IMF-i mitmekordselt.
http://www.bloomberg.com/news/2011-12-12/estonia-won-t-contribute-to-200...

Estonian GDP Growth Revised Up for Third Quarter to 8.5%

Ott Ummelas
09.12.2011

Eesti majanduskasv kiirenes kolmandas kvartalis 8,5 protsendini, mis oli ennustatud tulemusest 0,6 protsendi võrra suurem. Endistest Nõukogude Liidu riikidest võttis Eesti esimesena kasutusele euro selle aasta jaanuaris. Statistikaameti andmetel on kasv tingitud asjaolust, et riik on hakanud rohkem panustama teistesse majandussektoritesse töötleva tööstuse kõrval. Firmad nagu Merko Ehitus panustas SKP-sse oodatud 0,2 protsendi asemel 1,4 protsendiga. Samuti oli oodatust suurem Ericsson AS-i ja ABB Ltd. panus. Majandusnäitajatega edastab Eesti praegu Austriat ja Prantsusmaad. IMF-i sõnul peaks Eesti tuleval aastal üritama taastada tarbijate usaldust ja aeglustama eksporti.
http://www.bloomberg.com/news/2011-12-09/estonian-gdp-growth-revised-up-...

Estonia Residence Permit Filing by Russians Soar, Postimees Says

Ott Ummelas
09.12.2011

Eesti elamislubade taotlemine Venemaa kodanike poolt on sellel aastal järsult tõusnud seoses võimalusega saada elamisluba lihtsustatult riigis äri tehes. Siseministeerium kavatseb seetõttu lisada elamisloa taotlemisele äritegevyse toimumise tõestamise nõude.
http://www.bloomberg.com/news/2011-12-09/estonia-residence-permit-filing...

TRAVEL DAILY NEWS
Estonian Air to offer check-in service via SMS

13.12.2011

Estonian Airi kliendid saavad nüüd teha SMS-i teel check-ini ning saada seejärel oma pardakaardi mobiiltelefoni- SMS check-in teenust saab kasutada lendudel Tallinnast, Tartust, Vilniusest ja Kuressaarest.
http://www.traveldailynews.com/pages/show_page/46753-Estonian-Air-to-off...

EURONEWS
Estonian politicians accused of selling residence permits

09.12.2011

Eesti poliitikuid süüdistatakse jõukatele venelastele riigi elamislubade müümises.
http://www.youtube.com/watch?v=TYv7YW2LmmM

EUOBSERVER
IMF euro rescue starts to unravel

Valentina Pop
13.12.2011

Päev pärast EL-i liidrite soovi laenata eurotsooni päästmiseks raha IMF-lt asusid Tšehhi, Eesti ja Saksamaa keskpangad selle vastu. Jaapan, Kanada ja USA on samuti plaani vastased. Eesti ei osalenud ka majanduskriisi-järgses kapitali suurendamises.
http://euobserver.com/19/114605

USA AJAKIRJANDUS

WASHINGTON JEWISH WEEK
Down but not out - Anti-Semitism still evident in Europe

Hillel Kuttler
08.12.2011

Novembri lõpus külastas Hannah Rosenthal Tallinna, et tungivalt soovitada Eesti valitsusel vastutusele võtta natsi sõjakurjategija Mikhail Gorshkov. Rosenthal rääkis ka Eesti juudikogukonna juhtidega. Nooremad juudid avaldasid Rosenthalile muret selle üle, et noorte eestlaste hulgas on kasvav natsismi ülistamine.
http://washingtonjewishweek.com/main.asp?Search=1&ArticleID=16229&Sectio...

WASHINGTON POST
China-based hacking offers evidence of global cyber war

14.12.2011

Artikkel kübeterrorismist ja Hiina häkkerite ohust globaalses plaanis. Eestist räägitakse pika artikli viimases alalõigus, kus administratiivametnikud tunnistavad, et neil puudub vajalik mõjujõud sundimaks muutuma Hiina häkkerite kriminaalset käitumist. Analoog tuuakse külma sõjaga, öeldes, et mitte kunagi ei võetud ette tõsiseid pingutusi muutmaks Nõukogude Liidu sisemist olemust. Eesti kaitseminister Mart Laar ütles, et novembri luureagentuuri raport toob välja ka aspekte selles konfliktis. Eesti, mis kannatas 2007. aastal Venemaalt tulnud küberrünnaku all, on avaldamas survet NATO küberkaitse liidu loomise tarvis.
http://www.washingtonpost.com/business/china-based-hacking-of-760-compan...

THE BEACH RESIDENT
Estonia: Land of Song

Tobin Bennison
13.12.2011

Eesti kui laulumaa. Aastal 1957 avaldas Seuss „How the Grinch Stole Christmas”´i ning samal ajal vaevles maailmast unustatud Eesti nõukogude võimu all. Kuid 1990. aastal juhtus midagi uskumatut – kõigile eeldustele vastupidiselt võitis Eesti endale kauaoodatud iseseisvuse, kuid mitte läbi sõja, vaid laulu. Eestil on rikkalikud koorilaulu traditsioonid. Tartu Kirjandusmuuseumis on 1,3 miljoni folklaulu kogu, mis on Iirimaa järel teine suurim. Hinnangute järgi on iga kolmas eestlane aktiivselt tegev koori või vokaali maailmas ning riigi hümn kõlab vabalt üle noorte kui vanade huulte. Artiklis tuuakse välja ülevaatlik kokkuvõte Eesti lähiajaloost.
http://thebeachsideresident.com/2011/12/estonia-land-of-song/

SUURBRITANNIA AJAKIRJANDUS

DAILY MAIL
The Best Places To Eat In... Tallinn, Estonia's capital of history, culture and pork products

Priscilla Pollara
08.12.2011

Kui aastaid tagasi hakkasid Euroopas laialdaselt levima kuuldused odavast alkoholist, siis muutus Eesti kiiresti poissmeeste pidude kohaks. Täna pakub Eesti palju enamat kui vaid võimalusi ööeluks. Pealinn Tallinn on 2011. aasta Euroopa kultuuripealinn ning edukas kulinaaria häll. Raekoja plats on täis erinevaid restorane, alates kreeka, argentiina või aafrika stiilist. Pikemalt peatutakse restoranidel Kuldne Notsu ja Nevskij. Mainitakse võluvat vanalinna ning Viru hotelli KGB muuseumi, kus võib meenutada nõukogude aega. Isegi kui tekib väsimus Tallinnast, siis Peterburg on 217 miili ja Helsingi 53 miili kaugusel.
http://www.dailymail.co.uk/travel/article-2071267/Estonia-city-breaks-Th...

FINANCIAL TIMES
Sovereign debt: eurozone crisis takes centre stage

Tony Barber
14.12.2011

Lääneriikide valitused ei olnud ainsad, kes hingasid kergendunult pärast oktoobri lõpus Brüsselis peetud euro päästeplaani kohtumist, sest uudiseid tervitati ka Kesk-ja Ida-Euroopas. Mitmed Kesk-Euroopa riigid on juba saanud tunda eurotsooni majanduslanguse mõjusid ning nende sõltuvus Lääne-Euroopa pangasüsteemist toob välja eurotsooni pankade rahastustingimuste haavatavuse. Lootusrikkam on tulevik mitmete teiste riikide kõrval seevastu Eestile, kes ainsana Balti riikidest on kasutusele võtnud euro. Eesti on hoidnud oma eelarve defitsiiti EL-i keskmisest madalamal alates 2004. aastast kui ta blokiga liitus. Jaanuarist kuni juunini oli Eesti majanduskasv EL-i kiireim. Eesti saavutus on nii märkimisväärne, et kui reitinguagentuurid langetavad mõnede suurriikide reitinguid, siis Eesti on liikunud seevastu üles. Kuid eurotsooni langus järgmisel aastal ei jäta puutumata ka Eestit. UniCrediti majandusteadlane Dmitry Veselov ütleb, et Eesti eksport peaks saama nautida suhtelist kaitset, olles keskendunud nišiturgudele.

THE STAR
Estonia won’t take part in 200 billion-euro IMF boost

12.12.2011

Eesti ei osale IMFi reservide täiendamises 200 miljardi euro võrra, milles lepiti kokku läinud nädala Ülemkogul, teatas rahandusministeerium. „Eesti ei osalenud IMFi kapitali täiendamises finantskriisi järel 2009. aastal ning Euroopa ei arvesta hetkel Eesti osalemisega,“ teatas ministeerium.
Läinud nädalal leppisid ELi riigid kokku, et täiendavad kahepoolsete laenude abil IMFi rahavarusid, et fondil oleks rohkem tulejõudu vajadusel euroala võlakriisi tõrjumiseks. 150 miljardit eurot lubasid välja panna euroala riigid ning 50 miljardit euroalasse mitte kuuluvad ELi riigid.
http://www.thestar.com/business/article/1100603--estonia-won-t-take-part...

SAKSAMAA AJAKIRJANDUS

DIE ZEIT
Das Leben der anderen

Jochen Bittner, Anna Kemper, Joachim Riedl, Matthias Krupa, Alice Bota, Alexandra Rojkov
09.12.2011

Artikkel riikidest, kellega Saksmaa end võrdleb. Soome, Hispaania, Austria, Hollandi ja Slovakkia kõrval Eesti on noorim eurotsooni liikmesriik. Maastrichti kriteeriumite täitmiseks võttis riik vastu range riigieelarve. Rahva seas kasvab skepsis euro suhtes, sest suuremat kokkuhoidu kodanikud enam ei talu. Eurovastast parteid pole riigis veel loodus, samuti puudub avalik debatt Euroopa teemal.
http://www.zeit.de/2011/50/EU-Debatte-Headline/seite-7

AUSTRIA AJAKIRJANDUS

DIE PRESSE
„In Europa nehmen zu viele die Regeln nicht ernst“

Christian Ultsch, Jutta Sommerbauer
10.12.2011

Intervjuu Eesti presidendi Toomas Hendrik Ilvesega.
President leiab, et euroalast välja jäänud Ida-Euroopa riigid kannatavad praegusel ajal rohkem kui euroriigid. Lisaks kirjutatakse palju jama selle kohta, et väikese riigid peaksid oma valuuta väärtust alandama. Paul Krugman leiab, et devalveerimine on efektiivne Argentiina-taolistes riikides, kuid mitte pisikestes EL-i riikides. Ilvese sõnul tuli Eesti suurest majanduslangusest välja tänu kulutuste vähendamisele. Tööpuudus oli sel ajal väga suur, kuid riik suutis rasked ajad üle elada. President usub, et nii tema kui praegune valitsus valiti tagasi pärast karmi kokkuhoiurežiimi seepärast, et eestlased on harjunud raskuseid taluma. Kodanikud, kes Euroopas protesteerivad, peavad mõistma, et nad elavad üle oma võimete.
Ilves leiab, et Euroopa peaks Eestilt õppima, kuidas kokkulepitud reegleid järgida. President peab ennast igaveseks EL-i optimistiks, kuid on praegu väga pettunud, sest Euroopas levib tõsine populismi toetamine ning reeglite eiramine. Näiteks Soomes said põlissoomlased viimastel valimistel laialdase toetuse, sest kodanikud ei mõista, miks tuleb aidata reegleid rikkuvaid riike. Eestis pole taolise erakonna võit tõenäoline, sest 75 protsenti parlamendi liikmetest toetab EL-i. Keskmine sissetulek riigis on väiksem kui Kreekas ehk umbes 800 eurot. Ilves ei usu EL-i lagunemisse. Lõpetuseks soovib president venelastele edu demokraatlike valimiste korraldamisel ja seaduste järgimisel.
http://diepresse.com/home/wirtschaft/eurokrise/715634/In-Europa-nehmen-z...

DER STANDARD
Russische Justiz verdächtigt estnischen Ex-Spion

12.12.2011

Venemaa ametivõimud soovivad üle kuulata endise luurekoordinaatori Eerik-Niiles Krossi seoses laeva Arctic Sea kahtlase kaaperdamisega 2009. aastal. Soome ajalehe Helsingin Sanomat andmetel kutsuti kirjanik Jaan Krossi poeg ülekuulamisele. Eesti prokuratuuri esindaja kinnitas, et nad on edastanud Venemaa soovi Eerik-Niiles Krossile. Kross oli 80ndatel aktiivne nõukogude võimu vastases tudengirühmituses ning pärast Eesti taasiseseisvumist asus tööle riigi salateenistuses. Praegu töötab Kross julgeolekueksperdina. Arctic Sea kaaperdamise juhtumit pole tänaseni suudetud lahendada.
http://derstandard.at/1323222752874/Entfuehrung-der-Arctic-Sea-Russische...

ŠVEITSI AJAKIRJANDUS

DER BUND
«Es ist nicht nachhaltig, wenn mit Betrügen fortgefahren wird»

Rudolf Burger
10.12.2011

Intervjuu Eesti president Toomas Hendrik Ilvesega.
President Ilves on rahul Euroopa Ülemkogu tulemiga, sest vastu võetud otsused on samm edasi võlakriisist väljumise teel. Euroopat saab päästa vaid juhul, kui poliitikud ja kodanikud vastutust jagavad. Eestlased on alati olnud Euroopa Liidu poolt. President Ilves usub, et ka Šveits oleks EL-i poolt, kui tema naaberriigis elaks 800 miljonit inimest. Siiski, Eesti ei soovita teistele riikidele midagi, sest pidi ise aastakümneid teiste käskudele kuuletuma.
Eesti häid majanduslikke näitajaid põhjendab president reeglitest kinni pidamisega. Maastrichti kriteeriumid on Ilvese arvates mõistlikud ja kui kõik euroriigid neid täidaks, siis poleks euroalal kriisi. Reeglite eiramine on EL-i suurim probleem. Kui Eesti-taoline vaene riik hädasolijale raha annab, kuid too reegleid rikub, siis tekitab taoline olukord EL-ile suurt ohtu.
President Ilves pooldab EL-i laienemist, kuid kardab, et see toimub liiga aeglaselt. Horvaatia kirjutas liitumispaberitele alla. Türgi suhtes ollakse negatiivselt häälestatud ning seda peab president suureks veaks, sest tegemist on väga dünaamilised riigiga. EL vajab ka Serbiat, et Balkani maades rahu tagada, kuid pärast Horvaatia liitumist puudub selleks ilmselt poliitilist tahet.
Eesti majandusedu tagatiseks ei pea president mitte proportsionaalset tulumaksu, vaid reeglitest kinni pidamist ning kodanike töökust. Töötuse vähendamiseks tuleb parandada ümberõppe võimalusi.
Euroalaga ühinemist peab Ilves paratamatult vajalikuks. Idanaabriga pole Eestil presidendi sõnul muresid, kuid Venemaal tundub olevat Eestiga palju probleeme. Eriti on seda näha Venemaa riigijuhtide retoorikas. Ilvese arvates läheb aega, kuniks Venemaast õigusriik saab. President leiab, et vene keel ei peaks Eestis kindlasti ametlik riigikeel olema, sest see toodi väikseima Balti riigi aladele okupatsiooni aladele koos venekeelse tööjõuga. Praegu vene keelt kõnelevad ja Eesti territooriumil elavad inimesed peaksid taotlema ka Eesti kodakondsust. Kaheksa protsenti Eesti elanikkonnast on venelased ja 25 protsenti kuulub etniliste venelaste hulka. Pronkssõduri teisaldamise aega ei pea Ilves õigeks, kuid monument oleks kunagi pidanud niikuinii ära viidama. Eesti ja Venemaa peaksid tegelema mõlemad omaenda probleemidega.
President Ilvese Šveitsi visiidi eesmärgid oli parandada kahepoolseid suhteid ning rääkida koostööst. Eesti ja Šveitsi sarnasusena toob president välja ekspordile orienteerituse. E-valitsus ja e-hääletamine võeti samuti riigi väiksuse positiivseks kasutamiseks käsile.
Toomas Hendrik Ilves uskus juba enne Nõukogude Liidu lagunemist Eesti taasiseseisvumise võimalikkusesse. Eesti presidendina ei oma Ilves suurt poliitilist võimu, pigem on tegemist intellektuaalse kohustusega. Oma tööalaseid kohustusi kirjeldab president järgmise lausega: peaministri töö on mu rahakoti ning presidendi töö mu hinge eest hoolt kanda.
http://www.derbund.ch/ausland/europa/Es-ist-nicht-nachhaltig-wenn--mit-B...

PRANTSUSMAA AJAKIRJANDUS

HORIZONS MONDE
Tallinn, une métropole moderne au charme médiéval

Detsember 2011

Mitmeleheküljeline Eesti ülevaade turismiajakirjas ühes suure hulga piltidega. Tallinn on modernne pealinn ühes keskaegse šarmiga. Rohkem kui poolt riigi elanikkonnast koondav linn on kindlalt riigi tööstus- ja kaubanduskeskus. Tänu oma geograafilise asukohale on Tallinn olnud sajandeid juba oluline sadamalinn. Eesti on tuntud kõrgtehnoloogiliste toodete arendamise ja müümise poolest, olles teinud läbi erakordse arengu endisest sovjetlikust riigist üheks kiiremini arenevaks Euroopa Liidu riigiks. Hoolimata riigi tööstuslikust arengust, ei ole kõrvale jäetud kultuuri ja turiste. 2011. aasta Euroopa Kultuuripealinna tiitlit kannab Tallinn koos Turkuga Soomes ja pakub külastajatele laial hulgal tegevust. Vene mõju on olnud Tallinnas kohal läbi ajaloo, kuid tänaseni võib igapäevaelust seda leida. Vene kogukond moodustab ligi veerandi riigi rahvastikust.

EURONEWS
Estonie : enquête sur un trafic de permis de séjour

09.12.2011

Eesti poliitikuid kahtlustatakse elamislubade äris ning selle üle algatati uurimine. Elamisload toimetati väga rikastele venelastele, lihtsustades seega Schengenisse pääsu. Ühelt samalt aadressilt väljastati 147 elamisluba.
http://fr.euronews.net/2011/12/09/estonie-enquete-sur-un-trafic-de-permi...

LE NOUVEL OBSERVATEUR
Droit de vote des étrangers : ce que font nos voisins européens

08.12.2011

Välismaalaste hääletusõiguse debatt ei leia aset mitte ainult Prantsusmaal. Kümme avatud EL-i riiki on autoriseerinud mittekodanikest välismaalaste hääletusõiguse. Iirimaa on selles küsimuses kindel eelkäija, olles juba 1963. aastal andnud välismaalastele võimaluse hääletada ning alates 1992. aastast ei ole määratud Iirimaa pinnal viibimise minimaalset aega, et saada hääleõigust. Põhjamaad on samuti selles küsimuses üsna arenenud. Hollandis tuleb hääleõiguse saamiseks olla elanud seal vähemalt 5 aastat ning omada elamisluba, et osaleda kohalikel valimistel. Luksemburg, Belgia, Soome, Eesti, Leedu ja Ungari on samuti selles riikide nimekirjas.
http://tempsreel.nouvelobs.com/politique/20111208.OBS6254/droit-de-vote-...

SOOME AJAKIRJANDUS

HELSINGIN SANOMAT
Viro haastaa Suomen talousmallin

Kaja Kunnas
12.12.2011

Investeerimispankur soomlane Joakim Helenius peab kõnet Trigon Capitali Tallinna kesklinnas asuvas peakontoris. Helenius räägib erakordsest olukorrast, kus kahes väga lähedases naaberriigis kehtib täiesti erinev maksusüsteem – Eestis proportsionaalne tulumaks ning Soomes astmeline tulumaks.
Heleniuse meelest on Eestil suuremad eeldused toime tulla, sest riigivõlg peaaegu puudub. Seetõttu erinevalt Soomest ja teistest Põhjamaadest pole pinget tõsta makse.
Heleniuse ettevõte Trigon Capital valitseb Ida- ja Kesk- Euroopas ligi miljardit eurot investeerijate raha. Summa vastab umbes kuuendikule Eesti riigi eelarvest. Eestis on firma investeerinud muuhulgas ostukeskuse ehitusse, puidutöötlemisettevõtesse Viisnurk ja piimafarmidesse.
Rahvusvahline World Finance nimetas Trigon Capitali sel aastal parimaks investeerimisfirmaks Baltimaades.
Helenius räägib, et Eesti majandusmudel vastab üsna hästi väikese riigi vajadustele tänases maailmas. Soomes kammitseb sotsiaalse võrdsuse idee otsuste tegemist. Eesti majandusmudel võib Heleniuse sõnul lisada pinget Soomes, kui näiteks tuhat väikest või keskmise suurusega ettevõtet kolib Soomest Eestisse paari aasta jooksul.
Kriisi ajal rauges soomlaste huvi asutada ettevõtteid Eestisse, kuid nüüd on huvi taastunud. Aga mida teevad ettevõtted Eestis, kui Eesti tööjõud on Soomes? Heleniuse meelest ongi see Eestis arengu järgmine etapp ning arutelu all on immigratsioonipoliitika rajamine.
Uue majanduskriisi mõjud ei ole veel Eestis tunda, kuid Eesti on tugevalt seotud Soome ja Rootsiga. Helenius kinnitab, et Eestil on varasemast paremad võimalused kriisiga toime tulemiseks peale muudatusi, mis tehti eelmise kriisi ajal. Erakordselt sügav kriis aastatel 2008- 2009 ei vähendanud Heleniuse usku Eesti majandusmudelisse, mõju oli hoopis vastupidine. Ta usub, et rahvas on isegi uhke selle üle, kuidas riik sai hakkama ning kuidas lühikese ajaga läbiti protsess, mille alguses kuuluti Euroopa nõrgeimate ning lõpus tugevaimate majanduste hulka.

Suomen talousmalli haastaa Viron

Janne Koivisto, õpilane
14.12.2011

Investeerimispankur Joakim Helenius väitis, et Eesti parempoolne majandusmudel esitab väljakutse Soome majandusmudelile.
On tõsi, et Eesti majandusel läheb hästi, kuid teema ei ole nii lihtsakoeline. Tuleb meeles pidada, et Soome mängib suurt rolli Eesti majanduses, sest kümned tuhanded eestlased käivad siin tööl makstes makse ja kulutades raha Eestis. Teiseks tuleb meeles pidada, et tavalise eestlase olukord ei ole väga kerge, palgad on madalad ja töötud ei saa sellist toetust nagu Soomes ning samas elukallidus pole Soomega võrreldes palju madalam.
Sellisest vaatenurgast paistab, et Soomes toimiv põhjamaine majandusmudel pigem esitab väljakutse Eesti parempoolsele majandusmudelile.

Virolainen vaalirahoittaja

Kaja Kunnas
12.12.2011

Heleniuse tõi Eestisse teadmine, et kohalik säästupank on jäänud peale rahareformi keskpanga omandusse. Pangale otsiti väikse summa eest juhatust ja omanikku. Heleniuse poolt kokku pandud ekspertide grupp jäi pakkumismenetluses teiseks, kuid pakkumise võitnud Hansapank soovitas Heleniusel rajada investeerimispanga. Nii sündis Hansainvest, millest hiljem sai Trigon Capital.
Helenius on lõpetanud Cambridge’i Ülikooli ning tegi karjääri investeerimispankade maailmas Londonis ja New Yorgis. Võimalus saada ettevõtjaks tundus ainulaadne.
Heleniusel on selge ettekujutus arengusuunast. Tänavustel valimistel toetas ta 60 000 euroga proportsionaalse tulumaksu süsteemi juurutaja, kaitseminister Mart Laari juhitavat parteid Isamaa ja Res Publica Liit.

Venäjällä epäilty kaappauksen tilaajaksi

Kaja Kunnas
11.12.2011

Tuntud eestlane, luureekspert Eerik-Niiles Kross on kutsutud esmaspäeval süüdistatavana üle kuulamisele Venemaale. Kutses ei ole mainitud süüdistuse sisu, kuid tõenäoliselt liitub see Arctic Sea kaaperdamise kohtupidamisega.
Eelmisel aastal nimetas kohtus lätlane Dmitri Savins laevaröövi tellijana Eerik-Niiles Krossi. Eesti vastas sel nädalal Venemaa õigusabipalvele Arctic Sea juhtumiga seoses.
Kross väidab, et ta ei ole käinud Vene Föderatsiooni territooriumil aastaid ning veel vähem on sooritanud seal tegusid, mis võiksid rikkuda Eesti või Venemaa seaduseid. Krossi sõnul on Eesti ametivõimud teda juba Arctic Sea juhtumi asjus üle kuulanud ning ta on valmis ka vastama Venemaa ülekuulajate küsimustele Eesti Vabariigi territooriumil ja Eesti ametivõimude juuresolekul.
Olukord on Eestile keeruline. Süüdistatav on endine kõrgetasemeline riigi luureametnik, tuntud Venemaa-kriitik ja hinnatud kultuurisuguvõsa järeltulija.
Praegu juhib Eerik-Niiles Kross kasumlikku ettevõtet Trustcorp, kes nõustab turvalisusküsimustes EL’i mittekuuluvaid riike. Trustcorp sai tuntuks Gruusia valitsuse nõuandjana Venemaa- sõja ajal. Kross on nõustanud ka Iraaki kaitseministeeriumi ja luureteenistuse rajamises 2003-2004.
Tartu Ülikoolis ajalugu õppinud Eerik-Niiles Krossi tunti juba 1980-ndatel nõukogude vastase õpilasteühenduse ühe juhtfiguurina. Hiljem oli noor Kross Lennart Mere usaldusisik, kes oli rajas Eesti esindusi Londonis ja Washngtonis.
Krossi maine hakkas murenema 2000-ndate alguses. Ta pidi lahkuma riigi luureteenistusest, sest oli aidanud riiki sisenemisel kuritegeliku taustaga itaallasest ärimeest.
Kross on tunnistanud, et tunneb tema vastu tunnistanud Savinsit. Savins üüris Krossilt ruume töötades ettevõttes Pakri Tankers juhatuse esimehena 2008-nda aasta lõpuni.
Kross on pakkunud, et ta oleks sobiv patuoinas, sest on toetanud Gruusiat ja kritiseerinud Venemaad.
Kross tundub olevat kindlustanud oma seljataguse Eestis. Sel nädalal liitus ta teise valitsusparteiga, rahvuskonservatiivse Isamaa ja Res Publica liiduga.
Eesti justiitsministeeriumi sõnul on Venemaa ja Eesti loovutanud kuritegudes süüdistatavaid teineteisele juba aastad.
Kui süüdistatav ei saabu vabatahtlikult üle kuulamisele, siis võib riik teha väljaandmistaotluse.

Oleskeluluvilla keinottelu horjuttaa Viron ministereitä

Kaja Kunnas
10.12.2011

Eestis on paljastunud laiahaardeline elamislubadega äritsemise skandaal, mis kõigutab siseminister Ken- Marti Vaheri ning majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi positsiooni.
Ministrite parteikaaslased Isamaa ja Res Publica Liidust on raha vastu aidanud investeerijate ja ettevõtjatena esinevaid inimesi Eesti ja Schengeni regiooni elamisloa hankimises.
Peamiselt on elamislubasid saanud Venemaa kodanikud.
Elamisloaäriga tegelenud riigikogu liige Indrek Raudne ja Tallinna volikogu liige Nikolai Stelmach on juba ametitest lahkunud, kuigi nad kinnitavad, et on toonud Eestisse tõelisi investeerijaid.
Ettevõtlusega tegelemiseks elamisloa saanuid ühendab eelkõige soov liikuda vabalt Schegeni alal. Tõenduseks ettevõtlusest on piisanud 65 000 eurosest investeeringust kahe poliitiku nimel olevatesse ettevõtetesse.
Organiseerijatele maksti elamisloa eest 3500- 4000 eurot.
Partsi ja Vaheri positsiooni muudab täbaraks see, et Eesti valitsus otsustas nende eestvedamisel laiendada sel sügisel äritegevusele väljastatavate elamislubade kvooti 60 võrra, kuigi Eesti kaitsepolitsei oli hoiatanud rikkumiste eest.
Eesti politsei kontrollib 147 juhtumit, kus on väljastatud elamisluba ettevõtluse tarbeks.

Ilman ulkomaalaisia ei pärjätä

Tuomas Peltomäki, Marja Salmela
09.12.2011

Helsingi ümbruse ehitusobjektidel on iga kolmas töötegija pärit välismaalt. Hetkel on valdkonnas leidnud tööd ligi 30 000 välismaalast ning see hulk kasvab kogu aeg. Välistööjõud on vajalik, sest ehitusvaldkonnas jääb igal aastal pensionile viis tuhat inimest ja töötus on muutunud peaaegu olematuks ning ilma välismaalasteta ei saadaks pealinna lähistel asuvatel objektidel hakkama. Tung Soome ehitusplatsidele sai alguse aastal 2007 ning kõige rohkem tulijaid on Eestist. Statistika järgi oli veel aastal 2007 Eestis ehitusalal 92 000 töötegijat, eelmisel aastal oli neid alles vaid 41 000.

ETELÄ- SUOMEN SANOMAT
Lipponen taipuisi enemmistöpäätöksiin

Timo Sipilä, Tuomas Tirkkonen
13.12.2011

Soome valitsuse suhtumine euroala kriisifondi tekitab endiselt hämmeldust. SDP presidendikandidaat Paavo Lipponen leiab, et Soome peaks osalema kriisifondis, kuid vaidlusi tekitavad otsuste vastuvõtmise reeglid. Katainen rõhutas esmaspäeval Turus seda, et kõikidele euroriikidele peaks kehtima samasugused reeglid. Lahenduse otsimine Soome kriisifondi osalemise tingimustes jätkuvad.
Katainen viibis Turus koos Eesti peaminister Andrus Ansipiga. Turu Ülikoolis peetud seminaril Future of Europe oli põhirõhk Läänemeremaade majandus-, energia- ja muu koostöö arendamisel.
Peaminister Ansip kinnitas, et usub euro tulevikku ning rõhutas hüvesid, mida euroga liitumine on Eestile toonud. Näiteks euromaadest võetud laenudel ei ole enam valuutariski. Ansip toetab riigi osalemist euroala kriisifondis ja kiidab heaks otsuste tegemise häälte enamusega. Ansip leiab, et Eestil ei oleks mõistlik jääda Euroala kriisifondist väljapoole .

Artikkel ilmus 13.12.2011 ka ajalehtedes Pohjolainen ja Keskisuomalainen.

AAMULEHTI
Turku ja Tallinna kehuvat: kannatti olla kulttuuripääkaupunki

Simopekka Virkkula
15.12.11

Tallinna ja Turu kultuuripealinnad kuulutavad õnneliku lõpu saabumist. Alles on vaid lõpupidustused.
Tallinna pidustused kulmineeruvad 22. detsembril, kui kogu linn heliseb Margo Kõlari uuest teosest Tornikellade laul, mida esitatakse kümne kiriku kelladega. Hinnanguliselt käis mõlemas linnas läinud aasta kultuurisündmustel paar miljonit külastajat.

Virolainen tiedustelumies ei aio lähteä Venäjälle kuulusteluun

12.12.11

Eesti riik on sattunud keerulisse olukorda, sest Venemaa on saatnud nõude Eerik- Niiles Krossi ülekuulamiseks ning võimaliku süüdistuse esitamiseks. Kross arvab, et teda kavatsetakse süüdistada 2009-ndal aastal Arctic Sea kaaperdamise tellimises. Kross on pöördunud Eesti ametivõimude poole, sest tema meelest tahab Venemaa teda üle kuulata samas küsimuses, mida Eesti ametivõimud on juba uurinud.
Arctic Sea kaaperdamises mõisteti märtsikuus süüdi kuus meest, kellest üks oli venelane, üks eestlane, üks lätlane ja kolmel ei olnud ühegi maa kodakondsust. Süüdimõistetud tunnistasid süüd, kuid teatasid, et tegemist oli tellimustööga. Lätlane Dmitri Savins nimetas aprillis vene NTV-kanalil tellija ja peaorganiseerijana Eerik- Niiles Krossi.
Endine luureekspert ja praegune turvalisusala ettevõtja Eerik- Niiles Kross on Eestis vastuoluline isik. Tuntud kirjaniku Jaan Krossi poeg pidi lahkuma 2000-ndate alguses Eesti luureteenistusest. Ta juhatab Trustcorp- nimelist ettevõtet, mis nõustab EL’i mittekuuluvaid riike turvalisusküsimustes.

Viro pysyy euron kannattajana uskollisest

STT
13.12.2011

Eesti peaminister Andrus Ansip käis peaminister Jyrki Kataineniga Turus toimunud Future of Europe seminaril. Peaminister Ansip kinnitas, et usub euro tulevikku ning rõhutas hüvesid, mida euroga liitumine on Eestile toonud. Näiteks euromaadest võetud laenudel ei ole enam valuutariski. Ansip toetab riigi osalemist euroala kriisifondis ja kiidab heaks otsuste tegemise häälte enamusega. Ansip leiab, et Eestil ei oleks mõistlik jääda euroala kriisifondist väljapoole .
Seminari põhirõhk oli Läänemeremaade majandus-, energia- ja muu koostöö arendamisel. Katainen rõhutas, et kui õnnestub luua Läänemere regioonis toimiv siseturg, siis on see kasuks kogu Euroopa Liidule.

KALEVA
Pienten kansojen kieli taipuu uusiin ilmaisuihin

Riho Laurisaar
11.12.2011

Suurriikide ajastul 18. sajandil olid paljud eurooplased mitmekeelsed kasutades kodus ühte ning asjaajamistes teist keelt ning keelte kadumine ei tundunud kellelegi probleem. Tänapäeval on rahvusriikide ning massikultuuri ajastul küsimus palju aktuaalsem.
Näiteks Eestis on oma keele saatuse pärast muret tuntud paarsada aastat. 19.sajandil ei uskunud isegi kõige optimistlikumadki rahvuslased keele säilimisesse saksa keele kõrval. Tolleaegne pessimism tulenes tõenäoliselt eesti keele madalast ühiskondlikust positsioonist ja koolituse tasemest. Keele staatus paranes siiski ühiskondliku muutusega ühe sugupõlve jooksul.
Samal ajal on rahvaarvult Eestist viis korda suurem Iirimaa põhimõtteliselt juba kaotanud oma keele.
Eestis on jõutud taas sama probleemini nagu 200 aastat tagasi. Keeleteadlased on mures kirjakeele langusest muuhulgas interneti tõttu ning arutelu on läinud teravaks. Uue keelesätte, mis keelab näiteks murdesõnade ja võõrapäraste sõnade kasutamise reklaamides ja lehtedes, vastuvõtmise järel on tunnustatud kirjanik Jaan Kaplinski teatanud, et protestiks kasutab ta edaspidi eesti keele asemel võru, soome, vene ja inglise keelt. Kaplinski meelest on keel sätte tõttu varastatud rahvalt ja muudetud väikse rühma omandiks.
Keeleküsimused on kesksel kohal kodanike ja ühiskondade enesemääramises. Mitmed Euroopa riigid on valiku ees, kas hinnata rohkem kohalikku või panustada selle asemel kultuurilisse ja majanduslikku globaliseerumisse.
Samas tuleb meeles pidada, et keel ja kultuur on elu liikuvad organismid, mis kajastavad inimeste vajadusi ja arusaamisi ning võivad ajapikku muutuda.

TURUN SANOMA
Tatainen torjui Turussa hallitusyhteistyön rakoilun

Saara Alhopuro
13.12.2011

Soome peaminister Jyrki Katainen ja Eesti peaminister Andrus Ansip kohtusid Turus, kus toimus seminar Future of Europe. Seminar keskendus peamiselt Läänemere regiooni majandusliku koostöö tugevdamisele, kuid käistleti ka muid teemasid nagu euroala kriisifond.
Ansip nendib, et euroala kriisifond on tekitanud tugevad tundeid ka Eestis. Inimesed küsivad, miks meie vaesed eestlased peame toetama rikkaid inimesi Kreekas? Ansipi sõnul on mitmel eestlasel illusioon, et Eestis pingutati vööd väga kõvasti, kuid tegelikud vöö pingutajad on siiski kriisimaades nagu Kreekas. Ansip kutsus üles vedama sama köit ka neid euromaid, kes on oma majandust hästi juhtinud. Ansip rõhutas solidaarsuse tähtsust Euroopa Liidus. Ta tõi välja ka, et euroga liitumine on omanud Eesti majanduses väga suurt tähtsust tuues töökohti ning lisanud usaldust Eesti vastu.
Ansip toetab Eesti osalemist kriisifondis.

Tallinnan pienet design-helmet

14.12.2011

Soomlased on hakanud avastama Tallinna väikseid butiike ja galeriisid. Enam ei ole alkohol ainuke, mida Eestist kaasa ostetakse.
Räägitakse Eesti disaini majast, noortest disaineritest ning nende loomingust ja võimalustest. Välja tuuakse veel Tauno Kangro ja Helina Tilk’i stuudiod, Baltika kvartal, piparkoogimaania ja Kalamaja atmosfäär.

TALOUSSANOMAT
Viron talous yllätti heinä-syyskuussa

09.12.2011

Eesti majandus kasvas kolmandas kvartalis ennustatust rohkem. Riigi statistikaameti sõnul kasvas SKT juuli-septembri perioodil 8,5 protsenti võrreldes eelmise aastaga ning tõus oli sama kõrge nagu teises kvartalis.
http://www.taloussanomat.fi/kansantalous/2011/12/09/viron-talous-yllatti...

Mitä tekikään euro? Näin kävi Viron hintojen!

Sakari Nupponen
14.12.2011

Eesti tarbijahinnad tõusid novembris 2011 võrreldes november 2011 lausa 4,2 protsenti. Keskmisest rohkem kallinesid Statistikaameti sõnul muuhulgas toit ja alkoholivabad joogid (+ 4,3 %), alkohol ja tubakatooted (+ 4,7 %) ning väljas söömine ja hotellis ööbimine (+ 8,5 %).
Taloussanoma ja Ilta-Sanoma poolt tehtud analüüsi tulemustena võib siiski väita, et euroaasta on kohelnud turisti paremini kui kohalikke elanikke.
Euro tulekuga kallines turisti ostukorv vaid 2,5 protsenti ning mõned hinnad on lausa langenud.
http://www.taloussanomat.fi/paivittaistavarat/2011/12/14/mita-tekikaan-e...

YLE
Joka toinen virolaisauto vilunkipelillä Suomessa

09.12.2011

Soomes on hinnanguliselt 50 000 välismaale registreeritud autot, peamiselt Eestisse. Seaduse järgi tuleks auto registreerida riigis, kus selle omanik põhiliselt elab ja töötab.
Osad autoomanikud on tulnud Eestist, kuid elukoht on mingil hetkel siirdunud Soome, teised on üritanud mööda hiilida maksudest.
Soome riigil jääb igal aastal saamata sadu tuhandeid eurosid maksutulu, sest autod ei ole nõuetekohaselt Soome registreeritud.
Autod hoitakse registris Eestis, sest Eestis ei maksustata autosid.
Politsei ja toll kontrollivad välismaiste sõidukite riigis viibimise põhjuseid.
http://yle.fi/uutiset/kotimaa/2011/12/joka_toinen_virolaisauto_vilunkipe...

KARJALAN KUVALEHTI
Kyberhaavoittuva yhteiskunta ja Viron kyberkeskus

8/2011

Küberkaitse all peetakse silmas erinevate infovõrkude kaitsmist. Meie ühiskonna infrastruktuur on infovõrgu koha pealt väga haavatav ning haavatavus kasvab pidevalt, sest aina enam igapäevaeluks vajalikke toiminguid siirdub internetti.
Soomes on palju küberkaitse asjatundijaid kuid kübervalmiduses on lubamatult suuri auke. Meetmeid ei ole kordineeritud ning võimu- ja vastutusehierarhia ei ole selge.
Tallinnas tegutseb aastast 2008 NATO küberkaitsekeskus, mille liikmeks 17.11.2011 astusid ka Ühendriigid ja Poola, Soome ei ole veel liige.
Eesti kaitseminister Mart Laari sõnul teeb USA ja Poola liitumine küberkeskusest endiseest võimekama ja keskus võib olla eeskujuks teistele. Tema eesmärgiks on, et keskus muutuks NATO tähtsaimaks küberkaitse alaseks ekspertiisi allikaks.
Artiklis arutletakse veel Soome positsioonist küberkaitses ning ohu ja rünnakute võimaluste üle.

KESKISUOMALAINEN
Viron ohut keskiluokka hupenee entisestään

Ivo Laks
8.12.2011

Kõrgepalgaliste hulk on Eestis juba kolm aastat järjest vähenenud. Mujal rahva tugisambaks kutsutud keskklass on Eestis olnud vana Euroopaga võrreldes alati väiksem ning nüüd väheneb see endisest veelgi.Üle 1600 euro teenib alla 9 protsendi rahvast ning prognoositakse, et keskmine palk tõuseb üle 1000 euro alles aastal 2015. Eestlaste palgad on viimastel aastatel püsinud kas samal tasemel või hoopis langenud, hinnad on seejuures tõusnud kõvasti.
Eesti majandus ei ole sellises seisukorras, et võiks oodata sissetulekute tõusu. Erinevus näiteks Soome palkadega ei tundu veel niipea vähenevat.
Majandusteadlane Andres Arrak leiab, et Eestis tehakse suhteliselt palju odavat allhanketööd ning palk sõltub toote lõpphinnast.

Tallinnassa näytillä neljä valelääkäriä

Arha Korhonen
15.12.2011

Tallinna Kadrioru kunstimuuseumi näitus Bosch&Bruegel paljastab, et valearstide eest hoiatati juba keskaegsetel maalidel.
Neli vastamisi asetatud teost kirjeldavad sama Uue testamendi lugu - kaubitsejate ja rahavahetajate ära ajamist templist. Greta Koppel selgitab artiklis maalide tagamaid ning rõõmustab, et Tallinnasse on õnnestunud saada kõik neli maali, kuigi ükski neist ei ole algupäraselt Boschi või Bruegeli maalitud. Peale pikki uuringuid oletatakse, et on olemas kadunud, tõenäoliselt Boschi või Bruegel vanema teos, mille kopeeringud kõik neli on.

ROOTSI AJAKIRJANDUS

DAGENS NYHETER
Vardagsvarorna visade Sovjets rätta ansikte

Staffan Skott
8.12.2011

Kirjanik ja tõlkija Staffan Skott, tuntud kui hea Venemaa ja Baltikumi ajaloo tundja, arutleb oma essees äsjailmunud kogumiku „Made in Russia“ (toimetaja Micael Idov, Rizzoli kirjastus) üle, vürtsitades kirjutist omaenda ja venelannast abikaasa kogemustega. Teemaks on nõukogude aja iseloomulikud nähtused ning olud. Aasta Moskvas elanud Skott kirjeldab muuhulgas tänavatel seisnud gaseeritud vee automaate, mille klaasi loputusviis lääne inimeses parajat õudust tekitas. Mis lõpuks neist joogiautomaatidest sai? Skott teab öelda: „Suur osa „gazirovannaja voda“ automaatidest müüdi Eestisse vanarauaks.“

Tallinn vill konkurrera med Vasamuseet

11.12.2011

Tallinnas on uus muuseum, teatab Dagens Nyheter. Kes on huvitatud meresõidu ajaloost, võib reisida Tallinna, kus 11. mail 2012. aastal avatakse vastav muuseum. Lisaks vanadele meresõidukitele on välja pandud üks maailma vanimaid allveelaevu Lembitu, mis oli 30ndatel aastatel Eesti sõjalaevastiku tähtis osa. Huviline saab näha ka 16. sajandi laevavrakki „Maasilinn“, mis on sada aastat vanem kui rootslaste kuulus Vasa sõjalaev.

Förhör om Artic Seas försvinnande

12.12.2011

DN vahendab Helsingin Sanomate sõnumi, et Venemaa on kutsunud Eesti endise julgeoleku ülema Eerik-Niiles Krossi, kirjanik Jaan Krossi poja, ülekuulamisele seoses kahtlusega kaubalaeva Arctic Sea kaaperdamises osalemises.

DAGENS INDUSTRI
Baltiska köp lockar

Margaretha Levander
14.12.2011

Kinnisvarasse investeerijad on taas hakanud Baltimaadele pilku heitma, East Capital, Ica ja Galjaden koguni ostma, kirjutab Dagens Industri. Aasta algupooles sai oksjonil Laulasmaa Spaa omanikuks East Capital. Investeeringu suuruseks, koos vajaliku renoveerimisega, loetakse 4 miljonit eurot. Kinnisvara firma Galjaden koos firmaga Global Estate Partner ostis hiljuti Tallinnas 4200 ruutmeetrise kinnistu. Galjadeni tegevdirektor Martin Hansson leiab, et Eesti turg on hetkel põnev. Ica, mis toimib Rimi nime all, on ostnud Riias poeketile suure hoone. Huvi Baltikumi vastu näitab ka asjaolu, et kinnisvara konsultantfirma Newsec poolt Stockholmis korraldatud seminaril oli saal rahvast puupüsti täis.

Bankerna vittnar om ökad efterfrågan

Margaretha Levander
14.12.2011

Swedbank ja SEB jätkavad Baltimaades sundoksjonile pandud kinnistute ostmist. Pankade direktorid märgivad artiklis, et objektide hulk on umbes sama mis mullugi, kuid ostuhuvilisi on tunduvalt rohkem. Just Soome kommertsinvestorid on Eesti vastu rohkem huvi tundma hakanud. Et vältida hindade liigset langust, on Rootsi pangad ise kinnistuid kokku ostnud, eriti Lätis, kus müügiks pakutavaid objekte on rohkem.
Artikli kõrval esitatakse rida fakte pealkirja all „Baltikum on sügava languse järel tõusuteel“.