Euroopa Liidu Läänemere strateegia (LMS)

Muutunud ja muutuva maailmaga, globaliseerunud maailmaga, tihedama konkurentsiga maailmaga silmitsi seistes peame otsima uusi lahendusi, mis aitavad meil säilitada konkurentsivõimet ning Euroopale iseloomulikku elukvaliteeti, millega me tänaseks harjunud oleme. Selleks tuleb meil kõigepealt ületada teele jäävad takistused, mis sunnivad meid positsiooni säilitamise nimel pingutades neid kaotama. (President Ilves Läänemere strateegia konverentsil 18. septembril 2009 Stockholmis)

2006. aasta novembris võttis Euroopa Parlament vastu resolutsiooni Läänemere piirkonna jaoks strateegia loomise kohta. Euroopa Parlamendi resolutsioon suunas tähelepanu mitmele teemale, näiteks keskkonnareostus, suurenevast laevaliiklusest tulenevad ohud ning regiooni riikide erakordselt suur sõltuvus üksteisest.

LMSi eestvedajateks olid tolleaegsed parlamendiliikmed Alexander Stubb ja Toomas Hendrik Ilves, kes on 2012. aastal vastavalt Soome väliskaubandus- ja Euroopa asjade minister ning Eesti Vabariigi president.

Pärast umbes kaheaastast ettevalmistusaega ja Euroopa Komisjoni juhitud konsultatsioone kinnitas ELi nõukogu 2009. aasta oktoobris, Rootsi eesistumisajal, LMSi loomise. LMS puudutab 85 miljonit inimest (17% ELi elanikkonnast) ja kaheksat EL riiki (Rootsi, Taani, Eesti, Soome, Saksamaa, Läti, Leedu ja Poola). Neil riikidel on palju ühiseid eesmärke ja väljakutseid, strateegia annab aluse, millele tuginedes koostööd teha. Läänemere strateegia keskendub sellele, kuidas parandada regiooni konkurentsivõimet, luua uusi transpordi- ja energiaühendusi, kaitsta keskkonda, edendada teadusalast koostööd ja kontakte, tagada inimeste ja keskkonna ohutus.

LMS on ELi esimene makroregionaalne strateegia, selle eeskujul koostati hiljem Doonau strateegia. Strateegia on eriline selle poolest, et ta puudutab lisaks erinevatele riikidele ja regioonidele ka väga palju erinevaid osapooli alates riigiasutustest lõpetades erasektori, ülikoolide ja mittetulundusühingutega.

Läänemere strateegial on kolm üldist eesmärki:

• kaitsta Läänemerd;
• ühendada piirkond;
• suurendada heaolu.

Läänemere strateegiaga seatud eesmärke viiakse ellu konkreetsete tegevuste ja projektide kaudu, mis moodustavad strateegia tegevuskava. Tegevuskavasse kuulub praegu ligi 80 lipuprojekti. Lipuprojektideks nimetatakse neid projekte, millel on suur mõju kogu Läänemere piirkonnas; väiksema mõjuga projekte käsitatakse lisaprojektidena.

Strateegia on jaotatud 17 poliitikavaldkonnaks. Valdkondade koordineerimise eest vastutavad erinevad liikmesriigid ja organisatsioonid. Poliitikavaldkonnad on näiteks sise- ja välistranspordiühenduste parandamine, turismi edendamine, piiriülese kuritegevuse vastu võitlemine, juurdepääsu parandamine energiale, energiajulgeolek ja energia efektiivsuse parandamine.

Lisaks teemapõhistele poliitikavaldkondadele on strateegias ka neli teemaülest (nn horisontaalse mõõtmega) valdkonda. Neist üks puudutab koostööd nende naaberregioonidega, mis ei kuulu Euroopa Liitu, selle raames tehakse projektide kaudu koostööd Venemaa Föderatsiooniga.

Töö strateegiaga on pidev protsess, vajaduse korral hinnatakse poliitikavaldkonnad ümber, lisatakse uusi või loobutakse mõnest varasemast. Samuti täiendatakse pidevalt  tegevuskava.

Läänemere strateegiaga seatud eesmärkide elluviimiseks ei ole loodud uusi institutsioone, vaid kasutatakse olemasolevaid organisatsioone ja struktuure. Keskkonnaalaste eesmärkide elluviimisel on suur roll HELCOMil. Paljudes muudes valdkondades on kaasatud Läänemeremaade Nõukogu, EL Põhjamõõde,  Põhjamaade Ministrite Nõukogu. Suur roll strateegias on kohalikel omavalitsustel ja mittetulundusühingutel. LMSi projekte võivad algatada riigi- ja omavalitsusasutused, samuti eraettevõtted, ülikoolid ja MTÜd.

Projektide elluviimiseks vajalikud rahalised vahendid tulevad enamjaolt erinevatest EL fondidest ja programmidest.     

Eesti ja LMS

LMSi elluviimist koordineerib Euroopa Komisjon (regionaalarengu peadirektoraat). LMSi Eesti rahvusliku kontaktpunkti ülesandeid täidab ja Eesti ametkondade tegevust koordineerib Välisministeerium (Euroopa ja Atlandi-ülese koostöö osakond, tel 637 7260).

Strateegiaga seotud küsimusi arutatakse riigisiseses töörühmas, mida juhib Välisministeerium ja kuhu kuuluvad ministeeriumide ja ametite esindajad.

Eesti jaoks on LMS oluline eelkõige kui võimalus suurendada piirkonna konkurentsivõimet, edendada siseturgu ning parandada transpordi- ja energiaühendusi. Pooldame strateegia eesmärkide täitmiseks suuremat sidusust ja koostööd eri institutsioonide vahel. Eesti jaoks on LMSi tegevuskavas üks olulisematest projektidest Rail Balticu projekt.

Eesti (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi vastutusel) koordineerib ühte 17 esmatähtsast valdkonnast – siseturult takistuste eemaldamise poliitikavaldkonda. Selles valdkonnas juhib Eesti lipuprojekti „Takistuste leidmine LMS riikide piiriüleste e-teenuste kasutuselevõtus“. Projekti lähteülesandeks on tuvastada piiriüleste e-teenuste rakendamise raskused.

Eesti osaleb mitmes LMSi projektis, mõned näited:

Eesti põllumajandus-kaubanduskoda ja MTÜ Eesti Maaturism viivad ellu turismipärandi projekti (www.epkk.ee). Selle eesmärgiks on suurendada maaturismiettevõtjate teadmisi ja oskusi, kuidas kasutada paremini rahvuslikku kultuuripärandit ettevõtte pakutavate turismiteenuste disainis. Programmi käigus saavad maaturismiettevõtjad professionaalset nõu sisekujundajatelt, toitlustusspetsialistidelt, ürituste korraldajatelt ning turismikonsultantidelt, lähtudes konkreetse ettevõtte vajadustest.

Strateegia hariduse ja tervise valdkonnas viivad Turku ja Tallinna linn ellu „Ohutu ja aktiivse koolipäeva projekti“ (www.safeandactiveschoolday.eu). Vahetunnid ja tundidejärgne aeg täidetakse aktiivse sportliku tegevusega, kooliõu sisustatakse spordivahenditega ning parandatakse kooli-kodu koostööd. Aastatel 2009–2012 investeeritakse projektis osalevates koolides laste ja noorte heaolusse 1,42 miljonit eurot.

Põllumajanduse, metsanduse ja kalanduse valdkonnas juhib Eesti Maaviljeluse Instituut „Knowsheep“ projekti, mille eesmärgiks on tagada lambakasvatuse kestlikkus. Projekti raames toodetakse ja turustatakse lambaliha, -piima, -villa ja -nahka. Edukas lambakasvatus võimaldab luua uusi töökohti, edendada turundust ja turismi.

Lingid

1. Läänemere strateegia veebileht:

http://www.balticsea-region-strategy.eu/

2. Euroopa Komisjoni (EK) veebileht LMSi kohta:
http://ec.europa.eu/regional_policy/cooperate/baltic/index_en.cfm

3. Eesti Euroopa Liidu poliitika 2011–2015 http://valitsus.ee/UserFiles/valitsus/et/riigikantselei/euroopa/Eesti%20EL%20poliitika_EST.pdf

4. Välisminister Urmas Paeti sõnavõtt konverentsil „Euroopa Liidu Läänemere strateegia ning aktuaalsed õigus- ja majandusküsimused, sealhulgas maksejõuetuse valdkonnas“

Tallinna Ülikoolis 08.11.2012

5. Välisminister Urmas Paeti sõnavõtt: "Läänemere strateegia ja teised piirkonna koostöövormid"
Tallinna Ülikoolis 18.01.2012
 

6. Mihkelson, Marko. Eesti peaks EL-i eesistujana keskenduma Läänemere strateegiale. Eesti Päevaleht, 16.09.2010.
 

7. Paet, Urmas. Sea, saunas, beer and a chance to revive the Baltic region. European Voice, 23 July 2009.
 

8. Paet, Urmas. Opening remarks by Minister of Foreign Affairs Mr. Urmas Paet at the 18th BSSSC Annual Conference Qualifying the Region for the Future - Implementing the EU Baltic Sea Strategy, 13 October 2010, Tallinn
 
9. President Ilves Läänemere strateegia konverentsil Stockholmis. 18.09.2009.