Eesti välismeedias 24. - 30. november 2011

RAHVUSVAHELINE AJAKIRJANDUS
SAKSAMAA AJAKIRJANDUS
PRANTSUSMAA AJAKIRJANDUS
SOOME AJAKIRJANDUS
VENEMAA AJAKIRJANDUS
VALGEVENE AJAKIRJANDUS
TŠEHHI AJAKIRJANDUS

RAHVUSVAHELINE AJAKIRJANDUS

BLOOMBERG
Estonian Doctors Opting for Nordic Region, Paeevaleht Says

Ott Ummelas
29.11.2011

Eesti kaotab arste jõukamatele riikidele nagu Soome ja Rootsi, kirjutab Eesti Päevaleht. Umbes 1000 Eesti arsti töötab Rootsis ja Soomes, kus nad teenivad kodumaaga võrreldes neljakordset palka. 80 protsenti arstiteaduskonna lõpetajatest õpib soome keelt.
http://www.bloomberg.com/news/2011-11-29/estonian-doctors-opting-for-nor...

Estonia Needs to Nationalize Gazprom-Owned Gas Grid, Report Says

Ott Ummelas
29.11.2011

Eleringi tellimusel valminud Eesti gaasituru arendamise kavas toodi välja, et siinse gaasituru arendamiseks on vaja gaasivõrgu omandilist lahutamist gaasi tootmisest ja müügist. Samuti on turu arendamiseks vaja teha mitmeid samme, olulisim neist on tagada konkureerivatele gaasitarnijatele juurdepääs siinsele turule läbi veeldatud gaasi terminali rajamise. Valitsev Reformierakond avaldas eelmise aasta oktoobris plaane, kuidas vähendada sõltuvust Gazpromist, mis on Eesti Gaasi suurim omanik. Balti riigid küsisid see kuu abi Euroopa Komisjonilt otsustamaks, kas regionaalne veeldatud gaasi terminal oleks kasulik ja kuhu see peaks rajatama.
http://www.bloomberg.com/news/2011-11-29/estonia-needs-to-nationalize-ga...

THE INQUIRER
UK should copy Estonia’s 'post-attack' cyber strategy

Phil Muncaster
29.11.2011

Kaitseministeeriumi küberjulgeoleku grupi mõtted 2011. aasta Küberjulgeoleku konverentsilt. Suurbritannia peaks võtma õppust Eesti võitlusest küberohtudega. Jonathan Shaw sõnas omalt poolt, et kübersõda on eksitav väljend. Tema sõnul viitavad nii sõnad sõda kui küber millelegi spetsiaalsele ja tehnilisele, samas kui see on täiesti vale. Shaw arvates ületab küberruumis toimuv tegevus kõik barjäärid sõja ja rahu ning tsiviilse ja personaalse vahel. Me kõik oleme pidevalt rünnaku all. Tema sõnul tuleb Eesti kannul astuda järelrünnaku ("post-attack mode") tasemele, mitte jätkata Suurbritannias senises eelrünnaku faasis ( "pre-attack mode"). Halb küberhügieen on lühiajalises plaanis suurim oht. Shaw küsib, kui turvaliselt käitume me oma isiklikus kübertegevuses.
http://www.theinquirer.net/inquirer/news/2128610/uk-copy-estonia-s-post-...

SAKSAMAA AJAKIRJANDUS

FRANKFURTER ALLGEMEINE ZEITUNG
Langsam gewonnen, zu schnell geronnen

Nikolas Busse
30.11.2011

Brüsselis leidus paar nädalat tagasi helguse hetk. Kreeka ajakirjanik küsis Barrosolt, kuidas tema riik taas jalule saaks, misjärel Euroopa Komisjoni president vastas, et riigid nagu Läti on kasutusele võtnud palju karmimad säästumeetmed ja neid ootab eeldatavalt ees majanduskasv. Seejärel tutvustas Euroopa Parlamendi liige Ivars Godmanis Läti olukorda. Teine Läti MEP Sandra Kalniete sõnas, et praegu on veel vara rääkida Läti liitumisest eurotsooniga. Uus võimalik Euroopa Liidu aluslepingute muutmine sõltub ajakirjaniku väitel poliitikutest endist. See mulje jääb ka Eesti MEP-i Ivari Padariga kohtudes. Baltikumi väikseim riik ei kuulu kriisiriikide hulka, vastupidi, noorim euroriik paistab silma musterõpilasena. 2008. aastal rahandusministrina töötades pälvis poliitik parima avaliku esineja tiitli. Selles pole midagi imestada, sest Padar tundub siiras. MEP-i sõnul tuleb oma kodanikele püsivalt selgitada EL-i toimimist ning miks Eesti Kreeka raha annab.

DIE WELT
Lkw mit 20 000 Kilo Käse weg

24.11.2011

Nädal tagasi jäi Oldenburgi lähedal kadunuks Eestist tulnud veoauto, millega transporditi juustu. Lasti väärtuseks hinnatakse rohkem kui 10 000 eurot.
http://www.welt.de/print/die_welt/hamburg/article13732627/Lkw-mit-20-000...

Angriff auf alles, was einen Stecker hat

Ulrich Clauss
30.11.2011

Saksamaal harjutatakse, kuidas käituda küberrünnaku korral. Küberrünnakud kuuluvad standardsete katastroofi haldamise õppuste hulka. Häkkerite laiaulatuslike rünnakute ohtu hakati tajuma 2007. aastal, kui vene küberkurjategijad Eesti riiki ründasid. Aasta hiljem asutati Tallinnas NATO küberkaitsekeskus.
http://www.welt.de/politik/article13743474/Angriff-auf-alles-was-einen-S...

PRANTSUSMAA AJAKIRJANDUS

WWW.CHRETIENTE.INFO
L’unique évêque d’Estonie est un Français

Maximilien Bernard
29.11.2011

Artikkel tutvustab Philippe Jean-Charles Jourdani, kes alates 2005. aastast tegutseb katoliku kiriku apostellikku administraatorina Eestis. Aastal 1996 tuli Philippe Jourdan Eestisse ja sai 2005. aastal Eesti kodakondsuse.
http://www.chretiente.info/201111292459/l%E2%80%99unique-eveque-d%E2%80%...

LA VIE
„Kihnu : l’île des femmes“

24.11.2011

Kihnu saar on tilluke Eesti saar, kus elab 16,4 ruutkilomeetril 640 inimest ning kus traditsioonide kohaselt teevad kõiki töid just naised. Talvel saab Kihnu mööda jäätunud merd sõita. SA Kihnu Kultuuriruumi juhatuse esimees, juristiharidusega kihnlane Mare Mätas sõnab, et Eesti võimud suhtuvad Kihnu kultuuri ja traditsioonide säilitamisse suure olulisusega. Olgugi et olukord ei ole alati nõnda olnud, siis alates taasiseseisvumisest võideldakse Eesti eripärasuste säilitamise eest. Kihnu kultuuriruum sai 2003. aastal (saarestiku loodus, traditsiooniline elulaad, rahvakunst) tunnustamise UNESCO poolt. Mätase sõnul on See Kihnu vastu huvi kasvatanud ja turiste toonud. Ühest küljest on see saarele hea, saades nii rohkem tuntust ja ka kaitset ning finantstoetused aitavad saare elul püsida. Teisest küljest on avatus nüanss, mida saare elu ei toeta. Inimesed on siin harjunud rahuliku ja üksildase eluga, turistid on lärmakad, mis kõigile kohalikele ei meeldi. Kihnu on ortodokslik alates 19. sajandi keskpaigast. Artiklile on lisatud mitmeid pilte Kihnu igapäevaelust.

LE PARISIEN
„Asnières : Les Estoniens prennent le château“

24.11.2011

Eestlased on Prantsusmaal Asnières üle võtnud lossi Eesti kultuurifestivali "Estonie tonique" raames. Kuni 4. detsembrini on seal võimalik tutvuda Eesti kaasaegse kunstiga. Eesti pealinn Tallinn on sellel aastal ka Euroopa kultuuripealinn. Oma töödega väljapanekul osalevad kunstnikud on esitanud töid vabaduse teemadel. Näitus koosneb nii videoinstallatsioonidest kui ka skulptuuridest - mis annavad hästi edasi seda 1,3 miljoni elanikuga riigi elujõulisust. Skulptor Jüri Ojaver ja plastikakunstnik Marko Mäetamm on võtnud osa ka Viini Biennaalist.

LE NOUVEL OBSERVATEUR
Face au risque de récession, l'équilibre budgétaire est loué en Europe

24.11.11

Viimane eurotsooniga liituja Eesti, ühes tasakaalus eelarvega, annab suurtele Strasbourg´is kogunevatele riikidele õppetunni. Eesti rahandusminister Jürgen Ligi ütles Riia majandusfoorumil, et reeglid peavad oleme ühesugused üle Euroopa ning vajalik on saavutada tasakaalus eelarve. Ta lisas, et Euroopal on kalduvus uskuda, et 3protsendine defitsiit on hea ja me võime igavesti jätkata defitsiidis elamist. Kriisi lahendamine ei ole senini suutnud turgusid veenda ning just seetõttu on vajalik saavutada tasakaalus eelarved. Eesti, kes liitus Euroopa Liiduga 2004. aastal ning euroga 2011. aasta jaanuaris, on väikeriik, mis on järginud Maastrichti kriteeriume, erinevalt teistest eurotsooni liikmesriikidest.
http://tempsreel.nouvelobs.com/economie/20111124.OBS5248/face-au-risque-...

SOOME AJAKIRJANDUS

KAUPPALEHTI
Yritys rahoiksi ja Viroon

28.11.2011

Pärandi- ja kinkemaks pidi tooma Soome riigile tulu 35 miljonit eurot, kuid üldine tootlus võib langeda. Rikkad on aina rohkem huvitunud võimalustest minna mööda pärimis- ja kinkemaksust kolides näiteks Eestisse või Rootsi. Neis kummaski ei ole pärandimaksu. Üks viis vältida kogu pärandimaksu on kolida koos pärijaga välismaale nii, et Soome ei jää kinnisvara. Perefirma aktsiaid võib küll omada, kui maksuhaldur usub, et isik on püsivalt välismaale kolinud.
Maks võib ka ahvatleda müüma kogu ettevõtte ning siis on kolimine veel eriti lihtne. Sellisel juhul võib olla hea sihtriik Portugal, kus ei ole samuti pärandimaksu.
Veel on võimalik viia vara sellisesse vormi, mida ei maksustata või siis jagada pärandus osadeks, mis kõik jääksid alla maksustamismäära.

Viron viinarallista tuli taas poliittinen pelinappula

Cilla Bhose
28.11.2011

Poliitiline käeväänamine selle üle, mis juhtub alkoholiaktsiisi tõstmisel, on käimas täie hooga ning kõne alla tuleb jälle kardetud Eesti viinaralli.
Maksu tõstmisega loodab riik saada sada miljonit eurot lisatulu.
Kuigi TNS Gallupi tehtud uuringu tulemustel on sissetoodava alkoholi hulk langemas, on alkoholikaupmehed teisel arvamusel, sest uuringus küsitleti vaid soomlasi ning tulemused ei kajasta eestlaste poolt Soome toodavat alkoholi kogust. Uuringute tulemused mõjutavad Soome alkoholipoliitika alaseid otsuseid.
TNS Gallupi andmetel langes perioodil oktoober 2010 kuni september 2011 reisijate poolt sissetoodava alkoholi kogus liitrites viis protsenti. Samas on Eestis tugevalt kasvanud alkoholi müük. Eesti statistikaameti sõnul ostsid turistid aastal 2008 alkoholi Eestist ja laevadelt 28,8 miljonit liitrit, eelmisel aastal tõusis hulk 40 miljoni liitrini.
Umbes kolm neljandikku sissetoodavast alkoholist on pärit kas Eestist või Tallinna – Helsingi vahel liiklevatelt laevadelt.

Mitä toit, virolainen?

28.11.2011

Statistikaamet on Alko ülesandel välja selgitanud, kui palju eestlased toovad Soome tulles alkoholi kaasa. Uuringu tulemusi analüüsitakse sel nädalal.
Eestlastelt küsiti Soome toodava alkoholi koguse kohta Soomest lahkudes, sest siis ei ole reisijatel kiire laevalt lahkumisega ning ka Soome tulles laevalt ostetud kogused on teada.
Viis aastat tagasi ei olnud eestlaste toodavad kogused veel märkimisväärsed ning on võimalik, et ka praegu pole see hulk oluline. Kui eestlased tegeleksid alkoholi müügiga Soomes suurtes kogustes, siis oleks äri paremini organiseeritud ning politsei oleks sellest juba teadlik. Ehitustöölised ei lähe Soome viina müüma vaid siiski ehitama.

Stubb lähtee Viron kanssa vientimatkalle

30.11.2011

Soome ja Eesti teevad jaanuaris koos esimese ühisvisiidi ekspordi edendamiseks, räägib EAS’i esindaja Soomes Valdar Liive. Euroopa- ja väliskaubandusministri Alexander Stubbi ja Eesti välisministri Urmas Paeti eestvedamisel suundutakse Indoneesiasse. Soome võtab esimest korda ette sellise visiidi koos teise riigiga. Visiidil osaleb Eesti ja Soome ettevõtjate delegatsioon, kus on esindatud ühtekokku üle 20 ettevõtte. Finpro sõnul on prioriteetideks energia ja keskkond, metsatööstus, ehitus ja logistika, kaevandustööstus, meretööstus, tervisehoid ja ravimitööstus.
Liive rõhutab, et soomlased ja eestlased hangivad üheskoos raha ja investeeringuid maailmast. Kaks riiki edendavad koos eksporti ja üritavad samas pidurdada töökohtade siirdumist odavama kulutasemega Aasiasse.

TALOUSELÄMÄ
Virolainen sijoittaa autoihin

Sami Lotila
30.11.2011

Eestlased hoiavad oma raha hoolsasti pangas. Pangahoiuste määr on kasvanud aastaga 12 protsenti kuigi palgasaajate sissetulekud ei ole märgatavalt kasvanud ning inflatsioon on kõrgem kui kusagil mujal Euroopas. Eesti Panga andmetel on eestlastel kontodel üle 4,4 miljardi euro. Võimalik on ka see, et venelastest hoiustajad on leidnud tee Eesti pankadesse.
Tallinna börs eestlasi ei meelita. Mitmed mäletavad kümne aasta tagust börsikrahhi ning Tallinki börsistarti aastal 2005, mis pidi tegema aktsionäridest ülirikkad, kuid seda ei juhtunud.
Kui eestlane on huvitunud välismaistest börsiturgudest, siis vaadatakse Läti ja Leedu poole. Erinevalt Põhjamaistest investeerijatest Ameerikast ei innustuta.
Huvi puudumisest räägivad ka käibemahud. Tallinna börsi eelmise aasta kogu käive oli 243 miljonit eurot, ehk sama palju, kui Helsingi börsil vahetatakse mõne tunniga. Tallinna börsil on vaid 15 ettevõtet. Viimastel aastatel lahkunute nimekirjas on soomlaste lemmikud Eesti Telekom ja Saku Õlletehas.
Kinnisvarainvesteeringute kuldaeg oli 2005 ja 2006, mil kaubaks läks iga elamu. Hinnad hakkasid langema 2007 ja jõudsid põhja mõni aasta hiljem. Selle aasta suvel andsid Eesti pangad välja juba 20 protsenti rohkem eluasemelaene kui aasta varem. Siiski ei ennusta ruutmeetri hinna tõusu ükski kinnisvaraagent, sest eestlased on hakanud aina enam hankima eluaset üüriturult.
Kuhu siis eestlased investeerivad oma üleliigse raha? Eesti ühe tuntuima investeerimisfirma, Gamma Holdingu, omanik Arvo Nõges leiab, et eestlane investeerib oma raha meelsamini sellistesse asjadesse, mis on piisavalt konkreetsed ning mida võib näha oma silmaga. Ehk siis autodesse.
Tundub, et Nõgesel on õigus, sest uute autode müük on Eestis kasvanud aasta üheksa esimese kuuga lausa 82 protsenti. Eestis ostetakse sel aastal umbes 15 000 uut autot. Seda on kümme korda vähem kui Soomes.
http://www.talouselama.fi/sijoittaminen/virolainen+sijoittaa+autoihin/a7...

TURUN SANOMAT
Historia Virolle samanaikaisesti sekä voimavara että rasite

Pertti Grönholm
28.11.2011

Sel aastal on Eestis mälestatud kahekümne aasta taguseid sündmusi, mis tõid kaasa vabaduse. Eestlastele on tähtis hoida mälestusi ja ajalugu elus ning pidada meeles tähtpäevi ja mälestusmärke.
Peale laulvat revolutsiooni suundusid paljud ajaloolased poliitikasse, neist tuntuimad Lennart Meri ja Mart Laar. Sellega mõjutasid ajaloo teadlased paljuski seda, kuidas ajalooline teadmine ja rahva müüdid ning lood on inimestele lähedal ka tänapäevases Eestis.
Riigi võitude ja kaotuste meenutamiseks on mitmeid tähtpäevi, osad neist pärinevad juba esimese vabariigi ajast.
Traumaatilise lähiajaloo uurimine ja arvete klaarimine algas uue aastatuhande saabudes. Max Jakobsoni juhatusel uurib Inimsusevastaste Kuritegude Uurimise Eesti Rahvusvaheline Komisjon alates aastast 1940 toimunud juhtumeid. Komisjon alustas tööd aastal 1999 ning peale kümmet aastat kestnud uuringuid tõdeti, et nii Saksa kui ka Nõukogude okupatsiooni aegsed valitsused ning Eesti Omakaitse ja politsei on vastutavad toime pandud massimõrvade ja teiste inimsusevastaste kuritegude eest.
Mineviku varjud on näha ka mitmetes mälestusmärkidega seotud rahutustes, kus põrkuvad kokku nii erinevad ajaloo vaated kui ka arusaamine õigusest mäletada oma üksuse võite, kaotusi ja ohverdusi. Pronkssõduri rahutused paljastasid need probleemid, mida eemale tõrjuv, etnilisust rõhutav natsionalism ning ohvrilugu soodustav ajaloo kasutus võib tekitada; venekeelse vähemuse roll on jäänud väljaspoole Eesti rahvuslikku ajalugu ning see on suunanud Eesti venekeelsed elanikud Venemaa suurriigi nostalgilise identiteedipoliitika ja ajalootõlgendamise poole.
Kui valitsus püüab monopoliseerida kuidas ning mida minevikust mäletatakse, siis sellega kaasnevad vastuolud ning näiteks vähemuse integreerimise ühiskonda muutub raskemaks. Sel juhul saab ajaloost koorem. Ajaloouurijad on hakanud kritiseerima seda, et poliitikud sekkuvad ajaloo tõlgendamisse ja mineviku meenutamisse, aga sellest hoolimata peab näiteks president Toomas Hendrik Ilves sellest kinni.

VENEMAA AJAKIRJANDUS

ВЗГЛЯД
Эстония проявила интерес к поставкам энергоносителей из Туркмении

29.11.2011

28. novembril arutas peaminister Andrus Ansip kohtumistel Türkmenistani presidendi Gurbanguly Berdimuhamedowiga kahepoolse koostöö perspektiivide arendamist. Peamiseks teemaks oli koostöö kütuse- ja energia valdkonnas.
Türkmenistani presidendi sõnul on Euroopa üks prioriteetsetest Türkmenistani välispoliitilistest strateegia suundadest ning Türkmenistan teeb uue sammu selle dialoogi süvendamise teel. Berdimuhamedow kutsus ka Eesti partnereid osalema suurtes projektides, mis teostatakse Türkmenistanis põhjaliku konkursi alusel.
Valitsuste vaheliste läbirääkimiste tulemuseks oli Eesti ja Türkmenistani kaubandus-tööstuskodade koostööleping ning Eesti ja Türkmenistani vahelise tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise lepingu allkirjastamine.
http://www.vz.ru/news/2011/11/29/542365.html

РИА НОВОСТИ
Эстония готовится к наплыву туристов из РФ на Новый год и Рождество

Николай Адашкевич
29.11.2011

Kuu aega enne talviste pühade saabumist ei ole Tallinna hotellides peaaegu ühtegi vaba numbrit, Eesti diplomaatilised esindused Venemaal aga valmistuvad viisataotlejate juurdevooluks, vahendab ERR.
Välisministeerium saadab üle 20 abitöölise oma Moskva, Peterburi ja Pihkva konsulaaresindustesse.
Olukorda kommenteerivad Eesti Vabariigi peakonsul Peterburis Tiina Maiberg ja Välisministeeriumi juriidiliste ja konsulaarküsimuste asekantsler Lauri Bambus.
http://www.ria.ru/tourism/20111129/501875093.html

РОССИЯ
В Эстонии высмеяли глупость еврочиновников

Екатерина Зорина
27.11.2011

Vene Teatris lavastati prantsuse autorite näidend „Hallo, Euroliit!“.
Näidendi tegevus toimub Prantsusmaa väikses külas, mis elab euroliidu erinevate abirahade kulul. Bouchoni küla elanikud mõtlevad välja erinevad olematud projektid ja kavalusi, kuidas Euroopa Liidust raha välja petta. Kuid nende pettus on paljastatud ning küla tuleb kontrollima ametnik Brüsselist.
Küla ei taha oma võlgu tagasi maksta ning otsustatakse kuulutada välja iseseisvus. Lõpuks ei jää näidendi tegelastel alles midagi enda oma ning nad küsivad jälle Euroopalt raha taastumiseks. Ning nüüd on auk mitte ainult ühe riigi, vaid terve Euroopa Liidu eelarves. Tundub nagu väljavõte tänapäeva uudistest.
http://www.vesti.ru/doc.html?id=643438

ЖУРНАЛ ”ОГОНЁК”
От раскола до развала

Birgit Puve
28.11.2011

Fotoreportaaž sellest, kuidas elavad Peipsi järve ääres Vene vanausulised.
http://www.kommersant.ru/doc-y/1815961

РОССИЙСКАЯ ГАЗЕТА
”Мисс Эстония-2011” выступит в Перми в этнокупальнике

Мария Орлова
30.11.2011

Soome-Ugri iludusvõistlusel ”Northstar 2011” Permis esindab Eestit ”Miss Estonia 2011” Madli Vilsar.
http://www.rg.ru/2011/11/30/reg-pfo/perm-miss-anons.html

НТВ
Неудачи посыпались на главную рождественскую елку Эстонии

28.11.2011

Tallinna Raekoja platsi jõulukuusk kukkus juba teist korda pikali.
Tundub, et Eesti mõtles välja uue ebatavalist uusaasta traditsiooni - langenud kuuse püsti tõstmine.
http://www.ntv.ru/novosti/246377/

EUROSPORT.RU
Васильев: «Маленькое чудо могло стать большим»

Игорь Зеленицын
27.11.2011

Eesti jalgpallikoondise poolkaitsja Konstantin Vassiljevi intervjuu venekeelsele spordikanalile Eurosport.
http://www.eurosport.ru/football/european-championship-qualification/201...

ИНТЕРФАКС
В Эстонии гражданином года впервые объявлен некоренной житель - футболист Васильев

30.11.2011

Eesti jalgpallikoondise poolkaitsja Konstantin Vassiljevile anti 2011. aasta kodaniku auhind.

Дважды упавшую главную елку Эстонии укоротят и попробуют установить в третий раз

28.11.2011

Teisipäeva varahommikul (29.11) pandi Tallinna Raekoja platsil kolmandat korda püsti jõulukuusk, mis on juba kaks korda pikali kukkunud.

Samal teemal:

Отчего упала главная елка Эстонии,BBC Russian, 30.11.2011, http://www.bbc.co.uk/russian/multimedia/2011/11/111129_v_tallinn_storm.s...

Эстонский премьер отправился в Туркмению налаживать экономические связи

27.11.2011

27. novembril sõitis peaminister Andrus Ansip koos äridelegatsiooniga visiidile Türkmenistani, kus ta kohtub Türkmenistani presidendi Gurbanguly Berdimuhamedovi ja parlamendi esimehe Akja Nurberdievaga.

Страны Балтии считают развитие энергетики и инфраструктуры главными направлениями сотрудничества

25.11.2011

25. novembril toimus Tallinnas Balti Assamblee sügisistungjärgu raames Balti Nõukogu, kus anti ülevaade Balti riikide koostööst eelneval aastal. Eriti rõhutati Eesti, Läti ja Leedu koostööd energeetika ja transpordi valdkonnas.
„Transpordi valdkonnas on tähtsaim käsilolev suurprojekt Rail Baltic,“ ütles Eesti välisminister Urmas Paet. Samuti lisas Paet, et oluline eesmärk on ka toimiva Balti elektrituru loomine ning energiavaldkonnas on vaja tugevamat koostööd kolme Balti riigi vahel.

Главы МИД Балтии высказались за продление срока пребывания авиации НАТО в регионе

25.11.2011

Välisministri Urmas Paeti sõnul on Eesti, Läti ja Leedu tihe koostöö vajalik ka kaitsevaldkonnas. Paet märkis, et NATO õhuturbemissioon on hea näide allianssi kaitsealase koostöö edukast rakendamisest, kuid kolme riigi jaoks on kõige olulisem saavutada õhuturbe pikaajaline lahendus NATO tasandil. „Ootame liitlasriikidelt toetust ka missiooni jätkamiseks pärast 2018. aastat,“ sõnas ta.

Усиление военного присутствия России на западном направлении лишь усилит недоверие НАТО - глава МИД Эстонии

25.11.2011

Kommenteerides Interfaxile Venemaa presidendi Dmitri Medvedevi hoiatust võtmaks vastu vastusmeetmed, kui USA ja teised NATO riigid jätkavad raketikilbi ehitamist Euroopasse, kutsus välisminister Urmas Paet lõpetama „agressiivset retoorikat“ ning selle asemel hakata tegelema usalduse tõusmisega Venemaa ning Euroopa Liidu ja NATO vahel.
Paeti sõnul on mõistlikum luua maksimaalsed avalikud suhted Venemaa ja NATO vahel, uskuda rohkem üksteist, tegeleda tõeliste maailma probleemidega ning lõpetama šabloonne mõtlemine, et just NATO liikmesriigid on Venemaa vaenlased. Nad ei ole vaenlased, toonitas välisminister.

Позиция властей Эстонии вновь не позволила создать в этой стране должные условия для голосования российских избирателей, отмечает Косачев

24.11.2011

Venemaa riigiduuma väliskomisjoni esimees Konstantin Kossatšov avaldas kahetsust selle üle, et Eesti võimud ei andnud luba avada 4. detsembri riigiduuma valimisteks täiendavaid valimisjaoskondi.
Riigiduuma reglemendikomisjoni juht Otari Aršba täpsustas, et Eestis pole tegu mitte konsulaarasutuste probleemidega jaoskondade loomisel, vaid loa saamisega võimudelt.

VALGEVENE AJAKIRJANDUS

SVABODABY.NET
Яак Ленсмент: “У Беларусі рэлігійнае жыццё моцнае ў абшчынах”

Васіль Каравай
28.11.2011

Eesti suursaadik Valgevenes Jaak Lensment andis intervjuu Valgevene internetiväljaandele svabodaby.net. Intervjuus arutatakse kiriku ja riigi eraldamise üle Euroopas, räägitakse kristlusest, kiriku rollist Lääne -ja Ida-Euroopa ühiskondades ning Valgevene religioossest elust.
http://svabodaby.net/by/139/society/1158

Kättesaadav ka vene keeles venekeelses Leedu Delfi portaalist:
http://ru.delfi.lt/abroad/belorussia/posol-estonii-v-belarusi-religiozna...

TŠEHHI AJAKIRJANDUS

FINWEB
Vstup Estónska do eurozóny bol dobrým krokom

TASR
30.11.2011

Hoolimata võlakriisist oli Eesti liitumine euroalaga hea samm, sõnas Eesti välisminister Urmas Paet Bratislavas. Eestis oli 20 aastat käibel Eesti kroon, mis oli algselt seotud Saksa marga ja seejärel euroga. Paeti sõnul oli Eesti niikuinii seotud euroga, kuid nüüd saab riik osaleda ka otsuste tegemise protsessis. Välisminister usub samuti, et praegune kriis suudetakse ületada. Slovakkia välisminister tänas Eestit toetuse eest slovaki kandidaatide nimetamisel erinevatele rahvusvahelistele ametikohtadele. Visiidi jooksul avati uus Eesti aukonsulaat Bratislavas.
http://finweb.hnonline.sk/c1-53908090-vstup-estonska-do-eurozony-bol-dob...