Inimõiguste kohus leidis, et kuriteo toimepanemise ennetamise eesmärgil isikute 5-päevane kinnipidamine ei olnud õigustatud

Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) tegi 01.12.2011 otsuse kohtuasjas Schwabe ja M.G vs. Saksamaa (kaebused nr 8080/08 ja 8577/08), milles leidis, et Saksamaa on rikkunud konventsiooni artikli 5 lõiget 1 (õigus isikuvabadusele ja puutumatusele) ja artiklit 11 (kogunemiste ja ühingute moodustamise vabadus).

Artikli 5 rikkumine
Kaebuse esitasid kaks meest, kes peeti 2007. aasta juunis 5 päevaks kinni, et takistada neil G8 tippkohtumise vastastel demonstratsioonidel osalemine. Kinnipidamise aluseks oli Rostocki kohtu määrus ja selle andmise aluseks oli kuriteo toimepanemise ärahoidmise kaalutlus. Kaebajate autost leitud plakatite jms põhjal kardeti, et nad kavatsevad panna toime kuriteo või aidata sellise teo toimepanemisele kaasa (plakatitel kutsuti üles vangide – eelnenud demonstratsioonidel mässanute – vabastamisele). Kaebajate edasikaebused jäeti rahuldamata. Ka edasised kaebused apellatsioonikohtule jäeti rahuldamata. Apellatsioonikohtu põhjendus oli, et politseil oli õigus G8 tippkohtumise turvalisuse tagamiseks takistada demonstratsioonidel osalevate isikute õhutamist mitmemõtteliste üleskutsetega. Saksamaa konstitutsioonikohus jättis kaebajate kaebused läbi vaatamata. Pärast kaebajate vabastamist lõpetati nende suhtes algatatud kriminaalmenetlus.

EIK tõi välja, et Saksamaa kohtud olid kasutanud kaebajate kinnipidamise õigustamiseks erinevaid põhjendusi. EIK rõhutas, et kaebajaid oli peetud kinni 5,5 päeva ning et vaidlusalustel plakatitel olnud teksti oli võimalik mõista mitmeti ja et kaebajatel ei olnud kaasas vahendeid, millega oleks saanud vange tegelikult jõuga vabastada. Seega ei nõustunud EIK, et võetud meede – kinnipidamine – oli vajalik konkreetse kuriteo ärahoidmiseks. EIK leidis, et oleks piisanud ka bannerite äravõtmisest, et takistada vangide vabastamisele õhutamist. Seega ei pidanud EIK artikli 5 lõike 1 punkti c (seaduslik vahistamine, et tuua isik pädeva kohtu ette põhjendatud vajaduse korral takistada õigusrikkumise toimepanekut) kinnipidamise kohaseks aluseks.

Konventsiooni artikli 5 lõike 1 punkti b osas märkis EIK, et see on kinnipidamise kohane alus siis, kui isik jätab täitmata seaduses ette nähtud kohustuse. Üldine kohustus „mitte panna toime kuritegusid“ ei ole piisavalt konkreetne kohustus, mille täitmiseks oleks isiku kinnipidamine õigustatud. Muid konkreetsemaid kohustusi ei olnud kaebajatele aga kehtestatud, seega ei olnud nad saanud selliseid kohustusi ka rikkuda.

EIK rõhutas, et Saksa kohtud ei mõistnud kaebajaid süüdi ning kaebajate kinnipidamise eesmärk oli üksnes võimalike tulevikus toimepandavate kuritegude ärahoidmine. Kuigi konventsioon kohustab riike võtma mõistlikke samme kuritegude, mille kohta neil on teave või peaks olema teave, ärahoidmiseks, siis ei luba konventsioon takistada kuritegude toimepanemist meetmetega, mis on ise konventsiooniga tagatud õigustega vastuolus. EIK leidis, et artikli 5 lõiget 1 on antud juhul rikutud.

Artikli 11 rikkumine

EIK asus seisukohale, et kaebajate takistamine võtta osa G8 tippkohtumise vastastest meeleavaldustest sekkus nende artikliga 11 (kogunemiste ja ühingute moodustamise vabadus) tagatud õigustesse. Kui eesmärk – takistada kuritegude toimepanemist – oli seaduslik, siis ei olnud tõendatud, et kaebajad kavatsesid teisi demonstrante tahtlikult õhutada vangide vägivaldsele vabastamisele. EIK rõhutas, et sooviga osaleda G8 vastastel demonstratsioonidel olid kaebajad soovinud osaleda avalikku huvi orbiidis olevas debatis – globaliseerumise mõju inimeste elule – ning banneritel olevate tekstidega sooviti kritiseerida politsei võetud meetmeid. Kaebajate 5-päevase kinnipidamisega takistati neil oma seisukohtade avaldamist ning avalikku debatti. EIK leidis, et tasakaal ühiskondliku turvalisuse ja kogunemisvabaduse vahel ei olnud tagatud ning artiklit 11 on rikutud.

EIK mõistis kummalegi kaebajale mittevaralise kahjuna 3000 eurot.

Otsus inglise keeles