Inimõiguste kohus leidis, et Türgis on süstemaatiline probleem, mis puudutab vahistamise vaidlustamise regulatsiooni ja hüvitise taotlemise võimaluse puudumist

Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) tegi 29.11.2011 otsuse asjas Altinok vs. Türgi (kaebus nr 31610/08), kus tuvastas, et Türgi on rikkunud inimõiguste konventsiooni artikli 5 lõikeid 4 ja 5 (õigus isikuvabadusele ja turvalisusele) ning kohustas artikli 46 (otsuste siduv jõud ja täitmine) alusel Türgit võtma riigi tasandil üldmeetmed kohtuotsusega tuvastatud probleemide lahendamiseks.

Kaebaja võeti 12. aprillil 2007 kinni kahtlustatuna kelmuses ja võltsimises ning järgmisel päeval kohaldas kohus tema suhtes kohtueelset kinnipidamist. 11. mail ja 8. juunil 2007 pikendas kohus vahistustähtaega. Oktoobris 2007 toimunud kohtuistungil ei rahuldanud kohus kaebaja taotlust tema vahi alt vabastamiseks ja pikendas kinnipidamise kestust veelgi. Sellele esitatud määruskaebus jäi rahuldamata. Taotlus kaebaja vahi alt vabastamiseks esitati ka teisel, kolmandal ja neljandal kohtuistungil, kuid kohus keeldus taotluste rahuldamisest ja pikendas kinnipidamistähtaegu. Alles viiendal kohtuistungil, 23. juunil 2008 vabastati kaebaja vahi alt. 29. detsembril 2008 mõisteti kaebaja süüdi ja talle määrati kolme aasta ning üheksa kuu pikkune vangistus. Hetkel on menetlus pooleli kassatsioonikohtus.

Kaebaja leidis, et tema vahi all pidamise pikendamise peale esitatud kaebuste läbivaatamise menetlus ei olnud tõhus. Kohus ei olnud nendes otsuses tema kaebuste rahuldamatajätmist piisavalt põhjendanud, samuti oli kohus kasutanud standardset sõnastust. Lisaks leidis kaebaja, et tal puudus tõhus õiguskaitsevahend kompensatsiooni taotlemiseks.

EIK märkis, et igal vahi all viibival isikul on õigus vaidlustada kinnipidamise menetluslike või sisuliste aspektide seaduslikkus ning selline menetlus peab olema võistlev ja tagama poolte võrdse kohtlemise. Viimane kohustus hõlmab poole õigust esitada vastuväited teise poole väidetele. Käesoleval juhul arvestas Türgi kohus küll prokuröri arvamusega kaebaja vahi alt vabastamise küsimuses, kuid ei edastanud prokuröri seisukohta edasi kaebajale, võttes viimaselt võimaluse esitada vastuargumente. EIK leidis, et sellega oli rikutud poolte võrdsuse põhimõtet. Kuigi Türgi oli viidanud uuele, muudetud seadusele, märkis EIK, et ka uus seadus ei ole tõhus: see jätab kohtutele diskretsiooniõiguse kohtuistungi korraldamise osas; samuti ei näe see ette süüdistatavale prokuröri seisukohtade edastamise kohustust. Seega ei taga Türgi seadusandlus poolte võrdset kohtlemist.

Lisaks leidis EIK, et Türgi seadusandlus ei näe ette isiku õigust taotleda hüvitist selle eest, et kohtueelses menetluses ei olnud võimalik kinnipidamist tõhusalt vaidlustada ning rikutud on ka konventsiooni artikli 5 lõiget 5.

Konventsiooni artikli 46 (otsuste siduv jõud ja täitmine) täitmise osas asus kohus seisukohale, et kuna EIK menetluses on Türgi vastu ligi 300 käesoleva kaebusega sarnast kaebust, on tegu süstemaatilise probleemiga, mis tuleb lahendada seadusandluse muutmisega.

EIK mõistis kaebajale mittevaralise kahju eest 2000 eurot ja menetluskulude katteks samuti 2000 eurot.

Otsus prantsuse keeles