Välisminister Urmas Paet: transpordi- ja energiaühendused peavad Balti riigid siduma tugevamini muu Euroopaga

Nr 379-E

Välisminister Urmas Paet rõhutas täna Tallinnas Balti Nõukogu istungil, et Eesti eesistumisperioodi Balti Nõukogus saab lugeda kordaläinuks. „Hoolimata keerulisest olukorrast maailma majanduses ja meie ees seisvatest väljakutsetest liikusime edasi kõigi oluliste valdkondadega,“ ütles ta.

Välisministri sõnul on Eesti üheskoos Läti ja Leeduga suutnud langetada olulisi otsuseid energeetika- ja transpordivaldkonnas. „Transpordivaldkonnas on tähtsaim käsilolev suurprojekt Rail Baltic,“ ütles Paet. „Kõik kolm Balti riiki on väljendanud oma selget poliitilist toetust Rail Balticu tasuvusuuringu tulemustele ning mõistnud vajadust intensiivistada trassi ettevalmistustöid. Meie ühine eesmärk on ka efektiivselt kasutada uue Euroopa Ühendamise Rahastu vahendeid,“ lisas ta.

Samuti märkis Paet, et oluline eesmärk on ka toimiva Balti elektrituru loomine ning samuti on energiavaldkonnas vaja tugevamat koostööd kolme Balti riigi vahel. „Loodame, et Läti ja Leedu ühinevad Põhja-Balti elektribörsiga esimesel võimalusel,“ ütles ta. Käesolev aasta tõi olulise edasimineku ka Visaginase tuumajaama projekti osas. „Strateegilise investori väljavalimine on väga oodatud ning positiivne samm,“ sõnas ta. Paet lisas, et uue aruteluteemana tõi Eesti oma eesistumise ajal Balti koostöösse teadmistepõhise majanduse.

Välisministri sõnul on Eesti, Läti ja Leedu tihe koostöö vajalik ka kaitsevaldkonnas. Paet märkis, et NATO õhuturbemissioon on hea näide allianssi kaitsealase koostöö edukast rakendamisest, kuid kolme riigi jaoks on kõige olulisem saavutada õhuturbe pikaajaline lahendus NATO tasandil. „Ootame liitlasriikidelt toetust ka missiooni jätkamiseks pärast 2018. aastat,“ sõnas ta.

Välisminister rõhutas oma sõnavõtus ka seda, et arvestades tänaseid Euroopa majandusmuresid on vastutustundliku majandus- ning rahanduspoliitika jätkamise kõrval kõigi eelpool nimetatud küsimustega tegelemine võtmetähtsusega kriisist väljumisel, uute probleemide vältimisel ning konkurentsivõime tõstmisel. Samas ei tohi unustada ka seda, et Eestit, Lätit ja Leedut puudutavaid küsimusi tuleb käsitleda regionaalse, üle-euroopalise ja ka üleilmse prisma läbi. „Tihedam koostöö Läänemere ja Põhjala partneritega aga ka laiemalt Euroopa Liidus annab meile kõigile parema lähtealuse ühiste teemade käsitlemisel ning oma huvide eest seismisel,“ lisas ta.

Välisminister Urmas Paet kohtub täna veel ka oma Läti ja Leedu kolleegidega. Välisministrid kõnelevad kohtumisel Balti riikide ja Põhjamaade koostööst. Samuti Euroopa Liidu teemadest, sealhulgas Idapartnerlusest ja ELi laienemisest ning NATOga seonduvast.

Balti Nõukogu on kolme riigi valitsuse ja parlamendi vahelise koostöö osa ja toimub Balti Assamblee sügisistungjärgu raames kord aastas. Balti Nõukogus annab roteeruva eesistujariigi välisminister Balti Assambleele ülevaate Balti riikide koostöö kohta eelneval aastal. Käesoleval aastal on Balti koostöö eesistujariik Eesti, järgmisel aastal Leedu.

Otseülekannet Balti Assamblee ja Balti Nõukogu istungist on võimalik jälgida siit: http://riigikogu.ee/index.php?id=31514

VÄLISMINISTEERIUMI PRESSITALITUS

637 7654

513 8689

pressitalitus@mfa.ee