Inimõiguste kohus leidis, et ajakirja toimetaja õigusi rikkus kohustus maksta au teotamise eest hüvitist, mis oli tema pensionist 25 korda suurem
Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) tegi 22.11.2011 otsuse asjas Koprivica vs. Montenegro (kaebus nr 41158/09), kus tuvastati konventsiooni artikli 10 (sõnavabadus) rikkumine.
Kaebaja oli opositsioonilise ajakirja „Liberal“ peatoimetaja, milles 1994. aastal avaldati artikkel „Kuusteist“, mille oli kirjutanud ajakirja peakorrespondent Haagis. Artikli kohaselt pidi mitmeid ajakirjanikke, sealhulgas kuutteist Montenegro ajakirjanikku, ootama eest kohtuprotsess Endise Jugoslaavia Rahvusvahelises Kriminaaltribunalis (ICTY) seoses üleskutsega sõjategevuseks. Artikkel sisaldas 16 ajakirjaniku nimesid.
Oktoobris 1994 esitas üks artiklis nimetatud ajakirjanikest riigi kohtusse hagi hüvitusnõudega tema au teotamise eest. Mais 2002 teatas ICTY, et neil puudub hageja kohta igasugune informatsioon. Tsiviilprotsessi käigus väitis Koprivica, et ta oli artikli avaldamisel toetunud oma allika poolt antud informatsioonile. Mais 2004 tegi esimese astme kohus otsuse, milles kohustas Koprivicat tasuma hagejale 5000 eurot kompensatsiooni, leides, et artikkel sisaldas ebaõiget informatsiooni ja peatoimetaja ei olnud seda ümber lükanud. Novembris 2009 täpsustas kohus, et hüvitis tuleb tasuda regulaarsete pangaülekannetena poole Koprivica pensioni suuruses. Koprivica esitas kaebuse EIKi, leides, et rikutud on konventsiooni artikliga 10 tagatud sõnavabadust.
EIK asus seisukohale, et vastupidiselt Montenegro Valitsuse seisukohale ei pidanud kaebaja kõigepealt oma kaebusega pöörduma Montenegro Konstitutsioonikohtusse. Kuigi võimalus kassatsiooni esitamiseks oli alates 2007. aastast olemas, olid kaebused vastava kohtu poolt pidevalt menetlusse võtmata jäetud või rahuldamata jäetud. Kaebaja poolt EIKi kaebuse esitamise ajal juulis 2009 ei olnud konstitutsioonikohus veel ühtegi kaebust rahuldanud ning ühtegi otsust ei olnud avaldatud. Seega oli kaebaja riigi kohtutes kõik võimalikud õiguskaitsevahendid ammendanud.
EIK arvates oli viimane riigisisene kohtuotsus vaieldamatult sekkunud kaebaja sõnavabadusse. Kuigi sekkumine oli põhinenud seadusel ja sellel oli teiste isikute õiguste kaitse seisukohalt seaduslik eesmärk, kahtles EIK, kas sekkumine oli olnud demokraatlikus ühiskonnas vajalik. Esmalt märkis EIK, et kuna avaldatud artikkel sisaldas faktiväiteid, oli riigi kohtul õigus nõuda nende väidete tõendamist. Tegu oli olnud tõsise süüdistusega väga tundlikul teemal ja seega oleks peatoimetaja pidanud üles näitama erilist hoolt väidete tõesuse kontrolli osas. Samas aga keeldus riigi kohus Koprivica tunnistajate ülekuulamisest, sealhulgas artikli kirjutaja ülekuulamisest. EIK otsustas nendes küsimuses mitte kindlale seisukohale asuda, küll aga pidas ta väljamõistetud hüvitise suurust liialt kõrgeks ning kaebaja pensioni ja muid asjaolusid arvesse võttes ebaproportsionaalseks, tuvastades konventsiooni artikli 10 rikkumise. Hüvitise suuruse määramise lükkas EIK edasi.
Otsus inglise keeles
Välispoliitika
- Välispoliitika eesmärgid
- Julgeolekupoliitika
- Suhted teiste riikidega
- Äridiplomaatia
- Euroopa Liit
- Inimõigused
- Regionaalne koostöö
- Suhted rahvusvaheliste organisatsioonidega
- Välismajandussuhted
- Arengukoostöö ja humanitaarabi
- Strateegiliste kaupade kontroll
- Välislepingud
- Euroopa Inimõiguste Kohus
- Euroopa Liidu Kohus
© Välisministeerium
- Välispoliitika eesmärgid
- Julgeolekupoliitika
- Suhted teiste riikidega
- Äridiplomaatia
- Euroopa Liit
- Inimõigused
- Regionaalne koostöö
- Suhted rahvusvaheliste organisatsioonidega
- Välismajandussuhted
- Arengukoostöö ja humanitaarabi
- Strateegiliste kaupade kontroll
- Välislepingud
- Euroopa Inimõiguste Kohus
- Euroopa Liidu Kohus
