Välisministeeriumi vastulause 11. novembril 2011 Eesti Päevalehes ilmunud Erik Ranna artiklile „Eesti diplomaatia häbiplekid“

Hoolimata kõlavast pealkirjast ei ole artikli autor viitsinud tutvuda mitmete tõsiasjadega. Näiteks sellega, mida tähendab olla Schengeni viisaruumi liige ning kuidas toimub viisapoliitika Schengeni viisaruumis. Oleks autor vaevunud välisministeeriumiga suhtlema enne jutu kirjutamist, oleks see saanud kindlasti asjatundlikum.

Alustuseks - Eesti kodanikud saavad viisavabalt siseneda ligikaudu 120 maailma riiki, seega pea 2/3 kõigist riikidest.

11. novembri loos on väidetud, et Eesti diplomaatia saamatuse tõttu ei ole sõlmitud Brasiiliaga viisavabadust. See on asjatundmatu väide, mis paraku räägib autori pealiskaudsusest.

Pärast Eesti liitumist Euroopa Liiduga ja seejärel Schengeni viisaruumiga, on viisapoliitika, sealhulgas kahepoolsete viisavabaduslepingute sõlmimine Euroopa Liidu, mitte liikmesriikide pädevuses. Ja Brasiilia nõuab viisavabaduseks kahepoolset lepingut. Kuid Eesti seda sõlmida ei saa, vaid seda saab teha Euroopa Liit. Kõigi liikmesriikide nimel peab neid läbirääkimisi Euroopa Komisjon. Nii Komisjon, ELi eesistuja kui liikmesriigid on pidanud Brasiiliaga sel teemal läbirääkimisi mitu aastat ning nüüdseks on leping sõlmitud. Uus leping katab nii neid ELi riike, kellel viisavabadus Brasiiliaga juba on enne Schengeni viisaruumi loomist sõlmitud kahepoolsete lepingute kohaselt, kui ka neid, kellel viisavabadust ei ole.

Brasiilia põhiseadusest tulenevalt ei ole Brasiilial võimalik viisanõudest Eesti suhtes ka ühepoolselt loobuda, vaid selleks on vajalik kahepoolne leping ELiga. EL ja Brasiilia on nüüdseks viisavabadusleppe alla kirjutanud ning Brasiilia parlament peab selle ratifitseerima. Seejärel tekib ka Eesti kodanikele viisavaba pääs Brasiiliasse.

Viimati kõneles välisminister Urmas Paet viisavabaduslepingu ratifitseerimise küsimusest Brasiilia uue välisministri Antonio Patriota ja suursaadikuga Eestis Vergniaud Elyse Filhoga. Viimatinimetatud avaldasid lootust, et viisavabastuse leping Brasiilia parlamendis peagi ratifitseeritakse.

Erinevalt Brasiiliast on mitmete teiste riikide puhul siiski võimalus, et nad loobuvad viisanõudest Euroopa Liidu riikide, sealhulgas Eesti kodanike suhtes ühepoolse otsusega. Mitmed riigid, näiteks Türgi, Ukraina, Gruusia, Moldova ja teised on nii ka teinud. Seda võimalust silmas pidades jätkab välisministeerium aktiivseid kõnelusi mitme riigiga, et nad loobuksid ühepoolselt Eesti kodanike suhtes viisanõudest. See puudutab näiteks Taid, aga ka mitmeid Pärsia lahe piirkonna riike.

Samas on see ühepoolne otsus vaid Tai võimude teha, sest Eesti Tai kodanikele vastukäiguna viisavabadust pakkuda ei saa. Tai esindajad on suhtunud Eesti soovi positiivselt, kuid nimetanud ühe viisavabaduse kehtestamise elemendina sellest riigist saabuvate turistide arvu.