Inimõiguste kohus tegi Eesti suhtes otsuse, milles leidis, et kohtumenetlus ei olnud ebamõistlikult pikk, kuid et kaebuse esitamise ajal puudusid tõhusad õiguskaitsevahendid
08.11.2011 tegi Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) otsuse kohtuasjas Raudsepp vs. Eesti (kaebus nr 54191/07), milles asus seisukohale, et Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (konventsioon) artikli 6 lõiget 1 (õigus õiglasele kohtumenetlusele) ei ole rikutud, kuid tuvastas artikli 13 (õigus tõhusale õiguskaitsevahendile) rikkumise.
Kaebaja kaebas, et rikutud on konventsiooni artikli 6 lõiget 1, kuna halduskohtumenetlus tema kohtuasjas oli ebamõistlikult pikk, kestes kokku ligi 6 aastat. Valitsus vaidles kaebusele vastu. EIK nõustus valitsusega, et kaebaja kaebust puudutav riigisisene kohtumenetlus oli tavapärasest keerulisem ning puudutas olulisi poliitilisi ja õiguslikke küsimusi (riigisisene kaebus oli seotud omandireformiga ja täpsemalt õigustatud subjektidega, kes olid väidetavalt lahkunud 1941. aastal Eestist Saksa riigiga sõlmitud lepingute alusel), mistõttu lahendini jõudmine võttis tavapärasest rohkem aega. EIK nõustus ka sellega, et teatud osas aitas kaebaja ise menetluse viibimisele kaasa. EIK leidis, et artikli 6 lõiget 1 ei ole rikutud, kuna menetlus ei olnud ebamõistlikult pikk.
Siiski ei nõustunud EIK, et kaebajal oleks olnud riigisiseselt olemas tõhusad õiguskaitsevahendid enda õiguste tagamiseks, kui menetlus oleks olnud ebamõistlikult pikk. EIK viitas otsuses küll alates 01.09.2011 jõustunud seadusemuudatustele, kuid märkis, et kaebajale ei oleks need meetmed kättesaadavad olnud. Mis puudutab kahju nõudmise võimalust, siis viitas EIK Riigikohtu üldkogu 22.03.2011 otsusele, millega tunnistati riigivastutuse seaduses ebamõistlikult pika menetlusega tekitatud kahju hüvitamise regulatsiooni puudumine põhiseadusega vastuolus olevaks, kuid asus seisukohale, et kuna Eesti kohtutel võttis viidatud Riigikohtu üldkogu otsuseni jõudmine aega ligi 5 aastat, siis ei oleks see olnud tõhus riigisisene õiguskaitsevahend, mida kaebaja oleks pidanud ammendama. Seega leidis EIK, et artiklit 13 on rikutud, kuna kaebaja kaebuse esitamise ajal ei olnud Eestis tõhusaid õiguskaitsevahendeid menetluse pikkuse vastu.
EIK mõistis kaebajale mittevaralise hüvitisena 800 eurot ja kohtukulude katteks 1000 eurot. Kohtuotsus jõustub kolme kuu möödudes, st 08.02.2012, kui pooled ei taotle asja üleandmist suurkojale arutamiseks. Kui otsus jõustub 08.02.2012, siis tuleb see täita hiljemalt 08.05.2012.
Otsus eesti keeles
Välispoliitika
- Välispoliitika eesmärgid
- Julgeolekupoliitika
- Suhted teiste riikidega
- Äridiplomaatia
- Euroopa Liit
- Inimõigused
- Regionaalne koostöö
- Suhted rahvusvaheliste organisatsioonidega
- Välismajandussuhted
- Arengukoostöö ja humanitaarabi
- Strateegiliste kaupade kontroll
- Välislepingud
- Euroopa Inimõiguste Kohus
- Euroopa Liidu Kohus
© Välisministeerium
- Välispoliitika eesmärgid
- Julgeolekupoliitika
- Suhted teiste riikidega
- Äridiplomaatia
- Euroopa Liit
- Inimõigused
- Regionaalne koostöö
- Suhted rahvusvaheliste organisatsioonidega
- Välismajandussuhted
- Arengukoostöö ja humanitaarabi
- Strateegiliste kaupade kontroll
- Välislepingud
- Euroopa Inimõiguste Kohus
- Euroopa Liidu Kohus
