Eesti välismeedias 27. oktoober - 2. november 2011

RAHVUSVAHELINE AJAKIRJANDUS
USA AJAKIRJANDUS
SUURBRITANNIA AJAKIRJANDUS
SAKSAMAA AJAKIRJANDUS
PRANTSUSMAA AJAKIRJANDUS
SOOME AJAKIRJANDUS
ROOTSI AJAKIRJANDUS
VENEMAA AJAKIRJANDUS
ASERBAIDŽAANI AJAKIRJANDUS
GRUUSIA AJAKIRJANDUS
UKRAINA AJAKIRJANDUS
TIIBETI AJAKIRJANDUS

RAHVUSVAHELINE AJAKIRJANDUS

BLOOMBERG
Estonia Rank in World Bank Survey Hit by Error, Äripäev Says

Ott Ummelas
01.11.2011

Üheks põhjuseks Eesti langemisel Maailmapanga iga-aastases Doing Business uuringu pingereas (uurib äritegevuse lihtsust antud riigis) oli valearvestus kalkulatsioonides. Nimelt ei arvestatud uuringus Eesti üleminekut kroonilt eurole, mille tulemusel konverteeriti ehitusloa saamise hind 17,500 krooni 17,500 eurole, arvestamata vahetuskurssi. Apsaka tulemusel langes Eesti ehitusloa saamise lihtsuse indeksis 24dalt kohalt 89dale kohale ning üleüldises Doing Business indeksis 18dalt kohalt 24dale kohale.
http://www.bloomberg.com/news/2011-11-01/estonia-rank-in-world-bank-surv...

Estonian GDP to Expand 7% in 2011, 3% in 2012, Moody’s says

Aaron Eglitis,Milda Seputyte
02.11.2011

Majanduskasv Eestis ja Leedus, Euroopa Liidu kõige kiiremini kasvavates majandustes, aeglustub järgmisel aastal, ütleb Moody’s Investors Service.
Eesti SPK võib sellel aastal tõusta 7% ja järgmine aasta 3%. Leedu SPK võib tõusta 6% 2011. aastal ning 3,5% järgmine aasta.
http://www.bloomberg.com/news/2011-11-02/estonian-gdp-to-expand-7-in-201...

THE WALL STREET JOURNAL
How Innovation Lifts Estonia Into Europe’s Big Leagues

Ben Rooney
01.11.2011

Tehnoloogiline innovatsioon ja majanduskriis võivad muuta „vanade“ Lääne-Euroopa riikide ennastimetlevat suhtumist Euroopa väikeriikide suunas, ütles Eesti president Toomas Hendrik Ilves. „Ma arvan, et vanad arusaamad Euroopa väikeriikide kohta peavad muutuma. Mõnedel Euroopa „vanadel“ riikidel on meist vale arusaam. Nad arvavad, et me oleme tehnoloogiliselt ja innovaatiliselt neist maas, kuid olukord on hoopis vastupidi, oleme innovatsiooni koha pealt Euroopas esirinnas“.
Hr. Ilves näeb tehnoloogiat kui võimalust võidelda Eesti ühe suurima probleemi, suuruse, vastu. „Me oleme liiga väiksed“ ütleb Hr. Ilves. „ Tehnoloogia ja innovatsioon on lahendus meie suuruse probleemile. Me saame suurendada oma funktsionaalsust andes masinatele teha kõike seda, mida saavad teha inimesed. Tänu sellele muutub meie suurus vähetähtsaks ning inimesed saavad tegeleda muude asjadega“.
Artiklis tuuakse välja ka mitmed Eestis kasutusel olevad infotehnoloogilised innovatsioonid, näiteks e-valimised, e-haiguslugu ning digiallkiri.
http://blogs.wsj.com/tech-europe/2011/11/01/how-innovation-lifts-estonia...

USA AJAKIRJANDUS

THE NEW YORK TIMES
In Euro Zone or Not, Countries of Central Europe Are Buffeted

Judy Dempsey
30.10.11

Kõik Kesk-Euroopa ELi liikmesmaad on eurotsooni kriisist mõjutatud, on nad siis euro kasutusele võtnud või ei. „Me kannatasime ülemaailmase rahanduskriisi ajal tohutult“ rääkis New York Timesile konjunktuuriinstituudi juht Marje Josing. Josing tuletas meelde, kuidas kriisi ajal 2009. aastal viis riik läbi hiiglasliku kärpreprogrammi, vähendades riigieelarvet kümme protsenti ja firmad kärpisid palku 20 protsenti. „Me teadsime, mida me pidime tegema, et ellu jääda, meelitada investeeringuid ja saada konkurentsivõimelisemaks,“ lausus Josing.“ Ja me tegime seda. Meie firmad muutusid tootlikumaks ja konkurentsivõimelisemaks. Me saime eelarvedefitsiidi kontrolli alla ja liitusime euroga“ rääkis Josing. Eesti eksport eurotsooni moodustab NYT teatel veerandi meie majanduse mahust ning üheks olulisemaks kaubanduspartneriks on samuti eurot kasutav naaberriik Soome. Soome firmad on Eesti ettevõtetele oluliseks allhanke tellijaks. Vaid 1,3 miljoni elanikuga Eesti on NYT teatel välistele šokkidele väga tundlik: kuna ettevõtete tellimuste nimekiri väheneb, liigub kasvu langus kiirelt tööturule, kus töötuse tase oli teises kvartalis 13,3 protsenti. Hullem võib veel ees olla. EBRD langetas NYT teatel sel kuul on majanduskasvu ennustust Balti riikidele. EBRD ennustas järgmiseks aastaks Balti riikidele vaid 1,7 protsenti majanduskasvu, erinevalt veel juulis ennustatud 3,4 protsendilisest kasvust.

THE SACRAMENTO BEE
Raytheon Pilots Travel Management System in Estonia

01.11.2011

Sacramentos tegutsev ja erinevaid turvalahendusi väljatöötav firma Raytheon Company on asunud tegema koostööd Eesti Siseministeeriumiga, et rakendada uut reisijahaldamisteenust, mille tagajärjel muutub efektiivsemaks lennureisijate info töötlemine. Raytheon Portera süsteem muudab Eesti üheks esimeseks riigiks Euroopas, kus hakkab tööle automatiseeritud riskihindamise süsteem, tänu millele hakatakse töötlema lennureisijaid puudutavat infot. „Hetkel on meie erilise tähelepanu all organiseeritud kuritegevusega võitlemine. Antud pilootprojekt kasutab modernset tehnoloogiat, et tugevdada Eesti välispiiri. Selle tulemusel muutub turvalisemaks ka Euroopa Liidu ühispiir“ ütles Eesti siseminister Ken-Marti Vaher.
http://www.sacbee.com/2011/11/01/4022266/raytheon-pilots-travel-manageme...

SUURBRITANNIA AJAKIRJANDUS

THE INDEPENDENT
Vanished Kingdoms: The history of half-forgotten Europe by Norman Davies

Ben Wilson
28.10.2011

Norman Davies räägib kuidas ta lapsepõlves arvas alati, et ta ema on inglane, kuid hilisemas lapsepõlves sai teada, et ta ema sündis hoopis ühes Tallinna nimelises Balti sadamalinnas.
Davies jutustab kuidas Eesti oli kunagi osa Tsaari-Venemaast ja hiljem Nõukogude Liidust ning kuidas ta ema põgenes Nõukogude okupatsiooni eest Inglismaale.
Oma Uues raamatus Vanished Kingdoms räägib Davies Euroopa „kadunud“ kuningriikidest, vürstiriikides ning rahvusriikides alates keskajast kuni tänapäevani. Riikides, mis olid kunagi mingi perioodi kaardil, kuid erinevatel põhjustel kadusid sealt. Eesti tuuakse raamatus välja, kui riiki, mis kadus 1918. aastal Euroopa kaardilt.
Davies jutustab pikalt Eesti ajaloost enne ja pärast Nõukogude okupatsiooni, iseloomustades Eestit, kui kaljukindlat riiki, kellel oli tahtejõudu ning kannatust, et tulla enesega toime pärast Nõukogude Liidu kokkuvarisemist.
http://www.independent.co.uk/arts-entertainment/books/reviews/vanished-k...

SAKSAMAA AJAKIRJANDUS

FRANKFURTER ALLGEMEINE ZEITUNG
Tallinn nutzt das Jahr als Europas Kulturhauptstadt

Robert von Lucius
01.11.2011

Tallinn on koos Soomes asuva Turu linnaga sel aastal Euroopa Kultuurpealinnad. Tallinn tutvustab ennast kui mereäärset linna, millest jookseb läbi keskaegne hõng. Kultuurikalender on täidetud erinevate üritustega, näiteks fotograafia kuu, kaasaegse kunsti üritused, Juudi süvakultuuri festival ning isegi suur kulturismi- ja finessihuviliste kogunemine. Ajalooliselt on Tallinn olnud alati sadamalinn, üks osa Hansaliidust, kuid Nõukogude okupatsiooni varjus muutus Tallinna suhe merega. Tuntud merelinnast sai hoopis okastraadiga kaetud koletute betoonist ehitistega kinnine sovjetlik linn. Tänapäevaks on Tallinn aga kardinaalselt muutunud. Seal on imeilus vanalinn - ainus keskaegne vanalinn Euroopas, mis on püsinud keskajast saati muutumatuna - ning Oleviste kirik, mis oli kunagi oma 159 meetriga kõrgeim ehitis maailmas. Kultuuripealinna aasta muudab Tallinna taas ka merele avatuks nagu ütleb ka kultuuripealinna moto „Mereäärsed lood“.

DIE WELT
Russland empört über Einstellung von NS-Prozess

31.10.2011

Venemaa välisministeerium kritiseerib Eesti Riigiprokuratuuri otsust lõpetas kriminaalmenetlus Mihail Gorškovi üle. Kohtus uuriti Eesti kodaniku Mihail Gorškovi seotust Teise maailmasõja ajal Valgevenes Slutski getos toimunud 3000 juudi mõrvamisega. Riigiprokuratuur lõpetas menetluse kuriteo toimepannud isiku tuvastamatuse tõttu, kuna kogutud tõendite põhjal ei saa välistada võimalust, et Valgevenes Saksa julgeolekupolitsei ja SD koosseisus oli töötanud rohkem kui üks Gorschkowi või sarnase nimega isik.
http://www.welt.de/politik/ausland/article13689259/Russland-empoert-uebe...

Samal teemal:
Letztes Holocaust-Verfahren eingestellt, Die Tageszeitung, Reinhard Wolff, 01.11.2011, http://taz.de/Justiz-in-Estland/!80955/

PRANTSUSMAA AJAKIRJANDUS

AFP
La Légion d'honneur pour le compositeur estonien Arvo Pärt

03.11.2011

Prantsuse kultuuriminister Frédéric Mitterrand andis Arvo Pärdile üle Prantsusmaa kõrgeima riikliku autasu, Auleegioni ordeni rüütlikraadi. Arvo Pärdi tunnustamine leidis aset samaaegselt Pariisis toimuva Eesti kultuurifestivaliga "Estonie tonique". Pärdi muusikat on kasutatud mitmetes tuntud filmides. Tsiteerides Baudelaire´i sõnas Mitterrand, et Pärdi loomingut kuulates on tunne, et mälestusi on rohkem kui siis kui ka oleks elatud tuhat aastat. Ta lisas, et Pärt on kahtlemata praeguse aja üks armastatumaid heliloojaid.

OUEST FRANCE
Une opération de guerre des mines dans la Manche début novembre

28.10.2011

NATO miinitõrje laevad saabusid Cherbourg´i sadamasse, mille hulgas oli ka tuukri- ja toetuslaev Tasuja Eestist. Kolmele sadamasse saabunud laevale tulevad lisaks veel belgia ja prantsuse laevad, kes NATO grupiga liituvad.
http://www.ouest-france.fr/region/normandie_detail_-Une-operation-de-gue...

NICE MATIN
L’« e-Estonie

29.10.2011

Monacos toimus kohtumine Eesti IKT Demokeskuse ja sealsete administratsiooni-, informatsiooni - ja kommunikatsioonisektori esindajate vahel. Kutsutud eestlaste delegatsiooni juhtis Indrek Vimberg, kes on e-administratsiooni arendamisega tegelenud juba 1990. aastate algusest ning just selles valdkonnas omi ideid jagamas käidigi. Tutvustati ID-kaarti ning kõiki selle võimalusi. Kohtumisel arutati turvalisuse küsimuste üle ning Indrek Vimberg kinnitas süsteemi läbipaistvust ning tõsiasja, et seda kontrollitakse erinevate organite poolt, mille hulgas on ka vabatahtlikud. Alates aastast 2002, mil ID-kaarti tutvustati esmakordselt Eestis, omab kaarti praeguseks ligi 1,16 miljonit inimest, mis 1,34 miljoni elanikuga riigis on suur hulk. Eestis omab 71 protsenti majapidamistest arvutit ning 68 protsenti on ühendatud internetti.

LE MONDE
Les Estoniens, choeurs de la Baltique

Pierre Gervasoni
01.11.2011

Eesti ei oodanud nõukogude võimu langemiseni 1991. aastal, et sarnaselt põhjamaadega oma kultuuri ja muusikat tutvustada, vaid astus sammu teistesse kunstidesse väljaspool riigipiire ja rahvuslikku identiteeti. Kuni novembri lõpuni saab Pariisis Eesti kultuurifestivali raames tutvuda Tallinna ja selle provintside erineva loominguga. Ilma Eesti diplomaatiat solvamata võiks sinna nimede hulka lisada ka Helsingi ja Stockholmi, kus mitmed Eestist emigreerunud kunstnikud 20. sajandil aktiivselt tegutsesid. Eesti ja Soome geograafiline ja keeleline lähedus võimaldas eestlastel ka enne raudse eesriide langemist soome televisiooni kaudu tsensuurist mööda vaadata. Eesti ja Soome solidaarsus avaldub ka vokaalsel maastikul, kus tuntud soome helilooja Jean Sibeliuse lõi liidu Baltikumi kahel kaldal. Sest Eesti, enamgi kui Soome, on kooride tõeline paradiis. Aastal 1859 kogunes Tartusse 30 000 lauljat 250 000 inimese ette laulma. Just neis tingimustes sai alguse Eesti Filharmoonia Kammerkoor, mida täna tuntakse üle maailma. Ameerika dirigent Paul Hillier, kes Pariisis 2. novembril (2011) Eesti kultuurifestivali raames Eesti Filharmoonia Kammerkoori juhatab, räägib artiklis oma kohtumisest selle originaalse repertuaariga. Esinemise programm on pühendatud Arvo Pärdi muusikale. Pärt, kes on kõige tuntum kaasaegse muusika esindaja Eestist.

SOOME AJAKIRJANDUS

HELSINGIN SANOMAT
Rusetistaan presidentti tunnetaan

Marko Ylitalo
30.10.2011

President Toomas Hendrik Ilvese kaubamärk on kikilips, traditsioon pärineb tema isalt. Töötades suursaadikuna Washingtonis tunti Ilvest kui kikilipsusaadikut, tavaline lips ei oleks sellist tähelepanu tekitanud.
President Ilves külastas nädalavahetusel Helsingi raamatumessi, kus Eesti oli teemamaa. Lisaks ilmus sügisel Ilvese raamat „Omal häälel“. Teoses avaldatud tekstid toovad Ilvese esile kui arutelude tõstataja, isegi provotseerija. Rääkides paneb ta piinlikkust tundma isegi oma avalike suhete nõuniku Toomas Sildami.
President toob välja, et suur osa tema huumorist põhineb keelel ning inimesed ei mõista tihtipeale tema nalju. Tema meelest viljeletakse Eestis irooniat palju rohkem, kui üheski teises kultuuris, millega ta tutvunud on. Ilves on sündinud Rootsis, üles kasvanud Ameerika Ühendriikides, töötanud Saksamaal ja Kanadas. Küsimusele, kas on olemas riike, kus Ilvesele ei meeldi, vastab ta viitega lähedal asuvale suurriigile, lisades siis, et see oli nali, kuid kahjuks ka tõsi. Ilvesele ei meeldi kohad, mis ei ole demokraatlikud, kus ei ole sõna- või arvamusvabadust ning riigid, kus inimesed kardavad valitsust. Sellistes riikides viibides hakkab tal nii intellektuaalselt kui ka füüsiliselt paha. Selliseks kohaks oli näiteks Gaddafi aegne Liibüa.
Töö tõttu elab Ilves Tallinnas, kuid ta on taastanud esivanemate kodu Lõuna- Eestis.

Ei kaikkea tarvitse ymmärtää

Oona Kivimäki
30.10.2011

Töövarjuna Helsingin Sanomates viibiv üheksanda klassi õpilane Oona jälgib president Toomas Hendrik Ilvese kaaskonda, kes teda intervjuu ajal ümbritseb. Oona jõuab järeldusele, et ta ei mõista miks on kõik need inimesed kohtumisel vajalikud ning lepib lõpuks, et ta ei peagi kõigest aru saama.

Oma koira puree Viroa umpimustassa satiirissa

Pertto Avola
28.10.2011

Kuulsus Mihkel Raud näeb enda ümber vaid ahneid idioote.
Kirjanike suguvõsa järeltulija on saanud tuntuks Singer Vingeri kitarristi, Idols- kohtuniku, raadio- ja tv-saatejuhi ning kirjanikuna.
Kirjastus Like on avaldanud Raua „Sinine on sinu taevas“ romaani sarjas „Kuritegu tasub ära“, kuid tegemist ei ole kriminaal- või põnevusromaaniga. See on pigem sapine ja süsimust satiir iseseisvumise järgsest ja Euroopa Liiduga liitunud Eestist.
Romaanina on raamat segane. Loosse sekkuvad surnuist tõusnud sakslasest terrorist Ulrike Meinhof, temasse armuv Eesti teletäht, ennast täis kaitsepolitsei komissar, naisi vägistavad ja mõrvavad vennad maalt ja veel suur hulk tegelasi.
Satiirina on raamat üsna kuri. Raud näeb tänapäeva Eestis põhiliselt rumalaid ning oma huve taga ajavaid poliitikuid ja ametnikke ning sadistlikke idioote. Enda taskuid täidetakse nii kiiresti kui võimalik ning vaesed jäävad saatuse hooleks.
Kui romaan tekitaks rohkem küsimusi kui vastuseid, siis töötaks see palju paremini. Loo mitmed teemad looklevad siia ja sinna ning ei moodustu loogilist tervikut.
Järgi jääb must satiir ja kollektsioon groteskseid üksikasju.

Kirjamessut on suuremmat kuin ikinä

Suvi Ahola
27.10.2011

Täna algav ja üheteistkümnendat korda korraldatav Helsingi raamatumess on suurem kui kunagi varem.
Nelja päeva jooksul esinevad peaaegu kõik Soome kirjanduse tähed ja välismaalt saabub ligi 90 kirjanikku, muuhulgas iirlased John Boyne ja Lorna Byrne, ameeriklane Don Rosa ja rootslased Peter Englung ning Jens Lapidus. Kokku on esinejaid ligi tuhat.
Raamatumessi teemamaa on Eesti ning esinejaid on sealt ligi 50. Messi avab Eesti Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves. Lisaks esindavad Eestit muuhulgas kirjanikud Viivi Luik, Ene Mihkelson, Mari Saat, Olavi Ruitlane, Mihkel Raud ja Indrek Hargla.
Eestit on kuulda ka muusikamessil, kus esineb mitmeid Eesti artiste.

ETELÄ- SUOMEN SANOMAT
Paholainen käy töissä Lasnamäessä

Ilkka Kuosmanen
29.10.2011

Mari Saat’i raamat räägib eestivenelasest Nataljast. Natalja on üksikema ning ta kaotab töö. Olukorra sunnil hakkab ta prostituudiks.
Natalja on Mari Saat’ile liha ja veri. Küsides kirjanikult, kuidas tuli tal idee kirjutada raamat eestivenelasest üksikemast, kes rahastab lapse breketid müües iseennast, alusab Saat jutustust 1990-ndate algusest.
Eesti iseseisvumise järel käis Saat tihti tütrega McDonaldsis, kus teenindajaid vaadates tuli talle mõttesse romaani peategelane Natalja. Eestil ja Nataljal läks sel ajal siiski veel üsna hästi ning tegelane vajus unustusse.
Kui pärast Venemaa majanduskriisi aastal 1998 koondati Lasnamäe Elcoteqis suur hulk inimesi, siis taipas kirjanik, et Natalja on hädas. Samal ajal oli päris elus Mari Saati tütrel tarvis breketeid. Protsess läks kalliks ning kirjanik tajus, et Nataljale oleks olukord täiesti võimatu olnud. Hakkas kujunema teos „Lasnamäe lunastaja“, mis kaks aastat tagasi autasustati Eesti aasta parima romaanina. Septembris ilmus raamat soome keeles kirjastuses WSOY.
Kuigi majanduslik lootusetus ja inimlik häda on Saat’i raamatus käega katsutavad, on siiski tunda oma saatuse vaikset aktsepteerimist. Kui juba kord ollakse kapitalismis, siis kõik peabki olema kaup, ka inimkeha.
Saat jõuab teoses ka selleni, et mees, kes kupeldab oma naist, ei või tegutseda ilma oma tundeid endast väljapoole lükkamata.
Saati tugev moraaliuurimus on innustanud kriitikuid võrdlema „Lasnamäe lunastajat“ Dostojevksi „Kuritöö ja karistusega“. Saat leiab, et paremini sobiks võrdlusesse hoopis Pushkini „Jevgeni Onegin“, sest loos tuleb lõpuks esile hoopis küsimus, kas inimest võib armastada platooniliselt, ainult inimesena.
Saat ei ole ainult kirjanik, vaid on ka majandusteaduste abiprofessor Tallinna Tehnikaülikoolis. See on vältimatu, sest pelgalt kirjanikuna ei tulda Eestis toime.
Saat toob välja, et noored eestlased ja venelased suhtlevad omavahel halvas inglise keeles ning kellelegi ei tundu korda minevat viimistletud eesti keel. Oleme varsti situatsioonis, kus kõik oskavad mitmeid keeli halvasti, kuid korralikult õigupoolest mitte midagi, hoiatab Saat.

Runo jyrää proosan Virossa

Ivo Laks
27.10.2011

Eesti kirjandus elab ning on heas vormis hoolimata sellest, et lugejaid on ainult miljon ja kirjanikel on positsioon konkurentsiks kehv.
Kirjanik Mihkel Mutt toob välja, et Korealased võivad müüa autosid igal pool maailmas, aga Eesti kirjanike turg on peamiselt vaid Eesti.
Kui tahame, et keel ja rahvas säiliks ning kirjandus jääks au sisse, siis on vaja seda sellisel väikesel maal toetada. Õnneks on seda Eestis mõistetud, jätkab Mutt.
Eesti väärtkirjanduse toetamise eest kannavad hoolt kultuuriministeerium ja kultuurkapital.
Tõsi on siiski, et kriis annab tunda Eesti kirjanduses sama moodi nagu muudel aladel. Kärbitud eelarve tõttu tõsteti raamatute käibemaksu viielt protsendilt üheksale. Raamatud kallinevad ja müük väheneb.
Ka arvamusküsitlused näitavad, et lugemisele kulutatakse aina vähem aega. Lisaks raamatute kallinemisele mõjutab trendi kõikvõimalike teiste meelelahutuste populaarsuse kasv.
Kodumaist ilukirjandust ilmub sellegipoolest üle 200 teose aastas, mis on Eestimaa suurust arvestades suur number. Eriti suur on luulekogude arv – 80-100 uut luulekogu aastas. Nii on see olnud juba vähemalt viimased 10 aastat. Romaane avaldatakse aastas kõigest viiekümne kanti, aga hea romaan sünnibki aeglaselt.
Eestis on paar kodumaist tippkirjanikku, kelle teoseid ostetakse tõesti palju, näiteks Jaan Kross ja Andrus Kivirähk.
Soome on Eesti kirjanikele lähim ja tähtsaim sihtriik väljaspool Eestit.

Idols-tuomarin trilleri nälvii nyky-Viroa

Sanna Nikula
27.10.2011

Eesti avaliku elu tegelane Mihkel Raud laseb ühiskonnakriitilises põnevusromaanis õhku Tallinna Stockmanni. Üle 400 inimese saab surma. Teo taga on Euroopa terroristid, kes tegid rünnaku Eestis, sest see oli lihtne.
„Sinine on sinu taevas“ on Raua teine teos, kuid esimene ilukirjanduslik raamat. Peategelane meenutab väga kirjanikku ennast ning kohtudes sakslannaga kohvikus segab ta ennast terroristide ringkonda.
Raud ei tahtnud teha kõigest põnevusromaani, vaid sellele lisaks ka kirjeldada Eesti ühiskonda sellisena nagu see tema meelest hetkel on. Raamat sisaldab ohtralt musta huumorit.
Juurdlust alustav Kapo kahtlustab rünnakus esimestena kohe venelasi, mõeldes, et pronksöö taustajõud on oma haaret tugevdanud.
Pealoo kõrval on raamatus ka mitmeid kõrvalharusid. Üks neist on noorte tüdrukute vägistamisepisood. See on ainuke juhtum raamatus, mis põhineb tõsielul. Raamatus põhjendab vägistaja külmalt oma viha. Osad kriitikud olid vapustunud sellest, et nad suutsid mõista vägistajat. Raud tahtis anda oma tegelastele võimalus selgitada oma tegusid. Tõelise vägistamislooga ei ole sellel midagi pistmist.
Tallinnas toimub Raua meelest nüüd palju häid kultuurisündmusi ja on kohti kuhu minna. Samas poliitiline õhkkond ei kõlba kuhugi. Majandusliberalism on ainuke religioon, alternatiivseid arvamusi ei lubata. Vasakpoolseid mõtteid ei saa välja öelda, sest see tähendab, et tahad venelasi tagasi, kuigi keegi tegelikult ei taha Nõukogude Liitu tagasi.

Elämäkerrallinen kirja puree virolaisiin

Sanna Nikula
27.10.2011

Eesti on Helsingi raamatumessi teemamaa.
Ajakirjaniku küsimustele vastasid Eesti Kirjanike Liidu endine esimees, kirjanik Jan Kaus, Eesti kirjanduse ekspert Harri Rinne ja tõlkja Hannu Oittinen.
Eesti kirjanduses on hetkel aktuaalsed eluloolised ning rohkem või vähem mina-keskne kirjandus, lisaks on põnevusromaanid tõusuteel ja püsib ka luule.
Kirjanduselu on elav, raamatute üle käib arutelu ning luulekogumikud on edukad.
Nõukogude ajal oli õnn, kui said kusagilt maailmakirjanduse klassiku teose, kes esindas valet ideoloogiat. Eestikeelse kirjanduse lugemine oli väike kultuurilise vastupanu viis. Sõnavabadus on toonud palju muutuseid. Ilmusid varem keelatud klassikud. Samas on väidetud, et tänapäeva Eesti lugeja on pragmaatiline, lugedes vaid selleks, et saada teadmisi ning kasu.
Soome kirjandust avaldatakse eesti keeles vähe, kuid selgelt rohkem kui Läti ja Leedu kirjandust. Loomulikult huvitab eriti Eestit puudutav kirjandus.

KALEVA
Virolaisen muisti pettää ja valitsee

Antti Eerola
01.11.2011

Teise maailmasõja lõppedes oli kindel, et Eesti saab osaks Nõukogude Liidust. Kõiki eestlasi mõte suure ja võimsaga liitumisest ei vaimustanud. Metsavennad tõmbusid pikaks ajaks varju ning viskasid toikaid Nõukogude võimu kodaratesse.
Kirjanik Ene Mihkelsoni isa oli metsavend.
Paar aastakümmet tagasi Eesti taasiseseisvus. Paljud eestlased olid siiski juba jõudnud ühel või teisel viisil tegutseda kas vallutajate teenistuses või vähemalt kaasajooksikuna. Mihkelsoni „Katkuhaud“ räägib sellest, kuidas osadel neist hakkas iseseisvumise järel mälu petma või muutus valikuliseks. Ei olnud tore meenutada oma tegemisi Nõukogude- Eestis ning loomulikult ei soovitud mälestusi jagada teistega. Olukord meenutas 1918. aasta järgseid aegu Soomes, kui üritati vältida Hennala vangilaagri teemat.
Aastal 1944 sündinud Ene Mihkelson on enne „Katkuhauda“ käsitlenud oma raamatutes muuhulgas seda, kuidas Eesti tänavad ja väljakud said taasiseseisvumise järel tagasi vanad nimed. Mihkelson on jälginud Eesti vabaduse arengut ning hakkas uue aastatuhande alguses taipama, kui raske on mõista Eesti minevikku. See on palju rohkemat kui juhusliku spiooni otsimine ja jahtimine.
Mõne aasta tagused rahutused pronkssõduri ümber kinnitasid Mihkelsoni arusaama, et lood on keerulised. Kuju tekitatud tülid kinnitasid Mihkelsoni arvamust, et eestlased ei ole piisavalt arenenud iseseisvuseks ning me ei kontrolli veel olukorda.
„Katkuhaud“ on peaaegu kirjaniku enda elulugu. Raamatu peategelane on tüdruk, kelle isa kuulus metsavendade hulka ning tädi parema meelega unustaks oma Nõukogude- Eesti aegsed teod.
Ene Mihkelson rõhutab lõpuks, et bandiidi laps ei võinud rääkida tõtt oma elust ega ka millestki muust ning raamatu lugu on mõnes mõttes kümnete tuhandete eestlaste autobiograafia.

AAMULEHTI
Viron turva on taattu, enää emme jää yksin

Simopekka Virkkula
30.10.2011

Ajakirjanik läks tegema intervjuud president Ilvesega saadetult paljude tuttavate eestlaste poolsete hoiatustega, et Ilves on üleolev ja arrogantne mees. Eestlased kiitsid seejuures Ilvese intelligentsust ja haritust. Ta on käinud Ameerika tippülikoolis ning on läbi lugenud pooled maailma raamatutest.
Presidendi pressiesindaja on enne intervjuud avaldanud soovi, et teemaks ei võetaks taaskord Eesti ja Venemaa suhteid. Intervjuu käigus siiski selgub, et sellest ei saa üle ega ümber ning Ilves õigupoolest ei üritagi seda.
Ta on eelmisel päeval pidanud lühikese kõne Helsingi raamatumessi avamisel, tuues välja, et Eesti rahvuseepos „Kalevipoeg“ trükiti 150 aastat tagasi Kuopios. Sel viisil sai vältida Eesti karmi tsensuuri. Ilves sõnas, et juba 19. sajandil oli selge, et Venemaa suhtumine Soome ja Eesti vastu on erinev ja sama jätkub ka praegu.
Miks Venemaa hoiakut pidi meenutama lühikeses raamatumessi kõnes?
Ilves rõhutab intervjuu käigus, et eestlastel on teadmisi Venemaast ning Soome ei peaks alati üritama Eestit õpetada, kuidas suhelda Venemaaga.
Ajakirjanik toob lauale Postimehe artikli, milles soome-rootsi kultuuriajakirjanik Stefan Brunow leiab, et Ilves on Soome vaatenurgast veidi liiga suur – nii intellektuaalselt kui ka selles mõttes, et ta esindab miskit veelgi suuremat – Ameerikat. President vastas selle peale, et ta ei loe kommentaare, kuid et mõte temast kui Ameerika esindajast on primitiivne.
Tallinnas asuv NATO küberkaitsekeskus on Ilvese lemmiklaps. Keskus sai alguse 2007. aasta pronkssõduri rahutustest, kui idast rünnati Eesti andmevõrke. Ilves süveneb teemasse niivõrd andunult, et abiline hakkab muretsema jahtuva cappuccino pärast.
Afganistanist rääkides jõutakse selleni, et 1940-ndate kogemuste põhjal teab Eesti, mida tähendab jääda üksi. Appi ei tuldud ning selleks, et ajalugu ei korduks tuleb võrgustuda. Nüüd võib Eesti NATO liikmena olla turvalisuses kindlam kui Soome.
President Ilvesega oli mõnus vestelda ning hoiatused osutusid vähemasti liialdusteks.

Karamazovit heittävät hurjan keikan

Soila Lehtonen
31.10.2011

Etenduses 12 Karamazovit on Eesti noored näitlejad ise produtseerinud peaaegu kõik heliteosed. Instrumente on valikus kitarrist harmoonikani ja lauljatena on nad mitmekesiselt andekad. Kõik see annab edasi neli ja pool tundi kestva tugeva energialaengu.
Kristian Smeds on pannud kokku Dostojevski romaanist inspireerituna inimese kannatuste, õnne, julmuse ja armastuse uuringu.

Huhuu! Täällä virolainen kirjallisuus. Kuuleeko Suomi?

Simopekka Virkkula
27.10.2011

SPAd, Saaremaa villased labakindad, Saku vahutav õlu – need on soomlaste lemmikud. Kas nüüd on kord Eesti kirjanduse käes?
Nõukogude aja lõpupoole õpiti Soomes tundma Jaan Krossi, Jaan Kaplinskit, Lennart Merd ja hulganisti muid Eesti kirjanikke. Seejärel Eesti iseseisvus ja juhtus midagi kummalist- kirjanduse vool Soome suunas peatus.
Eestis tõusis esile uus kirjanike sugupõlv, kelle teoseid Soomes ei avaldatud. Või kui ka avaldati, siis huvi kustus juhul kui esimene raamat ei müünud piisavalt.
Nüüd üritatakse uuesti. Eesti on täna alanud Helsingi raamatumessi teemamaa. Messil esitletakse paarikümmet värsket tõlget: romaane, luulet, meelelahutust, lasteraamatuid jne.
Äkiline tõlgete rohkus on ajalooline sündmus, kuid kas see ka viib kuhugi?
Ei saa väita, et Eesti teema ei huvitaks Soome lugejaid. Tõestuseks piisab ühest nimest: Sofi Oksanen.
Teadmata põhjusel ei ole Oksaneni-fenomen lisanud Soomes huvi Eesti kirjanduse vastu. Üheks põhjuseks on Eesti kirjanduse keerulises, lausa eliitsus. Nõukogude ajal ei olnud Eestis meelelahutuslikku kirjandust ning selle tekkimine on võtnud aega. On näha siiski märke muutustest. Selle aasta tõlgete hulka mahub juba paar meelelahutusraamatut – Mihkel Raua ja Indrek Hargla teosed.
Eriti Harglalt oodatakse palju. Varem muuhulgas ulmet ja õudusromaane avaldanud Hargla kirjutab nüüd gootihõngulisi põnevusromaane keskaegsest Tallinnast.
Tallinna vanalinna müstikat on ära kasutanud ka Asko Künnap, kes esitleb messil lauamängu „Surmatants“.
Kuigi meelelahutus on tõusujoonel, on põhiline osa messil esindatud kirjandusest siiski tuttavlikult eestilik: tõsine, vaimne, mõistuslik, tihtipeale luuleline. Ka iroonilist huumorit on tunda, kuid kindlad bestsellerid puuduvad endiselt.

Voi ei, terroristit iskevät Tallinnan Stockmannille

Simopekka Virkkula
27.10.2011

Eesti kirjanduslik kultuur on naermaajavalt vanaaegne. Eestis on kõrge endiselt kõrge ja madal ongi madal.
Mihkel Raua kirjutatud satiiriline triller „Sinine on sinu taevas“ oli eelmisel aastal täielik bestseller. Seda ei märka lugedes Eesti kirjandusajalehti, neist on mõttetu otsida Raua romaani põhjalikku arvustust. Kriitikud leiavad, et teos on liiga kaubanduslik, ebausutav ning siirduvad tagasi esseede, luule ja tõsiste romaanide juurde.
Raua raamat tõlgiti soome keelde ning nüüd pääsevad soomlased esimest korda uurima nähtust nimega Eesti meelelahutuskirjandus.
Miks on „Sinine on sinu taevas“ nii populaarne Eestis? Üheks põhjenduseks võiks olla see, et Raud täidab põnevusromaanide tühimikku. Teiseks põhjuseks võib olla Raua kirjanduslik perekonna taust.
Raua raamat on kiire tempoga, ühiskonnakriitiline triller, mille peategelaseks on Rauda ennast meenutav TV-kuulsus.
Soome lugejale jäävad küll mitmed vihjed mõistmatuks, kuid õnneks varsti plahvatab taas.

Kun tankit tulivat, tartuin veitseen

Simopekka Virkkula
27.10.2011

Soomes ilmus hiljuti Viivi Luige teos „Varjuteater“.
Intervjuul küsib ajakirjanik Luigelt kõigepealt, kas on tõsi, et ta 1991. aasta augustis Tallinna tänavatel nuga pihus ringi käis. Kirjanik vastab, et ta on tõesti olnud valmis lööma nuga elavasse inimesesse, Nõukogude sõdurisse, kui oleks vaja olnud.
Romaan on samal ajal nii mälestuste-, reisi- kui ka esseeraamat. Raamat on ennekõike hea ning nutmapanevalt kaunilt kirjutatud. Luik tunnistab, et tema hinges on lapsest saati olnud üks püsiv kujutlus, suur värelev taevatäht.
Esimeses romaanis „Seitsmes rahu kevad“ kirjeldas Luik Stalini aja lapsepõlve nii ausalt, et kõigi Nõukogude kirjanduse reeglite järgi oleks raamat pidanud hävitatama.
Uus romaan räägib külma terrori kevadest aastal 1949. Väike tüdruk näeb pilti Roomast, Colosseumist. Pilt on paksus raamatus, mis lebab küüditatud pere põrandal, mis on veel täis küüditajate saapajälgi.
Viivi Luik leiab, et ka tema enda elu on olnud üks pikk joon, mis on viinud Nõukogude-Eestist Rooma, igavesesse linna, Euroopasse. Aastad Roomas kinnistasid tema usku imedesse, lausa sel määral, et ta siirdus katoliku usku.
Luik toob välja selle, mis oli Nõukogude Liidus kõige halvem. Süsteem hävitas inimväärikuse, käsitluse pühast ja usu imedesse. Selle asemel levis kõike kattev hall argipäev.

KAUPPALEHTI
Smedsin Karamazovit tulevat iholle

Kalle Kirstilä
28.10.2011

12 Karamazovit, Kristian Smeds’i ja Von Krahli teatri koostöös valminud etenduses on punkki ja tee-ise hoiakut ning noortest näitlejatest õhkub energialaeng. Käsitlemise alla tulevad kättemaks, kaastunne, armastus, himu, inimrühm, indiviid, ilu, kadedus, jumalus ja saatan. Näitlejate poolt loodud heliteosed ulatuvad slaavi lauludest balkani rütmide ja pungini.

YLE
Estonia takes centre stage at Helsinki Book Fair

29.10.2011

Üheteistkümnes Helsingi raamatumess kulmineerub sellel nädalavahetusel Helsingi messikeskuses. Selleaastase raamatumess keskendub Eesti kirjanikele ning kirjandusele, tutvustades Soome publikule mitmeid Eestis enimmüüdud autoreid. Ürituse avas neljapäeval Eesti president Toomas Hendrik Ilves.
http://www.yle.fi/uutiset/news/2011/10/estonia_takes_centre_stage_at_hel...

ROOTSI AJAKIRJANDUS

SVENSKA DAGBLADET
Regeringen öppnar för e-röstning

Anders Haraldsson, Lova Olsson
27.10.2011

Seoses sellega, et Rootsi valitsus otsustas hakata valimissüsteemi üle vaatama, mainitakse Eestit kui esimest riiki maailmas, kus sai parlamendivalimistel interneti teel hääletada. Samas toonitatakse, et ükski seni eri riikides kasutatud interneti valimiskord pole täiesti kindel. Tuuakse välja, et Eesti valimiste käigus ei esinenud mingeid probleem ega häkkerrünnakuid. Siiski tõi üks arvutispetsialist Eestis valimiste lõppfaasis välja kaks võimalust, kuidas saaks süsteemi sisse tungida.

VENEMAA AJAKIRJANDUS

ВЗГЛЯД
Дания: Приоритетом ЕС в 2012 году будет рост экономики

28.10.2011

Peaminister Andrus Ansip kohtus Tallinnas Taani kolleegi Helle Thorning-Schmidtiga ning avaldas tugevat toetust Taani 2012. aastast algava EL eesistumise eesmärkidele. Kõneldes Taani eesistumise prioriteetidest, tõi Thoring-Schmidt välja, et prioriteet on EL-i jätkusuutlik majanduskasv.
http://www.vz.ru/news/2011/10/28/534295.html

МИД: ЕС отвечает за соблюдение прав русскоязычного населения в Прибалтике

01.11.2011

Venemaa välisministeeriumi inimõiguste, demokraatia ja õiguse ülemvõimu volinik Konstantin Dolgov ütles, et teatud määral vastutab Euroopa Liit Balti riikides elava venekeelse elanikkonna õiguste järgimise eest.
Dolgov toonitas, et Moskva jätkab Balti riikides elava venekeelse elanikkonna õiguste järgimise küsimuse tõstatamist rahvusvahelise üldsuse ees.
http://www.vz.ru/news/2011/11/1/535174.html

РИА НОВОСТИ
Эстония выделит 100 тыс евро пострадавшим от землетрясения в Турции

Николай Адашкевич
27.10.2011

Eesti Välisministeerium toetab 100 000 euroga Türgit maavärinas kannatanute abistamiseks ning loodusõnnetuse tagajärgede likvideerimiseks.
http://www.ria.ru/world/20111027/472488289.html

РОСБАЛТ
Дипломаты РФ и ФРГ обсудили проблему "безгражданства" в странах Балтии

27.10.2011

Vene ja Saksa inimõiguste spetsialistid kohtusid Berliinis, kus arutati selle valdkonna tendentse rahvusvahelisel tasandil. Mõlemad pooled leidsid, et tähtis on rahvusvaheline pingutus, et lõpetada venekeelse vähemuse diskrimineerimine Eestis ja Lätis ning lahendada nendes riikides kodakondsusetute probleem.
http://www.rosbalt.ru/main/2011/10/27/906058.html

РОССИЯ
Активисты "Яблока" пикетировали посольство Эстонии в Москве

02.11.2011

Venemaa partei Jabloko aktivistid avaldasid Moskvas Eesti saatkonna juures meelt, nõudes Eestisse eelseisvateks Venemaa riigiduuma valimisteks rohkem valimisjaoskondi. Praeguse seisuga saab Eestis Venemaa riigiduuma valimistel hääletada üksnes kolmes kohas.
http://www.vesti-moscow.ru/rnews.html?id=139740&cid=16

ИТАР-ТАСС
Уцелевшие нацисты со всего мира могут получить безопасное гражданство Эстонии, считает Маргелов

Татьяна Солопова
30.10.2011

Venemaa parlamendi ülemkoja väliskomitee juht Mihhail Margelov ründas Mihhail Gorškov uurimise lõpetamise pärast Eestit, nimetades Eestit riigiks, kus natsistid võivad saada kodakondsuse, edastas agentuur Itar-Tass. "Natsismi õigustamine on Eestis muutunud sedavõrd tavapäraseks, et Gorškovi kuritegude uurimise järjekordne lõpetamine ei ole isegi üllatav," ütles Margelov. Tema sõnul võivad kogu maailma allesjäänud natslikud kurjategijad "tulla välja oma urgudest" ning saada Euroopa Liitu kuuluvas Eestis "ohutu kodakondsuse".
http://www.itar-tass.com/c12/259676.html

ИСЛАМ В СТРАНАХ СНГ
Председатель Совета муфтиев России Равиль Гайнутдин совершил исторический визит в Эстонию

28.10.2011

Vene moslemite juht mufti Ravil Gainutdin saabus esimesele visiidile Eestisse. Siin võttis teda vastu Eesti Islami Koguduse mufti Ildar Muhhamedshin. Külaskäigu jooksul kohtus Gainutdin ka Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskop Andres Põderiga, kellega arutati kiriku ajaloolist kui ka praegust tähtsusest ja olukorrast kahes riigis.
http://www.islamsng.com/sng/news/3173

РОССИЙСКАЯ ГАЗЕТА
Перейти границу с Эстонией можно будет пешком

Анна Шевнина
01.11.2011

Läbirääkimised Eesti ja Venemaa vahel loomaks Leningradi Oblastisse moodne autode piiriületuspunkt on katkenud. Ivangorodi piiripunkt, mis juba praegu ei suuda aina tõusvat autode voolu ära teenindada on sunnitud jätkama ülekoormatut tööd. Selle asemel, et suurendada autode läbilaskevõimet on hakatud arutama hoopis jalakäijate piiriületuspunkti loomist. Viimase loomist plaanitakse Parusinka piirkonda. Samal ajal jäävad Narva ja Ivangorodi tohutud veokite järjekorrad. Plaanitav uus piiriületuspunkti plussiks oleks see, et see asub eemal Narva ajaloolisest keskusest. Praeguseks on projekt juba läbinud Euroopa Komisjoni eelselektsiooni.
http://www.rg.ru/2011/11/01/reg-szfo/graniza.html

Пермь представит Таллину свои культурные достижения

Мария Орлова
02.11.2011

Permi kaasaegne kunst sai osaks Tallinn Kultuuripealinn 2011 programmist. Tallinnas toimub festival „Kuldne mask“, mille raames saab näha ka Permi teatri ja nüüdistantsu eriprogrammi.
http://www.rg.ru/2011/11/02/reg-pfo/perm-tallin-anons.html

Samal teemal:
В «Культурной столице Европы – 2011» будет показана специальная программа «Пермь. Актуальный город», Chitaitext, 01.11.2011, http://www.chitaitext.ru/novosti/index.php?nomer=13819
Эстонцы оценят «Театр у моста» и «Балет Евгения Панфилова», Properm, 02.11.2011, http://properm.ru/news/afisha/32153/

РЖД-ПАРТНЕР
РЖД и Эстонская железная дорога заключили ряд допсоглашений в связи с началом работы ж/д станции Койдула

28.10.2011

Vene raudtee (RZD) juht Vladimir Jakunin ja Eesti Raudtee juht Kaido Simmermann allkirjastasid seoses Koidula raudtee piirijaama avanemisega lisalepingud, mis täiendavad 9. veebruaril 2010. sõlmitud lepingut vedurite ja vedurimeeskondade kasutamise kohta rongide teenindamisel.
http://www.rzd-partner.ru/news/2011/10/28/370804.html

САНКТ-ПЕТЕРБУРГ.РУ
«Волшебные сказки старого Таллинна» зовут россиян на Новый год

27.11.2011

Peterburis ja selle lähiümbruses on alates oktoobri keskpaigast kuni detsembrini Eestit kui põnevat ja mitmekülgset reisisihti tutvustav reklaamikampaania. Kampaaniat korraldab EAS. EASi Turismiarenduskeskuse direktori Tarmo Mutso sõnul on Peterburis toimuva kampaania põhieesmärk erinevate linnapuhkuse võimaluste tutvustamine ning huvi tekitamine Eestisse reisimise vastu. „Valmisolek Eestisse reisimiseks on Venemaa elanike seas suur, seda näitab ka selle aasta esimese üheksa kuuga Venemaa turistide poolt purustatud Eesti külastuse rekord," ütles Tarmo Mutso. Ta lisas täpsustuseks, et esimese üheksa kuuga on käesoleval aastal Venemaa turistide ööbimiste arv Eestis mullusega võrreldes kasvanud ligi 50%.
http://saint-petersburg.ru/m/306242/wolshebnye_skazki_starogo_tallinna__...

Эстония объявила конкурс эссе "Изголодавшиеся по культуре"

31.10.2011

Eestis kuulutati välja esseekonkurss „Kultuurijanu“. Kampaanias osalemiseks tuleb lühidalt kirjeldada oma unistuste nädalavahetust Eestis. Konkursi peaauhinnaks on VIP reis Kultuuripealinn Tallinnasse.
http://saint-petersburg.ru/m/306318/estoniya_obyawila_konkurs_esse_izgol...

СЕГОДНЯ.РУ
Русская душа эстонца Амандуса Адамсона

Илья Макаров
30.10.2011

Pärast Vene-Türgi sõda 1853-1856 lahkusid paljud Krimmi tatarlased Türki ja nendest tühjaks jäänud koha täitsid Krimmis uued asukad, põhiliselt eestlased. Algselt tekitasid blondid „tulnukad“ kohalikes küll võõrastust, kuid ajapikku sulandusid kõik ühtseks kogukonnaks. Kõik nad olid küll eestlased, kuid ühtlasi ka venelased. Üks sellistest vene eestlastest oli Amadus Adamson - ennesõjaaegne kujur, akadeemik ja üks eesti rahvuslikule kunstile alusepanijaid. Praegune Eesti üritab küll igati Eesti ja Vene vahelist igavest vaenu üles õhutada, näiteks ülistades eestlastest SS’lasi ja põlates eestlastest punaväelasi. Adamson on hea näide, kuidas saab korraga olla nii eestlane kui ka Vene impeeriumi patrioot. Seda väljendas ta läbi kunsti.
1902. aastal valmis Adamsoni tuntuim töö – Tallinnas mere ääres olev Russalka monument. Huvitav on see, et teose modelliks oli 17-aastane Juliana Roots, tuntud Eesti poliitiku ja russofoobi Tiit Made vanaema.
http://www.segodnia.ru/index.php?pgid=2&partid=56&newsid=14947

ГАЗЕТА.RU
В парламенте Эстонии создана группа в поддержку футбола

28.10.2011

Riigikogus loodud Eesti jalgpalli toetusrühma kuulub 33 liiget. Rühma esimeheks valiti Deniss Boroditš ja aseesimeheks Lauri Laasi. Toetusrühma eesmärgiks on toetada Eesti jalgpalli arengut ning kaasata jalgpalli juurde suuremat hulka inimesi.
http://www.gazeta.ru/news/sport/2011/10/28/n_2072778.shtml

ИНТЕРФАКС
Российско-эстонский договор в сфере пенсионного обеспечения рассмотрит президиум правительства РФ

03.11.2011

Venemaa valitsus arutab neljapäeval Eestiga sõlmitud pensionikindlustuse koostöölepingu ratifitseerimist, seni jätkub kahe riigi vahelise pensionilepingu ajutine kohaldamine. Eelnõu Eesti-Vene pensionikindlustuse koostöölepingu ratifitseerimisest on Venemaa valitsuse presiidiumi 3. novembri istungi päevakorras.

Русскому необходимо придать статус официального языка ЕС, считают российские соотечественники в Эстонии

02.11.2011

Eestis elavate Venemaa kaasmaalaste koordinatsiooninõukogu hinnangul tuleb vene keelele Euroopa Liidus ametliku staatuse omistamiseks ära kasutada Euroopa kodanikualgatuse mehhanismi. 2012. aasta 1. aprillist jõustuv Euroopa kodanikualgatus võimaldab Euroopa Liidu kodanikel pöörduda Euroopa Komisjoni ettepanekuga valmistada ette otsus, mida seejärel hakkab arutama Euroopa Parlament. Euroopa Komisjoni kodulehekülje andmetel saab Euroopa kodanikualgatuse raames üks miljon kodanikku, kes on pärit vähemalt ühest neljandikust liikmesriikidest, taotleda vahetult Euroopa Komisjonilt tema pädevusvaldkonda kuuluvate õigusaktide ettepanekute esitamist.

Сотрудников детского дома в Эстонии уволили за незнание эстонского языка

02.11.2011

Narvas vallandati 5 lastekodu töötajat, sest nad ei osanud eesti keelt. Oktoobri alguses tekitas Eestis palju vastukaja juhtum, kui sotsiaaltöötaja võttis ühelt Tudulinna emalt ära kaks väikelast ja suunas nad Narva lastekodusse, samal ajal kui päris ema viibis haiglas ravil. Lapsed olid lastekodus 4 kuud, pärast mida hakkas üks laps vene keeles rääkima, mis emale ei meeldinud. Narva Lastekodu juht Mare Välja lükkab ümber süüdistused, justkui oleks vallandamisel Tudulinna sündmusega mingit seost.

Эстонские правозащитники намерены обратиться в ООН и Совет Европы из-за прекращения дела нацистского преступника Горшкова

02.11.2011

Eesti inimõiguste aktivistid ja antifašistid protesteerisid Riigiprokuratuur otsuse üle, millega lõpetati Eesti kodaniku Mihail Gorškovi uurimine seoses Teise maailmasõja ajal Valgevenes Slutski getos toimunud 3000 juudi mõrvamisega. Inimõiguslased ja antifašistid hakkasid koguma allkirju pöördumaks ÜRO ja Euroopa Nõukogu poole.

В Эстонии открывается театральный фестиваль "Золотая маска в Эстонии"

01.11.2011

2.-13. novembrini toimub Tallinnas ja Jõhvis teatrifestival "Kuldne Mask Eestis 2011", kus saab näha kõrgetasemelist Vene teatrit. Parimaid Vene lavastusi esindav festival toimub Eestis juba seitsmendat korda.

Миссии ПВО НАТО должна постоянно присутствовать в Балтии, считают Рига и Таллин

31.10.2011

Välisminister Urmas Paet kohtus Tallinnas Läti uue välisministri Edgars Rinkēvičsega. Üheskoos öeldi, et mõlemad pooled soovivad NATO õhuturbemissiooni pikendamist. „Õhuturbemissioon on hea näide NATO kaitsealase koostöö edukast rakendamisest. Ootame liitlasriikidelt toetust ka missiooni jätkamiseks pärast 2018. aastat,“ sõnas Paet.

В Эстонии предлагают досрочно освобождать насильников, согласившихся пройти курс лечения

31.10.2011

Justiitsministeerium saatis kooskõlastusringile eelnõu, mille eesmärgiks on laiendada seksuaalkurjategijatele ravi, sealhulgas keemilise kastreerimise kohaldamise võimalusi karistussüsteemi osana. Ministeerium teatas, et eelnõu peamine eesmärk on aidata ära hoida just laste vastu toime pandud seksuaalkuritegusid.

МИД РФ назвал глумлением над памятью жертв фашизма решение прокуратуры Эстонии закрыть дело пособника нацистов Горшкова

29.10.2011

Venemaa välisministeerium kritiseerib Eesti Riigiprokuratuuri otsust lõpetas kriminaalmenetlus Mihail Gorškovi üle. Kohtus uuriti Eesti kodaniku Mihail Gorškovi seotust Teise maailmasõja ajal Valgevenes Slutski getos toimunud 3000 juudi mõrvamisega. Riigiprokuratuur lõpetas menetluse kuriteo toimepannud isiku tuvastamatuse tõttu, kuna kogutud tõendite põhjal ei saa välistada võimalust, et Valgevenes Saksa julgeolekupolitsei ja SD koosseisus oli töötanud rohkem kui üks Gorschkowi või sarnase nimega isik.

Полиция безопасности Эстонии запретила чиновникам делиться служебной информацией в соцсетях

29.10.2011

Kaitsepolitsei ametnikud õpetavad Eesti riigiasutuste töötajatele, kuidas sotsiaalmeedias käituda. Riigikantseleis on koostatud ametnikele meelespea, mida sotsiaalmeedias võib ja ei või teha. Soovituslikult kehtivas valitsuskommunikatsiooni käsiraamatus sisalduv «Ametniku meelespea sotsiaalmeedias osalemiseks» kinnitab muu hulgas, et ametnik peab ka eraisikuna sotsiaalvõrgustikes silmas pidama riigivõimu mainet.

В ЕС считают приоритетной задачей экономический рост - премьер Дании

28.10.2011

Taani peaminister Helle Thorning-Schmidt ütles Tallinnas Eesti peaminister Ansipiga kohtudes, et Euroopa Liidu 2012. aasta prioriteet on majanduskasvu saavutamine.

В Эстонии бомж украл виолончель стоимостью в миллион крон

27.10.2011

Septembris varastas asotsiaal Eesti ühe kalleima muusikainstrumendi. Vanas rahas üle miljoni maksvast tšellost pole siiani jälgegi.

Samal teemal:
Эстонский бомж украл уникальную виолончель, NTV, 27.10.2011, http://www.ntv.ru/novosti/243217/

ASERBAIDŽAANI AJAKIRJANDUS

1NEWS.AZ
Минналогов АР ознакомилось с системой электронного правительства Эстонии

27.10.2011

Aserbaidžaani Maksude Ministeeriumi delegatsioon käis Eestis, et tutvuda kohalike e-riigi lahendustega. Lisaks tutvuti ka e-notari süsteemi, X-tee ja ID-kaardi süsteemidega. Ka Aserbaidžaan töötab välja e-riiki ning Eesti on selles osas tähtsaks partneriks.
http://1news.az/economy/tech/20111027042515762.html

GRUUSIA AJAKIRJANDUS

ГРУЗИЯ ONLINE
В парламенте Грузии состоялась встреча с эстонской делегацией

02.11.2011

Eesti Riigikogu riigikaitsekomisjoni liikmed külastasid Gruusiat. Kohtuti kohaliku parlamendi riigikaitsekomisjoni, kaitseministeeriumi ja relvajõudude esindajatega. Kohtumiste peateemadeks olid Gruusia suhted NATO ja Euroopa Liiduga.
http://www.apsny.ge/2011/pol/1320279946.php

UKRAINA AJAKIRJANDUS

BAGNET
Посол Эстонии: я доволен Киевом

Сергей Костеж
27.10.2011

Pärast Nõukogude Liidu lagunemist olid igal endisel Liiduvabariigil omad mured ja sarnased probleemid. Mõni riik sai nende lahendamisega praemini, mõni halvemini hakkama. Kolme Balti riiki võib pidada selles vallas justkui edulooks. Nende eesrinnas on Eesti, kes on tänapäevaks Euroopa Liidu liige ning kus edukalt toimiv e-valitsus. Sel aastal on Eesti pealinn Tallinn ka kogu Euroopa kultuuripealinn. Selle raames avati ka Kiievis näitus “Tallinn. Euroopa kultuuripealinn”.
Edasi on artiklis intervjuu kolm kuud Kiievis resideerunud Eesti Suursaadiku Lauri Lepikuga. Jutuks tulevad nii Tallinna areng kui ka Eesti-Ukraina suhted.
http://www.bagnet.org/news/politics/163112

TIIBETI AJAKIRJANDUS

THE TIBET POST INTERNATIONAL
Largest Estonian Daily Published „Voice of Tibet“ Newspaper

01.11.2011

25. oktoobril avalikustati Eesti suurimas päevalehes Postimees Tiibetit käsitlev lisaleht Tiibeti Hääl, mis sisaldab Tiibeti ja Eesti poliitikute sõnavõtte, uudiseid ning kultuurilisi tekste. Postimees avalikustas eelnevalt oma kaante vahel Hiina Rahvavabariigi propagandalehe, mis põhjustas avalikku pahameelt.Propagandaleht avalikustati vahetult pärast Tiibeti usujuhi dalai-lama kolmandat visiit Eestisse. Aktivist, kirjanik ja Tiibeti Hääle toimetaja Roy Strider ütles, et lisalehe ilmumise eesmärk ei ole Hiinat provotseerida, vaid tutvustada eestlastele Tiibeti kultuuri, ajalugu, rahvast ning hetkeolukorda.
http://www.thetibetpost.com/en/features/press-and-statements/2137-larges...