Eesti välismeedias 20.-26. oktoober 2011

RAHVUSVAHELINE AJAKIRJANDUS
USA AJAKIRJANDUS
SUURBRITANNIA AJAKIRJANDUS
SAKSAMAA AJAKIRJANDUS
PRANTSUSMAA AJAKIRJANDUS
SOOME AJAKIRJANDUS
VENEMAA AJAKIRJANDUS
UKRAINA AJAKIRJANDUS
VALGEVENE AJAKIRJANDUS
KANADA AJAKIRJANDUS
TAANI AJAKIRJANDUS
HOLLANDI AJAKIRJANDUS
ROOTSI AJAKIRJANDUS

RAHVUSVAHELINE AJAKIRJANDUS

Reuters
EU divided over oil sands, no vote until December

25.10.2011

Suurbritannia, Eesti ja teised Ida-Euroopa riigid liitusid Kanada vastuseisuga EL-i ettepanekule märgistada õliliivad kõrgemalt saastavana kui muud õlid. Eesti seisukohalt oleks uus pingerida tööstusele vaid ametkondlik koorem.
http://af.reuters.com/article/commoditiesNews/idAFN1E79O1D020111025

Presseurop
Don’t pulls the blinds down on Kiev

Roman Kalychak
25.10.2011

Hoolimata Julia Tõmošenko arreteerimisest, peaks Euroopa Liit jätkama Kiieviga dialoogi. Juhtumis ei saa täielikult süüdistada president Viktor Janukovitšit, oma rolli mängib ka Nõukogude Liidu ajast pärit reformi vajav õigussüsteem. Euroopa Liit peab jääma Ukrainaga tihedasse dialoogi muutuste ellu viimiseks. Olulisel kohal on Eesti-taolised Nõukogude Liidu taustaga riigid, kes mõistavad Ukraina olukorda ja saavad oma kogemuste põhjal aidata. Tallinn on ammu toetanud Ukraina püüdlusi Euroopa Liidu liikmeks saamisel. Eestis avati hiljuti taoliste riikide aitamiseks Idapartnerluse keskuse.
http://www.presseurop.eu/en/content/article/1097051-don-t-pulls-blinds-d...

AFP
Soviet Estonians stashed love notes to Cuba in potato boxes

Uudisteagentuur AFP refereerib Maalehe 21. oktoobri Alo Lõhmuse artiklit - NSVLst saadeti 1961. aastal kartulit isegi teisele poole maakera - Kuubasse. Võrumaa Ruusmäe sovhoosi mehed sokutasid kartulikastidesse ka kuumi kirju kuubalannadele. 1961. aasta kevadel tuli Võrumaa Ruusmäe sovhoosi nagu välk selgest taevast korraldus: majandi kartuliülejääk tuleb kokku pakkida ja valmistada ette Kuubasse saatmiseks. Asjaga oli nii kiire, et kartuleid pandi pakkima ka kontorirahvas ning teisedki vähegi vabamad ametimehed. Teiste hulgas võttis pakkimisest osa sovhoosi toonane elektrik Hans Uba. Pakkimine oli lisaks kiirustamisele kummaline juba sellegi poolest, et kartulid tuli ükshaaval lapiga puhtaks pühkida ning siis spetsiaalselt selleks valmistatud kastidesse asetada “Aga see on ju ebapõllumehelik. Mullasena säilib kartul palju paremini. Kuid midagi polnud teha, naised otsisid kaltsud välja ja hakkasid kartuleid pühkima,” vangutab Uba tänagi pead.
http://www.google.com/hostednews/afp/article/ALeqM5hwhwCe1S2OGCC-M61Hhd0...

STRATFOR
Dispatch: Divergent Views of the EU and Russia in the Baltic States

Eugene Chausovsky
26.10.2011

Analüüs Eesti, Läti ja Leedu erinevatest lähenemissuundadest Venemaa ja Euroopa Liidu osas. Baltikumist ainsana on Eesti eurotsooni liige. Suhtluses Venemaaga on Eesti olnud vähem koostööaldis kui Läti, kuid jõulisem kui Leedu. Seda väljendab ka seik, et toetus Keskerakonnale, mis on peamine erakond esindamaks vene valijaskonda, on hakanud langema. Eraldi tuuakse välja ka Läti ja Leedu riiklikud eripärad ning rõhutatakse, et erinevused kolme Balti riigi vahel on märkimisväärsed ning olulised tuleviku jaoks meeles pidada.
http://www.stratfor.com/analysis/20111026-dispatch-divergent-views-eu-an...

USA AJAKIRJANDUS

Philadelphia Inquirer
In Latvia and Estonia, friction of old and new creates music

David Patrick Stearns
23.10.2011

Loo autor veetis kümme päeva Lätis ja Eestis, mis tema hinnangul on nagu avokaadod – maalähedased ja krõbedad väljastpoolt ning eksootilised ja rikkalikud seest, olles ameeriklase silme läbi suhteliselt väherahvastatud. Riia ja Tallinn on mõlemad rannikulinnad, kuid autori arvates on parim fookus Balti ekskursiooniks just kultuuriline. Riia hommikune tipptund geelitatud juuste ning stiilselt riietatud päevitunud kehadega meenutab Los Angeles´t. Eestlased on aga napisõnalised ning senini vähe harjunud väljast tulijatega ning nende kummaliste küsimustega. Eesti vanim linn Tartu meenutab mõnda Kanada äärelinna, kuid ainult seni, kuni jõuad neoklassikalise arhitektuuri ning kariibiliku värsitooniga hurmavale linna keskväljakule. Väljakul on ka tasuta wifi, seega olles seal ka üksi, võid vabalt kellegagi internetis ühendust pidada. Turistidesse suhtutakse kummaliselt. Tutvudes Haapsalu ning mitmete teiste paikade, tekib artikli autoril pidevalt küsimus, kus kõik inimesed on. Ta imestab, et mitmed tallinlased ei ole kunagi käinud Riias, mis asub mõnesaja kilomeetri kaugusel. Mõlemas linnas ööbimine on suhteliselt mõistliku hinnaga, pakkudes nii kirevat ööelu kui ka huvitavaid muuseume jms.
http://articles.philly.com/2011-10-23/news/30313370_1_baltic-republics-t...

SUURBRITANNIA AJAKIRJANDUS

FINANCIAL TIMES
Vanished Kingdoms

Dominic Lieven
21.10.2011

Dominic Lieveni arvustus Norman Davies’i raamatust „Vanished Kingdoms: The History of Half-Forgotten Europe“ . Raamat on tema sõnul justkui ränduri jutustus unustatud ja kadunud paigust. Kuigi Davies on tuntud Poola ja Ida-Euroopa ajaloolane, siis on seekordne raamat tasakaalustatud ühtlaselt lääne, ida ja lõuna vahel. Teiste lugude kõrval vaatab raamatu autor kunagist Nõukogude Liitu Eesti näite läbi. Tema kokkuvõte nõukogude impeeriumi lagunemisest sarnaneb Aleksandr Solženitsõni omaga – Nõukogude režiim ja ideoloogia oli rajatud valele, mis lagunesid, mil valitsejad hakkasid lubama tõerääkimist.
http://www.ft.com/intl/cms/s/2/4f14ae5a-f99e-11e0-a805-00144feab49a.html...

SAKSAMAA AJAKIRJANDUS

Der spiegel
Estonia Lives the European Dream

Ralf Hoppe and Jan Puhl
21.10.2011

Euroopa Liidu rahvaste kriisi keskel on teistele eeskujuks eestlased, kellel on vähe võlga, rahulik suhtumine rangetesse päästemeetmetesse ja kes on Euroopa tuleviku suhtes entusiastlikud, kirjutab Der Spiegel. Eestlased elavad digitaalses vabariigis, kus on sõbralik ärikeskkond ja läbipaistev valitsemine. Väljaanne tutvustab Eestit ja võrdleb seda teiste Euroopa riikidega Tallinnas asuva Kreeka restorani Artemis peakoka ja omaniku Loukas Nakosmatise silmade läbi, kelle äri läheb siin hästi.
http://www.spiegel.de/international/0,1518,790293,00.html

Focus
Wo das Mittelalter auf die Moderne trifft

24.10.2011

Euroopa Kultuuripealinnana külastab Tallinna tänavu rekordiline arv turiste. Linn meelitab neid oma keskaegse vanalinna, kuid samas ka modernsete ehitistega. Tallinna siluetti imetledes jääb silma ka ausammas julgetele ja teotahtelistele inimestele. Taamal paistab Läänemere reisijate arvult kolmas kruiisisadam. Eestis on igal aastaajal oma nägu. Samuti ka linnal – keskaegne ja modernne. Artikkel annab põhjaliku ülevaate Tallinna vanalinnast ja Tallinna legendidest, mainides samas ka eestlaste internetilembust ning siin loodud m-parkimist.
http://www.focus.de/reisen/reisefuehrer/osteuropa/tid-23941/tallinn-estl...

PRANTSUSMAA AJAKIRJANDUS

Télérama
Comment expliquer des tableaux à un lièvre mort

Emmanuelle Bouchez
26.10.2011

Pariisi teatris Théâtre de l'Odéon etendub 4.-10. novembrini NO99 teatri etendus „Kuidas seletada pilte surnud jänesele“. Etenduses, mis loodi 2009. aastal, olles provakatiivse teatri 18. etenduv teos, on autorid Tiit Ojasoo ja Ene-Liis Semper toonud vaataja ette artistide ja ühiskonna vahelise usalduse aeglase lagunemise protsessi. Loomeinimesed olid Ojasoo sõnul need, kes kandsid endas taasiseseisvumise liikumist, kuid tänasel päeval on kunstniku mõistest saanud peaaegu et solvang. Süüdi on selles eelkõige poliitikud, kuid ka hall eestlaste mass. Etenduse põhiikoon on endine kultuuri- ja spordiminister, kellel oli liiga tihti harjumus kõrvutada ja segada neid kahte valdkonda ning kelle tollane perekonnanimi tähendas eesti keeles jänest.
http://www.telerama.fr/art/comment-expliquer-des-tableaux-a-un-lievre-mo...

Moteurnature.com
Mitsubishi met l'Estonie en pointe

26.10.2011

Väikeriik Eesti on iseseisev olnud lühikest aega, kuid teeninud juba reputatsiooni kiirelt arenevate tehnoloogiatega. Eesti tellis 507 Mitsubishi elektriautot, mis on 1,3 miljoni elanikuga riigi puhul väga suur hulk. Eesti valitsus sõlmis Mitsubishi grupiga koostöölepingu leidmaks parimaid keskkonnalahendusi Baltikumi.
http://www.moteurnature.com/actu/uneactu.php?news_id=26215

SOOME AJAKIRJANDUS

Helsingin Sanomat
Viron naiskirjailijat ovat ahtaalla

Anniina Rintala
26.10.2011

Paarkümmend aastat tagasi käskis abikaasa Kätlin Kaldmaad valima kirjutamise või emaduse vahel. Kaldmaa tahtis mõlemat ning lahkuma pidi hoopis abikaasa.
Otsus ei olnud kerge ega tavaline, eriti Eestis, kus ema peaks pühendama kogu oma elu lapsele ja kodule. Vaid mõnel naiskirjanikul on abikaasa ja lapsed, enamasti elavad naiskirjanikud üksi.
Kaldmaa on kirjanik, sõnavabadusega tegeleva PEN- klubi Eesti juhatuse liige ja raamatuajakirja peatoimetaja.
Selleks, et Eesti ühiskonnas edukad olla, peavad naised olema tugevad, võimukad ja ratsionaalsed, leiab Kaldmaa. Luuletaja Elo Viiding on samal arvamusel lisades, et naiste sõnad vaikitakse maha ning viimane sõna ei või olla kunagi naisel. Eesti meeskirjanikud on enamasti isekad ning ei näe muud kui iseenda naba, samas ei kannata nad seda, kui naised on isekad. Noorema sugupõlve meeskirjanikud on arenenumad ja austavad naisi, leiab Viiding.
Kirjanik Kärt Hellerma toob välja, et kirjanike abirahad on nõnda väikesed, et pelgalt kirjutades Eestis hakkama ei saa.
Eesti kirjanikest umbes kolmandik on naised, kuid nende tõstatatud teemad üritatakse kas maha vaikida või välja naerda.
Kaldmaa ja Hellerma on ühel meelel, et Eesti kirjanduses on naise kuvand ebavõrdne. Raamatutes teeb naine enamasti konkreetset tööd ja hoolitseb kodu eest ning mees on samal ajal süvenenud iseenda otsimisesse. Hellermaa meelest on ebavõrdsuse üheks põhjuseks see, et Eestis on kõige rohkem üksikemasid kogu EL’is. Samuti peavad nad põhjuseks ka kasvatust, mille järgi peab naine kandma vastutust kõige eest ja tundma süüd kui ei saa hakkama ning ei vasta sotsiaalsetele ootustele.
Miks on Eesti siis võrdõiguslikuses mahajäänud riik? Kaldmaa ja Hellermaa peavad seda üheks Nõukogude Liidu kokku kukkumise tagajärjeks, põhjendades oma arvamust sellega, et Nõukogude- Eestis üritati kõiki võrdsustada ning iseseisvumisel leiti, et kogu Nõukogude pärand on halb ja võrdõiguslikuse säilitamisele ei pööratud tähelepanu.
Eestlased ei taha põhjalikult süveneda ühiskondlikesse probleemidesse, vaid keskenduvad meelsamini konkreetsetele, materiaalsetele teemadele.

Viisi kuuluvaa ääntä Virosta

Kaja Kunnas
26.10.2011

Kirjanik Jan Kaus tõi välja viis Eesti keskset kirjanikku, kes on temale isiklikult tähtsad. Need kirjanikud osalevad ka Helsingi raamatumessil ning nende teoseid on tõlgitud soome keelde.
Jan Kaus tutvustas lühidalt järgnevaid kirjanikke: Ene Mihkelson, Tõnu Õnnepalu, Indrek Hargla, Mehis Heinsaar ja Doris Kareva.

Katoamisen kauhu ja selviytymisen voima

Jan Kaus
26.10.2011

Mainekas eesti kirjandusteadlane ja kirjanik Jaan Undusk kirjutas seitse aastat tagasi põhjapaneva essee „Eksistentsaalne Kreutzwald“. Nagu pealkirigi ütleb, puudutab see meie rahvuseepose „Kalevipoeg“ autorit Friedrich Reinhold Kreutzwaldi. Undusk püstitab hüpoteesi, et „Kalevipoja“ sünni ajendiks sai sisyphoslik impulss, autori absurditunne; veendumus, et eesti rahvas on määratud haihtuma ajaloo hämarusse ning soov anda sellest hoolimata kaduvale rahvakillule nende oma suurteos.
Tuleb tunnistada, et Undusk tabas oma elegantse mõttekäiguga üht olulist närvi, mis läbistab erineval moel tervet eesti ühiskonda – rahvuslikku kaduvusetunnet. See lisab nativismi Eesti versioonile ühe olulise lisatahu. Kindlasti saab hollandi politoloogi Cas Mudde vaimus öelda, et rahvuslik konservatism ei väljendu Eestis mitte normaalse patoloogiana, vaid patoloogilise normaalsusena (seda enam, et siinmail juba mõnda aega vääramatult valitsev Reformierakond suudab oma hoiakutes ühendada vajadusel rahvuslust ja majanduslikust liberalismist lähtuvat individualismi), kuid eestlaslik rahvustunne võib tõepoolest olla sügavam ja melanhoolsem kui seda võimendav päevakajaline poliitiline retoorika. Kultuurilise hääbumise ja isikliku surelikkuse motiivid võivad nii paista ühe medali kahe küljena. Seega pole üllatav, et viimaste kuude jooksul on mainekas Eesti kirjandusajakirjas „Looming“ kestnud keskustelu, mille üldnimetuseks on „Eksistentsiaalne Eesti“. Laskumata arutelu nüanssidesse, olgu mainitud, et mitu vestluse initsiaatorit näevad eesti kirjanduspärandis otsest vastukaja eesti rahva ebakindlale tulevikule. Tõepoolest, eesti keeles kirjutamine võib sellises vaates muutuda juba suisa eksistentsialistlikuks aktiks, absurdseks teoks – kirjutada keeles, mida räägib alla miljoni inimese; kirjutada rahvale, kelle iibekõver on näidanud paljudele teadlastele kätte ühemõttelise tuleviku – väljasuremise.
Kummaline küll, et kaduvuse motiiv ei paista eesti kaasaegses kirjanduses sugugi domineerivat ega isegi välja paistvat. Näha on hoopis teised tendentsid. Viimaste aastate jooksul on võimendunud arusaam kirjandusest kui mitte ainult / niivõrd ühiskondlike protsesside peegeldajast, kuivõrd vahendist, mis aitab säilitada ja talletada indiviidi elukäiku. Individualism kogub jõudu ka eesti kirjakultuuris, väljendudes suures hulgas mälestustes, reisikirjades ja muudes oma elu ülestähendustes. Tendents on niivõrd ilmselge, et sellele on hakatud juba ägedalt reageerima – äsja avaldas luuletaja ja disainer Asko Künnap oma 40. sünnipäeva tähistamiseks raamatu „Mälestused“, mis osutub lehitsemisel tühjade valgete lehtedega märkmikuks ja mille tiitellehe pöördelt leiame iroonilise repliigi: „Tänan kõiki eesti edumeelseid spordi-, tele- ja lavakangelasi julgustava eeskuju eest memuaristika vallas.“ Kusjuures mälestusi, isiklikke mõtisklusi ja reisikirju avaldavad innukalt ka romaani- või jutukirjanikena tuntud autorid, mõned lausa mitmeköiteliselt.
Reisikirjanduse populaarsust võimendab tõsiasi, et nüüdseks elab juba kümnendik eestlastest väljaspool Eestit. Eestlaste lahkumist kodumaalt armastab meedia esitada väga dramaatilistes toonides – haakides sellegi tendentsi aimamisi rahvusliku kestmise küsimusega –, kuid samas on probleem kindlasti olemas. Sellegi loo kirjutamise ajal ringles uudis pealkirjaga „Ligi pooled Soome kolinud eestlastest ei mõtle kunagi kodumaale tagasi tulla.“ Olen püstitanud hüpoteesi, et ind ja soov Eestist kas siis jäädavalt või reisimise eesmärgil lahkuda seostub lähiminevikuga, kommunistliku suletud ruumi kogemusega, kuid teisalt väljendab see ka individualistliku eluhoiaku sobivust eestlase loomuga – lähtutakse tundest, et ollakse oma ühiskonna jaoks liiga head. Seetõttu tajutakse reisimist, välismaale minekut siiamaani eneseteostusena, eduna, igavese ääremaa kolkaliku mentaliteedi hülgamisena. Muidugi on raske öelda, kas soovis raputada taldadelt Eestimaa pind on peidus ka alateadlik tunne eestluse ebakindlast tulevikust. Igatahes võib väita, et võrreldes Soomega elatakse Eestis mõnevõrra rahutumalt ja palavikulisemalt – ning see kajastub ka meie kirjanduses.
Sellega ei taha ma väita, et soome kaasaegne kirjandus oleks rahulik ja igav või sügavalt eesti kirjandusest erinev. Tõsi, ühiskonna valupunktide keskendunud vaatlemist tundub soome proosas olevat rohkem. Kuigi tunnen soome kirjandust vähem, kui tahaksin, sattusin hiljuti lugema järjestikku Jari Tervo romaani „Layla“ ja Anja Snellmani romaani „Parvekejumalat“ – mõlemas teoses vaadeldakse pingsalt võõra-probleemi (islami mentaliteet, sisserändamine jne), soomlasliku meelelaadi mõningast suletust ja ettevaatlikkust, aga ka laiemalt psühholoogilis-sotsiaalseid küsimusi individualismist inimkaubanduseni. Kui vaadata lähiajal ilmunud või ilmuvat soomekeelset eesti kirjandust, siis Tervo ja Snellmani raamatute lähedale asetub Mari Saadi romaan „Lasnamäen lunastaja“, mis käsitleb mõneti tavatult Eesti ühiskonna põhilist „võõrast“ – venelaskonda, eestivenelaste meelelaadi ja käekäiku, nende ühiskondlikku kõrvaletõrjutust. Nii et sarnasusi meie kirjanduste vahelt leiab. Ene Mihkelsoni romaan „Ruttohauta“, mis uurib nõukogude okupatsioonist tulenenud paineid ja lõhestumisi, tõukudes samadest sündmustest kui Sofi Oksase „Puhastus“ – kuigi Mihkelson käsitleb mäletamise teemasid ja otsib ajaloost lahendusi sootuks teisel moel. Olavi Ruitlase sugudevaheliste suhete terav ja kompromissitu kirjeldus „Nainen“ kõnnib ühte jalga pisut mõtlikuma Timo Hännikäise teosega „Ilman“. Ja nii edasi.
Nii et võib-olla ei saa ega tasugi teha eesti kaasaegse kirjanduse osas suuremaid üldistusi, vaid tuleb olla lihtsalt õnnelik, et selles keeles ikka veel mõeldakse ja kirjutatakse – ning isegi sel määral, et kirjutatut annab tõlkida teistesse keeltesse. Meeldiv, et praeguses eesti kirjanduses pole rahva säilimise küsimus esiplaanil – sedasi sümboliseerib kirjandus ühe kultuuri kahtlusteta edasikestmist, kus ei küsita niivõrd „olla või mitte olla?“, vaid ikka „kuidas olla?“

Suomalaisten pitäisi vaatia multikorttia

Miia Koivisto
24.10.2011

Kirjutaja leiab, et Soomel oleks aeg välja töötada ühine kaart, mis töötaks nii isikutunnistuse kui ka maksevahendina ning sinna saaks lisada ka näiteks raamatukogu kaardi funktsiooni.
Eestis on selline elektrooniline ID-kaart olnud kohustuslik igale eestlasele juba kümme aastat. Välja näeb see kui tavaline isikutunnistus, kuid sellele on lisatud elektrooniline kiip võimaldamaks isiku tuvastamist internetikeskkonnas. Kaart on toiminud hästi ning sinna on olnud võimalik lisada mitmeid erinevaid teenuseid, mis on kogutud kodanikuportaali. Eesti elektroonilisest ID-kaardist on saanud igapäevaselt kasutusel olev vahend, millega saab anda digiallkirja ja hääletada interneti vahendusel.
Norra pankadel on aastaid kasutusel olnud pangakaart, mille tagapoolel on ametlik isikutunnistus.

Harvinainen haaksirikko Suomenlahdella

Pipsa Palttala
24.10.2011

Eesti kalamehed pääsesid pühapäeval Soome lahel uppuvalt laevalt. Soome kalalaev oli püügireisil Soome ja Eesti vahelistel vetel, kuid sõitis teadmata põhjustel kokku suure kaubalaevaga.
Õnnetus toimus varahommikuses pimeduses ning merel oli tugev udu.
Neljaliikmelise meeskonna päästis hommikune kalastusrutiin – nad olid õnneutse toimumise ajal ärkvel ja valvel. Laev uppus väga kiiresti ning oli kadunud minutiga.
Soome piirivalveasutus sai teate õnnetusest kell 5:30. Florence- nimelise laeva automaatne häiresüsteem saatis sõnumi ka Eestisse. Appi läksid nii rannavalve paadid kui ka helikopter Tallinnast. Selle ajaga oli Florence’i meeskond jõudnud ronida päästepaati.
Kell 9:07 leidis Soome piirivalve patrullpaat Florence’i neljaliikmelise meeskonna. Paksu udu seest leiti paat tänu päästevesti viledest puhutud häältele. Merehädaliste pääsemisele aitas kaasa ka vaikne ilm.
Selgusetu on, miks Bahama lipu all sõitnud kaubalaev jätkas teekonda kokkupõrke järel. Kaubalaev on nüüd ankurdatult Hango lähistel ning on algatatud uurimine.
Florence jõudis seilata Soome lahe kalastuslaevana aastast 1962.

Suomen naiset murskasivat Viron

STT
23.10.2011

Soome võitis Vantaal EM-valikmängul Eesti naiste jalgpallikoondist 6-0
Avapoolaja järel 1:0 juhtinud soomlannad lõid teisel poolajal veel viis väravat.

Kielikoulun kautta lukioon

Pauliina Grönholm
22.10.2011

Kelli Piksar leiab, et soome keel on eesti keelega sarnane, kuid siiski on seda raske õppida. Piksar kolis Soome kaks aastat tagasi ning lõpetas seal põhikooli. Keskkooli edasiminekuks oleks hinnete keskmisest piisanud, kuid Kelli tahtis enne oma soome keele oskust parandada.
Nüüd osaleb Kelli sisserändajatele mõeldud keskkooliks ettevalmistaval koolitusel. Erinevus tavalise kümnenda klassiga on see, et lisaks tavalistele ainete õpitakse soome keelt ligi kümme õppetundi nädalas. Klassis õpib kümme õpilast, mis võimaldab paremat keskendumist.

Kaleva
Elämäkerrat virolaisten kirjanystävien suosiossa

Sanna Nikula
25.10.2011

Eesti on Helsingi raamatumessi teemamaa.
Ajakirjaniku küsimustele vastasid Eesti Kirjanike Liidu endine esimees, kirjanik Jan Kaus, Eesti kirjanduse ekspert Harri Rinne ja tõlkja Hannu Oittinen.
Eesti kirjanduses on hetkel aktuaalsed eluloolised ning rohkem või vähem mina-keskne kirjandus, lisaks on põnevusromaanid tõusuteel ja püsib ka luule.
Kirjanduselu on elav, raamatute üle käib arutelu ning luulekogumikud on edukad.
Nõukogude ajal oli õnn, kui said kusagilt maailmakirjanduse klassiku teose, kes esindas valet ideoloogiat. Eestikeelse kirjanduse lugemine oli väike kultuurilise vastupanu viis. Sõnavabadus on toonud palju muutuseid. Ilmusid varem keelatud klassikud. Samas on väidetud, et tänapäeva Eesti lugeja on pragmaatiline, lugedes vaid selleks, et saada teadmisi ning kasu.
Soome kirjandust avaldatakse eesti keeles vähe, kuid selgelt rohkem kui Läti ja Leedu kirjandust. Loomulikult huvitab eriti Eestit puudutav kirjandus.

Raud nälvii nyky-Viroa

Sanna Nikula
25.10.2011

Eesti avaliku elu tegelane Mihkel Raud laseb ühiskonnakriitilises põnevusromaanis õhku Tallinna Stockmanni. Üle 400 inimese saab surma. Teo taga on Euroopa terroristid, kes tegid rünnaku Eestis, sest see oli lihtne.
„Sinine on sinu taevas“ on Raua teine teos, kuid esimene ilukirjanduslik raamat. Peategelane meenutab väga kirjanikku ennast ning kohtudes sakslannaga kohvikus segab ta ennast terroristide ringkonda.
Raud ei tahtnud teha kõigest põnevusromaani, vaid sellele lisaks ka kirjeldada Eesti ühiskonda sellisena nagu see tema meelest hetkel on. Raamat sisaldab ohtralt musta huumorit.
Juurdlust alustav Kapo kahtlustab rünnakus esimestena kohe venelasi, mõeldes, et pronksöö taustajõud on oma haaret tugevdanud.
Pealoo kõrval on raamatus ka mitmeid kõrvalharusid. Üks neist on noorte tüdrukute vägistamisepisood. See on ainuke juhtum raamatus, mis põhineb tõsielul. Raamatus põhjendab vägistaja külmalt oma viha. Osad kriitikud olid vapustunud sellest, et nad suutsid mõista vägistajat. Raud tahtis anda oma tegelastele võimalus selgitada oma tegusid. Tõelise vägistamislooga ei ole sellel midagi pistmist.
Tallinnas toimub Raua meelest nüüd palju häid kultuurisündmusi ja on kohti kuhu minna. Samas poliitiline õhkkond ei kõlba kuhugi. Majandusliberalism on ainuke religioon, alternatiivseid arvamusi ei lubata. Vasakpoolseid mõtteid ei saa välja öelda, sest see tähendab, et tahad venelasi tagasi, kuigi keegi tegelikult ei taha Nõukogude Liitu tagasi.

Inflaatio syö Virossa palkat

Jorma Rotko
22.10.2011

Eestis on hinnad tõusnud juba pikka aega üle viie protsendi aastas ning muutust ette ei ole näha. Euroopa maade keskmine on poole väiksem – 2,5 protsenti.
Samal ajal on eestlaste ostujõud vähenenud, ülemöödunud aastal langes see 4,9, eelmisel aastal 1,8 ja sel aastal umbes neli protsenti.
Inflatsioon on enamikes riikides hindade ja palkade võidujooks, aga mitte Eestis. Kriisi ajal langetati palku 10-30 protsenti, kuid nüüdseks ei ole enamikku neist veel endisele tasemele tõstetud. Peaaegu samu hindu maksvad eestlased üritavad hakkama saada 860 eurose keskmise palgaga, samas Soomes on keskmine palk 3200 eurot.
Mitmed majandusspetsialistid on arvamusel, et põhjuseks on ettevõtete ahnus, millele aitab kaasa konkurentsi vähesus. Lisaks on kasutusele võetud euro ning enamik rahvast usub, et ka see on tõstnud hindu.
Konkurentsiamet on üritanud leida kartellikokkuleppeid, kuid neid on raske detekteerida riigis, kus teatud valdkonna juhid mahuvad ühele saunalavale.
Hea näide on suhkur, mida toovad maale kaks ettevõtet, As Antomin ja Nordic Sugar. Tallinnas maksab kilo 1,42- 1,60 eurot. See on Euroopas kõrgeim suhkru hind.
Ettevõtted põhjendavad kõrgeid hinud Eesti turu väiksusega.
Lisaks toiduainetele on tõusnud ka bensiini, elektri, gaasi ja keskkütte hinnad.

Pikkuveljen ihmetemppu

STT
21.10.2011

Eesti jalgpallikoondis suutis jõuda kaugemale kui Soome koondis kunagi. Eesti sai edasi EM- valikmängudelt ja mõõdab jõudu novembris Iirimaaga koha üle finaalturniiril.
Soome rahvuskoondise treener Mixu Paatelainen hoiab pöialt Eestile. Paatelainen leiab, et võistkond on hea ning iga mängija mängib tugevates välismaistes sarjades. Lisaks on saadud taktika toimima.

Vassiljev Viron ykköstähti

STT
21.10.2011

Eestlane Margus Luik teab, et igaüks, kes jälgis valikmänge, tõstaks meeskonna parima mängijana esile Konstantin Vassiljevi, kes lõi kokku viis väravat.
Lisaks tõi ta välja Sergei Pareiko ja Aleksandr Dmitrijevi. Vassiljev ja Dmitrijev on lapsepõlvesõbrad.
Luik on olnud tv-kommentaator ja Euroopa Jalgpalliliidu UEFA meedia alane ametnik. Luik toonitab, et võistkonnal on arenenud eriti tugev meeskonnavaim.

Kauppalehti
Presidentti johtaa Viron kattavaa näyttäytymistä

26.10.2011

Raamatumessi peaosas on sel aastal Eesti. Eesti kirjanikud korrastavad oma mitmekesise ajaloo põldusid. Kuigi Nõukogude Liidu langemisest on möödunud juba paarkümmend aastat, siis endiselt huvitab inimesi see, mis toimus Eestis okupatsiooni ajal. Sel teemal on messil esindatud muuhulgas raamatud nagu Ene Mihkelsoni „Katkuhaud“ ja president Toomas Hendrik Ilvese „Omal häälel“.

Pitäisikö Tallinnan junatunneli selvittää?

Pekka Haavisto
25.10.2011

Endine VR’i juhataja leiab, et tuleks rajada tunnel Helsingi ja Tallinna vahel ning sealt edasi raudteeühendus Berliini.
Soome kaubast veeti eelmisel aastal 82 protsenti laevadega. Soome sisse- ja väljaveo hinnad on kõrgemad ning transport võtab kauem aega kui konkurentidel.
Raudteetunnelis liiguksid nii reisi- kui ka kaubarongid Soome ja Euroopa vahel ja Helsinki- Tallinna kohalikud rongid. Tunneliga säästaksime sadamate, laevateede, jäämurdmise jms investeeringute ja ülalpidamiskulude arvelt ja parandaksime konkurentsivõimet.

Talouselämä
Karkottaako Tekes kasvuyrityksiä ja pääomasijoittajia Suomesta?

Mikko Laitila
25.10.2011

Soomlased müüsid Eestis tegutseva Fromdistance’i aktsiad Ameerika programmeerimis ettevõttele Numara Software.
Fromdistance teeb tarkvara, millega organisatsioon saab kaugjuhtimisel hallata töötajate mobiilseadmete paigaldusi ja andmeturvet. Müügiga pääseb tarkvara globaalsele turule.
Üks omanikest, Jouko Vierumäki tuli ettevõtjaks Eestisse otse Itaaliast Telecom Italia teenistusest.
Eesti valis Vierumäki sellepärast, et siin on ettevõttel kasvamiseks soodne ärikeskkond. Soomes on kõik ettevõtted riigi toetussüsteemi, Tekesi ja Ely-keskuste, raamistikus. Kui ettevõtte idee toimib, tuleks paremini hoolitseda selle eest, et ettevõte saab võimalikult lihtsalt rahastust turgudelt, leiab Vierumäki. Investeerijate jaoks tekitab see kahtlusi, kui ettevõtte tuludest on suur osa riigi raha. Seetõttu hindavad mitmed välismaised investeerijad Eestis tegutsevaid ettevõtteid kõrgemini, kui Soomes tegutsevaid.
Lisaks toob Vierumäki välja, et Soomes on ettevõtte tulumaks mürk, mis viib selleni, et ettevõtted mõtlevad välja viise, kuidas saab kasumit peita ning kasumi varjamine ei edenda äritegevust. Eestis seevastu ei pea firmasse investeeritava kasumi pealt makse maksma.
http://www.talouselama.fi/yrityskaupat/karkottaako+tekes+kasvuyrityksia+...

Turun Sanomat
Suomen television kasvatama sukupolvi

Jouko Grönholm
25.10.2011

Mihkel Raud räägib oma raamatu „Sinine on sinu taevas“ sündimisest. Raud otsib kirjutamise ajaks rahu ja üksildust. Selle raamatu puhul leidis ta neid Barcelonast ja Käsmust. Kaugus võimaldab tal ka vaadata Eesti ühiskonda teise pilguga. Teoses ongi palju ühiskonna kriitilisust, näidates, et asjad ei ole sugugi nii nagu esmapilgul näivad.
Raud räägib veel oma lemmikkirjanikest, kes teda mõjutanud on.
Kirjanik tõdeb, et mõnes mõttes on teda kasvatanud Soome televisioon oma telesaadete ja dokumentaalfilmidega, mis andsid aimu, kuidas käib elu väljaspool Nõukogude Liitu, Soomes. Raud toob välja Spede ja Vesa- Matti Loiri Nasse- setä, keda ta peab üheks huvitavaimaks televisiooni tegelaskujuks. Muusikast rääkides leiab Raud, et Soome muusikute Eppu Normaali ja Pelle Miljoona mõju Eesti punkmuusika arengule on olnud suurem kui The Pistols’il.
Helsingi raamatumessil on lisaks Mihkel Rauale veel ligi viiskümmend Eesti kirjanikku. Nendest paljudel ilmub sel aastal esimest korda teos soome keeles, näiteks Ene Mihkelsonil, Mari Saatil, Viivi Luigel ja Indrek Harglal.

Puhdistuksen otsikko voisi olla Kauhu

Jouko Grönholm
26.10.2011

Vanemuise teater toob Turu linnateatris lavale Sofi Oksaneni Puhastuse. Vana Aliide rollis on Marje Metsur, kellele näidendi lugu toob meelde omad mälestused. Marje Metsur on sündinud Zaitsevos Kalinini alal aastal 1941. Ta oli viie aastane, kui pidi juba põgenema perekonnaga sõja eest. Vanaisa võeti vangi, kodumaja põletati ja suur õunapuude aed hävitati. Aastal 1945 pääsesid nad Võru linna, kus elati kasinates tingimustes. Marje lapsepõlve ümbritses hirm ja metsavendade rünnakutest kõnelevad lasud. Ta nägi küüditamisi ning kogu õudus on tal noorest east hoolimata meeles. Ta on jaganud neid lugusid kogu Puhastuse töörühmaga. Algselt hirmutas Marjet Puhastuse raamat ning ta ei tahtnud nii hirmasat naist mängida. Kuid hiljem näidendit lugedes tundis ta, et see naine ei olegi nii halb. Marje lisab, et näidendit etendades on kogu saal haudvaikne ning näidendi lõpu ja aplauside vahel on alati erakordselt pikk paus.

Baltia tarjoaa yhä uusia haasteita

25.10.2011

29-aastasene ärimees Timo Arvonen töötab The Baltic Guide´i arendusjuhina ning kodutekstiiliga tegelevas firmas Hemtex vastutab ta operatiivse juhtimise eest Baltikumis. Arvonen tuli Eestisse neli aastat tagasi otsusega, et tema töökeeleks Eestis saab olema algusest peale eesti keel.
Baltic Guide on regioonis väga populaarne ajakiri, mida antakse välja 12 korda aastas, lisaks mõned eriväljaanded. Ajakirja jagatakse tasuta, kuid mitmed ettevõtted on vormistanud ka tellimusi.
Väljaandes antakse ülevaade kultuurist, restoranidest, kauplustest ja hotellidest ning ka näiteks ilusalongidest.

Hufvudstadsbladet
Från haiku till politik

Elisabeth Nordgren
25.10.2011

Artikli autor Elisabeth Nordgren, kriitik ja Eesti asjatundja alates 1980-ndatest aastatest, on küsinud Hufvudstadsbladet’i ekspertidelt soovitusi kokku 47 Eesti kirjaniku, muusiku, uurija ja poliitiku kohta.
Ajakirjanik meenutab, kuidas ta 80.-ndate keskel kohtus mitmete Eesti kirjanikega, kes nüüd ka messil osalevad. Ta nimetab Viivi Luike ja meenutab, et romaani "Seitsmes rahukevad"(1985) peeti aastakümne kultuuriteoks. Romaan käsitles Eesti lähiajalugu, küüditamisi 1940.-ndatel ja sundkollektiviseerimist 1950.-ndatel aastatel. Messil osaleb Viivi Luik autobiograafilise "Varjuteatriga".
Karl-Martin Sinijärv, Tõnu Õnnepalu ja Hasso Krull moodustavad kolmiku, kes 1980-ndate lõpul ja 1990-ndate algul uuendas eesti luulet, ühendades seda rokikultuuri, postmodernismi, irooniliste uudissõnade, uusesteetikaga jm.
Lühidalt iseloomustatakse kõigi kolme loomingut. Nimetatakse, et Sinijärv koos Asko Künnapi ja Jürgen Roostega on messil esindatud kogumikuga Vironhaikuja.
Veel nimetatakse artiklis Maimu Bergi, keda 1990-ndatel nimetati Eesti esimeseks feministiks ja kes avaldas provotseeriva romaani ”Ma armastasin venelast”. Messil on Berg esindatud romaaniga „Kirjutajad“ , mille tegevus toimub 16.sajandil.
Mainitud on ka Eeva Parki, kelle romaan ”Lõks lõpmatuses” (rootsi keeles 2007 ”Evighetsfällan) räägib kriitiliselt Eesti elust nii nõukogude kontrolliühiskonnas kui ka praeguses röövkapitalistlikus ühiskonnas.
Tõlkija ja kirjanik Jukka Mallinen ütleb, jälgides praeguse eesti dünaamilist arengut, unustatakse kergelt, kui heterogeenne on tegelikult Eesti kultuur alati olnud ja kui tugevad sidemed seda ühendavad Euroopaga ja praegu ka USA-ga. Raamatus „Omal häälel“ saab sõna tõeline kosmopoliit, president Toomas Hendrik Ilves. Ta on sündinud Sundsvallis, elanud viies riigis, ta on emigrantide poeg ja ütleb, et eestlus oli tema valik: ”Eestist sai minu jaoks intellektuaalne projekt”. Ta on väärtuste juht, kelle sõnul Eesti on osa tema mõttemaailmast nagu ka inglise ja prantsuse valgustusfilosoofia, John Stuart Mills, Gibbon, Locke ja Montesquieu.
Imbi Paju uus raamat Suomenlahden sisaret põhineb tema samanimelisel dokumentaalfilmil ja see on sügavalt liigutav psühhoajalugu. Raamatus, kus Eesti ja Soome lottad meenutavad traagilisi aastaid 1938-1940, intervjueeritakse ka Elisabeth Rehni. Meenutatakse ka, et Imbi Paju ”Tõrjutud mälestused” ilmus rootsi keeles 2007.a.
Jukka mallineni hinnangul on eesti kultuuris põnev element noored eestivenelased, kes on sündinud pingeväljal Venemaa ja EL, Dostojevski ja Jaan Krossi vahel. Neilt võib oodata innovatsiooni ja hämmastavaid assotsiatsionoe. Mallinen intervjueerib messil Igor Kotjuhi ja Andrej (sic!) Hvostovi.
Imbi Paju, dokumentaalfilmitegija ja kirjanik pöörab tähelepanu Viivi Luige raamatule ”Varjuteater” ning iseloomustab põgusalt Tõnu Õnnepalu ja Jürgen Roostet.

VENEMAA AJAKIRJANDUS

БалтИнфо
Президент Эстонии совершает рабочий визит в Данию и Финляндию

23.10.2011

President Toomas Hendrik Ilves lendab töövisiidile Taani, kus kohtub Taani peaministri Helle Thorning-Schmidti, Põhjamaade Ministrite Nõukogu peasekretäri Halldór Ásgrímssoniga ja Taani endise kauaaegse välisministri Uffe Ellemann-Jenseniga. Kolmapäeva õhtul suundub president Ilves Soome, et osaleda Helsingi raamatu- ja muusikamessil, kus tähelepanu keskmes on seekord Eesti.
http://www.baltinfo.ru/2011/10/23/Prezident-Estonii-sovershaet-rabochii-...

Коммерсантъ
Кому советуют бывшие лидеры

Ольга Шкуренко
24.10.2011

Uudise valguses, et Kasahstani võimud võtsid majandusreformide konsultandina tööle Suurbritannia endise peaministri Tony Blairi, toob Kommersant välja veel endiseid riigijuhte, kes pärast ametist lahkumist on teisi riike või rahvusvahelisi organisatsioone nõustanud. Teiste hulgas nimetatakse Mart Laari, kes oli 2006 – 2008 Gruusia Presidendi administratsiooni nõunik majandusküsimustes ja Läti endine president Vaire Vika Freiberga, kes pärast ametist lahkumist nõustas Euroopa Komisjoni.
http://kommersant.ru/doc/1801996?isSearch=True

Славяне поспорили между собой и эстонкой

Алексей Доспехов
24.10.2011

Võimas Eesti tennisist Kaia Kanepi jäi Moskvas toimunud tennise Kremli karikaturniiri finaalis alla Slovakkiast pärit Dominika Cibulkova'le. Eeldused oli Kanepil head, sest ta on vastasest peajagu pikem ja kaks korda suurema õlgade ümbermõõduga.
http://kommersant.ru/doc/1801936

ИА Regnum
Армии Прибалтики: Кошмарный сон президента: со спины ко мне приближается оккупационная армия, а впереди - только море

21.10.2011

REGNUMi korrespondent Eestis, Lätis ja Leedus vaatles ja hindas kolme Balti riigi hirmu/foobiat Venemaa sõjalise jõu osas ning analüüsis kolme riigi sõjaväe hetke seisukorda.
http://www.regnum.ru/news/polit/1458348.html

РОДП «ЯБЛОКО»
Анатолий Голов встретится с Союзом российских граждан в Эстонии

Пресс-релиз
25.10.2011

Vene Tarbijate Ühistu kaaseesistuja ja partei „Jabloko“ liige Anatoli Golov külastab Vene Kodanike Liidu esimehe Juri Mišin kutsel Narvat. Kohtumise põhiteemaks on Venemaa riigiduuma valimised. Golov annab ülevaate duumavalimise korrast, samuti tutvustab „Jabloko“ valimisplatvormi ning vastab kuulajaskonna küsimustele.
http://www.yabloko.ru/regnews/Spb/2011/10/25

Российская газета
В Пскове эстонский режиссер представит новую трактовку оперы "Кармен"

Алексей Васильев
25.10.2011

Pihkvas toimub Estonia teatri osalusel ooperi „Carmen“ kontsertettekanne. Ettekande lavastaja on Neeme Kuningas ja solistidena laulavad Vene näitlejate kõrval Rahvusooper Estonia artistid. Muusikaline juht ja dirigent on Gennadi Tšernov. Algne plaan oli „Carmen“ kontsertettekanne läbi viia juba jaanuaris, kuid nädal enne planeeritud ettekannet Pihkva oblasti filharmoonia suures saalis tulekahju.
http://www.rg.ru/2011/10/25/reg-szfo/carmen-anons.html

Псковское агентство информации
Псковские оперные проекты вышли на международный уровень

21.10.2011

28. oktoobril toimub Pihkvas Estonia teatri osalusel ooperi „Carmen“ kontsertettekanne. Ettekande lavastaja on Neeme Kuningas ja solistidena laulavad Vene näitlejate kõrval Rahvusooper Estonia artistid. Muusikaline juht ja dirigent on Gennadi Tšernov. Projekti toetab lisaks Rahvusooper Estoniale ka Eesti Välis- ning Kultuuriministeerium.
http://informpskov.ru/culture/83600.html

ИА Ореанда
22 октября состоится концерт в рамках цикла "Сказочные Странствия"

21.10.2011

Moskva Riiklikus Tšaikovski nimelises Konservatooriumis toimus kontsert „Imelised rännakud - Eesti“ ("Сказочные Странствия" - Эстония), kus kanti ette Tõnu Kõrvitsa, Arvo Pärdi, Urmas Sisaski ja Lepo Sumera teoseid.
http://www.oreanda.ru/ru/news/20111021/culture/article587399/

ВестиПК в Воронеже
Воронежцы снова окунутся в океан джаза! С 8 ноября в столице Черноземья пройдет “Джазовая провинция”

23.10.2011

Venemaal Voronežis toimuval Vene ainsal rändaval Jazz festivalil nimega JazzProvints esinevad teiste hulgas ka eestlased. Festival toimub Moskvas, Brõanskis, Orelis, Kurskis, Lipetskis, Voronežis ja Tuulas. Eestlastest astuvad üles saksofonist Lembit Saarsalu ja Oleg Pissarenko kvartett. http://vrn.vestipk.ru/?p=31165

ИА Татар-информ
Эстонский кинематограф готовится отметить 100-летний юбилей

Дмитрий Родионов
23.10.2011

Eestis loodi andmebaas, kuhu kogutakse kokku kõik filmid, mis Eesti filmitööstus on aegade jooksul välja lasknud. Kogu filmide valik peaks olema kättesaadav aastal 2012, kui peetakse Eesti filmi 100 sünnipäeva.
http://www.tatar-inform.ru/news/2011/10/23/290531/

Супруга Президента Эстонии выпустила кулинарную книгу

Дмитрий Родионов
23.10.2011

Eesti presidendiproua Evelin Ilves esitles oma kokaraamatut «Kingitud maitsed», kus on retseptid nii eesti kui ka inglise keeles. 28. oktoobril toimub raamatu esitlus Helsingi Eestile pühendatud raamatumessil.
http://www.tatar-inform.ru/news/2011/10/23/290532/

Euromag
В Эстонии после реконструкции открылся отель Laulasmaa Spa

20.10.2011

Pärast remonti on jälle avatud Laulasmaa Spa. Tõnu Steinberg, EASil turismiesindaja Moskvas, ütles EUROMAGile, et hotell, kus suurem osa tubasid on merevaatega, ootab jälle külastajaid. http://www.euromag.ru/estonia/14267.html

Чемпионат.com
С главным тренером сборной Эстонии Рюйтли продлён контракт

23.10.2011

Eesti jalgpallikoondise peatreener Tarmo Rüütli jätkab oma ametis vähemalt kuni 31. detsembrini 2013.
http://www.championat.com/football/news-967158.html

Канепи: куплю в Москве шикарную одежду

Роман Семёнов
23.10.2011

Pärast kaotust Moskvas toimunud tennise Kremli karikaturniiri finaalis, ütles Kaia Kanepi pressikonverentsil, et ta nautis Venemaal mängimist ja oli rõõmus vene publiku poolehoiu üle. Intervjuu lõpus teatas Kanepi, et kavatseb Moskvast kaasa osta midagi kallist ja erilist, näiteks riideid.
http://www.championat.com/tennis/article-100214.html

РОСБАЛТ
Далеко ли до Таллина?

Александр Калинин
26.10.2011

Pärast kolme aastast pausi on taas päevakorras plaan taastada raudteeühendus Tallinna ja Peterburi vahel. Sellega lõppeks vene „majandusblokaad“ Eestile, mis kuulutati välja pärast pronkssõduri teisaldamist Tallinnas. Pärast nelja aastast pausi alustas rong kahe linna vahel sõitmist märtsis 2007, kuid pärast pronkssõduri teisaldamist teatas Vene raudtee oma Eesti koostööpartnerile GoRail, et liin töötab kahjumlikult. 2008. aasta suvel rongiliiklus peatus. Täna saab Peterburist Tallinnasse rongiga vaid jõulude ja aastavahetuse ajal tehtavate tšarter reisidega. Muul ajal tuleb sõita kas bussi või oma autoga, mis on pikkade piirijärjekordade tõttu ebamugavad. Isegi bussiga üle piiri saamine sõltub täielikult piirivalve töötajate suvast.
Venemaa turismitööstuse liidu asepresidendi Sergei Kornejev sõnul oleks Paterburi ja Tallinna vahelisel raudteeühendusel positiivne mõju kahe linna vahelisele turistide voole. Kornejev ütles „Rosbaltile“, et nii Eesti kui ka Vene turismibürood on korduvalt tõstatanud küsimuse liini taasavamisest. Kornejev lisas, et turistidele oleks rongiühendus palju mugavam, kui sõita kahe linna vahet kas bussi või autoga. Seega kasvaks kindlasti ka turistide arv.
GoRaili arendusdirektor Jolan Shevtsov sõnul on firmal plaan liin taasavada. Tema sõnul toimub see loodetavasti juba järgmisel aastal.
http://www.rosbalt.ru/piter/2011/10/26/905467.html

Samal teemal:
Эксперт: Возобновление железнодорожного сообщения между Таллином и Петербургом необходимо, РОСБАЛТ, 24.10.2011, http://www.rosbalt.ru/piter/2011/10/24/904548.html

Телеканал "Культура"
Смотрим... Обсуждаем: Диско и ядерная война

Владимир Хотиненко
22.10.2011

Kanal Kultura näitas Eesti-Soome dokumentaalfilmi “Disco ja tuumasõda” ning korraldas stuudioarutelu. Nõukogude aja kuulsamaid rahvusvahelisi vaatlejaid Genrih Borovik, kirjanik Viktor Jerofejev ja veel mõned eksperdid, samuti stuudiotäis rahvast lahkasid Eesti dokumentaalfilmi „Disco ja tuumasõda“. Sissejuhatuseks kõlas mitmeid tunnustavaid hõiskeid. Kostis ka nõukogudemeelset nurinat. Arvamusi oli nii poolt kui vastu. Üldjoontes kulges arutelu filmi autoritele soodsalt. Aeg-ajalt kaldusid vaidlused postnõukoguliku ruumi arengute eripäradele üldisemalt. Muu hulgas aplodeeris auditoorium sellele, et Eesti on praegu maailma 40 kõige arenenuma riigi hulgas.

Stuudioarutelu (videolõigus on film ise vahele jäetud) saab vaadata siin: http://www.youtube.com/watch?v=mbVfkkS0Fes
http://www.tvkultura.ru/issue.html?id=114166

Интерфакс
Строительство православного храма в Таллине может быть закончено через два года

26.10.2011

Moskvas tegutseva Andrei Esmakutsutu fondi asepresident Mihhail Jakušev ja Tallinna linnapea Edgar Savisaar leppisid kolmapäeval kokku, et fond tasub suurema osa Lasnamäe õigeusukiriku valmisehitamiseks puudu olevast kolmest miljonist eurost. Savisaar ja Jakušev arutasid Tallinnas toimunud kohtumisel kiriku ehituse teise etapi strateegiat ja ajakava, mis võimaldaks 2013. aastal viia kirikus läbi esimesed täisväärtuslikud.
http://www.interfax.ru/realty/realtyinf.asp?id=213829&sec=1461

Родственники арестованного в Таджикистане пилота российского Ан-72 хотят обратиться за помощью в МИД Эстонии

26.10.2011

Tadžikistanis vahi all viibiva Eesti lenduri Aleksei Rudenko ja tema Vene kolleegi võib ees oodata 13 aasta pikkune vangistus. Mehi süüdistatakse ebaseaduslikus piiriületuses, rahvusvaheliste lennundusreeglite rikkumises ning salakaubaveos. Vahi all viibiva Eesti lenduri Aleksei Rudenko ema plaanib abi otsida Eesti välisministeeriumist. Ministeeriumi kavatseb ühendust võtta Saksa saatkonnaga Tadžikistanis, kes on ka varem Eestit sealsetes küsimustes aidanud.

В Эстонии 4 декабря для голосования россиян будет открыто 9 избирательных участков

26.10.2011

Eestis elavad vene kodanikud saavad 4. detsembril toimuvates Vene Riigiduuma valimistel oma hääle anda kolmes Eesti linnas, kus kokku on 9 valimisjaoskonda. Tallinnas ja Narvas on mõlemas neli, Tartus üks valimisjaoskond. Eestis elab ligi 100 000 valimisõiguslikku Venemaa kodanikku.

МИД Эстонии выясняет обстоятельства ареста летчика в Таджикистане

26.10.2011

Tadžikistanis jätkub 6. oktoobril alanud kohtuprotsess venelasest lenduri Vladimir Sadovnitši ja tema Eesti päritolu kolleegi Aleksei Rudenko üle. Mehi süüdistatakse piiri ebaseaduslikus ületamises, rahvusvaheliste lennundusreeglite rikkumises ja salakaubaveos, süüdimõistmisel võib see ähvardada 15-aastase vangistusega.

ЕС приостановил выплату Эстонии средств структурных фондов из-за слабого контроля за их расходом

25.10.2011

Euroopa Komisjon peatas struktuurivahendite väljamaksed Eestile. Rahandusministeerium hakkab makseasutuse auditi soovituste kohaselt pöörama senisest suuremat tähelepanu eurorahasid jagavate ministeeriumide kontrollimisele, kontrollisüsteemide täiendamiseni on struktuurivahendite väljamaksed Eestile ajutiselt peatatud.

Эстонские учителя требуют повышения зарплаты

25.10.2011

Tallinnas Riigikogu ees toimus suur õpetajate meeleavaldus, kes soovivad 20% palgatõusu. Eesti Haridustöötajate Liidu juhatuse esimees Sven Rondiku sõnul osales meeleavaldusel üle 1500 õpetaja. Peaminister Ansip ütles, et riigieelarve ei võimalda õpetajate palka tõsta. Ainus võimalus seda teha on vähendada gümnaasiumite arvu tänaselt 200 umbes 50 kuni 100ni.

Прокуратура Эстонии закрыла дело о массовых убийствах евреев в гетто Слуцка во время войны

25.10.2011

Riigiprokuratuur lõpetas kriminaalmenetluse, milles uuriti Eesti kodaniku Mihail Gorškovi seotust Teise maailmasõja ajal Valgevenes Slutski getos toimunud 3000 juudi mõrvamisega. Riigiprokuratuur lõpetas menetluse kuriteo toimepannud isiku tuvastamatuse tõttu, kuna kogutud tõendite põhjal ei saa välistada võimalust, et Valgevenes Saksa julgeolekupolitsei ja SD koosseisus oli töötanud rohkem kui üks Gorschkowi või sarnase nimega isik.

Мэра Таллина в очередной раз оштрафовали за превышение скорости

25.10.2011

Põhja prefektuur määras Tallinna linnapeale Edgar Savisaarele kihutamise eest karistuseks trahvi, mille suurus jääb 1000 euro piiresse. Täpsemat summat ei saa politsei avalikustada, kuni väärteootsus pole jõustunud, ütles prefektuuri pressiesindaja. Otsus tehti 18. oktoobril ja see jõustub 9. novembril, kui linnapea pole otsust vaidlustanud.

В Эстонии могут уравнять в правах однополые браки

24.10.2011

Justiitsminister Kristen Michal saatis parlamendierakondadele kirja, milles teatas kavatsusest asuda järgmisel aastal välja töötama kooseluseadust. “See ei ole homoperekonna või homoabielu küsimus vaid küsimus sellest, kuidas kaitsta soost olenemata nõrgemat poolt siis, kui suhted enam nii pilvitud ei ole või kui ette tuleb kurbi ja ootamatuid sündmusi," selgitas Michal.

В Эстонии к тюремному сроку приговорили мужчину, угрожавшего повторить массовое убийство по примеру Андерса Брейвика

24.10.2011

Harju maakohus mõistis aastase vangistuse mehele, kes ähvardas massimõrvar Anders Breiviku eeskujul lõhata pommi Riias. Prokurör süüdistas 49-aastast Alar Amtust, et too kolm päeva pärast Norra massimõrvari Anders Behring Breiviku tegu helistas telefoninumbrile 112 ja teatas, et täpselt selline asi, mis oli juhtunud Norras, leiab aset kolme tunni pärast Läti pealinnas Riias.

Финское рыболовецкое судно затонуло у берегов Эстонии, экипаж спасен

23.10.2011

Soome lahel Aegna saares lähedal uppus Soome lipu all sõitnud väike kalalaev, mille neljaliikmeline eestlastest meeskond pääses eluga.

В Эстонии торжественно отметили юбилей ветерана СС

23.10.2011

Eestis õnnitleti pühalikult 90. sünnipäeva pidavat Harald Nugiseksi, kes on ainus elus olev eestlane, kellele on antud Raudristi Rüütlirist. Pärnus Ammende Villas toimunud õnnitlustseremooniast võttis teiste hulgas osa ka Eesti parlamendisaadik Trivimi Velliste, osalesid ka mitmete jõustruktuuride esindajad. Vabatahtlikult Relva-SSiga liitunud Nugiseksi pidasid kingitustega silmas ka näiteks kaitseministeerium ja piirivalve.

Эстония начала переход на электромобили

21.10.2011

Tallinnas andis sotsiaalminister Hanno Pevkur viiele Tallinna sotsiaaltöötajale üle esimesed Mitsubishi Corporation’iga sõlmitud heitmekvoodi müügitehingust saadud elektriautod. Justiitsminister Kristen Michal ja Mitsubishi Corporation’i asepresident Akinobu Ogata allkirjastasid ka koostööleppe, mille eesmärgiks on ühiselt arendada kasvuhoonegaase vähendavaid projekte ning juurutada nutilahendusi energiavaldkonnas.

Москва считает неконструктивной позицию Таллина по проблеме голосования российских граждан в Эстонии

21.10.2011

Eestis saab eelseisvatel Venemaa riigiduuma valimistel hääletada üksnes diplomaatilistes esindustes Tallinnas, Tartus ja Narvas. Eestis elab üle 100 000 Venemaa kodaniku, kuid Eesti on kõigi valimiste puhul keeldunud võimaldamast lisajaoskondi. Läinud nädala seisuga ei olnud Venemaa pöördunud Eesti välisministeeriumi poole ametliku taotlusega täiendavate jaoskondade avamiseks, kuid Vene diplomaadid on uurinud Eesti hoiakut mitteametlikult ja saanud vastuseks, et seisukoht selles küsimuses ei ole muutunud. Vene saatkond taunib Eesti poole soovimatust Venemaaga selles osas koostööd teha.

Эстония продлевает срок пребывания своих войск в Афганистане еще на год

20.10.2011

Eesti valitsus pikendas neljapäevasel (20.10) istungil Eesti kaitseväelaste osalemist välismissioonidel 2012. aasta lõpuni. Pikendati ka kuni 170 kaitseväelase viibimist Afganistanis rahvusvahelisel rahutagamismissioonil tähtaega kuni 2012. aasta 31. detsembrini. Eesti kaitseväelased osalevad missioonil NATO juhitava rahvusvaheliste julgeoleku abijõudude (ISAF – International Security Assistance Force) koosseisus.

UKRAINA AJAKIRJANDUS

Багнет
Посол Эстонии думает, что Тимошенко не усложнит ему работу

Сергей Костеж
24.10.2011

Eesti erakorraline ja täievoliline suursaadik Ukrainas Lauri Lepik ütles, et Julia Tõmošenko juhtum ei too endaga kaasa muudatusi Eesti ja Ukraina vahelises viisarežiimis. „Eesti poolelt mingisuguseid lisaprobleeme või –takistusi ei tehta,“ sõnas Lepik.
http://www.bagnet.org/news/politics/162967

Культура VS шоубиз

Сергей Костеж
24.10.2011

Ukraina pealinnas Kiievis avati näitus “Tallinn. Euroopa kultuuripealinn”. Näituse avamisel osalesid teiste seal ka Ukraina välisminister Kostjantõn Grõštšenko ja Eesti suursaadik Ukrainas Lauri Lepik.
http://www.bagnet.org/news/showbiz/162963

Новости Донбасса
Саммит после завтрака

20.10.2011

Eesti osales Donetskis rahvusvahelisel majandusfoorumil „Donbass Investment Destination" oma sektsiooniga, kus oli Eesti ettevõtete stend expo-area. Lisaks toimusid kontaktkohtumised, mis andsid võimaluse tutvustada Eesti eksportööridele Ukraina turgu, pakkuda ettevõtetele võimalust tutvustada end erinevates Ukraina regioonides ja sõlmida kontakte potentsiaalsete uute klientidega Ukraina sihtturul. Ukraina poolele pakkus Eesti esindus suurt huvi, sest vaatamata sarnasele Nõukogude Liidu kogemusele on Eesti suutnud pärast iseseisvumist kiiresti areneda. Erilist huvi pakkusid Eesti IT lahendused ja ID kaardi kasutamise kogemused.
http://novosti.dn.ua/details/166016/

VALGEVENE AJAKIRJANDUS

Общенациональное телевидение
В Эстонии меры по спасению евро вызвали недовольство местного населения

Инна Путис
24.10.2011

Eesti panus Euroopa stabiilsusfondi EFSF on pea kolmandik riigi enda eelarvest. Olgugi et Riigikogu kiitis Eesti ühinemise fondiga heaks (poolthääli saadi ka opositsioonist), kardavad Eesti elanikud, et liitumise tõttu võib ka Eesti maksejõuetuks muutuda, sest garantii summa on lihtsalt niivõrd suur.
Baarmen Vladimir Demtšhenko sõnul on riigi suuremeelsus ja teiste aitamise soov küll hea, kuid enne teiste aitamist peaks enda elanikkonna eest hoolt kandma.
Ka Eesti president Ilves ütleb, et endast palju rikkamate aitamine on vaesele riigile küll ebamugav, kuid kuna kaalul on kogu eurotsooni majanduse käekäik, on see hädavajalik.
http://ont.by/news/our_news/0070853

В Эстонии слежка полиции за пользователями Интернета будет упрощена

Инна Путис
25.10.2011

Eestis on ette valmistatud seaduseelnõu, mis annaks politseile suuremad õigused Interneti kasutajate järel nuhkimiseks. Seeläbi saab tulevikus arvuti IP aadressi ja arvuti omaniku nime kiiremini kokku viia. Uudislõik tuletab meelde ka Karen Drambjani rünnakut Kaitseministeeriumile ning seda, et enne rünnakut oli Drambjan Internetti postitanud üleskutse alustada mässu Eesti valitsuse vastu.
http://ont.by/news/our_news/0070898

Газеты «Советская Белоруссия»
Горячие эстонские игроки

Тарас Щирый
26.10.2011

Oivaline Georg Otsa Mister X aaria ja Tõnis Mäe Olümpia mängude laul. Grammofon “Estonia” ja “Vana Tallinn” – just niimoodi on Nõukogude ajast meelde jäänud Eesti. Selles loetelus ei olnud kunagi jalgpalli. Nüüd aga suutsid eesti jalgpallurid kõiki üllatades oma alagrupis teiseks tulla. Valgevene ajalehel “Nõukogude Valgevene” intervjuu Eesti koondislase Andrei Stepanoviga.
http://www.sb.by/post/122622/

KANADA AJAKIRJANDUS

Calgary Herald
Canada not alone in fight against EU fuel standard

Rebecca Penty
25.10.2011

Suurbritannia, Eesti ja teised Ida-Euroopa riigid liitusid Kanada vastuseisuga EL-i ettepanekule märgistada õliliivad kõrgemalt saastavana kui muud õlid.
http://www.calgaryherald.com/business/Canada+alone+fight+against+fuel+st...

TAANI AJAKIRJANDUS

Berlingske
PET: Cyberangreb et voksende problem

Elizabeth Arnsdorf Haslund
25.10.2011

PET-i andmetel tihenevad IT-rünnakud Taani vastu. Nende taga võivad seista nii üksikisikud, väiksemad grupeeringud kui ka teiste maade riiklikud organid. PET-i juhi Jakob Scharfi sõnul „on jutt rünnakutest, mis on väga tõsised ning mis ohustavad riigi turvalisust. Osasid võib selleks innustada majanduslik tulu, teistel on poliitilised motiivid. Oleme näinud ka ekstremistlikke gruppe, mis on üritanud rünnata ametiasutusi, et saada ligipääsu oma poliitiliste vastaste isikuandmetele.“
Eesti oli esimene riik, mis aastal 2007 elas üle esimese tõeliselt suurejoonelise küberrünnaku, mille jooksul terve rida IT-süsteeme rivist välja läks: ametiasutused, meedia, pangasektor ja alarmikeskus, nii et 112 oli tunde rivist väljas.
Eesti president rõhutas eilsel konverentsil, et küberrünnakut ei tohi alahinnata. „Kui arvutiga suletakse ühe riigi ligipääs elektrile, siis kuidas erineb see ligipääsu sulgemisest raketiga?“, küsis ta retooriliselt. Ta juhtis tähelepanu sellele, et mitte ainult avaliku ja privaatse infrastruktuuri ründamisel ei ole hävitavaid tagajärgi, need on ka igal rünnakul, mis tabavad majandust, see puudutab ka teadmise- ja infovargust erafirmadest.
Justiitsminister Morten Bødskov rõhutas, et küberkaitsele tuleb Taanis rõhku panna. „Erasektori, näiteks pangasektori rünnak, tabaks tervet Taanit, nii et teema peab olema päevakorra üks esimesi punkte“.

HOLLANDI AJAKIRJANDUS

De Telegraaf
Stichtse dames op bezoek in Estland

20.10.2011

Hollandi Bilthoveni Rotary klubi liikmed arvasid, et nad on ainuke naisklubi Euroopas. Oma illusioonist aitas neil üle saada Eesti aukonsul (Zwolles) Nick van de Griendt, kes viis nad kokku sõsarklubiga Tartus. Artikkel käsitlebki naisrotarite esmatutvust Eestiga ning kohtumisi , sh Riigikogu esimehe Ene Ergmaga. Kiidusõnu pälvib eesti mood (Ülle Pohjanheimo) ,köök (Neh) ning Põltsamaa Kuldne 2005.

ROOTSI AJAKIRJANDUS

SvD
Eurons grannar fast i valutalånen

Tomas Lundin
22.10.2011

Eest on ”musterõpilane”. SvD Bonni korrespondent Tomas Lundin kirjeldab keerulist majanduslikku olukorda, kuhu Kesk- ja Ida-Euroopa riigid valuutalaenude tõttu on sattunud – olukord, mis hetkel Ateena kriisi varju kipub jääma. “Regioon on nagu lapitekk, kus igal riigil on omad probleemid ja omad tugevad küljed. Kuid üks asi on neil ühine, kuigi erinevas astmes – see on sõltuvus eurotsoonist. 3,4 protsenti Ungari ekspordist läheb 17 euroriiki, Slovakkia ja Sloveenia ekspordist 33 ning Eesti omast 25 protsenti.”
Nüüd, kus eurotsoonis majanduse juurdekasv väheneb, on sellel ka naaberriikidele dramaatilised tagajärjed. Artikli autor leiab, et kõige rängemalt on langus tabanud Ungarit, kus veel juulis loodeti 2,8protsendilist majanduse juurdekasvu, kuid nüüd on see taandatud 0,5 protsendile.
”Eesti on musterõpilane, kus majanduskasv tuleval aastal on 2,6 protsenti, samal ajal kui Poola, mis oli ainuke EL-i maa, mis majanduskriisi ajal tagasi ei läinud, jätkab jõuliselt 2,2 protsendiga tänu oma 38 miljonilise elanikkonna suurele siseturule.”
Tomas Lundin ütleb, et kui vanad EL-i riigid maadlevad võlgadega, siis Ida- ja Kesk-Euroopa suurim oht on uus pangakriis. Tema kokkuvõtlik järeldus on, et uute riikide liitumine euroga lükkub määramatusse tulevikku.
http://www.svd.se/naringsliv/eurons-grannar-fast-i-valutalanen_6571529.svd