Inimõiguste kohus leidis eraelu rikkumise, kuna isiku kohta säilitati politsei andmebaasis märksõna "prostituut"

18.10.2011 tegi Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) otsuse asjas Khelili vs. Šveits (kaebus nr 16188/07), leides, et Šveits on rikkunud inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklit 8 (õigus austusele era- ja perekonnaelu vastu).

1993. aastal peeti kaebaja kinni prostitutsioonikahtlusega ja tal keelati sama aasta novembris kaheks aastaks Šveitsis resideerimine. Genfi politsei andmebaasis kajastati kaebajat kui „prostituuti“, kuigi ta ise oli seda eitanud. 2003. aastal sai kaebaja teada, et tema nimi seostub politsei dokumentides endiselt prostituudiametiga. Kuigi seejärel asendati kaebaja elukutse politsei andmebaasis sõnaga „õmbleja“, siis selgus 2006. aastal, et nimetus „prostituut“ figureeris jätkuvalt politsei elektroonilises andmebaasis teiste tema suhtes alustatud menetluste kontekstis. Politsei ei nõustunud neid kandeid kustutama, kuna arvestades kaebaja eelnevaid rikkumisi, tuli nende kaebustega seonduv informatsioon säilitada.

EIK nõustus, et kaebaja õiguste riivele leidus riigi seadusandluses õiguslik alus. EIK nõustus kaebajaga, et tema seostamine prostitutsiooniga mõjutab kaebaja igapäevast elu ja mainet. Kuna isikuandmeid on võimalik automaatselt töödelda ja edastada teistele ametiasutustele, on võimalik ka lihtsustatud ligipääs vastavale informatsioonile. Seega oli kaebajal olemas põhjendatud huvi teda kompromiteerivate andmete muutmise vastu. EIK arvestas ka seda, et esialgne süüdistus kaebaja vastu ebaseadusliku prostitutsiooni eest oli liialt ebamäärane ning et seos teiste tema vastu esitatud kaebuste ja sõna „prostitutsioon“ vahel ei olnud piisavalt tihe, et õigustada vastavat sõnakasutust. Lisaks käitus politsei vastuoluliselt, teatades kaebajale, et tema kohta käivad andmed on muudetud, kuigi see tegelikkuses nii ei olnud. Nendel põhjustel asus EIK seisukohale, et Šveits rikkus kaebaja õigust eraelu puutumatusele, sest aastatepikkune sõna „prostituut“ (kui väidetavate valeandmete) säilitamine kaebaja kohta andmebaasides ei olnud demokraatlikus ühiskonnas õigustatud ega vajalik.

EIK mõistis kaebajale mittevaralise kahjuna hüvitise 15 000 eurot.

Otsus prantsuse keeles