Eesti välismeedias 13. - 19. oktoober 2011

RAHVUSVAHELINE AJAKIRJANDUS
USA AJAKIRJANDUS
SUURBRITANNIA AJAKIRJANDUS
IIRIMAA AJAKIRJANDUS
SAKSAMAA AJAKIRJANDUS
PRANTSUSMAA AJAKIRJANDUS
SOOME AJAKIRJANDUS
VENEMAA AJAKIRJANDUS
GRUUSIA AJAKIRJANDUS
BULGAARIA AJAKIRJANDUS
MOLDOVA AJAKIRJANDUS
ASERBAIDŽAANI AJAKIRJANDUS
MALTA AJAKIRJANDUS
TAIWANI AJAKIRJANDUS
NORRA AJAKIRJANDUS

RAHVUSVAHELINE AJAKIRJANDUS

THE WALL STREET JOURNAL
Estonia's Tallin Offers Medieval Charms

Jeff Mills
14.10.2011

Tallinn, Eesti pealinn, on lihtsalt üks atraktiivsemaid linnu, mida te võite leida. See on suurepärane linn, kus äri teha, kuid kui te saate, lubage endale paar lisapäeva või pikk nädalalõpp, et teha tiir vanalinnas ja Kadriorus.

Estonia's Model for Europe

17.10.2011

Eesti mudel kriisist välja tulekul kuluks ära kogu Euroopale, sest suudeti hoida maksud madalad ning tõmmata tugevalt tagasi kulutamist. Euroopat kriisist välja vedajad on kulutanud 18 kuud, et mõelda välja skeeme raha raiskavate riikide ja krediitorite jaoks. Siiani on tulemused olnud napid. Kuid tunneli lõpus on näha valgust. Selleks on riik nimega Eesti.

PUBLICSERVICEEUROPE.COM
Estonia PM: We avoided 'economic doping'

Andrus Ansip
13.10.2011

Peaminister Andrus Ansipi sõnul on Euroopa kriisist välja toomise märksõnaks solidaarsus. Mitu aastat on Euroopa elanud kriisi varjus. Paljudes riikides kestab kriis ka tänasel päeval. Vaatamata sellele, et kriis oli sügav, näitas see Ansipi sõnul ka midagi positiivset – Euroopa on näidanud, et ollakse võimelised tõsistele probleemidele efektiivselt reageerima.
Üheks põhjuseks, miks Eesti kriisist edukalt välja tuli, on Ansipi sõnul see, et valitsus ei tegelenud „majandusliku dopinguga“. See tähendab seda, et vaatamata välisele survele suurendada riigi välisvõlga ja kasutada eelarve lappimiseks riigireserve, suutis valitsus endale kindlaks jääda. Nüüd saadakse seda raha suunata eesti majanduskasvu ergutamiseks.
http://www.publicserviceeurope.com/article/980/estonia-pm-we-avoided-eco...

TRAVEL DAILY NEWS
Estonian Air teaming up with Lufthansa Consulting to increase commercial planning efficiency

17.10.2011

Estonian Air alustas koostööd Lufthansa Consultinguga, et tõsta lennuvõrgustiku planeerimise efektiivsust. "Rent-a-plan" on uus ja innovaatiline väiksematele lennuettevõtetele suunatud konsultatsioonitoode, mille töötas välja Lufthansa Consulting koostöös Estonian Airiga.

Uus konsultatsioonitoode aitab Estonian Airil parandada lennuvõrgustiku planeerimise kvaliteeti, arvestades ettevõtte pragmaatilist kasvu tulenevalt uue strateegia põhisuundadest, teatas ettevõte.
http://www.traveldailynews.com/pages/show_page/45811-Estonian-Air-teamin...

RCI VENTURES
Estonia – a land of opportunity

Steve Adams
19.10.2011

Artikkel annab ülevaate Eesti puhkekeskuste arendamise väljavaadetest ning jõuab arusaamale, et see seni vähetuntud riik omab suurt potentsiaali saamaks tuntud puhkuse sihtkohaks. Eesti võtab ajakirjanik kokku ühe sõnaga – lummav.
http://www.rciventures.com/2011/10/estonia-land-opportunity/

USA AJAKIRJANDUS

NEW YORK TIMES
Europe’s Consumers Are Pointing the Way Down

Floyd Norris
14.10.2011

Sel ajal kui Euroopa juhid üritavad päästa Kreekat, on eurotsooni ülejäänud liikmed jaotunud justkui gruppideks. Riike, kus olukord on hea, esindab Saksamaa. Temaga samasse gruppi kuuluvad veel mõned väikesemad eurotsooni riigid, näiteks Eesti ja Austria. Keskmises grupis on riigid, kus on näha selgeid ohumärke, kuid kus majandus seni veel kasvab. Viimases grupis on riigid, kel on majanduses suured probleemid.
http://www.nytimes.com/2011/10/15/business/europes-consumers-are-pointin...

SUURBRITANNIA AJAKIRJANDUS

BBC
Ryanair prices to Estonia jump following play-off draw

14.10.2011

Ryanair kümnekordistas Dublin-Tallinna lennupileti hinda, kui selgus, et jalgpalli EMile pääsemiseks peavad play-off-matši Eesti ja Iirimaa. Eelmisel nädalal oli samale lennule hind 25 eurot, nüüd 247 eurot.
http://www.bbc.co.uk/news/world-europe-15308503

FINANCIAL TIMES
Timeline: Cyberwarfare and cybercrime

12.10.2011

Financial Times reastab küberrünnakud alates 2007. aastal väidetavalt Venemaa juhitud rünnakust Eestile kuni tänapäevani. 2007. aasta 27. aprilli suur küberrünnak häiris tugevalt nii paljude riiklike asutuste kui ka meediaväljaannete ja pankade kodulehti. Rünnak algas pärast II maailmasõja mälestusmärgi eemaldamist Tallinnas.

POLITICS.CO.UK
Labour: UK rate of inflation matched only by that of Estonia

18.10.2011

Suurbritannia Varikabineti rahandusminister Rachel Reeves kommenteerib uudist riigi kõrgest inflatsioonist järgnevalt:
„Nüüdseks on kindel, et meie kohta saab kasutada kõiki halbu sõnu – kõrge inflatsioon, kõrge tööpuudus ning juba alates sügisest stagneerunud majandusseis. Suurbritanniast kõrgem inflatsioon on Euroopa Liidus ainult Eestil. Ministrid peavad ilmtingimata selle eest vastutama“. http://www.politics.co.uk/comment-analysis/2011/10/18/labour-uk-rate-of-...

IIRIMAA AJAKIRJANDUS

IRISH TIMES
It will be Baltic: A quick guide to Estonia

14.10.2011

Irish Times tegi humoorika ülevaate sellest, mida üks Eestisse tulev Iiri jalgpallifänn peaks sellest riigist teadma. Muu hulgas hoiatatakse, et kohalikega ei tasu tülli minna, sest eestlased on võitnud olümpial kuldmedaleid nii maadluses, tõstmises, poksimises kui ka judos. Mainitakse ka, et Paul Keres oli omal ajal malemaailma Lionel Messi.
http://www.irishtimes.com/newspaper/sport/2011/1014/1224305756321.html

Britain rivalled only by Estonia for fastest-rising cost of living increases in EU

Fiona Walsh
19.10.2011

Isegi praegusel majanduslikult ebastabiilsel ajal ei juhtu just tihti, et Suurbritanniat võrreldaks Eestiga. Kuid septembris tõusis inflatsioon Suurbritannias kõrgemale kui kardeti. See oli 5,2 protsenti. Hullem on olukord ainult Eestis. Augustis oli Suurbritannia inflatsiooninäit 4,5 protsenti. Autor ütleb veel, et ta ei ole kindel, mis on Eesti kannatuste indeks (Misery Index), kuid näiteks USAs on see viimase 28 aasta kõrgeim ning loodetavasti inglased selle näitajaga vähemalt ameeriklastest üle ei ole.
http://www.irishtimes.com/newspaper/finance/2011/1019/1224306073477.html

SAKSAMAA AJAKIRJANDUS

FRANKFURTER ALLGEMEINE ZEITUNG
Babylon ist abgebrannt

Teresa Grenzmann
19.10.2011

Münchner Kammerspiele pealaval etendus Sebastian Nüblingi, Londoni Lyric Hammersmith Teatri ja Teater NO99 koostöös valminud lavastus "Three Kingdoms". See on lavastus, mis algab sealt, kuhu kõik jõuda tahaksid, ja lõpeb seal, mida me kõik kardame. Siin põimuvad keeled, maailmavaated, hea ja kuri, tähendusega ja tähenduseta, pildid, hääled, aga ka erinevad teatrikultuurid.

SÜDDEUTSCHE ZEITUNG
Die Insel der roten Röcke

13.10.2011

Eestis asuval Kihnu saarel sõidavad mehed merele ning naised jäävad koju traditsioone hoidma. See Läänemeres asuv väike tükike maad on suures osas kaetud männi metsaga ning autoga saab saarele poole tunniga ringi peale teha. Saar asub ja poole tunnise merereisi kaugusel Pärnust. Külmadel talvekuudel ei käi saarel ükski turist ning kohalikud elavad pea täielikus isolatsioonis. Kihnu pärimuskultuur kuulub UNESCO vaimse ja suulise maailmapärandi hulka.

Reise ins eigene Ungewisse

Egbert Tholl
15.10.2011

Mis saab, kui panna inglise, saksa ja eesti näitlejad koos mängima? Vastus on näidend „Three Kingdoms“, mis lavastaja Sebastian Nüblingu juhtimisel esietendus. Üles astuvad teatrite NO99, Münchner Kammerspieli ja Londoni Lyric Hammersmith Teatri näitlejad.
Lavastaja Nüblingut hämmastab jõud, mis peitub ühes miljonis eestlases, kes oma 10 000. aastase ajaloo vältel on iseseisvust nautida saanud kõigest 21 aastat. Kõik justkui pakatab noorusest – NO99 vanim liige on 40 aastane, 1990. aastatel oli peaminister kõigest 30 ja kaitseminister 29 aastat vana. Nübling arvab, et Eesti on pindalalt nii võimsa energiaga rahvale liialt väike.

Samal teemal:
„Die Euro-Cops“, Christine Dössel, 17.10.2011

FINANCIAL TIMES DEUTSCHLAND
Huch, der Patient ist tot

Thomas Fricke
14.10.2011

Eesti on kulutusi kõvasti kokku tõmmanud ning majandus on hakanud tasapisi jälle kasvama. Sellele vaatamata on SKT kriisieelsest tasemest ikka veel seitse protsenti madalam. See seab kahtluse alla, kas Eesti on ikka head eeskujud teistele riikidele. Juba enne majanduskriisi sõltus 70 protsenti Eesti majandusest täielikult ekspordist. See aga eeldab seda, et teised on nõus heldekäeliselt maksma. Pärast edukat kriisist välja tulemist on eksport kasvanud 94 protsenti. Kui kogu raha tuleb aga ekspordist, ei huvita suurt kedagi, milline masendav olukord riigis endas valitseb.
http://www.ftd.de/politik/europa/:kolumne-thomas-fricke-huch-der-patient...

PRANTSUSMAA AJAKIRJANDUS

LE MONDE
L'Ile-de-France s'ouvre à l'Estonie

Sylvie Kerviel
13.10.2011

Pariisi jalutajaile, kes mööduvad Saint-Martini kanalist, ei saa märkamatuks jääda 12 jala pikkune 1000aastase viikingilaeva koopia. Laev on osa Prantsusmaa pealinnas toimuvast Eesti kultuurifestivalist „Estonie tonique“, mille kaudu tutvustatakse väikese Balti riigi teatrit, muusikat, kino, arhitektuuri ja kirjandust.

LA CROIX
Pays Baltes-Russie, des relations toujours difficiles

François d’Alançon
17.10.2011

Balti riigid soovivad vähendada energiasõltuvust Venemaast, kuid suhted suure idanaabriga on keerulised. Vilniuses asuvas genotsiidi ohvrite muuseumis saab tutvuda Nõukogude Liidu aegse KGB vanglaga. 20 aastat pärast taasiseseisvumist on Leedu pööranud uue lehe, kuuludes 2004. aastast EL-i ja NATO-sse. Eesti, Läti ja Leedu on jäänud Baltikumi ja Venemaa vahelisse perifeeriasse. 2008. aasta Gruusia-Venemaa sõda näitas väga ootamatut konflikti tekkimise võimalust Venemaa piiririikidega. Leedu parlamendi liikme Petras Austreviviuse sõnul pole Venemaa läänelik riik. Idanaabriga tuleb hoida püsivat dialoogi, kuid alati oma huvidest lähtuvalt. NATO poolt loodud kaitseplaani Balti riikidele võib pidada alliansi garantiiks. Venemaa küsib Balti riikidelt siiani kõrget gaasi hinda. Jaanuaris protesteeris Leedu valitsus Brüsselis Gazpromi tegevuse vastu. Septembri teises pooles toimus Euroopa Komisjoni järelvaatamise all kümne EL-i liikmesriigi Gazpromi esinduses läbiotsimine. Leedu peaminister Andrius Kubilius avaldas muret ka selle kohta, et raskes majanduslikus olukorras lähevad noored teistesse riikidesse tööd otsima.
http://www.la-croix.com/Actualite/S-informer/Monde/Pays-Baltes-Russie-de...

LES ECHOS
Crise de la dette: l'Estonie réclame une action plus musclée de l'UE

18.10.2011

Teisipäeval Euroopa Liidu peaministritele saadetud kirjas hoiatas nende Eesti kolleeg Andrus Ansip, et Euroopa võlakriisi saab kõrvaldada vaid karme meetmeid kasutusele võttes. Ansipi sõnul on globaalsel ja Euroopa tasemel tehtud piisavalt suure depressiooni vältimiseks. Siiski, saavutused on näidanud majandusliku integratsiooni vajalikkust Euroopa Liidus. Praeguseid probleeme põhjustas Ansipi sõnul mineviku eiramine ning tulevikus tuleb seda vältida. 1,3 miljoni elanikuga Balti riik sai euroala liikmeks 2011. aasta alguses ning järgib ranget eelarvepoliitikat.
http://www.lesechos.fr/entreprises-secteurs/finance-marches/actu/afp_003...

LE PARISIEN
Un drakkar à Paris

14.10.2011

Saint-Martini kanalit kaunistab Eesti kultuurifestivali „Estonie tonique“ raames ehtsa viikingilaeva koopia. Lisaks tutvustatakse erinevaid festivali raames toimuvaid üritusi.
http://www.leparisien.fr/paris-75/paris-75010/un-drakkar-a-paris-14-10-2...

MÉTRO
L'expresso de l'actu parisienne du 13 octobre

13.10.2011

Saint-Martini kanalis eksponeeritakse Eesti kultuurifestivali „Estonie tonique“ raames ehtsa viikingilaeva koopiat. Lisainfot ürituste kohta leiab festivali kodulehelt.
http://www.metrofrance.com/paris/l-expresso-de-l-actu-parisienne-du-13-octobre/mkjm!6tzmvm0iZsj82/

TOUR HÉBDO
La culture dope la fréquentation en Estonie

Thierry Beaurepère
19.10.2011

Eesti tähistab sellel aastal Euroopa kultuuripealinna tiitli omamist ja 20 aasta täitumist taasiseseisvumisest. Prantsuse turistide arv Eestisse on tõusnud 13 protsenti võrreldes eelmise aastaga. Turismibürood suhtuvad positiivselt ka lühiajaliste külaliste arvu suurenemisse. Lennuühendus Prantsusmaaga pakub limiteeritud võimalusi otselendudeks. Seni pakub vaid Estonian Air otselende Tallinn-Pariis ja vastupidi suunal. Pealinnas Tallinnas luuakse uusi vaatamisväärsuseid turistide meelitamiseks, nagu näiteks Eesti Meremuuseum. Baltikumi väikeriigi erilisusega saab tutvuda ka Pariisis toimuval Eesti kultuurifestivalil „Estonie tonique“.
http://www.pros-du-tourisme.com/actualites/detail/45088/la-culture-dope-...

ZONEBOURSE.COM
SCHNEIDER ELECTRIC : et EMT inaugurent la première station de charge rapide pour le véhicule électrique de la région baltique

13.10.2011

Schneider Electric ja EMT avavad esimese elektriautode kiirlaadimispunkti Balti riikides 4. oktoobril 2011. aastal. Koostöölepingu kohaselt pakub Schneider Electric omalt poolt välja innovatiivse lahenduse kiirlaadimisseadmete näol, millega saab laadida 80 protsenti elektriauto akust vähem kui 15 minutiga. Koostööleppe teise osapoole EMT panus on oskusteave mobiilsete parkimisteenuste valdkonnas ning aastatepikkune klienditeeninduskogemus. «EMT ja Schneider Electricu partnerlus kinnitab meie ambitsiooni pakkuda lihtsaid, efektiivseid ja hõlpsasti kasutatavaid laadimislahendusi elektriautode kasutajatele Eestis,» ütles Schneider Electricu president Soomes ja Balti riikides Kari Laine. EMT juht Valdo Kalm lisas, et elektriautode laadimise eest tasumiseks mõeldud mobiilse maksesüsteemi arendamine on mobiilioperaatorile põnev väljakutse, mis võimaldab klientidele pakkuda uusi innovatiivseid teenuseid. Tallinna Sadama direktori Allan Kiili sõnul omab esimese kiirlaadimispunkti avamine just sadamas praktilist ja sümboolset tähendust.
http://www.zonebourse.com/SCHNEIDER-ELECTRIC-4699/actualite/SCHNEIDER-EL...

BOURSIER.COM
Schneider Electric : et EMT mettent en service à Tallinn leur solution de charge pour véhicule électrique

14.10.2011

Schneider Electric ja EMT avavad esimese elektriautode kiirlaadimispunkti Balti riikides. Koostöölepingu kohaselt pakub Schneider Electric omalt poolt välja innovatiivse lahenduse kiirlaadimisseadmete näol, millega saab laadida 80 protsenti elektriauto akust vähem kui 15 minutiga.

RFI
Culture vive

Benoît Paumier, Pascal Paradou
14.10.2011

Raadiosaade Eesti kultuurifestivalist „Estonie tonique“, mille kaudu saab kahe kuu jooksul tutvuda väikese Balti riigi rikkuse, originaalsuse ja erilisusega.
http://www.rfi.fr/emission/20111014-1-festival-estonie-tonique

FRANCE24
Estonie tonique

Louise Dupont
15.10.2011

Videoreportaaž „Estonie tonique“ kultuurifestivali raames Saint-Marini kanalisse toimetatud viikingilaevast.
http://www.argus-medias.com/index.php?externe=1&layout=abomail&oldfile=v...

SOOME AJAKIRJANDUS

HELSINGIN SANOMAT
Ruoho on Virossa vihreämpää

Kaja Kunnas
19.10.2011

Läti on leidnud mitmeid põhjuseid, miks kadestada Eestit, kus puuduvad oligarhid ning laenu IMF’lt pole võetud.
Lätlastele on naabermaa Eesti eeskujuks ning lätlastega vesteldes tuleb teema kõne alla väga erinevate valdkondadega seoses. Läti käsitööline leiab, et Eestis on käsitööturud paremini organiseeritud ja klientidel on kulutamiseks rohkem raha. Rahvastikuteadlane Imars Mezs toob välja, et Eestis sünnib pere kohta keskmiselt 1,7 kuid Lätis 1,2 last.
Lätlastele on Eesti tõestuseks, et Läti poliitikud on teinud valesid otsuseid ning eestlastele on Läti jällegi tõestus sellest, et oleks ka hullemini võinud minna.
Harvem räägitakse näiteks sellest, et Läti on ohjeldanud HI-viiruse levikut paremini kui Eesti.
Eestist sai lätlaste eeskuju 2008. aasta lõpul, kui Läti oli sunnitud ainukese Balti riigina IMF-lt laenu võtma.
Eesti edu on näha ka rahvusvahelistes statistikates, kus riik on tihtipeale Lätist ja Leedust parematel kohtadel.
Enne Nõukogude okupatsiooni oli Läti Baltimaade arengu edasiviiv jõud ja Riia suurim keskus. Miks Baltimaadest kõige väiksem riik on nüüd teistest ees?
Eesti on lõiganud kasu oma geograafilisest asukohast. Riik on Soome ja Rootsi lähedal, mistõttu sinna voolas rohkem otseinvesteeringuid 1990’ndate alguses. Nüüd ohjeldab Soome lähedus väljarännet, sest eestlased saavad töötada Soomes ja elada Eestis.
Läti kannatab nõukogude aja tööstuspoliitika tagajärgede all, sest sinna viidi kõige rohkem üle Nõukogude Liidu ajal tööstust. Eesti edu Leedu ees võib seletada hoopis erastamispoliitika erinevusega 1990-ndate alguses. Eestis viidi läbi järsk erastamine, kuid Leedus erastati riigi ettevõtteid vaid osaliselt. Eesti erastamismeetmed soosivad rikkaid investeerijaid läänest, kuid Leedus on eelisseisuses need, kes kuuluvad siseringi.
Venemaad pelgavad eestlased on hääletanud võimule parempoolsed erakonnad, kes on pääsenud vabalt teostama oma majanduspoliitikat sotsiaalse heaolu arvelt. Leedus ei ole Venemaad peljatud ning endised kommunistid ja vasakpoolsed on saanud rohkem hääli.
Lätlased kadestavad vahetevahel Eestit ka selliste asjade pärast, mis on Lätis arenenud paremini. Üks lätlane oli pettunud, et Riia hankis uued trammid, sest Tallinnas pole seda veel tehtud.

Baltian viljelijät vaativat reilumpia EU-tukia

Kaja Kunnas
13.10.2011

Eesti, Läti ja Leedu põllumehed protesteerisid kolmapäeval EL’i põllumajandustoetuste poliitika vastu Baltimaade pealinnades ja Brüsselis.
2009. aasta andmete järgi sai Eesti põllumees EL’st otsetoetust keskmiselt 115 eurot, kuid EL’i maade keskmine toetus oli 270 eurot hektari kohta. Kreekas oli toetuste määr 390 eurot ja Hollandis 460 eurot hektari kohta aastal 2009, teatas Eesti Põllumeeste Keskliit.
Baltimaad taotlevad nüüd 90 protsenti EL’i keskmisest toetusest.
EL’i laienemisel aastal 2004 lubati uutele liikmesriikidele üleminekuperioodi. Põllumajandustoetused pidid võrdsustuma aastaks 2014. Nüüd on Baltimaad mures, et toetuste võrdsustamisest loobutakse raske majandusliku olukorra tõttu.
Eesti põllumehed ostavad traktoreid, kütust, väetist ja seemneid sama hinnaga kui lääneeurooplased. Kuna EL’i toetus on palju väiksem kui Lääne- Euroopas, siis selleks, et püsida konkurentsis on vaja vähendada töötegijate palku ja investeeringuid. Põllumehed leiavad, et tänu sellele ei jõutagi kunagi teistele EL’i riikidele järele vaid jäädakse neist aina tahapoole.
Töötegijad kolivad paremate palkade tõttu mujale ning maapiirkonnad jäävad aina tühjemaks. Eesti töötajatest vaid kolm protsenti teenib elatise põllumajandusest.
Eelmisel talvel oli Soome kartul odavam kui Eesti oma. Eesti poodidest on vahel Soome tomatit lihtsam leida kui Eesti oma.
Euroopa Komisjon esitas kolmapäeval põllumajandustoetuste reformi eelnõu mis peaks vastu võetama järgmisel aastal.
Baltimaade põllumajandusettevõtete sõnul on eeskava võrdse konkurentsi põhimõtete vastu, sest see kinnistab riikidele erineva suurusega toetused. Euroopa Komisjon on põhjendanud madalamaid toetusi muuhulgas Baltimaade madalama palgatasemega.

PUHDISTUS pelkää K-18-ikärajaa

Kaja Kunnas
14.10.2011

”Puhastuse” võtted on käima lükatud ning Otsa talu õu on täis võtterühma varustust.
Kuulda on režissöör Antti Jokineni soomekeelseid nõuandeid, mida abijuhataja Jouni Mutanen kordab läbi valjuhääldi inglise keeles. Kogu võttepäeva jooksul valmib umbes 2,5 minutit filmist.
Sofi Oksaneni menuromaan „Puhastus“ valmib Soome-Eesti koostööna.
Režissöör Antti Jokinen räägib, et teda lummas romaani traagiline armastuslugu. Film saab olema eelkõige jutustus inimestest ning peateemadeks tõusevad vangistamine ja vabastamine.
Peategelane Aliide kogeb Stalini julmuseid 1940-ndate Eestis ja kannab tagajärgi endas kogu elu.
Septembris filmiti Tallinnas Kunderi tänava maja keldris piinamisstseene. Selle järel ilmnes oht, et ”Puhastusest” võib tulla K-18 film. Režissöör loodab siiski, et piirang saab olema K-15.
Halbu tegelasi filmi ei tulegi, on saatuseid ja valiku raskusi ning isegi miilits ei ole sada protsenti halb. Jokineni eesmärk on tuua filmilinale intiimne psühhodraama, milles genotsiid ja vangilaagrid on ajalooliseks taustaks.
Natsi-Saksamaa julmustest on tehtud mitmeid Hollywoodi filme, kuid kommunismi aegsetest õudustest ei ole tehtud laialt levinud filme. Jokinen on mõistnud vajadust sellise filmi järele.
Romaani rahvusvaheline populaarsus tekitas Eestis kriitikalaine. „Puhastust“ arvustati muuseas tõe väänamises, sest nõukogude aeg ei olnud vaid repressioonid ja kannatused. Taustal valitses kahtlus, et nõukogude aega ei või kirjeldada ega mõista inimene, kes ei ole elanud Nõukogude Liidus.

Virolaissotilas kuoli taistelussa Afganistanissa

16.10.2011

Laupäeva hommikul hukkus rahutus Nadeali piirkonnas Helmandi maakonnas Lõuna-Afganistanis üks Eesti sõdur ja kolm said haavata.
Nato juhitud operatsioonil Afganistanis on kokku hukkunud üheksa ja haavatud 59 Eesti sõdurit.
Kaugjuhitud pommi killud haavasid kahte Eesti sõdurit ning tund aega hiljem tulistasid mässajad käsirelvadest Eesti pataljoni. Tulevahetuse käigus hukkus 25-aastane kapral ja sai haavata kolmas eestlane.
Hukkunud sõdur oli astunud teenistusse Afganistanis mai alguses. Eestis jääb teda leinama abikaasa ja kaks last.
Afganistanis on 160 Eesti sõdurit, mis on Eesti rahvaarvu arvesse võttes üsna suur number. Soome sõdureid on Afganistanis 195.

Jalkapallo yhdistää Virossa

Kaja Kunnas
16.10.2011

Eestis on vallandunud jalgpallibuum, sest Eesti rahvusmeeskond jõudis EM-valikturniiril saavutuseni, milleni nad loogiliselt ei oleks pidanud ulatuma.
Meeskond asetus C-grupis teiseks Itaalia järel ning edestas tugevaid Balkanimaid Serbiat ja Sloveeniat. Nüüd pääsevad nad mängima kaheosalist play-offi Iirimaa vastu järgmise suve finaalturniiri koha pärast Poolas ja Ukrainas.
Eesti ei ole küll veel finaalturniiris, kuid teine koht ja play-off ring on rohkem kui Soome on kunagi suutnud saavutada.
Eesti jalgpalli rahvusmeeskonna ajalooline edu on toonud päevakajalistesse teemadesse küsimuse eestivenelaste ja eestlaste koostööst. Televisioonis ja ajalehefotodel on olnud näha staadionil embavaid mehi, kelle särkidel on segamini eesti- ja venekeelsed nimed.
Nõukogude ajal ei mänginud eestlased jalgpalli, seda tegid venelased. Eestlased olid head korvpallis, venelased jalgpallis.
Eesti jalgpalli rahvusmeeskond mängis viimast korda enne Nõukogude okupatsiooni 18.7.1940, võites Lätit 2-1.
Eesti taasiseseisvudes aastal 1991 hakkasid eestlased jälle huvituma jalgpallist. Taas komplekteeriti rahvusmeeskond. Tekkis küsimus, kas rahvusmeeskonda võtta Eestis elavad osavad jalgpallurid, kelle juured on Venemaal ja kellel ei ole Eesti kodakondsust? Aastast 1993 on rahvusmeeskonda pääsemise eelduseks Eesti kodakondsus. Aastatel 1993-1996 ei võitnud Eesti meeskond mitte ühtegi mängu. Esimese võidetud mängu võiduvärava tegi Sergei Hohlov-Simson sügisel 1996, kui vastaseks oli Valgevene. Sama mängija osalemist Eesti rahvusmeeskonnas oli varem avalikult kritiseeritud.
Nüüd on Hohlov-Simson FC Levadia peatreener.
Veel 2000’ndate alguses olid Tallinna jalgpalliklubid jagunenud etnilise tausta järgi : Levadias mängisid venelased ja Floras eestlased. Nüüd on ka need piirjooned hägustunud.
Headest venekeelsetest mängijatest hoolimata on jalgpallipublik A. le Coq areenal valdavalt eestikeelne. Jalgpallimeeskonna populaarseimate mängijate hulka kuuluvad Konstatin Vassiljev, Vladimir Vosboinikov ja väravavaht Sergei Barenko. Vassiljev lõi eelmisel nädalal võiduvärava Põhja- Iirimaa vastu, mis tõi Eestile teise koha alagrupis.
Jalgpall on Eesti spordiregistrite järgi populaarseim spordiala. Harrastajaid on nüüd juba rohkem kui 16 000.

Varoitus toimittajat: Nyt puhuu Lotila

15.10.2011

Provokatiivsete artiklitega Eestis suurt poleemikat tekitanud Hymy endine peatoimetaja Sami Lotila on nüüd meediakriitik.
Ta kirjutab Markkinointi&Mainonta – veebilehel blogi, kus nüpeldab oma provokatiivse väljendusviisiga Soome meediat ja ajakirjanikke.
Lotila tekstides seiklevad Soome ajakirjanikud kes nõuavad tasuta hotellitubasid Tallinnas ja väikelinna ajalehe peatoimetaja, kes taotleb endale hoonestusõigust, sest ta on peatoimetaja.

Heidän tiellään on enää Irlanti

Tommi Hannula
14.10.2011

Eesti sai play-off mänguks kergeima võimaliku vastase – Iirimaa. Iirimaa on loomulikult mängu favoriit, kuid ka Eestil on siiski reaalselt võimalus võiduks olemas.
Veel augustikuus tundusid Eesti unistused EM-st kauged, sest nad olid kaotanud viis mängu järjest, löömata ühtegi väravat, neist kaks EM-valikturniiril, millest hulleim oli kaotus Fääri saartele. Eesti võitis kolm viimast valikmängu.
Eesti rahvusmeeskonna mängijad esindavad eranditult välismaiseid klubisid, kuid nad on leidnud mänguaega peamiselt Ida-Euroopa liigadest, kus tase on kõrgem kui välismaise meedia huvi.

ETELÄ- SUOMEN SANOMAT
Halonen ja Ilves painottivat kriisimaiden tukemisen tärkeyttä

STT
18.10.2011

President Tarja Halonen ja tema Eesti ametivend president Toomas Hendrik Ilves rõhutasid esmaspäeval, et raskustesse sattunud Kreekat tuleb toetada.
„Meilt küsitakse, miks me aitame, kuid valik jätta Kreeka ilma abita oleks katastroof”, lausus Ilves.
Ilves tõdeb, et rahval on raske aru saada, miks on vaja toetada kõrgemate keskmiste palkadega ja suurema SKP-ga riiki.
Eesti liitus euroga selle aasta alguses, kui majanduse raskenev olukord oli juba ette näha. Haloneni sõnul on euro kasu siiski vaieldamatu ning ta nendib, et kui eurot ei oleks, siis tuleks see välja arendada.
Halonen tõi välja, et isegi Euroopa suured riigid Prantsusmaa ja Saksamaa ei ole piisavalt suured, et üksi saada hakkama maailma turul. Ta lootis, et seda peetakse silmas ka pühapäeval, mil EL’i juhid otsivad lahendust majanduskriisile tippnõupidamisel Brüsselis.
Ilves on alustamas teist ametiaega Eesti presidendina.

Viron suurlähetystö juhlii merkkipäiväänsä

18.10.2011

Eesti Suursaatkond Helsingis tähistab selle nädala reedel 20 aastat taasavamisest.
Taasiseseisvunud Eesti esindamist alustati ajutistes ruumides. Vanasse saatkonnahoonesse Itäinen Puistotie’l sai saatkond kolida alles kolm aastat hiljem.
Suursaatkonna 20-aasta pidustustel räägib endine välisminister Trivimi Velliste riigi välissuhete ennistamisest ja juhtimisstrateegia ehitamisest 1990’ndate raskes olukorras.
Sündmusel esitletakse Kulle Raigi uut raamatut „Pikk reis lähedale: naabriks vaba Eesti” („Pitkä matka lähelle: naapuriksi vapaa Viro“). Raamat räägib sellest, kuidas Soome ja Eesti teineteist taas leidsid ning kuidas nägi välja Eesti taasiseseisvumine Soome horisondilt vaadatuna.

Näytelmän loppua jo odotettiin

Timo-Pekka Heima
19.10.2011

Hannu Mäkinen tutvus Nõukogude Liiduga töö tõttu ja käis seal turistina ning õppereisidel.
Mäkinen räägib, kuidas Eesti Põllumajanduse Akadeemia juhataja Ants Liivakant rääkis oma kursuse õpilastele, et Moskva majanduslik juhtimine on teinud Eestist suure sigala. Samuti oli ta rääkinud sellest, kuidas Moskva normid täidetakse lisades piima sisse vett, kuigi sellest piimast enam edasi midagi teha ei saa.
Aastal 1986 käis Soomes visiidil Nõukogude Liidu siseminister. Mäkinen oli tol hetkel Soome siseministri Kaisa Raatikaineni poliitiline sekretär. Mäkinen vestles kohtumise ajal Nõukogude Liidu siseministri abilisega sõprusest ja headest naabersuhetest. Kogu kohtumine oli kõigest välispoliitiline etendus ning kõik ootasid vaid etenduse lõppu.

Kolumni: Hei, älkää pilatko vanalinnaa!

Mervi Pasanen
17.10.2011

Olen käinud juba mitmeid aastaid Tallinnas päevakruiisidel ning vahel ka ööbinud Tallinnas, sest olen vanalinnast vaimustuses. On imeline veeta suvepäev vanalinna tänavatel, kohvikutes, siseõuedes, muuseumites, väikestes käsitööpoodides ja restoranides.
Eriti mõnus on ringi jalutada talvel, kui vanalinn ei ole turistidega üle küllastunud.
Ostan Tallinnas taimedega värvitud lõngu, vanas stiilis puunõusid ning käin alati söömas samas restoranis- Olde Hansas.
Aga nüüd on minu vanalinn muutunud. Väikesed käsitööpoed kaovad ja asemele tulevad poed, mis müüvad sama maitsetut turistide träni. Miks Müürivahe vanad memmed ei tee oma kudumeid ise, vaid müüvad kõik samu masinatooteid?
Kes ostab need ehmatavalt koledad ja maitselageduselt omavahel võistlevad merevaigust esemed?
Tean, et minu hädaldamine ei aita ega muuda midagi. Kuid siiski loodan, et Pika tänava saiakohvik püsib endisena, et Vene tänava šokolaadikohvikut ei võta kunagi üle mingi kohvikukett ja et Olde Hansa püsib restoranina, kus ei pakuta kartulit mitte ühelgi moel ja mille omanikud mõtlevad ka muule kui rahale.
Õnneks on Tallinna vanalinnas veel avastamist väärt kohti ning mõned ka väljaspool vanalinna.

KALEVA
Kellarikerroksen Tom katsoo lahden yli Suomeen

Pekka Mikkola
17.10.2011

Toomas Hendrik Ilves: „Omal häälel“ (Omalla äänellä). Koostanud ja toimetanud Iivi Anna Masso.

Toomas Hendrik Ilves on Eesti taasiseseisvumise aja kolmas president. Eelkäijatest tunti Soomes suurepäraselt kirjanik-teadlast Lennart Meri ning hästi tunti ka talupoeglikku Arnold Rüütlit.
Aastast 2006 on Ilves juhtinud läänega ühinenud rikastuvat riiki, kust ei tule enam halvas mõttes ehmatavaid uudiseid. Sellise riigi president ei satu samuti tihti ajalehtede pealkirjadesse ning nii on jäänud Ilves oma eelkäijatega võrreldes Soomes tundmatuks.
Ilvese elulugu on erandlik. Ta juhib riiki, kus ta käis esimest korda alles kolmekümne aastasena. Ilves on sündinud Rootsis ja üles kasvanud Ameerika Ühendriikides. Euroopasse tuli ta aastal 1984 Radio Free Europe ajakirjanik- analüütikuks. RFE majas Münchenis tunti Ilves kui „Keldrikorruse Tomi“, kellel oli tuline tahtmine aidata vanemate kodumaad.
Iivi Anna Masso tehtud intervjuudel ja Ilvese artiklitel põhinev raamat loob kuvandi poliitikust, kes ei ole tavaeestlane.
Ilves ei ürita olla rahvalikum kui ta õieti on, jättes oma kikilipsuga eestlastele eliidi mulje.
Soomlasele on raamatu põnevaim osa eestlaste identiteeti ja Eesti ning Soome suhteid käsitlev osa. Suhe on üsna samalaadne kui oli omal ajal Soome ja Rootsi vahel. Ühel poolel lahte tuntakse ennast ülemana teisel pool alamana. Midagi tuttavlikku on ka selles, et Ilves räägib kuidas eestlased solvuvad kui nende riiki ei tunta.
Soome on olnud Eestile eeskuju ja mõõdupuu. Ilves arutleb, kas Eesti oleks jõudnud nii kaugele, kui Soome oleks olnud vaesem, korrumpeerunum ja tehnoloogiliselt vähem arenenud.
Kuid siiski ei ülista ta vaid põhjanaabrit, kommenteerides Soome riigipea ütlust, et mõned riigid kannatavad ikka veel postsovetliku trauma all sellega , et Eestil ei ole kombeks arvustada teiste EL-riikide psühholoogilist seisundit.

Arvo Pärt sävelsi Aatamin kyyneleet

Harri Hautala
15.10.2011

Soome televisioonis näidatakse dokumentaalfilmi Arvo Pärdi teosest „ Aadama itk“.
Kaks Euroopa kultuuripealinna Istanbul 2010 ja Tallinn 2011 tellisid Eesti heliloojalt Arvo Pärdilt teose koorile ja orkestrile. Sündis õrn ja kaunis „Aadama itk“
Esietendus oli aastal 2010 Istanbulis, kus teos pidi alguses etenduma kuulsas Hagia Sofia kirikus, kuid takistuste tõttu pidi siirduma hoopis väiksemasse Hagia Irene’sse.
Eesti televisiooni dokumentaalfilm Pärdi Istanbuli- projektist on kohati liialdatult pidulik. Klišeed lendavad, kui poliitikud kõnelevad.
Dokumentaalfilmi südamikust leidub siiski habras, kuid elujõuline 75-aastane helilooja Pärt. Tal on midagi öelda ja tema muusika räägib meiega otse.
Muusika ühendab: eesti koor ja türgi orkester sulanduvad kaunilt ühte tervikusse.

KAUPPALEHTI
Matkustajamyynnistä myötätuulta Tallinkille

18.10.2011

Laevandusettevõtte Tallinki käive ja tulemused kasvasid hästi finantsaasta viimasel kvartalil.
Reisiliikluse suhteliselt suurima kasvu tegi Rootsi ja Läti- vaheline laevaliiklus.
Augusti lõpus lõppenud neljandas kvartalis kasvas Tallinki tulemus enne makse 54 miljoni euroni. Aasta varem oli vastav tulemus 45 miljonit eurot.
Kruiisisuvi läks Tallinki laevadel hästi. Igal liinil kasvasid reisijate määrad. Seejuures kaubaveomäärad Soome ja Rootsi ning Soome ja Saksamaa vahel vähenesid veidi.

TURUN SANOMAT
Hit and run -rikollisuus kasvaa Suomessa – Turun satama porttina

14.10.2011

Pidevalt kasvav liiklus Eesti ja Soome vahel ning Eesti liitumine 2007. aasta lõpul Schengeniga on loonud uue „hit and run“ – ehk ründa ja põgene – kuritegevuse. Toll püüdis Läänesadamast kinni eelmise nädala lõpul kolm kaubikut, kus oli nii varastatud kraami kui ka salareisijaid.
Baltimaadest ning eriti Rumeeniast, Poolast ja Bulgaariast tulnud isikud on viimastel aegadel jäänud vahele erinevate kuritegudega, muuhulgas kahtlustatuna tõsistes vargustes.
Piirivalve kadumine Soome ja Eesti piiril oli peagi märgatav omandi vastaste rikkumiste hulgas. Sissemurdmiste arv elamutesse ning äri- ja ostukeskustesse suurenes.
Välismaised kurjategijate rühmad korraldasid hästi planeeritud rünnakuid Soome. Nad tulevad maale õhtul, teevad öö ajal võimalikult palju kuritegusid ja lahkuvad riigist hommikul esimese laevaga, räägib tollikontroll Petri Erkkilä.
Soome on probleemi lahendamiseks tõhustanud ning laiendanud ametiasutuste vahelist koostööd ning see on tekitanud huvi teistes Euroopa maades.
http://www.ts.fi/online/kotimaa/266234.html

TALOUSELÄMÄ
Viro on inflaatiojättiläinen

Antti Mikkonen
14.10.2011

Euroala maade inflatsioon kasvas 3,0 protsendini võrreldes augustikuise 2,5 protsendiga. Eurostati sõnul on kogu EL aastane inflatsioon 3,3 protsenti.
Inflatsioon ületab peaaegu kõigis EL-maades Euroopa keskpanga määratletud 2 protsendi piiri.
Eestis on aastane inflatsioon rühma kõrgeim: 5,4 protsenti. Ka rahaliitu mitte kuuluvate Läti ja Leedu inflatsioonid olid ligi 5 protsenti.
Soome 3,5 protsendine inflatsioon on euromaade hulgas viiendaks kõrgeim.
Madalaim inflatsioon oli Šveitsis: 0,2 protsenti.
Septembris kiirendas hindade tõusu transpordi- ja eluasemekulude tõus ning alkoholi ja tubaka hinnatõusud. Riiete hinnad tõusid lausa 14,1 protsenti.
http://www.talouselama.fi/uutiset/viro+on+inflaatiojattilainen/a704257

TALOUSSANOMAT
Mitä Virosta voisi oppia?

Vesa Varhee
19.10.2011

Eesti üllatas taas. Seekord ei olnud küsimus majanduse arengukiirusest või endise Nõukogude riigi euroliikmelisusest, vaid EL-i argipäevas millestki palju tähtsamast. Eesti jalgpallirahvuskoondis on play-offi kaugusel kohast jalgpalli EM-võistlustel järgmisel suvel. Vastaseks on Iirimaa, kes oli võimalikest vastastest kõige lootust andvam.
Vabanedes Nõukogude okupatsioonist 20 aastat tagasi hämmastas Eesti pidevalt välisriike. Eesti kroon oli 1990-ndate alguses Läänemere regiooni stabiilseim valuuta, sest Soome ja Rootsi üritasid jagu saada oma pangakriisidest ja devalveerimisest. Kroon oli tihedalt seotud Saksa margaga ja osaliselt selle tõttu meelitas Eesti ligi välismaiseid investeerijaid ja rikastus kiiremini võrreldes teiste Baltimaadega.
Eesti tegi taasiseseisvudes otsuseid, mis lõid põhja riigi rikastumisele. Eesti majandusjuhid olid enamjaolt Ameerika Ühendriikides õppinud ja liberaalsete majanduspoliitika vaadetega eelarvamusteta noored. Nad võõrastasid Põhjamaade süsteemi kõrgete maksude ja sotsiaaltoetustega, mille probleemidest leidus just tol ajal külluslikult näiteid Läänemere põhja- ja läänekaldalt. Seega võeti Eestis kasutusele progressiivse maksusüsteemi asemel võrdne maksustamine ning investeeringuid toetav ettevõtte tulumaks.
Ettevõtluse toetamine ja lihtne maksusüsteem on tähtsad faktorid Eesti majanduse paindlikkuses.
Riiki vaevab nagu teisi tööstusriike finantskriisi poolt põhjustatud langus, kuid heaks küljeks on see, et riigil peaaegu puudub võlg.
Eestis ei kummardata mineviku pilte, samas riigi heaolu tase ei ole ulatunud igale tasemele, näiteks pensionärid elavad praegu kitsamates tingimustes kui Nõukogude ajal, mil nad olid tihtipeale eelisseisundis.
Spordialadest on Eesti traditsiooniliselt olnud tugev korvpallis ja suusatamises. Sellegipoolest on Eesti jalgpallimeeskond vaid paarikümne aastaga ulatunud kaugemale, kui Soome meeskond iial. Osa aust kuulub nii jalgpallis kui ka majanduses Soomele. Soome ettevõtlusmaailm ja üks jalgpalliajaloo tegijatest, Pasi Rautiainen, on aidanud Eesti ettevõtteid ja jalgpallimeeskondi stardipakule.
Eesti näide on tõestanud, et ka jalgpallis on võimalik saavutada edu, kuigi rahvusvaheline konkurents on halastamatu.
http://www.taloussanomat.fi/ajatukset/2011/10/19/mita-virosta-voisi-oppi...

VENEMAA AJAKIRJANDUS

РОССИЙСКАЯ ГАЗЕТА
Два стажа в одни руки

Анастасия Дуленкова
18.10.2011

13. oktoobril Eesti valituse poolt heaks kiidetud Eesti ja Venemaa vaheline pensionikindlustuslepe jõustub 16. oktoobril. Lepingule on vaja veel vaid Vene Riigiduuma allkirja. Uus leping asendab 1993. aastal vastu võetud lepingut, mis on tänaseks aegunud.
http://www.rg.ru/2011/10/18/rf-estoniya.html

Samal teemal:

Эстонско-российский пенсионный договор вступит в силу, Взгляд, 16.10.2011, http://www.vz.ru/news/2011/10/16/530701.html

Эстонско-российское пенсионное соглашение вступает в силу, РИА Новости, Ведомости, 16.10.2011, http://www.vedomosti.ru/politics/news/1393963/gimnastka_afanaseva_prizna...

В Перми главный приз фестиваля "Флаэртиана-2011" взял фильм "Outro"

Илья Изотов
17.10.2011

Marianna Kaati film „Auk nr 8“ võitis Venemaal Permis Flahertiana-2011 dokumentaalfilmide festivalil esikoha kategoorias „Parim täispikk dokumentaalfilm“, millega kaasnes 75 000 rublane auhinnaraha.
http://www.rg.ru/2011/10/17/reg-pfo/perm-outro-anons.html

ЭХО МОСКВЫ, САНКТ-ПЕТЕРБУРГ
Эстония и Россия планируют заключить договоры в сфере сельского хозяйства

14.10.2011

Eesti põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder ja tema Venemaa kolleeg Jelena Skrõnnik kirjutasid Moskvas alla lepingule, et arendada kahe riigi kaubavahetust ja muud koostööd põllumajanduse valdkonnas. „Taasiseseisvumise perioodil ei ole olnud Eesti ja Venemaa vaheline koostöö põllumajandusküsimustes kunagi nii hea kui praegu," ütles põllumajandusminister Seeder Interfaxile. Kogu kaubandusmahtudelt on Venemaa Eestile suuruselt kolmas partner.
http://www.echomsk.spb.ru/news/ekonomika/rf_estoniya.html

ИА "BIG ELECTRIC POWER NEWS"
Schneider Electric и оператор мобильной связи EMT открыли в Таллине первую станцию быстрой зарядки электромобилей в странах Балтии

14.10.2011

Prantsuse kontsern Schneider Electric avas Tallinnas Balti riikide esimese elektriautode kiirlaadimispunkti.
http://www.bigpowernews.ru/news/document36211.phtml

РОСБАЛТ
РФ призывает наращивать международное давление на власти Латвии и Эстонии

18.10.2011

Venemaa kutsub rahvusvahelist üldsust survestama Eesti ja Läti valitsusi, et nendes riikides lõpetataks vene vähemuse õiguste rikkumine. Probleemiks on ka suur kodakondsusetute arv mõlemas riigis. http://www.rosbalt.ru/main/2011/10/18/902336.html

RRM.RU
Эстония привлекает туристов доступными мультивизами

18.10.2011

Turistid, kes taotlevad Eesti viisat, hakkasid juba alates 2009. aastast märkama konsulaadi lojaalsust. Põhjus on lihtne – vähemalt kolm korda Eestis käinud saavad edaspidi tihti loa mitmekordse viisa tegemiseks. Eelduseks on küll tõik, et turist on kõik nõuded korrektselt täitnud ning ei ole reegleid rikkunud.
Suurenenud viisataotluste arv on kasulik ka Eestile, sest konsulaat teenib tänu selle rohkem raha.
http://prm.ru/rest/2011-10-18/112183

FINUGOR
Президент Эстонии призвал государства защищать культуру води, коми, саамов и других малых народов

14.10.2011

President Ilves ütles kohtumisel hõimurahvaste esindajatega, et kultuuriline mitmekesisus muudab iga riigi tugevamaks ja suuremaks. “Meie väikeste kultuuride olemus peab jõudma neist endist sootuks kaugemale, siis maailm mõistab meid ja seisab vajadusel meie eest. See pole vaid vanade traditsioonide hoidmine, aga nende ettevaatlik ja ettevaatav kaasajastamine, et tegu poleks ainult etnograafidele huvi pakkuva tardunud kultuuriga, vaid kõlaks võimsamalt ja laiemalt vastu 21. sajandi maailmas,” ütles president Toomas Hendrik Ilves kohtumisel Eestis toimuvate hõimupäevade osalistega.
Riigipea meenutas positiivse näitena saamide kultuuri arengu ja eneseteadvuse kasvu viimastel aastakümnetel Põhjamaades, kus oma saami päritolu ja keele üle tuntakse uhkust ning sellel kõigel on ka ühiskondade ja riikide tugi.
http://finugor.ru/node/21741

ГАЗЕТА.RU
Искусство второго тома

Велимир Мойст
17.10.2011

Zurab Tsereteli kunstigaleriis toimub näitus „Esteetika vs info. Vol. 2“, kus astuvad üles kunstnikud Eestist, Lätist ja Leedust.
http://www.gazeta.ru/culture/2011/10/17/a_3803374.shtml

АРИ БЛАГОВЕСТ-ИНФО
В Таллине пройдет международный христианский фестиваль Trialogos

18.10.2011

19.-22. oktoober toimub Tallinnas rahvusvaheline kristlik festival Trialogos. Sel aastal on festivali teemaks perekond.
http://www.blagovest-info.ru/index.php?ss=2&s=3&id=43500

АРГУМЕНТЫ.РУ
Послевкусие пути. Эстония и Dame de Fleur

Анна Делианиди
15.10.2011

Eestis on vaja toimida aeglaselt. Kõnni aeglaselt, naudi tänavatel head söögi lõhna, vaata ringi ja söö. Aeglaselt. Vanalinnas saab kõik esimesest silmapilgust selgeks – siin juuakse õlu ja süüakse liha. Eesti – see on üllatusi täis maa.
http://news.argumenti.ru/gastro/2011/10/130341?type=all#fulltext

СПОРТ-ЭКСПРЕСС
Кайя Канепи: "По-русски знаю только несколько слов"

Мария Никулашкина
19.10.2011

Kaia Kanepi jõudis Moskvas toimuval Kremli karikaturniiril veerandfinaali, alistades itaallanna Francesca Schiavone. Sport-Ekspress vahendab Kaia öeldut pressikonverentsil.
http://news.sport-express.ru/2011-10-19/470143/

SPORTBOX.RU
Эстонцы отблагодарили Хандановича пивом

15.10.2011

Saku õlletehas saatis jalgpalli EM-valikturniiril Serbia ässa Nemanja Vidići penalti tõrjunud ja Eesti koondise play-off’i aidanud Sloveenia väravavahile Samir Handanovićile kasti Saku Originaali.
http://news.sportbox.ru/Vidy_sporta/Futbol/Euro-2012/spbnews_Estonci-otb...

RIA
Estonian top diplomat to discuss Georgian-EU relations in Tbilisi

18.10.2011

Urmas Paet viibib visiidil Georgias, kus ta kohtub oma kolleegi Grigol Vašadze ja teiste Georgia riigitegelastega. Välisministrid arutavad Eesti ja Georgia kahepoolseid suhteid, sealhulgas poliitilisi ja majandussuhteid ning koostööd rahvusvahelistes organisatsioonides. Kõneldakse ka Georgia ja Euroopa Liidu koostööst ning idapartnerluse temaatikast. Samuti räägitakse olukorrast mõlema riigi naabruses ning suhetest NATOga.

ИНТЕРФАКС
Коалиционные партии Эстонии отозвали законопроект, разрешающий иностранцам покупать землю в приграничных районах

18.10.2011

Seaduseelnõu, mis lubaks Eestis alaliselt elavatel välismaalastel piirialadel maad osta, kutsuti riigikogust tagasi. Reformierakonna hinnangul pole riigikaitseliste maaostupiirangute leevendamist veel piisavalt arutatud.

Таллин заверяет Тбилиси, что не намерен признавать Южную Осетию и Абхазию

18.10.2011

Välisminister Urmas Paet kinnitas Tbilisis Georgia rahvusliku julgeolekunõukogu sekretäri Giorgi Bokeriaga olukorda riigi okupeeritud territooriumitel arutades, et Eesti on Abhaasia ja Lõuna-Osseetia mittetunnustamispoliitika kindel toetaja.

Эстония не выдвигала России требований возместить ущерб за "советскую оккупацию" – МИД

18.10.2011

Vaatamata Moskva kõrge ametniku sellesisulistele väidetele, ei ole Eesti esitanud Venemaale mingeid ametlikke nõudmisi okupatsioonikahjude hüvitamiseks. "Eesti ei ole esitanud Venemaale ühtegi ametlikku taotlust okupatsioonikahjude eest hüvitise saamiseks," kinnitas Eesti välisministeeriumi pressiesindaja.

Суд Петербурга обязал выплатить полмиллиона рублей гражданину Эстонии, дочь которого пострадала от падения наледи

18.10.11

Peterburi linna Petrogradi rajoonikohus rahuldas teisipäeval Eesti kodanikust purikaohvri Milana Kaštanova isa Vadim Kaštanovi hagi ja mõistis talle välja poole miljoni rubla suuruse hüvitise.

Правительство Эстонии скрывает истинное положение дел в стране - государственный контролер

18.10.2011

Riigikontrolör Mihkel Oviir usub, et Eesti valitsus varjab tegelikku olukorda riigis. Riigikontrolör kritiseeris ka riigi tegevusaruannet. "Ei sõnagi töötusest, vaesusest, tervishoiu või majanduse konkurentsivõime olukorrast. Milliseid tulemusi saavutas riik meie kõigi raha abiga vaesuse ja töötuse vähendamisel?“ küsib Oviir.

Главред эстонского информагентства BNS ранен бутылкой в центре Таллина

17.10.2011

BNS-i peatoimetajale Ainar Ruussaarele visati Tallinna kesklinnas klaaspudeliga vastu pead. “Mees toimetati haiglasse ja pärast esmaabi andmist lubati kodusele ravile," ütles Põhja ringkonnaprokuratuuri pressiesindaja Maria-Elisa Tuulik.

Новый эстонско-российский договор о пенсионном страховании вступит в силу на шесть месяцев

16.10.2011

Eesti Riigikogu ratifitseeris Eesti ja Venemaa vahelist pensionikindlustust käsitleva koostöölepingu, mis arendab kahe riigi vahelist koostööd pensionikindlustuse valdkonnas. Sotsiaalminister Hanno Pevkuri sõnul on allkirjastatud pensionileping väga oluline nii Eestis kui Venemaal elavatele Eesti ja Vene kodanikele. Lepingu jõustumiseks on see vaja ratifitseerida ka Vene Riigiduumas.

В результате нападения талибов в Афганистане погиб эстонский солдат, еще трое получили ранения

15.10.2011

Afganistanis sai lahinguülesandeid täites surma Eesti kaitseväelane, veel kolm kaitseväelast said vigastada. Afganistanis NATO operatsioonil lahinguülesandeid täites langes Eesti jalaväekompanii Estcoy-12 kaitseväelane kapral Agris Hutrof (25), teatas kaitseväe peastaap. Eesti sõdurid on Afganistanis teeninud alates 2003. aastast. Selle ajaga on hukkunud Eesti 9 sõdurit.

В Эстонии прошли акции против коррупции властей

15.10.2011

Tallinnas Vabaduse väljakule kogunes üle 100 protesteerija, kes avaldasid meelt pankade ning valitsuse tegevuse vastu. Samalaadne meeleavaldus toimus ka Tartus. Mõlemad meeleavaldused möödusid rahulikult.

Эстония и Россия планируют заключить договоры в сфере сельского хозяйства

14.10.2011

Eesti põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder ja tema Venemaa kolleeg Jelena Skrõnnik kirjutasid Moskvas alla lepingule, et arendada kahe riigi kaubavahetust ja muud koostööd põllumajanduse valdkonnas. „Taasiseseisvumise perioodil ei ole olnud Eesti ja Venemaa vaheline koostöö põllumajandusküsimustes kunagi nii hea kui praegu," ütles põllumajandusminister Seeder Interfaxile. Kogu kaubandusmahtudelt on Venemaa Eestile suuruselt kolmas partner.

В парламенте Эстонии критикуют решение президента Ильвеса не встречаться с главой МИД Украины

13.10.2011

Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson leiab, et president Toomas Hendrik Ilvese otsus jätta viimasel hetkel ära kohtumine Ukraina välisministriga ei olnud õige. "Mis puudutab president Ilvese otsust kohtumine viimasel hetkel ära jätta, siis siin olen kindlal arvamusel - oma sõnumite ja seisukohtade edastamiseks on diplomaatias kõige tulemuslikum viis kohtumine," ütles Mihkelson. Mihkelsoni sõnul on Ukraina oluline partner, kellega Eestil on väga mitmetasandilised ja pikaajalistele kogemustele rajanevad suhted.

За 20 лет число неграждан в Эстонии сократилось в пять раз

13.10.2011

Eesti siseminister Ken-Marti Vaheri sõnul langes määratlemata kodakondsusega elanike arv Eestis esimest korda alla 100 000. Vahetult pärast taasiseseisvumist moodustasid määratlemata kodakondsusega isikud Eesti rahvastikust üle 30 protsendi. Kahekümne aasta jooksul on number pidevalt kahanenud.

Командующим Силами обороны Эстонии назначен бригадный генерал Рихо Террас

13.10.2011

Eesti valitsus nimetas kaitseväe uueks juhatajaks Riho Terrase, kes vahetab 5. detsembrist sel kohal välja Ants Laaneotsa. Valitsus määras ka Terrasse ametipalgaks 3332 eurot, millele lisandub auastmetasu 352 eurot kuus.

Большинство жителей Эстонии не согласны с участием страны в европейском фонде финансовой стабильности

13.10.2011

Turu-uuringute AS-i läbi viidud avaliku arvamuse uuringust selgus, et 58 protsenti Eesti elanikest ei toeta Euroopa Finantsstabiilsuse Fondis (EFSF) osalemist. Euroskeptik Anti Poolametsa sõnul kinnitab uuring seda, et Eesti osalusel Euroopa Finantsstabiilsuse Fondis ei ole rahva enamuse toetust. "Riigikogus tehti otsus tagajärgi tõsiselt kaalumata.,” ütles Poolamets.

GRUUSIA AJAKIRJANDUS

ГРУЗИЯ ONLINE
Глава МИД Эстонии посетит Грузию с официальным визитом

17.10.2011

18.-19.10 viibib välisminister Urmas Paet visiidil Georgias, kus ta kohtub kolleegi Grigol Vašadze ja teiste Georgia riigitegelastega. Välisministrid arutavad Eesti ja Georgia kahepoolseid suhteid, sealhulgas poliitilisi ja majandussuhteid ning koostööd rahvusvahelistes organisatsioonides. Kõneldakse ka Georgia ja Euroopa Liidu koostööst ning idapartnerluse temaatikast. Samuti räägitakse olukorrast mõlema riigi naabruses ning suhetest NATOga.
http://www.apsny.ge/2011/pol/1318880274.php

Samal teemal:

Глава МИД Эстонии встретится с президентом Грузии, NA GHN, 17.10.2011, http://www.rus.ghn.ge/news-17567.html

BULGAARIA AJAKIRJANDUS

FOCUS NEWS
Moldovan PM to visit Estonia

17.10.2011

19. ja 20. oktoobril viibib Eestis ametlikul visiidil Moldova peaminister Vladimir Filat. Visiidi käigus arutatakse kahepoolseid suhteid, majandusküsimusi, arengukoostööd, Moldova siseriiklikke arenguid, Idapartnerlust ning Euroopa Liidu laienemist.
http://www.focus-fen.net/index.php?id=n262008

MOLDOVA AJAKIRJANDUS

ИА НОВОСТИ-МОЛДОВА
В Таллине прошел эстонско-молдавский бизнес-форум

19.10.2011

Moldova peaminister Vladimir Filati avab visiidi ajal Eestisse koos peaminister Andrus Ansipiga Eesti-Moldova ärifoorumi. Foorumil antakse lühiülevaade mõlema riigi majandusest ja koostöövõimalustest ning pärast ärifoorumit on ettevõtetel võimalus kohtuda oma ametivendadega.
http://www.newsmoldova.ru/economics/20111019/190413085.html

ASERBAIDŽAANI AJAKIRJANDUS

TREND
New Estonian ambassador to Uzbekistan presents credentials to FM

13.10.2011

Eesti suursaadik Usbekistanis Simmu Tiik andis eile Usbekistani Vabariigi asepeaministrile ja välisministrile Eljer Ganijevile üle oma volikirja. Suursaadik Simmu Tiik resideerib Moskvas.
http://en.trend.az/news/politics/1944103.html

MALTA AJAKIRJANDUS

TIMES OF MALTA
Estonia progress puts Malta failures in sharp focus

Kevin Azzopardi
13.10.2011

"Ma ei jälgi Eesti jalgpalli, aga nende saavutatu - play-off'i jõudmine - on karm meeldetuletus, et Malta jalgpall pole suutnud teiste pead tõstnud Euroopa riikidega viimase kahe aastakümne jooksul sammu pidada," kirjutab jalgpallikorrespondent Kevin Azzopardi.
http://www.timesofmalta.com/articles/view/20111013/football/Estonia-prog...

TAIWANI AJAKIRJANDUS

TAIWAN NEWS
Taiwan steps up sci-tech cooperation with Baltic states

16.10.2011

Taiwani juhtivad ametnikud teadusvaldkonnas külastasid hiljuti Balti riike, arendamaks kahepoolseid suhteid teadus- ja tehnoloogiauurimuse valdkonnas. Taiwani Teaduskoja aseminister Chen Cheng-hong külastas Eestis, Lätit ja Leedut vahemikus 10 – 15 oktoober. Chen koos saatjakonnaga külastas Eestit 14. oktoobril ning kahe riigi vahel sõlmiti kahepoolne IT valdkonna koostööleping. Leping jõustub järgmise aasta 1. jaanuaril ning selle raames valitakse kolm eesti professorit, kes osalevad teadlaste vahetuse programmis Taiwnaiga.
http://www.taiwannews.com.tw/etn/news_content.php?id=1737016

Samal teemal:

NSC promotes enhanced relations with Baltic states, Taipei Times, 18.10.2011,
http://www.taipeitimes.com/News/taiwan/archives/2011/10/18/2003516063

NORRA AJAKIRJANDUS

NRK
Stoltenberg meiner Noreg må lære av Skypes fødeland

Ingunn Solheim
14.10.2011

1,3 miljoni elanikuga Eestit võib pidada Balti riikide Silicon Valley’ks: riigis korraldati esimesed e-valimised, Eesti investeerib kübersõja vastasesse tehnoloogiase, arendab paberivaba e-valitsust ning see on ka Skype’i kodumaa. Peaminister Jens Stoltenbergi sõnul on Norral Eestist palju õppida.
.http://nrk.no/nyheter/norge/1.7832701

SISTE.COM
Ber næringslivet se mot øst

13.10.2011

Norra peaminister Jens Stoltenberg leidis Eestit külastades, et riigi majandus on tõusuteel ning seda võib pidada norra äridele heaks investeerimiskohaks tänu oma lähedusele. Peaminister peab probleemiks asjaolu, et Norra firmad investeerivad Balti riikidesse eelkõige odava tööjõu tõttu. Norra ja Eesti vaheline kaubavahetus on kolmekordistunud viimase kümne aastaga. Baltikumi väikeriik liitus euroalaga 2011. aasta jaanuaris ja omab kiireimat majanduskasvu EL-s. Eesti meelitab välisinvestoreid madalate tootmiskulude, hea infrastruktuuri, haritud tööliste ja ettevõttesõbraliku maksusüsteemiga.
http://www.siste.no/utenriks/article5768569.ece