Inimõiguste kohus pidas diskrimineerivaks seda, et Malta ei andnud kodakondsust väljaspool abielu sündinud lapsele, kelle isa oli maltalane

Kaebuses Genovese vs. Malta (kaebus nr 53124/09) leidis Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) 11.10.2011, et Malta on rikkunud inimõiguste konventsiooni artiklit 14 (diskrimineerimise keeld) koos artikliga 8 (õigus austusele era- ja perekonnaelu vastu). Kaebus puudutas Ühendkuningriigi kodaniku, kelle isa oli Malta kodanik, Malta kodakondsuse taotluse rahuldamatajätmist.

Kaebaja B.A. Genovese on Ühendkuningriigi kodanik, kes sündis 1996. aastal Inglismaal väljaspool abielu. Tema ema on Suurbritannia kodanik ja isa Malta kodanik G. Pojale Malta kodakondsuse saamiseks pöördus ema Šoti kohtute poole, kes tunnistasid G. kaebaja bioloogiliseks isaks. Vastav muudatus kanti ka sünnitunnistusele. Malta kohtud kinnitasid seejärel G. isadust. Pojale kodakondsuse saamise taotlus lükati sellest hoolimata tagasi põhjendusega, et väljaspool abielu sündinud lapsed saavad Malta kodakondsust taotleda ainult juhul, kui nende ema on maltalane. Kuigi alama astme kohtud tunnistasid vastava kodakondsusseaduse sätte diskrimineerivaks ja seetõttu põhiseadusega vastuolus olevaks, leidis Malta konstitutsioonikohus, et rikkumist ei esine. Konstitutsioonikohtu arvates ei ole õigus kodakondsusele oluline konventsiooniga tagatud õigus ning kodakondsuse andmine või andmisest loobumine ei oleks mõjutanud kaebaja perekonnaelu, arvestades, et tema isa oli keeldunud temaga suhteid loomast.

Kaebaja pöördus EIKi kaebusega Malta riigi vastu kodakondsusseaduse diskrimineerivuse tuvastamiseks.

Malta valitsus teatas, et siseriiklikku seadusandlust on alates kaebuse esmasest esitamisest muudetud ja seega on kaebajal uue seaduse alusel õigus kodakondsusele. EIK leidis, et artikkel 14 koos artikliga 8 oli kaebuse osas kohaldatav. Kuigi vastas tõele, et kodakondsuse andmine ei pruugi mõjutada isiku perekonnaelu - arvestades isa otsust mitte pojaga suhelda - mõjutab see ikkagi kaebaja eraelu ja tema sotsiaalse identiteedi kujunemist, olles seega kaitstud konventsiooni artikliga 8.

EIK lisas, et konventsiooni tuleb tõlgendada tänapäeva kontekstis. Küsimus abielust ja abieluväliselt sündinud laste võrdsusest on olnud Euroopa Nõukogu liikmesriikidele olulise tähtsusega ning seepärast peab esinema väga kaalukaid asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et erinev kohtlemine sünni asjaolude alusel oleks õigustatud konventsiooni artikli 14 kontekstis. Kaebaja oli analoogses olukorras teiste lastega, kelle isa oli Malta kodanik, aga ema teisest kodakondsusest. Ainuke asjaolu, mis välistas tema kodakondsuse saamise, oli sünd abieluvälisest suhtest. EIKi ei veennud valitsuse argument, et lastel, kes sünnivad abielust, on vanematega selline side, mis abieluvälistel lastel puudub. See on eristamine täpselt sellistel alustel, mida artikkel 14 keelab. EIK arvates ei esitanud Malta ühtegi mõistlikku argumenti diskrimineerimise õigustamiseks ning sellest tulenevalt esineb konventsiooni artiklite 14 ja 8 rikkumine.

Otsus inglise keeles