RAHVUSVAHELINE AJAKIRJANDUS
USA AJAKIRJANDUS
SUURBRITANNIA AJAKIRJANDUS
SAKSAMAA AJAKIRJANDUS
PRANTSUSMAA AJAKIRJANDUS
BELGIA AJAKIRJANDUS
SOOME AJAKIRJANDUS
VENEMAA AJAKIRJANDUS
ASERBAIDŽAANI AJAKIRJANDUS
UKRAINA AJAKIRJANDUS
VALGEVENE AJAKIRJANDUS
ROOTSI AJAKIRJANDUS
INDIA AJAKIRJANDUS
FILIPIINI AJAKIRJANDUS 
HOLLANDI AJAKIRJANDUS

RAHVUSVAHELINE AJAKIRJANDUS

EUOBSERVER
EU struggling to fight cyber crime

Valentina Pop
11.10.2011

Seoses küberrünnakute suureneva ohuga muudab Euroopa Liit zombie-arvutite omamise kriminaalkorras karistatavaks, loob küberkuritegevuse keskuse ja spetsiaalse IT spetsialistide grupi edaspidiste küberkuritegude tõrjumiseks. Jakub Boratyanski Euroopa Komisjoni Küberkuritegude üksusest sõnas, et alusleping küberkuritegevusega võitlemiseks loodi pärast 2007. aastal Eesti vastu toimunud küberrünnakuid, kuid dokument vajab veel põhjalikumat läbitöötamist. Heli Tiirma-Klaar Eesti kaitseministeeriumist usub, et suureneva küberkuritegevuse ajajärgul on ühtsed karistusmeetmed selle vastu suur samm edasi. Teiselt poolt tajutakse suurema kontrolli rakendamist ohuna kodaike privaatsusele.
http://euobserver.com/1018/113833

VARIETY
Estonia offers up 'Angel' to Oscar

11.10.2011

Eesti valikuna esitati võõrkeelse filmi Oscari nominendiks Sulev Keeduse «Kirjad Inglile». Film räägib Afganistanis kadunuks kuulutatud Nõukogude sõdurist, kes naaseb Eestisse oma isa matustele ja võõrdunud tütart otsima. 84. Ameerika Filmiakadeemia auhindade gala toimub 26. veebruaril Hollywoodis.
http://www.variety.com/article/VR1118044209?refCatId=19

RTT NEWS
Estonia Visible Trade Deficit Widens In August

11.10.2011

Statistikaameti teatel oli augustis kaubavahetuse puudujääk 56 miljonit eurot (eelmise aasta augustis 54 miljonit eurot). Augustis kasvas eksport 45% ja import 42%, teatas statistikaamet. Eestist eksporditi tänavu augustis kaupu jooksevhindades 1,0 miljardi euro väärtuses ja imporditi 1,1 miljardi euro eest. http://www.rttnews.com/Content/AllEconomicNews.aspx?Id=1730986&SM=1

EBN
Estonia: Tech's New Innovation Hub

Jennifer Baljko
05.10.2011

Põhja-Euroopa väikeriik Eesti, kus on endiste liiduvabariikide kõrgeim SKP elaniku kohta, kogub tuntust eduka start-up riigina, pakkudes selles kategoorias Iisraelile tõsist konkurentsi. The Wall Street Journal ütleb, et Eestist, mis on üks hõredama asustusega riike Euroopa Liidus, tuleb ühe elaniku kohta rohkem start-up’e, kui teistest regiooni riikidest. Selle edukaks näiteks on Skype.
Start-up’ide viimaste aastate arengule on aidanud kaasa majanduskriis, mis „julgustas“ paljusid inimesi midagi muutma. Sellele aitas kaasa Eesti elanike avatud ja liberaalne suhtumine ning hea võõrkeelte oskus.
Järjekordne hea näide on üritus Garage48, mille eesmärk on jõuda äriideedest reaalsete ettevõteteni 48-tunnise intensiivse töö tulemusena. Täna aidatakse kohaliku know-how’ga ka erinevaid Euroopa ja Aafrika piirkondi.
Ja nagu Skype on juba tõestanud, siis tuntuse saamiseks piisab vaid ühest heast ideest.
http://www.ebnonline.com/author.asp?section_id=1061&doc_id=234180

EUROPEAN VOICE
Pay your debts, and play to your strengths

06.10.2011

Milline näeks Kesk- ja Ida-Euroopa väljas siis, kui iga riik keskenduks ainult sellele, milles nad on tõesti head? Näiteks miks mitte panna ungarlased kõikidele Lääne- ja Mustamere vahelistele rahvastele süüa tegema, sest nende rahvusköök on maitsev ja laiapõhjaline. Sloveenid peaksid juhtima turismi sektorit, eestlased avalikku sektorit, bulgaarlased arvutitega seonduvat, slovakid think-tanke jne. Kõik see oleks ju ebaõiglane, kuid veel ebaõiglasem on see, et töökad (ja kreeklastest kõvasti vaesemad) eks-kommunistlikud riigid Eesti, Slovakkia ja Sloveenia peavad Kreeka probleemid kinni maksma.

DEFPRO
Rasmussen acknowledged Estonia for its contribution to NATO

06.10.2011

NATO peasekretär Anders Fogh Rasmussen kiitis Brüsselis toimuva alliansi kaitseministrite kohtumise raames toimunud kokkusaamisel Eestit panuse eest NATOsse. Rasmussen tunnustas NATO ees võetud kohustuste täitmist – kaitsekulude tõstmist kahele protsendile rahvuslikust kogutoodangust ning panust Afganistani missiooni, kus Eesti on jätkuvalt elaniku kohta üks suuremaid osalejaid, teatas kaitseministeeriumi pressiesindaja. Arutades NATO ees seisvaid väljakutseid rõhutasid nii Rasmussen kui ka Eesti kaitseminister Mart Laar oma lubadustest kinnipidamise tähtsust ning targa kaitsepoliitika ajamist. Rasmussen avaldas ühtlasi toetust Balti õhuturbemissioonile, nimetades seda targa kaitsepoliitika väga heaks näiteks. Laar ja Rasmussen arutasid ka küberkaitsega seotud küsimusi ja Eesti ettepanekuid küberkaitse alal edasiliikumiseks. Rasmussen tunnustas Eesti tegevust küberkaitse alal ning pidas vajalikuks Eesti ettepanekuid tõsiselt arutada.
http://www.defpro.com/news/details/28544/?SID=fd02f24ff263430cdd76b91d98...

PROPERTY MAGAZINE INTERNATIONAL
Estonia: Stabilization arrives in many segments

11.10.2011

2011. aasta esimeses pooles domineerisid Eesti majandusuudistes positiivsed toonid. Sellele aitas suuresti kaasa euro kasutusele võtmine aasta alguses, mis elavdas kinnisvaraturgu. Paljudes majandusvaldkondades on olukord stabiilne, mõni näitab isegi kasvu. 2011. aasta III kvartalis on hakanud aga jällegi kõlama hirmu tekitavad uudised USA ja Euroopa rahandusturgudelt, mis sisendab ebakindlustunnet ning sunnib investoreid ettevaatlikkusele.

Viimasel ajal on Eesti majanduse veduriks olnud ekspordi kasv, kuid 2011. aasta III kvartali on see eurotsooni kriisi tõttu pidurdunud. Tänu heale aasta esimesele poolele kasvasb Eesti majandus sel aastal arvatavasti 7%, aastaks 2012. ennustatakse aga 3% kasvu.
Töötute arv, mille kasv 2010. aasta lõpus peatus, on jäänud kõrgeks ning ei näita alanemise märke enne 2013. aastat. Praegune 5% inflatsioon peaks 2012. aastal alanema 3%.
http://www.property-magazine.eu/estonia-stabilization-arrives-in-many-se...

TRAVEL DAILY NEWS
Estonian Air makes history in loyalty marketing

11.10.2011

SimpliFlying Awards of Excellence’i auhindade jagamisel kuulutati Estonian Air maailma parimaks lennufirmaks tulu teenimises sotsiaalmeedia abil.
http://www.traveldailynews.com/pages/show_page/45709-Estonian-Air-makes-... .

USA AJAKIRJANDUS

VOICE OF AMERICA
Estonian President Sworn in for Second Term

10.10.2011

Eesti president Toomas Hendrik Ilves andis esmaspäeval (10.10.2011) riigikogu ees ametivande, alustades teist viie aasta pikkust ametiaega. 57. aastane president on oma hariduse saanus USAs. Ta on alates 1991. aastast, kui Eesti kuulutas välja iseseisvuse, riigi kolmas president.
http://www.voanews.com/english/news/europe/Estonian-President-Sworn-in-f...

SUURBRITANNIA AJAKIRJANDUS

BBC
How Estonia has avoided EU's economic problems

Charlotte Ashton
06.10.2011

Eesti on EL kiiremini kasvava majandusega liikmesriik, mis väljus majandussurutisest tänu tööseaduse liberaalsemaks muutmisele, pensioniea tõstmisele ja avaliku sektori kulude kärpimisele. Samal ajal jäid maksud piisavalt madalaks, et innustada ettevõtlusega tegelema. Skype Eesti juhi Sten Tamkivi sõnul võib Eestit vaadata eduka start-up’ina. „See riik on väike ja taibukas ning see on ettevõtjatele väga positiivne,“ sõnas Tamkivi.
Pärast euroga liitumist on Eesti majandus märgatavalt elavnenud, näiteks eksport on suurenenud koguni 53%. Kuna Eesti on läänest ise palju abi saanud, ollakse nüüd valmis ka ise hättasattunuid aitama
http://www.bbc.co.uk/news/business-15197943

SAKSAMAA AJAKIRJANDUS

MÄRKISCHE ALLGEMEINE
Botschafter der Republik Estland trifft Wirtschaftsvertreter aus Oberhavel

Marion Bergsdorf
8.10.2011

Ahjuvabriku Schmidt, Lehmann ja Co juhataja Rolf Schmidt kutsus Eesti suursaadiku Saksamaa Liitvabariigis Mart Laanemäe ning mitmed kolleegid omale külla, et edasi arendada Eesti ja Saksamaa vahelisi häid majandussuhteid. Schmidt kohtus suursaadik Laanemäega Brieselangis toimunud kunstinäitusel. Natuke aega hiljem külastas Veltenis asuvat vabrikut Eesti delegatsioon, pannes aluse heale majandussuhtele kahe riigi vahel antud valdkonnas. Saksa poolt näitas kohtumisel suursaadik Laanemäega üles huvi külastada 2012. aastal Eestit. Suursaadik Laanemäe pakkus välja reisi korraldamiseks rahvusvahelise Rohelise Nädala Berliinis, mil riiki külastab ettevõtjate delegatsioon Eestist.
http://www.maerkischeallgemeine.de/cms/beitrag/12190275/61129/Botschafte...

HANDELSBLATT
Rösler wirft griechischer Regierung Versagen vor

06.10.2011

Intervjuu Saksamaa majandusminister Philippe Rösleriga, kes toob Kreekale eeskujuks suure muutuse läbi teinud Eestit.
http://www.handelsblatt.com/politik/deutschland/roesler-wirft-griechisch...

SÜDDEUTSCHE ZEITUNG
Buchhalter des Erbguts

Katrin Blawat
7.10.2011

Fääri saarte elanikud moodustavad ainulaadse geneetiliste andmete kogumiku tänu oma väiksusele ja sugulusele. See annab teadlastele võimaluse uurida erinevaid geneetilisi haiguseid. Firma Decode Genetics kogub Islandi kodanike geeniproove, et sarnast uurimust saareriigis läbi viia. Seni suurim geneetiliste andmete kogumik kuulub Suurbritanniale. Eesti geenivaramu soovib koguda miljoni kodaniku andmed, kuid peamiseks probleemiks on kujunenud finantside puudumine. 2007. aastal võttis projekti üle riik Tartu Ülikooli juhtimisel. Meeskonna juhi Andres Metspalu sõnul on seni suudetud koguda 100 000 proovi. Geneetilisi andmeid kogutakse ka Jaapanis, Hiinas, Kanadas ja USAs, kuid peamiselt jääb uuringute läbiviimisel takistuseks rahastus.

Fragiles Flirren- Kammerorchester mit Helena Tulves Psalmmeditation

Klaus P. Richter
08.10.2011

Müncheni Kammerorkester esitas professionaalselt Alexander Liebreichi dirigeerimisel Helena Tulve teose „Hingamisveele“. Teose tellis naisühendus musica femina München.

FRANKFURTER RUNDSCHAU
Estland aus dem Häuschen - «Werde nicht schlafen»

12.10.2011

Milline edu! 1924. aastal osales Eesti olümpiamängudel oma jalgpallikoondisega. Eesti jalgpallimeeskonna peatreener Tarmo Rüütli ei pea enam kriitiliselt mõtlema, sest tema meeskond sai 2012. aasta EM-i play-off’i. 1,5 miljonil eestlasel ei jää enam muud üle, kui rõõmustada. Konstantin Vassiljev lõi kolmandiku 15-st väravast, mis aitasid meeskonnal jõuda play-off’i.
http://www.fr-online.de/fussball/estland-aus-dem-haeuschen----werde-nich...

Tallinn + Helsinki = Talsinki

Christoph Kersting
10.10.2011

Eesti ja Soome pealinnad kasvavad kukku metropoliks. Tallinnast saab laevaga Helsingisse pooleteise tunniga. Seda võimalust kasutavad mitu korda kuus pankur Jaak Raid ja tema kolleeg Andrus Uudmäe, et teisel pool lahte äri ajada. Lisaks pintsaklipslastele viibivad laeval ehitajad, käsitöölised ja bussijuhid, kes põhjanaabrite juures tööl käivad. Igakuiselt sõidab Tallinna ja Heldingi vahet 400 000 reisijat. Soomes, peamiselt pealinnas Helsingis, töötab ametlikult 30 000 eestlast. 2004. aastast kuulub Eesti Euroopa Liitu ja 2011. aasta algust ka euroalasse. Kirjanik Jaan Kaplinski rõõmustab - tema kirjutas Talsinkist juba 90ndate alguses. Õena Soomes töötav Annika Funu Cracker teenib Soomes kolm korda rohkem kui Eestis. Baltikumi väikeriigis töötab samuti soomlaseid. Leo Lindell juhib Tallinnas nelja tärni hotelli ja peab sealset äriruumi dünaamilisemaks. Tema sõnul on eestlastel ja soomlastel palju ühist, näiteks tehnoloogiavallas kuulub eestlastele Skype ja soomlastele Nokia. Tallinna Tehnikaülikooli politoloogi Rainer Katteli sõnul on eestlased alati sobitunud rohkem skandinaavlaste, kui teiste Balti riikide hulka. Soomlastega lähendab väikeriigi elanikke ka ühine ajalugu. 21. sajandil võib ühendus kahe riigi vahel saada uue tähenduse - 90 km pikkus maa-aluse tunneli. Sotsioloog Oppe Mokka sõnul võib kümne aasta pärast taoline ehitus aset leida. Otsustavaks võivad saada transpordihinnad ning EL-Venemaa viisaküsimus.
http://www.fr-online.de/politik/estland-und-finnland-tallinn---helsinki-...

FINANCIAL TIMES DEUTSCHLAND
Estland aus dem Häuschen - «Werde nicht schlafen»

12.10.2011

Milline edu! 1924. aastal osales Eesti olümpiamängudel oma jalgpallikoondisega. Eesti jalgpallimeeskonna peatreener Tarmo Rüütli ei pea enam kriitiliselt mõtlema, sest tema meeskond sai 2012. aasta EM-i play-off’i. 1,5 miljonil eestlasel ei jää enam muud üle, kui rõõmustada. Konstantin Vassiljev lõi kolmandiku 15-st väravast, mis aitasid meeskonnal jõuda play-off’i.
http://www.ftd.de/sport/fussball/news/:estland-aus-dem-haeuschen-werde-n...

PRANTSUSMAA AJAKIRJANDUS

LIBERATION
A l’écoute de l’Estonie

Éric Dahan
07.10.2011

Eesti kultuurifestivalil „Estonie tonique“ tuleb esitlusele Arvo Pärdi koorimuusika. Tallinn kultuuripealinn 2011 näitab kahenäolist pealinna, mida on sajandite vältel valitsenud sakslased, taanlased, rootslased, poolakad ja venelased. Tänapäeval paistab Tallinn silma oma modernsuse ja hästi kätte saadava traadita interneti poolest. Eestlased leiutasid Skype’i ning on lisaks väga head lauljad. Iga nelja aasta tagant toimub Tallinnas laulupidu, kuhu koguneb 300 000 lauljat. Sel reedel esineb St. Eustache’ kirikus Eesti Rahvusmeeskoor Kaspar Putninsi juhatamisel. Esitlusele tulevad Veljo Tormise ja Arvo Pärdi teosed. Dirigent Paavo Järvit kirjeldatakse kui meest, kes armastab vaikust ja korda, kuid kuulab ka teiste soovitusi. „Estonie tonique“ festivali jooksul on külastajatel võimalus ka tema muusikat kuulata. Vox Clamantise dirigendi Jaan-Eik Tulve sõnul kirjutavad eesti heliloojad teoseid peamiselt kooridele. Festivali külastaja ei tohi kahe silma vahele jätta 12. ja 13. oktoobril Pleyelis toimuvat Paavo Järvi dirigeeritud kontserti, kus tuleb esitlusele Tubini lõpetamata 11. sümfoonia.
.http://www.liberation.fr/culture/01012364224-a-l-ecoute-de-l-estonie

LE FIGARO
L’estonie reste confiante en l’euro, qu’elle a adopté en janvier

Anne Cheyvialle
11.10.2011

Viimasena euroalaga liitunud väikeriik Eesti usub, et euro jääb püsima. Prantsusmaad külastanud Eesti peaminister Andrus Ansip sõnas, et kõik euroala riigid peaksid võimalikult kiiresti vastu võtma Euroopa stabiilsusfondi. Ansip tõdes, et euroalal on muresid, kuid selle liikmesriikide välisvõlg on väiksem Jaapani ja USA omast. Eesti välisvõlg on alla seitsme protsendi, seda ka tänu rangele ja tagasihoidlikule eelarvepoliitikale. Ansip tõi eeskujuks ka Lätit, kes on vähendanud oma riigivõlga 20 protsendilt 3,5-le. Peaministri sõnul on kuulumine euroalasse Eestile vajalik, sest sellesse piirkonda viib riik 70 protsenti ekspordist.

LE MONDE
L'OTAN s'étonne de la concentration de troupes russes face aux pays baltes

06.10.2011

Euroopa diplomaadi sõnul ei tasu tunda muret Venemaa vägede jõudemonstratsioonide pärast Balti riikide lähedal, kui siiski tuleb olla valvas. Tõenäosus, et Venemaa ründaks Balti riike on väike, sest sel juhul tuleks suurriigil hakata sõdima NATO-ga.

LES ECHOS
Fillon et son homologue estonien d'accord pour renforcer la gouvernance de l'euro

7.10.2011

Prantsusmaa peaminister Francois Fillon ja tema Eesti kolleeg Andrus Ansip usuvad, et Euroopa Liidu liikmesriigid peaksid omama euro suhtes ühist arvamist. Ühisel intervjuul tervitasid peaministrid kahe riigi vaheliste suhete tugevdamist.
http://www.lesechos.fr/entreprises-secteurs/finance-marches/actu/afp_003...

LA CROIX
L’Estonie sur tous les tons

06.10.2011

Eesti kultuurifestival „Estonie tonique“ avab oma ürituste sarja Eesti Rahvusmeeskoori kontserdiga. Laulmine omab Eestis erilist rolli. „Laulva revolutsiooniga“ saadi vabaks Nõukogude Liidust. Iga viie aasta tagant toimub Eestis laulu- ja tantsupidu, millest võtavad osa sajad tuhanded inimesed. Festivalil saab kuulata ka Veljo Tormise ja Arvo Pärdi loomingut. Omaette aare on eestlasest Pariisi orkestri dirigent Paavo Järvi, kes viisi muusikud hooaja avakontserdiks Tallinna esinema. 12. ja 13. oktoobril toimuvad Pleyeli saalis Eduard Tubini 11. sümfoonia kontserdid. Pariisi orkestri kontserdiga Tallinnas soovis dirigent näidata uutmoodi Eesti turismimagnetit. „Estonie tonique“ idee on jagada teistega Eesti rikkalikku kultuuri ja tekitada huvi väikeriiki külastada.

AFP
"Estonie Tonique": deux mois de Festival à Paris et en Ile-de-France

10.10.2011

Eesti kultuurifestival „Estonie Tonique“ tutvustab Pariisis ja selle ümbruses väikeriigi erinevaid kultuurikülgi- muusikat, teatrit ja filme. Ürituse raames on võimalik kuulata Paavo Järvi juhitud Pariisi orkestri kontserte. Eesti Filharmoonia Kammerkoori poolt tulevad esitlusele Arvo Pärdi teosed. „Vabaduse“ tunnussõna all esinevad 15 kaasaaegset eesti artisti. Ka eesti filmi tutvustav programm on märkimisväärne. Näiteks tuleb esitlusele „Kuidas seletada pilte surnud jänesele“. Lisainfot saab aadressil: www.estonie-tonique.com.

Un économiste à la BM élu gouverneur de la Banque centrale d'Estonie

11.10.2011

53aastane Maailmapanga ökonomist Ardo Hansson valiti teisipäeval Eesti Keskpanga uueks presidendiks. Hansson sündis Ameerika Ühendriikides ja sai hariduse Harvardi ülikoolis. Tema presidendiks saamist toetas viis kaheksast Eesti Panga nõukogu liikmest.

RUE 89
Eesti, qu'est-ce que cela vous dit ? Un automne estonien à Paris

J.-P. Thibaudat
11.10.2011

Oma teoses „Eesti, notes sur l'Estonie“, mis kirjeldab Eesti külastust, nentis Richard Millet kõigepealt, et kolm Balti riiki polegi täiesti sarnased. Eestis räägitakse soome-ugri keelkonda kuuluvat ning soome ning ungari keelele sarnast keelt. Isegi Nõukogude Liidu ajal Moskvast Eesti NSVL-i saadetud vene keelt kõnelevad isikud ei suutnud eesti keelt kaotada. Millet’ jaoks kõlab eesti keel imeliselt. Riiki külastades soovis ta kohtuda eestlastest heliloojate Arvo Pärdi ja Helena Tulvega. Lisaks soovitab Millet külastada Pariisis toimuvat Eesti kultuurifestivali „Estonie tonique“, mille raames saab külastada eestikeelset teatrit ja näituseid, kuulata muusikat ning nautida filme ja showsid. Eesti kuulub kõrgtehnoloogiat leiutajate riikide hulka, sellel väikesel maal loodi Skype. Millet ei lange klišeede ohvriks ning ülistab Eesti loodust.
http://blogs.rue89.com/balagan/2011/10/11/eesti-quest-ce-que-cela-vous-d...

TÉLÉRAMA
Paavo Järvi ne perd pas le Nord

Sophie Bourdais
12.10.2011

Paavo Järvi juhatas septembri alguses Pariisi orkestri sügishooaja sisse oma kodumaa pealinnas Tallinnas. Järvide perekonna dirigentide hulka kuulub veel Paavo isa Neeme ja vend Kristjan. Muusikud hindavad Paavo võimet dirigeerides nö süttida. Kõigest 17aastasena läks Järvide perekond eksiili Ameerika Ühendriikidesse. Paavo on töötanud üle maailma ning ostis alles nüüd omale korteri Pariisis, kus ta tööleping kohaliku orkestriga sõlmiti 2016. aastani. Dirigendi sõnul on eesti muusikud oma maa kultuuri tutvustavad suursaadikud. Eesti kultuurifestivalil „Estonie Tonique“ saab Järvi dirigeerimisel kuulata Eduard Tubini loomingut.

D’ARCHITECTURES
L'Estonie : un petit pays pour grands architectes

Olivier Namias

Oktoobrikuises numbris tutvustab Olivier Namias Eestit ja selle arhitektuuri. Suure osa tänapäevasest Eestist moodustavad Nõukogude Liidu varemed. Sel perioodil ehitati hotell Viru, mis tänapäevalgi sama funktsiooni täidab. 1980. aastal toimus Tallinnas osa Moskva olümpiamängudest. Mitmeid sel ajal ehitatud hooneid katab tänapäeval graffiti. Mõned aastad pärast taasiseseisvumist tabas Eestit arhitektuuri- ja ehitusbuum. Ehitati uusi ja moodsaid era- ning ärimaju. Arhitekt Siiri Vallneri sõnul on Tallinn inetu linn, sest seda on kümnendite jooksul ümber ehitatud, kuid mitte ühtset plaani jälgides. Tallinna võib pidada urbaanse realismi kehastuseks. Selle keskel asub muinsuskaitse all olev vanalinn ja ümber moodsad hooned. Enne uut ehitusbuumi soovivad arhitektid luua Tallinnale konkreetse avaliku ruumi plaani.

Ajakirjas samas numbris veel:
„Siiri Vallner, head architecture/Kavakava Éthique estonienne”, Olivier Namias
„Théâtre de paille, Tallinn“
„Théâtre en plein air à Rakvere“
„École Kesklinna, Tartu“
„Bibliothèque municipale, Pärnu“
„Entretien avec Mart Kalm, historien de l’architecture, doyen de la Faculté d’art et de culture, Tallinn”

BELGIA AJAKIRJANDUS

LA LIBRE
Souvenirs de Tallinn

Henri Grau
06.10.2011

Augusti esimesel nädalal toimusid Tallinnas 13. Euroopa noorte meistrivõistlused kabes. Hollandlased võitsid kolm kuldmedalit Ida-Euroopast pärit tüdrukud näitasid kõigil aladel oma ülemvõimu.
http://www.lalibre.be/sports/divers/article/690062/souvenirs-de-tallinn....

SOOME AJAKIRJANDUS

HELSINGIN SANOMAT
Tallinna-Helsinki 7-0

Kaja Kunnas
12.10.2011

Soomlased käivad tihedalt Eestis erinevaid teenuseid tarbimas. Välismaale juuksurisse, autohooldusse või hambaarsti juurde minek eeldab usaldust teenuste kvaliteedi vastu.
Võrdluses, kas tasub võtta ette reis Tallinnasse teenuste odavamate hindade tõttu, jõuti järeldusele, et tasub küll.
Võrreldi seitset teenust: auto iga-aastane hooldus, näohooldus, pediküür, meeste ja naiste juuksur, pesula teenus ning hambaravi. Iluteenused olid valdavalt poole odavamad Tallinnas, Citroen C4 autohooldus Veho autokeskuses oli sama keti puhul Tallinnas 100 eurot odavam ning ka teised teenused olid tunduvalt odavamad Soome lahe lõunakaldal. Edasi-tagasi laevapiletid võib saada lausa seitsme euroga.
Hindade erinevus on tingitud suuresti töötajate madalamatest palkadest ning lisaks on üürihinnad ja kohalike ostujõud madalamad.

Virolainen työntekijä kerää Suomesta tuhdin eläkkeen

Eeva Eronen
08.10.2011

Eesti Päevaleht kirjutas kolmapäeval, et viis aastat head palka Soomes võib tuua eestlasele sama suure pensioni kui kogu elu vältel tehtud töö kodumaal.
Ajelehe sõnul on keskmine pension Eestis 280 eurot.
Soomes saadava palga arvutustes on kasutatud 2009. aasta Soome keskmist palka, mis oli 2940 eurot. Soomes teenitud pensione makstakse välja igal pool maailmas.
Üle 63- aastasena Soomes tööd tegev inimene teenib viie aastaga juba tunduvalt kõrgema pensioni, umbes 600 eurot.
Eesti Päevaleht nendib, et siiski Soome tööle tulles pensionile ei mõelda, sest tööle tulevad pigem nooremas eas inimesed..
Soomes elab ametlikult umbes 22 000 eestlast, kellest pooled ei kavatse naasta kodumaale.

Helikopterilla pääsee taas Helsingistä Tallinnaan

Jukka Perttu
08.10.2011

Helsingi ja Tallinna vahelisel liinil alustab lende firma Copterline, kelle helikopterid peaksid vedama järgmisel aastal üle 30 000 inimese.
Lendudega tehti uuesti algust septembri keskel ühe AgustaWestland- kopteriga, mis mahutab 13 reisijat.
Eelmise neljapäeva hommikul kell kümme startinud lennul Helsingist Tallinnasse oli helikopter täis. Hoolimata orkaan Opheliast lendas helikopter siiski läbi halli pilvemassi Tallinna poole.
Nii õhuvoolude, kopteri mootorite ja rootorite tõttu on kopteris üsna lärmakas, nii et kõrvatropid tasub ooteruumist kaasa haarata.
Copterlinel on nüüd viis edasi-tagasi lendu Helsingi - Tallinn suunal ning seda numbrit plaanitakse suurendada.
Üks peaomanikest, Karl Ljunberg räägib, et Copterline tegutseb juba praegu kasumis. Ärireisijad on ettevõtte põhiline sihtrühm ning Soome ja Eesti vahel on tihedat koostööd tegevaid ettevõtteid vähemalt poolteist tuhat.
Vana Copterline’i liinilennud lõppesid detsembris 2008. Nüüd jätkab äritegevust vana nime õigused hankinud ettevõte.
Aastal 2005 katkesid Copterline’i lennud õnnetuse tõttu, kus said surma 14 inimest. Ettevõtte uued omanikud jätkasid lende aprillist detsembrini 2008, kuid firma läks siiski pankrotti.

Ruotsi EM-kisoihin, Viro jatkokarsintaan

STT
12.10.2011

Jalgpalli EM alagrupi mängus võitis Rootsi Hollandit 3-2 ning pääses alagrupist edasi.
C- grupis valikturniiri lõpetanud Eesti ootas kannatamatult Sloveenia- Serbia mängu tulemusi. Sloveenia võidu järel kindlustas Eesti koha EM finaalturniiril.

Viro yllätti: "kaks-üks"

Johannes Laitila
09.10.2011

"Jaahahahh! Aah! Mida teeb meie Vassiljev?! Kaks-üks!"
Eesti jalgpalli fännide rõõmul polnud piire kui Konstantin Vassiljev viis Eesti juhtima 2-1 jalgpalli EM valikmängus Põhja-Iirimaa vastu Belfastis.
Nüüd on Eesti C-grupis teine ja ajalooliselt lähedal EM finaalturniirile pääsedes alagrupist edasi juhul kui Serbia ei võida Sloveeniat teisipäeval.
Vassiljev tegi kaks väravat, ühe 77. Minutil ja teise seitse minutit hiljem. Vassiljev sõnas Postimehe veebileheküljel, et ta on tavaline mees suurepärases võistkonnas.
Eesti mängud valikturniiril on läbi, kuid võistkonnal on teisipäeval sõpruskohtumine Ukraina meeskonnaga.
Eesti edu on olnud praeguseks kogu EM- valikturniiri suurimaks üllatuseks – Eesti on traditsiooniliselt kuulunud Euroopa jalgpallikääbikute kategooriasse.
Laupäeval võtsid sinimustvalgesse riietunud fännid Tallinna lennujaamas võistkonda vastu kui sangareid.

ETELÄ- SUOMEN SANOMAT
Viron musiikkiteollisuus hiipumassa

Ivo Laks
11.10.2011

Raadiotes mängitakse aina vähem Eesti muusikat ning plaadipoodides langeb samuti Eesti muusika müük.
Eesti Autorite Ühingu juhatuse esimees Mikk Targo usub, et raadiojaamade esitusloendid kujundavad kuulajate muusikamaitset. Raadiost kuuleb aina vähem Eesti muusikat, ühe erandiga – Raadio Elmar, kus mängitakse vaid Eesti muusikat.
Eesti populaarseimate artistide plaatide müüginumbrid võisid ulatuda 1990’ndate lõpul lausa 20 000- deni. Nüüd müüakse vaid väheseid plaate üle tuhande.
CD plaatide müük väheneb Eestis umbes 15 protsenti aastas, mis on osaliselt tingitud mp3 formaadi turule tulekust ning ka illegaalsest allalaadimisest.
Eesti muusika eksport on väga madal võrreldes Soome ja Rootsiga ning riigi toetus sellele on kesine.

KALEVA
Viron ja kotimaan artistit esille messuilla

STT
06.10.2011

Helsingi muusikamessil saab jälgida Soome ja selle aasta teemamaa Eesti artistide live-esinemisi.
Lavale tulevad muuhulgas eestlased Pasticas, Iiris ja Orelipoiss ning kodumaised Erin, Arttu Wiskari, Tuure Kilpeläinen ja Munamies.
Messil on esil varesemasest suurem valik muusikainstrumente ja tutvuda saab muusikateemaliste raamatutega. Muusikamess toimub Helsingi Messikeskuses 27.-30. Oktoober.

KAUPPALEHTI
"Elcoteq myy Tallinnan-tehtaan"

10.10.2011

Elcoteqi Tallinna-tehase juhataja Jan Kotka usub, et tehase tegevus jätkub kontserni pankroti järel uute omanike juhatusel, sest hetkel toimib tehas kasumis.
Elcoteq Eesti aktsiate omanik on eile pankrotiavalduse teinud Elcoteq SE.

Tallinkin matkustajien määrä kasvoi

06.10.2011

Tallink- kontserni reisijatemäär (639 287) oli 2011 aasta septembris 5,5 protsenti kõrgem võrreldes eelmise aastaga.
Soome ja Eesti vahelisel liinil kasvas reisijate arv 7,8 protsenti ehk üle 324 000 reisija. Sõidukite ülevedu kasvas samuti hoolimata sellest, et Soome- Saksa liinil liiklus lõpetati.

TALOUSSANOMAT
Rakennusyrittäjät kiertävät veroja Viron kilvissä

06.10.2011

Tolli sõnul väldivad ehitusettevõtted maksude maksmist kasutades välismaale registreeritud sõidukeid.
Toll, politsei ja piirivalveamet tegid eelmisel nädalal kontrollreidi, mille objektiks olid põhiliselt Eesti numbrimärki kandvaid autosid kasutavad ehitusettevõtjad. Kontrolliti 74 sõidukit, mille juhtidest 54’le esitati erinevaid hoiatusi ja nõudeid ning Toll võttis üle 6 autot.
Tolli arvutuste kohaselt jääb riigil igal aastal saamata sadu tuhandeid eurosid maksutulu välismaale registreeritud autode kasutamise tõttu.
Välismaale registreeritud autosid võib seaduse järgi Soomes kasutada maksuvabalt vaid ajutiselt.
http://www.taloussanomat.fi/ihmiset/2011/10/06/rakennusyrittajat-kiertav...

Nyt ratsataan ulkomaiset rakennusyhtiöt

Kimmo Norokorpi
12.10.2011

Maksuhaldurid üritavad vältida välismaiste ehitusettevõtete maksudest hoidumist karmistades ehitusobjektide kontrolli ning muuhulgas suurendades koostööd Eesti ametiasutustega.
Leitud rikkumiste hulgas on varjatud dividendid, ettevõtete alaliste registreerimata tegevuskohtade moodustumine Soomes, maksude maksmata jätmine peale kuut kuud tööd Soomes ning võltsitud kviitungid.
Maksuhaldurid loodavad, et olukorda parandab ka uus õigusakt. Valmimisel on maksunumbri seadus, mille järgi oleks Soome isikunumber ja sellega seotud maksunumber kohustuslik igale ehitusobjektil töötajale.
Lisaks on nüüd võimalik Eesti ettevõtetel saada eestikeelset infot maksuametis registreerimise kohta veebileheküljel vero.fi .
http://www.taloussanomat.fi/uutiset/2011/10/12/nyt-ratsataan-ulkomaiset-...

VENEMAA AJAKIRJANDUS

ПСКОВСКОЕ АГЕНСТВО ИНФОРМАЦИИ
Россия и Эстония подписали пенсионное соглашение

10.10.2011

Eesti Riigikogu ratifitseeris Eesti ja Venemaa vahelist pensionikindlustust käsitleva koostöölepingu, mis arendab kahe riigi vahelist koostööd pensionikindlustuse valdkonnas. Sotsiaalminister Hanno Pevkuri sõnul on allkirjastatud pensionileping väga oluline nii Eestis kui Venemaal elavatele Eesti ja Vene kodanikele. Leping aitab kaasa Eesti Vabariigis ja Venemaa Föderatsioonis elanud ja nende riikide territooriumil pensionistaaži omandanud lepingupoolte kodanike ja kodakondsuseta isikute pensioniõiguste realiseerimisele, näiteks saavad inimesed taotleda pensioni mõlemast riigist vastavalt nende riigi territooriumitel töötatud ajale. Samuti on uue lepingu järgi võimalik liita kahe riigi pensionistaaže selleks, et isikul tekiks õigus pensionile. Muu hulgas aitab leping vältida pensioni topeltmaksmist.
Lepingu sõlmimise vajadus tuleneb sellest, et alates 1993. aastal sõlmitud pensionilepingu kehtima hakkamisest kuni käesoleva ajani on Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni sotsiaalkindlustuses toimunud suured muudatused. Praegu kehtiv Eesti ja Venemaa valitsuste vaheline pensionikindlustuse koostööleping kehtib kuni 16. oktoobrini 2011, mis tingis ka vajaduse uue lepingu järele.
http://informpskov.ru/society/83042.html

Samal teemal:
Стаж работы в России и Эстонии будет признан обеими странами, Анастасия Дуленкова, Российская газета, 07.10.2011, http://www.rg.ru/2011/10/07/rabota-site.html
О Договоре между Российской Федерацией и Эстонской Республикой о сотрудничестве в области пенсионного обеспечения, Пенсионный Фонд РФ, 07.10.2011, http://www.pfrf.ru/press_center/37178.html

РОСБАЛТ
Россия напомнила в Страсбурге о проблеме "безгражданства" в Латвии и Эстонии

07.10.2011

Venemaa teatas Euroopa Nõukogus, et Eesti, Läti ja Gruusia ei austa vene vähemuse huve enda riigis. Eesti ja Läti üheks suuremaks probleemiks on suur kodakondsusetute arv ning samuti venekeelse elanikkonna halb elatustase.
http://www.rosbalt.ru/main/2011/10/07/898542.html

Samal teemal:
Россия призывает Совет Европы принять меры для защиты прав русскоязычного населения Эстонии и Латвии, 07.10.2011, http://www.rbc.ru/rbcfreenews.shtml?/20111007173644.shtml

ПСКОВСКАЯ ЛЕНТА НОВОСТЕЙ
С информационного стенда о «Бронзовом солдате» в Эстонии убрали слова о советской оккупации

07.10.2011

Tallinnas Sõjaväekalmistul asuv pronkssõdur sai uue infotahvli. Tänavu kevadel lõhkusid vandaalid kalmistu ajalugu tutvustanud infotahvlid, kus oli kirjas, et pronkssõdur oli pühendatud Tallinna okupeerinud Nõukogude armee võitlejatele. Nüüdseks on see lause eemaldatud ning selle asemel on kirjas: "2007. aastal paigutati Kaitseväe kalmistule 1947. aastal Tõnismäele püstitatud monument 1944. aasta sügisel Tallinna vallutamisel surma saanud punaarmeelastele. Samal aastal maeti Tõnismäelt siia ümber 1944. aasta sügisel Tallinnas ja selle ümbruses langenud Nõukogude sõdurid."
Moskvas Eesti saatkonna juures toimus 4. aprillil meeleavaldus seoses pronkssõduri juurde pandud infotahvliga. Samal päeval kõrvaldas kaitseministeerium infotahvlid, sest need olid vandalismiaktis viga saanud. Uued infotahvlid on eesti, vene, saksa ning inglise keelsed.
http://pln-pskov.ru/allworld/100467.html

THE NEW TIMES
Горячие эстонские деньги

Рута Пельс
10.10.2011

Eesti ühines eurotsooniga 2011. aasta alguses, keset finantskriisi. Kuidas on seal elu pärast euro kasutusele võtmist muutunud?
Noor jurist Denis Kimmo toob näite: 31. detsembril 2010 maksis bensiini liiter 18 krooni ja 40 senti, 1. jaanuaril 2011 oli hinnaks € 1,176 ehk mitte sentigi rohkem. Sama lugu oli jõusaali kuumaksega.
Poemüüja Diana Kitse sõnul Eestis olid 6 kuud enne ja 6 kuud pärast euro kasutuselevõttu kõik hinnad näidatud nii kroonides kui ka eurodes, mis tegi kaupmeestele raskeks põhjendamata hindu tõsta. Samas on hinnad Eestis siiski tõusnud, inflatsioon augustis oli 5,5% - eurotsooni kiireim. Kuna 2010. aasta lõpus inflatsiooni ei olnud, süüdistavad elanikud selles ikkagi eurot.
Pensionäridele on uue raha tulek aga raske. Raskeks teeb asja see, et euro tulekuga pidi hakkama tähelepanelikult sente lugema
Uute hindadega ei ole rahul ka restoranid ja baarid, mis on põhiliselt orienteeritud lääne turistidele. Suur hinnatõus tähendab seda, et hinnad on Soomega peaaegu võrdsustunud, mistõttu saabub Eestisse aina vähem Soome turiste. Neid on hakanud asendama vene, kuid tänu odavlennufirmadele ka saksa ja inglise turistid.
Eesti valitsus on samas arvamusel, et Eesti on euro kasutuselevõtust kindlasti võitnud. Selle tõestuseks olevat kavandatud 4,4% pensionitõus, mis võtab 2012. aasta riigieelarvest 72 miljonit eurot. Peaminister Andrus Ansipi sõnul on eestlased euroga väga rahul, sest see on majandusele stabiilsusele on see lisagarantii. Kuna Eesti peamised kaubanduspartnerid on Euroopa Liidus, teeb euro kasutuselevõtt ka selle lihtsamaks.
Euro kasutuselevõtul on lisaks inflatsioonile veel teinegi negatiivne külg. Peab hakkama aitama teisi ühisraha liikmeid.
http://newtimes.ru/articles/detail/44763/

REGNUM
Введение евро в Прибалтике: Надежды Литвы и Латвии и горечь Эстонии

07.10.2011

2011. aastal võttis Eesti esimese Balti riigina kasutusele euro, saades Sloveenia ja Slovakkia järel euroopa ühisraha 17. kasutajaks. Endiste liiduvabariikide hulgast oli Eesti esimene, kes euroga ühines, omades nüüdseks head kogemust ja palju infot, mida saab teisega jagada. Euro kasutuselevõtt võeti 2010 ja 2011 vahelisel aastavahetusel suure ilutulestikuga vastu. Nii suurt tuleshowd ei olnud eestlased majanduskriisi tõttu juba aastaid näinud. Poliitika analüütik Andres Kasekamp sõnastab lahti Eesti suurimad saavutused: Eesti üritas ennast pöörata idast läände ja öelda lahti nõukogude minevikust. 2004. ühineti EL ja NATOga, sama aasta suvel olid esimesed Europarlamendi valimised,, 2007. detsembris ühineti Schengeni viisaruumiga ja kirsiks tordil on ühinemine eurotsooniga.
Samas euro vastastele ja rahvuslastele väga tähelepanu ei pööratud. Unustati ka see, et millegipärast ei taha euroga ühineda Euroopa rikkaimad riigid Norra ja Šveits. Veelgi enam, nad ei ole isegi Euroopa Liidu liikmed. Samal ajal, kui Eesti suure eufooriaga euro kasutusele võttis, üritasid Bulgaaria ja Ungari ühinemist euroga edasi lükata
Ettevalmistus euroga liitumiseks algas aga pikalt enne ilutulestikku 2011. aasta alguses. See algas juba 2004. aastal, kui Eesti Euroopa Liiduga ühines. Eesmärgipõhine Eesti valitsus tahtis järgmise suure sammuna ühineda Euroopa ühisrahaga. Vaatamata etnilistele kokkupõrgetele Eestis 2007. aastal pärast pronkssõduri teisaldamist, suudeti inimesi piisavalt ühendada, et suur osa elanikest toetas riigi liitumist eurotsooniga. Kui 2007. aastal toetas suurem osa elanikest Eesti Krooni püsima jäämist, siis 2010. aasta oktoobris toetas eurot juba 52% elanikest.
Eestit tabas raskelt suur majanduskriis, mida kuni 2008. aasta lõpuni ignoreeriti. 2008 kuni 2009 kukkus Eesti SKT 18%. Olukord oli nii halb, et valitsus tõstis seni 19% olnud tulumaksu 21%. Oluliselt tõsteti ka kõiksugu kaudseid makse, lahti lasti palju töötajaid ning vähendati riigi mitmesuguseid sotsiaalseid kohustusi. Eesti oma 17% töötusega oli ELis esikohal. Samal ajal oli valitsus aga eurokursil ning peaminister Ansip ütles: “Kui see on kriis, siis sellises kriisis ma tahaksingi elada.” Sellest lausest sai kogu valitsuse tegevuse ilmekas näide
Euroga ühinemine tõstis aga kõvasti Eesti staatust Euroopa juhtide silmis, eriti aga endise idaploki riikide hulgas. Samas on euro kaasa toonud hulga negatiivseid tagajärgi. Eesti keskmine palk on vaid 42% EL keskmisest, kuid inflatsioon on eurotsooni kiireim. Koheselt tõusevad veel bensiini, gaasi, elektri, alkoholi ja tubaka hind, mille praegusele hinnale lisatakse 5 – 10%. Kui palk on Eestis ELi keskmisest 42%, siis hinnad on Eesti Konjunktuuriinstituudi direktori Marje Josingu sõnul 75% keskmisest. Alampalk on aga kõigest 38% ELis teenitust. Lisaks tuli Eestil liituda EFSFiga ja hakata toetama endast rikkamaid riike, näiteks Kreekat. Seda arvestades on Läti ja Leedu, mis ei ole euroga ühinenud justkui eestlastega võrreldes eduseisus.
http://www.regnum.ru/news/economy/1453413.html

РИА НОВОСТИ
Ilves to be sworn in for second term as Estonia's president

10.10.2011

Tänavu 29. augustil teiseks ametiajaks presidendiks valitud Toomas Hendrik Ilves annab parlamendi ees ametivande tuleval esmaspäeval (10.10.2011). President Ilves sai 29. augustil toimunud presidendivalimistel 101-kohalises riigikogus 72 poolthäält. Ilves teeb uue ametiaja esimese välisvisiidi Lätti.
http://en.ria.ru/world/20111010/167522206.html

ПАРТИЯ «ЕДИНАЯ РОССИЯ»
Президент Эстонии повторно вступит в должность

10.10.2011

10. oktoobril andis oma teise ametiaja ametivande Eesti president Toomas Hendrik Ilves. Ta valiti ametisse 29. augustil, saades 101. võimalikust 73 poolthäält.
http://er.ru/news/2011/10/10/prezident-estonii-povtorno-vstupit-v-dolzhn...

РАДИО ГОЛОС РОССИИ
Побег из Эстонии

Максим Измайлов, Елена Косенкова
06.10.2011

Tallinna linnapea Edgar Savisaar võrdles Eestist viimase 20 aasta jooksul lahkunud inimeste arvu II maailmasõja ajal lahkunute koguarvuga. Savisaare sõnul on rahvaarv tugevaim indikaator, mis näitab piirkonna elujõudu. "Eesti kui terviku kohta on see näit igal juhul negatiivne," sõnas Savisaar.
Statistikaameti andmetel on Eesti rahvaarv üle 1,3 miljoni. Viimase seitsme aasta jooksul on Eestist statistikaameti andmetel lahkunud üle 30 000 inimest. Samas pole rahvastiku lahkumine vaid Eesti, vaid kogu Baltikumi probleem. Eestit mõjutab enim lähedus Soomele, kus keel on sarnane, kuid palkade erinevus on märkimisväärne. 2004. aastal Euroopa Liiduga ühinedes lahkusid peamiselt mehed, jättes pered Eestisse. Nüüd lahkutakse kogu perega, mis tähendab, et suure tõenäosusega tagasi ei pöörduta.
http://rus.ruvr.ru/radio_broadcast/no_program/58279719.html

EUROMAG
Эстонцы прояснили вопрос о снятии отпечатков пальцев при получении визы

10.10.2011

Eesti konsulaat Moskvas ei plaani lähiajal Schengeni viisataotlejatelt sõrmejälgi võtma hakata. Saatkonna pressi-, info- ja kultuuriatašee Indrek Kiveriku jõustub uus süsteem esmalt Põhja-Aafrika piirkonnale. Millal Schengeni viisat taotlevatelt venelastelt sõrmejälgi võtma hakatakse, pole Kiveriku sõnul veel selge.
http://www.euromag.ru/no_visa/13932.html

UTRO.RU
В Эстонии у туристов будут брать отпечатки пальцев

06.10.2011

Eesti hakkab viisataotlejatelt sõrmejälgi võtma. Kõik Schengeni liikmesriigid võtavad nüüdsest lühiajaliste viisade taotlejatelt sõrmejälgi, teatas siseministeeriumi pressiesindaja. Eesti viisa taotlejalt tuleb sõrmejäljed võtta juhul, kui seda pole varem tehtud või viimasest sõrmejälgede võtmisest on möödunud üle 59 kuu. Sõrmejälgi ei pea andma alla 12-aastased lapsed.
http://www.utro.ru/news/2011/10/06/1003018.shtml

Samal teemal:
Эстонцы собирают «пальчики», Most.ua, 06.10.2011, http://news.most.ua/Life/World/jestoncy-sobirayut-palchiki
В Эстонии решили брать отпечатки пальцев при выдаче виз, Lenta.ru, 06.10.2011, http://lenta.ru/news/2011/10/06/prints/
При оформлении визы в Эстонию у туристов возьмут отпечатки пальцев, Prm.ru, 10.10.2011, http://prm.ru/rest/2011-10-10/111845
Эстонцы будут собирать отпечатки пальцев с туристов при оформлении визы, 07.10.2011, Tourprom, http://www.tourprom.ru/news/14635/

ТВ РОССИЯ
Фестиваль эстонской анимации «МультФЭст: Классики и современники»

11.10.2011

Moskvas algab Eesti animafilmide festival MultFEst, kus saab näha nii klassikalisi kui ka tänapäevaseid Eesti animafilme. Festivalil on esindatud paljud Eesti animafilmide tootjad, näiteks Joonisfilm ja Nukufilm. „Meil on selline täispikk multifilm nagu Leiutajateküla Lotte, mida teatakse USAs isegi paremini, kui meie endi juures, mis näitab, et rahvusel pole tähtsust,“ ütles Eesti Saatkonna Moskvas kultuurinõunik Helene Tedre.
Festival kestab 10. – 16. oktoober. Festivali programm on nähtav aadressil http://www.museikino.ru/event/393

ИНТЕРФАКС
Мы ждем от России разъяснений причин концентрации вооруженных сил у наших границ

12.10.2011

Intarfaxis ilmus usutlus Urmas Paetiga. Teemaks on põhilised probleemid Eesti ja Vene suhetes.
Paeti sõnul peaksid normaalsed kahepoolsed suhted olema usaldavad ja läbipaistvad.
Paeti sõnul ei ole asjaolu, et Putinist saab suure tõenäosusega jälle Venemaa president, Eestile eriline uudis. Küsimusele, kuidas suhtub Eesti Vene kaitsekulutuste hüppelisele tõusule, vastas Paet, et Venemaa peaks Eestile ja oma Euroopa partneritele selgitama, mis põhjusel on märgatavalt suurendatud vägede kohalolekut siinses piirkonnas, tuues jällegi välja usalduse küsimuse. Teist poolt ei saa usaldada, kui tema tegevus on ebaselge.
Eesti kaitsekulutuste tõus ei ole Paeti sõnul põhjustatud Venemaa vägede suurenemisest piirkonnas vaid NATOga liitudes endale võetud kohustustega.
Paet rõhutab ka, et idapartnerlus ei ole suunatud ei Venemaa ega kellegi teise vastu, vaid on loodud partnerriikide abistamiseks. Paet lükkab ka tagasi kuuldused, justkui oleks idapartnerlus läbi kukkunud, sest välisministri sõnul on tegu keerulise protsessiga ning kellelgi ei olnud illusioone, et see saab kerge olema. Paeti sõnul võidab idapartnerlusest ka Venemaa, sest tema naabruses saab olema rohkem stabiilseid ja kaasaegseid riike.
Küsimusele, kuidas suhtub Eesti Putini ideesse Euraasia liidust, vastas Paet, et igal riigil on õigus kuuluda meelepärastesse organisatsioonidesse ja liitudesse. Kuna kõik on seni alles idee tasandil on Paeti sõnul täna veel vara mingisuguseid hinnanguid anda.
Venemaa ideed, et venelased peaksid saama Euroopa liidus käia viisavabalt, pidas Paet kaalumist väärivaks, kuid lisas, et selleteemalised arutused on alles ees.
http://www.interfax.ru/politics/txt.asp?id=211807&sw=%DD%F1%F2%EE%ED%E8%...

Эстонию с визитом посетит министр иностранных дел Украины

12.10.2011

Eestit külastab Ukraina välisminister Kostyantyn Gryshchenko. Eestit kohtub ta välisminister Urmas Paeti, peaminister Andrus Ansipi ja Riigikogu esimehe Ene Ergmaga. Kohtumisel tulevad kõne alla Eesti ja Ukraina kahepoolsed suhted, sealhulgas äri- ning majanduskontaktide edendamine. Samuti arutatakse koostööd rahvusvahelistes organisatsioonides. Ukraina on 2013. aastal OSCE eesistujariik. Välisministrid peatuvad ka Ukraina Euroopa Liiduga lõimumisega seonduval.

Президент Эстонии отменил встречу с главой МИД Украины

12.10.2011

President Toomas Hendrik Ilves jättis ära planeeritud kohtumise Eestisse visiidile saabunud Ukraina välisministri Kostjantõn Grõštšenkoga. "Eesti riigipea ja Ukraina välisministri kohtumine jäi ära president Ilvese päevakava muudatuse tõttu," ütles presidendi avalike suhete nõunik Toomas Sildam.
"Ühtlasi avaldab president nõutust, et Euroopa Liidul puudub kindlustunne sõltumatu kohtupidamise toimimise suhtes Ukrainas ning lisab, et demokraatia ja õigusriigi teelt hälbiv Ukraina oleks suureks kaotuseks tervele Euroopale," lisas Sildam.
Eile mõistis Kiievi kohus Tõmošenko seitsmeks aastaks vangi.

Приговор Тимошенко может повлиять на отношения ЕС-Украина - глава МИД Эстонии

11.10.2011

„Endise Ukraina peaministeri Julia Tõmošenko kohtus süüdimõistmine võib mõjutada EL ja Ukraina vahelisi suhteid,“ ütles Eesti välisminister Urmas Paet. Paeti sõnul näitas kohtuprotsess, et Ukraina õigussüsteemi ja kriminaalkoodeksit Euroopa Liidu õigusruumiga vastavusse viivaid reforme ei ole piisavalt teostatud.

Глава МИД Эстонии ожидает от России разъяснения

12.10.2011

Venemaa peab selgitama, miks nad suurendavad vägede kohalolekut Balti riikide piiridel, ütles Eesti välisminister Urmas Paet. Venemaa sõjaline kohalolek Leningradi rajoonis ja riigi üleüldiselt riigi loode piirkonnas on mõne aasta tagusega võrreldes märgatavalt suurenenud. On tähtis, et Venemaa selgitaks, miks nad sõjalist kohalolekut piirkonnas suurendavad. Koostöö peaks olema üles ehitatud usaldusele, kuid seda saab suurendada vaid mõlemale poolele arusaadavate sammudega, ütles Paet. On arusaamatu, miks peaks NATO ja ELi piiril sõjalist kohalolekut suurendama, lisas minister.
Samuti kaitses Paet Eesti kaitsekulutuste tõusu 2% SKTst, öeldes, et nende kahe sündmuse vahel seos puudub. „Tõsta kaitsekulutused 2% SKTst on kohustus, mille Eesti on endale võtnud juba aastaid tagasi, liitudes NATOga,“ ütles Paet

Samal teemal:
Глава МИД Эстонии ожидает от России разъяснения причин концентрации вооруженных сил на северо-западе страны, Интерфакс, 12.10.2011

Приговор по делу Тимошенко не приведет к разрыву с ЕС - правительство Украины

12.10.2011

Ukrainas usutakse, et Tõmošenko süüdimõistmine ei too Euroopa ja Ukraina suhetesse suuri muutusi. Eestlasest Europarlamendi saadik Tunne Kelam selles aga nii kindel ei ole. „Kiiev ei tohiks sellega arvestada (et suhted ei jahene). Ukraina vajab Euroopat rohkem kui Euroopa Ukrainat,“ ütles Kelam. Tema sõnul ootab Euroopa Kiievist õigeid signaale olukorra lahendamisel.

"Восточное партнерство" не направлено против России, утверждает глава МИД Эстонии

12.10.2011

Välisminister Urmas Paet ütles Tallinnas, et opositsiooni tagakiusamine Valgevenes ning Ukraina endise peaministri Julia Tõmošenko kohtus süüdimõistmine ei tähenda, justkui oleks Euroopa Liidu idapartnerluse programm läbi kukkunud.
Paet rõhutas ka, et Armeeniat, Aserbaidžaani, Gruusiat, Moldovat, Ukrainat ja Valgevenet hõlmav idapartnerlus ei ole suunatud Venemaa vastu. „Ma loodan, et üha rohkem venelasi hakkab mõistma, et idapartnerlus ei ole suunatud kellegi vastu,“ ütles Paet.

Вновь избранный президент Эстонии Ильвес сожалеет, что ему не удалось достичь поставленных пять лет назад целей

10.10.2011

Teiseks ametiajaks Eesti presidendiks valitud Toomas Hendrik Ilves andis esmaspäeval (10.11) riigikogus ametivande ja alustas oma teist ametiaega riigipeana. Oma kõnes tõdes Ilves, paljud 5 aastat tagasi tehtud plaanid ei ole teostunud. „Täpselt viis aastat tagasi seadsin samas saalis meile sihi elada Eesti vabaduse taastamise kahekümnendal aastal nii, nagu poleks okupatsiooni siin kunagi olnudki – aitab kibedusest ja vabadusetooja oreooli pärast kaklemisest; aitab ülemineku kaotajate ja võitjate eristamisest. Täna viis aastat targemana tunnistan, et nende sihtideni ei saa jõuda viie ja ehk isegi mitte kümne aastaga. Ent ma tunnen, et oleme riigi, rahva ja ühiskonnana liikunud valdavalt õiges suunas,“ sõnas Ilves.

Президент Эстонии во второй раз официально вступил в должность главы государства

10.10.2011

Eesti president Toomas Hendrik Ilves andis esmaspäeval (10.10.2011) riigikogu ees ametivande, alustades teist viie aasta pikkust ametiaega. 57. aastase president poolt andis augustis toimunud valimistel 101 riigikogu saadikust oma hääle 73.

Эстония готова расширить экономические санкции в отношении Белоруссии

10.10.2011

Valgevene peab koostöö taastamiseks Euroopa Liiduga kiiresti ja tingimusteta vabastama ning rehabiliteerima kõik poliitvangid, ütles välisminister Urmas Paet. „Jätkuvalt tuleb toetada Valgevene kodanikuühiskonda ja vaba meediat ning liikuda edasi viisalihtsustus- ja tagasivõtulepingu ettevalmistusega,“ ütles ta. Paeti sõnul on Eesti valmis toetama ka majandussanktsioonide laiemat kasutamist Valgevene suhtes.

В Эстонии изучают новую ситуацию с выплатой пенсий гражданам РФ, живущим в республике

07.10.2011

Eesti valitsus kiitis heaks Eesti ja Venemaa vahelise pensionikindlustuse koostöölepingu ajutise kohaldamise. Koostöölepingu ajutine kohaldamine on vajalik, kuna Venemaa riigiduuma pole jõudnud lepingut ratifitseerida, kuid mõlemas riigis isikute pensioniõigusi tagav koostööleping saab jõustuda alles pärast riikidevahelist ratifitseerimiskirjade vahetamist.

С эстонского информационного стенда у памятника солдатам СССР убрали слова о советской оккупации

07.10.2011

Tallinnas Sõjaväekalmistul asuv pronkssõdur sai uue infotahvli. Tänavu kevadel lõhkusid vandaalid kalmistu ajalugu tutvustanud infotahvlid, kus oli kirjas, et pronkssõdur oli pühendatud Tallinna okupeerinud Nõukogude armee võitlejatele. Uued infotahvlid on eesti, vene, saksa ning inglise keelsed.

Кредит доверия Украине в ПАСЕ исчерпан - содокладчик мониторингового комитета

06.10.2011

Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) Ukraina monitooringukomitee raportöör Mailis Repsi sõnul on ENPA raportid seni olnud Ukraina vastu liiga heausksed. Paljud mitme aasta tagused negatiivsed stsenaariumid on tänaseks Ukrainas täide minemas. Repsi sõnul on hetkel suurim mure parlamendi valimiste seadusega, mille suhtes varem etteheiteid pole tehtud. Repri sõnul on põhjust senist leebet tooni muuta ja järgnev raport kirjutada märksa teises toonis. Euroopa partnerid on Ukrainas selgelt pettunud ning nüüd aitab tühjadest sõnadest, on vaja tegusid, ütles Reps.

Декларация в поддержку белорусского оппозиционера Беляцкого подписана в ПАСЕ

06.10.2011

Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee poliitikakomitee toetas Valgevene raportööri Andres Herkeli initsiatiivi suunduda lähiajal Minskisse, kohtumaks poliitiliste vangidega. ENPA liikmeteni on jõudnud info sealsete vangide füüsilist ja psühholoogilist väärkohtlemist, samuti soovib Herkel kohtuda vangistuses viibivate endiste presidendikandidaatide ning Ales Bialiatskiga, inimõiguste keskuse Viasna presidendiga

ASERBAIDŽAANI AJAKIRJANDUS

1NEWS.AZ
Эстония откроет посольство в Азербайджане

Алена Салаева
11.10.2011

2012. aastal plaanib Eesti avada saatkonna Azerbaidžaanis, kirjutab 1news.az tuginedes diplomaatilistes ringkondades kuuldule. Anonüümne allikas ütles, et see on samm tugevdab suhteid Eesti ja Azerbaidžaani vahel. Bakuus on juba Läti ja Leedu saatkond, seega on Eesti kolmest Balti riigist viimane, kes seal oma saatkonna avab.
http://1news.az/politics/20111011113403669.html

UKRAINA AJAKIRJANDUS

UA FOREIGN AFFAIRS
Лаурі Лепік, Надзвичайний і Повноважний Посол Естонської Республіки в Україні: Естонія – це не тільки старе місто, Vana Tallinn і марципани, а й високі технології та легкість у веденні бізнесу

Юлия Валеева

Lauri Lepik, Eesti Vabariigi suursaadik Ukrainas sõnas, et Eesti ei ole ainult vanalinn, Vana Tallinn ja martsipan, aga ka arenenud tehnoloogiad ja lihtsus äri ajamisel.
Intervjuu Lauri Lepikuga, kes on olnud Eesti suursaadikuks Ukrainas alles esimesed kuud, kelle abikaasa töötab EEASis ning elab lastega Brüsselis, ent omavahel aitab suhelda Skype.
Artiklis on pikalt juttu Krimmist ja Krimmi eestlastest. Lauri Lepik tegi oma esimese visiidi saadikuna just Krimmi, kus täitus 150 aastat asjast, mil osa eestlastest asusid ümber Krimmi poolsaarele ja sündisid Eesti külad.
Samuti on intervjuus juttu Eesti ja Ukraina majandus- ja kaubandussuhetest, täpsemalt eestlaste investeeringutest (ligi 400 firmat) Ukrainasse. Eksport Ukrainasse kasvas 2010. aastal võrrelduna 2009. aastaga ligi 22 protsenti. Eestlased on korraldanud ärisuhete arendamiseks majandusseminare Ukraina eri regioonides.
Lauri Lepik tutvustab Eesti edusamme elektroonsel identifitseerimisel, kiire Interneti levikul, digiretsepti kasutuselevõtul jmt.

GAZETA.UA
В Эстонии по-русски не разговаривают даже с туристами

Артур Грицюк
12.10.2011

Kiievlased Artur ja Jana puhkasid 10 päeva Tallinnas. Gazeta.ua korrespondendile vastu tulles, nimetasid nad 5 asja, mis neid Eestis kõige enam üllatas.
Eestlased ei lahku kodust kunagi ilma vihmavarjuta, sest ilm on lihtsalt nii etteaimamatu.
Vene keelt eestlased küll mõistavad, kuid vene keeles suhelda ei taha. Isegi turistidega mitte.
Ukraina viin "Хортица" maksab poes 30 eurot, alkoholi saab osta kuni kella 10 õhtul.
Autosid ei pargita kõnniteele.
Reklaamid joonistatakse otsa seinale.
http://gazeta.ua/ru/articles/ls-travels/404392/2#photo

KYIV POST
Estonian president sworn in for second term

10.10.2011

Eesti president Toomas Hendrik Ilves andis riigikogu ees ametivande, pärast seda, kui ta augustis suure häälte ülekaaluga teiseks ametiajaks tagasi valiti. 57. aastane ja USAs hariduse saanud Ilves on väikeriigi kolmas president, pärast riigi iseseisvumist Nõukogude liidust 1991. aastal. http://www.kyivpost.com/news/russia/detail/114491/

UNN
Эстония и Украина приняли коммюнике по либерализации визового режима с ЕС

Victoria Milyuta
12.10.2011

Eesti Välisminister Urmas Paet ütles Tallinnas kohtumisel Ukraina välisministri Kostyantyn Gryshchenkoga, et Ukraina on Euroopa Liidule väga oluline partner ning Eesti on alati Ukrainat toetanud Euroopa Liidule lähenemisel, kuid Tõmošenko süüdimõistmine võib mõjutada Euroopa Liidu ja Ukraina koostööd. Välisminister Paeti sõnul on nii Euroopa Liidu kui Ukraina strateegilistes huvides assotsiatsioonilepingu sõlmimine ning vabakaubanduse sisseviimine.
http://www.unn.com.ua/ru/news/12-10-2011/494734/

VALGEVENE AJAKIRJANDUS

ТЕЛЕГРАФ
Эстония: ЕС ожидает от Беларуси скорейшего освобождения политзаключенных

10.10.2011

Välisminister Urmas Paeti sõnul peab Valgevene koostöö taastamiseks Euroopa Liiduga kiiresti ja tingimusteta vabastama ning rehabiliteerima kõik poliitvangid. „Jätkuvalt tuleb toetada Valgevene kodanikuühiskonda ja vaba meediat ning liikuda edasi viisalihtsustus- ja tagasivõtulepingu ettevalmistusega,“ ütles ta. Paeti sõnul on Eesti valmis toetama ka majandussanktsioonide laiemat kasutamist Valgevene suhtes.
http://telegraf.by/2011/10/estoniya-es-ojidaet-ot-belarusi-skoreishego-o...

Samal teemal:
Глава МИД Эстонии: Евросоюз ждет от Беларуси скорейшего освобождения политзаключенных, Belapan, 09.10.2011, http://belapan.com/archive/2011/10/09/eu_502199/
Estonia: EU Expects Belarus to Release Political Prisoners as Soon as Possible, Telegraf.by, 10.10.2011, http://telegraf.by/en/2011/10/estoniya-es-ojidaet-ot-belarusi-skoreisheg...

ГАЗЕТА «ТУРИЗМ И ОТДЫХ»
В каких консульствах легче всего получить визу?

Дарья Гуштын
06.10.2011

Millise riigi esinduses on kõige kergem viisat teha? Eesti sai selles arvestuses Leedu järel teise koha.
Paljud turistid, kes lendavad Hispaaniasse puhkama teevad oma Schengeni viisa hoopis Eesti saatkonnas. Töötajad on viisakad ning ei esita liiga palju küsimusi. Sel aastal on Eesti esindused saanud üle 100 000 viisataotluse, eelmisel aastal oli samaks perioodiks neid 78 000. Välisminister Paeti sõnul saabub kõige enam taotlusi Eesti esindustesse Pihkvas ja Minskis.
http://www.tio.by/news/7604

ROOTSI AJAKIRJANDUS

SVD
Öst bäst rustat mot finanskris

Mikael Johansson
6.10.2011

Tugevat majandustõusu on oodatud Balti riikides. Eestis moodustab eksport 71 protsenti SKP-st, mis näitab, et Eesti võib ekspordi langemisel rohkem kannatada saada kui teised. Eelmise kriisi ajal, 2008-2010, langetati inimeste sissetulekuid 10-20 protsenti.

INDIA AJAKIRJANDUS

THE TIMES OF INDIA
Estonia on verge of 'small miracle' of playoffs

10.11.2011

Eestlased on lähedal saavutamaks väikest imet, olles lähedal jõudmaks EURO 2012 play-off’i. See oleks kõigest 1,3 miljoni elanikuga Balti riigile justkui ümbersünd, sest alates iseseisvuse taastamisest on tegu olnud Euroopa jalgpalli peksupoistega. Näiteks Eesti esimeses valiktsüklis EURO 1996, kaotati kõik 10 mängu. Jalgpalli liidu pressiesindaja Mihkel Uibolehe sõnul on praegune hea seis pika töö vili. „Võõrsil saadud võidud andsid meestele enesekindluse ning meiega mängides ei saa vastane enam kindlaid võidupunkte oodata,“ ütles Uiboleht.
http://timesofindia.indiatimes.com/sports/football/top-stories/Estonia-o...

FILIPIINI AJAKIRJANDUS

MSN PHILIPPINES NEWS
Eurozone newcomer Estonia elects new central bank chief

11.10.2011

Eesti Panga nõukogu valis teisipäeval (11.10.2011) keskpanga uueks presidendiks Chicagos sündinud ja Harvardis hariduse saanud Maailmapanga ökonomisti Ardo Hanssoni. „Ardo Hanssoni haridus ja töökogemus teevad tast väga hea Eesti esindaja Euroopa Keskpanga mõjuvõimsas nõukogus, mis on Eesti Panga presidendile kõige tähtsam tööpõld,“ ütles Eesti Panga nõukogu esimees Jaan Männik.
http://news.ph.msn.com/business/article.aspx?cp-documentid=5389686

Hollandi ajakirjandus

De Telegraaf
Estse dirigent in Turf

12.10.2011

Euroopa kultuuripealinnas Tallinnas avati pidulikult ERSO 85. hooaja eel Eesti Kontserdi fuajees Neeme Järvi büst, mis on valmistatud hollandi kunstniku Dioni ten Busscheni poolt turbast. Tegemist on esimese peatart’i näitega Eestis. Neeme Järvi on ühtlasi Haagi Residentie linnaorkestri peadirigent.