Eesti välismeedias 29. september - 5. oktoober 2011

RAHVUSVAHELINE AJAKIRJANDUS
USA AJAKIRJANDUS
SUURBRITANNIA AJAKIRJANDUS
SAKSAMAA AJAKIRJANDUS
PRANTSUSMAA AJAKIRJANDUS
SOOME AJAKIRJANDUS
VENEMAA AJAKIRJANDUS
GRUUSIA AJAKIRJANDUS
KASAHSTANI AJAKIRJANDUS
ASERBAIDŽAANI AJAKIRJANDUS

RAHVUSVAHELINE AJAKIRJANDUS

REUTERS
RPT-Estonian parliament passes EFSF agreement

David Mardiste
29.09.2011

Eesti Riigikogu kiitis häältega 59 poolt, 18 vastu ja ei ühtegi erapooletut heaks liitumise Euroopa Finantsstabiilsuse Fondiga (EFSF). 24 parlamendisaadikut 101st hääletusest osa ei võtnud. Eesti kohuseks jääb pakkuda garantiipreemiata garantiisid maksimaalselt kuni 1,995 miljardi euro ulatuses.
http://www.reuters.com/article/2011/09/29/estonia-efsf-idUSL5E7KT4352011...

ISRIA
Estonia Gives Support to Improve Situation of Refugees

04.10.2011

Välisminister Urmas Paeti sõnul on Eesti üks suurematest ÜRO pagulaste ülemvoliniku ameti toetajatest Ida-Euroopas. Eesti panus UNHCRi tegevuse toetuseks 2011. aastal on olnud 200 000 eurot. „Eesti on käesoleval aastal UNHCRi kaudu toetanud näiteks Somaalia pagulaste ja sisepõgenike abistamist Aafrika Sarve piirkonnas ning aidanud parandada toiduga kindlustatust ning laste juurdepääsu algharidusele Lõuna-Sudaanis,“ ütles Paet. Välisministri sõnul jätkab Eesti ka järgmisel aastal põgenike olukorra parandamise toetamist erinevates kriisides läbi ÜRO pagulaste ülemvoliniku ameti.
Vägivallas, kokkupõrgetes ja humanitaarkatastroofides kannatanute seas on sageli kõige haavatavamad naised ning lapsed. „Toetame UNHCRi pingutusi põgenikest naiste ja laste olukorra leevendamiseks. Naiste õiguste ja turvalisuse oluline parandamine maailmas on ka Eesti välispoliitilise, arengukoostöö- ning inimõigusalase tegevuse üks prioriteete,“ sõnas Paet.

PV MAGAZINE
Estonia: ABB opens 400 MW solar inverter line

Becky Stuart
30.09.2011

Energeetika- ja automaatikatehnoloogiaettevõte ABB AS avas Jüris uue päikeseenergiaseadmete tootmisliini, mille aastane tootmismaht on kuni 400 megavatti. Samas kohas avati ka uus insenerikeskus ning päikeseenergiajaam. Uude tootmisliini ja sellega seonduvasse investeeriti üle kahe miljoni euro ning seal hakatakse tootma päikeseenergia vaheldeid. Kogu toodang läheb ekspordiks, teatas ABB.
«Usume, et päikeseenergia hakkab mängima üha olulisemat rolli kaasaegsete majanduste energiatootmises,» ütles Grupi automaatika ja ajamite divisjoni juht Ulrich Spiesshofer Spiesshofer.
Otsus viia innovatiivse seadme tootmine Eestisse sündis ABB Grupis üle-eelmisel aastal. Uudse toote turuletoomisele eelnes aastaid kestnud arendustöö ja katsetamine ning koostöö ABB Grupi erinevate üksuste vahel. Kui toode ise arendati välja ABB Grupis, peaasjalikult Soome ABB-s, siis tooteliini projekteerimine ja arendamine toimus Eestis. «See oli esimene kord, kui Eesti ABB insenerid osalesid nii suuremahuliselt toote ja sellega seonduva väljatöötamises,» märkis Kandell ning lisas, et liini rajamist toetas ka Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus.
ABB madalpingeajamite tehase katusel asuv päikeseenergia tootmisjaam on üks suuremaid võrku ühendatud omataolisi tootmisjaamu Eestis. 25-kilovatine (kW) päikeseenergiasüsteem toodab aastas umbes 20 000 kWh elektrienergiat, millega kaetakse tehase valgustuse ja arvutite elektrienergia kulu. Tootmisjaam on esimene Eestis, kus kasutatakse ABB uudset toodet, päikeseenergia vaheldit PVS300, mis on välja töötatud ABB Helsingi tehases Soomes ning mida toodetakse Eesti ABB inseneride projekteeritud tootmisliinil Eestis.
http://www.pv-magazine.com/news/details/beitrag/estonia--abb-opens-400-m...

STEEL GURU
ABB opens new production line for solar inverters in Estonia

03.10.2011

Juhtiv energeetika- ja automaatikatehnoloogiaettevõte ABB avas Jüris insenerikeskuse ja uue päikeseenergiaseadmete tootmisliini. Liini tootmismaht on 400megavatti aastas.
ABB automaatika ja ajamite divisjoni juht Ulrich Spiesshofer Spiesshofer usub, et päikeseenergia hakkab mängima üha olulisemat rolli kaasaegsete majanduste energiatootmises. Lisaks rajati 25 kilovatine päikeseenergiasüsteem, mis on suurim katusel asuv päikeseenergia tootmisjaam Eestis. ABB tegutseb Eestis alates 1992. aastast, firmas on 1130 töötajat http://www.steelguru.com/international_news/ABB_opens_new_production_lin...

TRAVEL DAILY NEWS
Estonian Air focuses on network expansion

03.10.2011

Estonian Airi eesmärgiks on kujundada praegune regionaalse lennufirma ärimudel ümber suure liinivõrgustikuga lennufirma mudeliks. "Uus ärimudel võimaldab pakkuda eesti inimestele senisest suuremaid reisivõimalusi ning parandada oluliselt Eesti atraktiivsust turismi edendamise ja rahvusvaheliste majandussidemete arendamise kaudu," sõnas Estonian Airi nõukogu esimees Joakim Helenius. Veel mainitakse, et Estonian Air on mitmel aastaringsel liinil tihendanud lennugraafikut, taasavanud liini Tallinn-Vilnius, avanud uue liini Tallinna ja Trondheimi vahel. Kevadel algavad lennud Tallinna ja Jyväskylä vahel. Alates septembrist saab Estonian Airiga lennata oluliselt soodsamalt tänu toodetele ECO ja LIGHT. LIGHT-toode tähendab seda, et lennata saab vaid käsipagasiga.
http://www.traveldailynews.com/pages/show_page/45562-Estonian-Air-focuse...

USA AJAKIRJANDUS

THE WASHINGTON POST
Estonia approves joining eurozone bailout fund, share nearly €2 billion

29.09.2011

Eesti Riigikogu kiitis heaks liitumise Euroopa Finantsstabiilsuse Fondiga (EFSF). Jaanuaris eurotsooniga liitunud riigi osaks jääb 1,995 miljardit eurot. Poolt- ja vastuhäälte suhe jäi 59 – 18, kusjuures 24 saadikut puudus. Arvestades, et Eestis on elanikke kõigest 1,3 miljonit ning 2012. aasta riigieelarve jääb 6,5 miljardi euro kanti, on selle väikese Balti riigi jaoks tegu arvestatava panusega.
http://www.washingtonpost.com/business/estonia-approves-joining-eurozone...

NEWSDAY
Estonia approves joining euro bailout fund

29.09.2011

Eesti parlament kiitis heaks liitumise Euroopa Finantsstabiilsuse Fondiga (EFSF). Eesti osaks jääb ligikaudu kaks miljardit eurot. Hääled jagunesid 59-18, 24 saadikut puudus. Otsus võeti vastu neljapäeva õhtul ebaharilikult hilja pärast pikki vaidlusi Riigikogus.
http://www.newsday.com/business/estonia-approves-joining-euro-bailout-fu...

9 NEWS
Estonia approves eurozone rescue fund boos

30.09.2011

Eestist sai kolmeteistkümnes eurotsooni riik 17st, kus kiideti heaks liitumine EFSF-ga. Hääled jagunesid 59 poolt ja 18 vastu. Vahetult enne Eestit kiitsid leppe heaks Saksamaa ja Küpros, reedel on Austria kord. Malta, Holland ja Slovakkia teevad oma otsuse oktoobris. Eesti osaks 440 miljardilises paketis jääb 2 miljardit eurot. Ansipi juhitud parempoolne valitsus omab 101. kohalises Riigikogus 56. kohta. 24 riigikogu liiget ei võtnud hääletamisest osa.
Vastutustundliku rahanduspoliitikaga tuntuks saanud 1,3 miljoni elanikuga endises Nõukogude Liidu koosseisu kuulunud riigis on otsus hõõrumisi tekitanud ka peaministri partei sees. Valitsuspartei liige Igor Gräzin ütles, et ta ei saa aru, kuidas EFSF päästaks Kreeka ja Euroopa. „Seda, kuidas Harry Potter saab jagu Voldemortist, saab iga normaalne inimene aru, aga kuidas EFSF Euroopa kriisist välja toob, see on muinasjutt“, põhjendas saadik oma vastuhäält.
Opositsioonilise Keskerakonna liige Mailis Reps ütles, et õpetajate palgad ja riigi abi ühiskonna vaesemale kihile on Eestis kordades väikesemad, kui riikides, keda me nüüd aitama peame. Seetõttu on Eesti kaasamine abipaketti ebaaus.
http://news.ninemsn.com.au/article.aspx?id=8353833

HUFFINGTON POST
Are You Kidding? Estonia Is Ahead of Us?

David Macaray
04.10.2011

USA näitekirjanik ja kolumnist David Macaray on nördinud, et Ameerika Ühendriigid asuvad töötajate õiguste kaitsel viimasel kohal. Isegi Eesti on USAst ees. "Kindlasti teeb keegi nalja," kirjutab Macaray. Ajakirjanik viitab Huffington Postis Missouri ülikooli poliitikateaduste professor Kenneth Thomase uuringule, mis analüüsib OECD riike. "Kes oleks võinud aimata, et saabub päev, mil Ameerika tööline vaatab Eesti poole inspiratsiooni saamiseks," küsis Macaray retooriliselt
http://www.huffingtonpost.com/david-macaray/workers-rights-rankings_b_98...

SUURBRITANNIA AJAKIRJANDUS

THE DAILY TELEGRAPH
Germany, Cyprus and Estonia ratify EFSF upgrade

29.09.2011

Saksamaa, Küpros ja Eesti ratifitseerisid EFSFi uue lepingu. Nüüdseks on plaan heaks kiidetud 13 riigis, neljas on otsustamine alles ees. Kõige ebakindlam on olukord Slovakkias, kus ei ole tänini kindlaks määratud hääletuse kuupäeva. Eelmisest 110 miljardi euro suurusest Kreeka päästepaketist Slovakkia osa ei võtnud.
http://www.telegraph.co.uk/finance/financialcrisis/8798048/Germany-Cypru...

FINANCIAL TIMES
The antisocial network

John Lloyd
30.09.2011

Küberkuritegevusest, -sõdadest ja –julgeolekust on tänaseks saanud elu ja surma küsimus. CIA juht Leon Panetta tõdes, et järgmine USAd tabav Pearl Harbour võib vabalt olla küberrünnak, mis halvab riigi elektrivõrgu, panganduse ja valitsuse töö.
Suureks ohuks on raamatu „The Real Hackers’ Handbooki“ lihtne kättesaadavus. Seetõttu, mida aeg edasi, seda suurem on tõenäosus, et Palestiina ja Iisraeli ning India ja Pakistani vahel võib puhkeda kübersõda. Kuna USA-l on potentsiaalseid vaenlasi aga kõige enam, peetakse ka USA vs „peaaegu kõik teised“ vastasseisu tõenäoliseks. Näiteid, kuidas see kõik võiks välja näha on kaks. Esiteks, edukas Stuxnet viiruse rünnak Iraani tuumaprogrammi vastu ja teiseks Venemaalt alguse saanud küberrünnak väikese Eesti vastu 2007. aastal. Selle tagajärjel olid Eestis häiritud kahe panga töö, mobiililevi ning mitu päeva ka valitsuse ning kohalike ajalehtede töö.
http://www.ft.com/intl/cms/s/2/b7423c96-e9bc-11e0-bb3e-00144feab49a.html...

SAKSAMAA AJAKIRJANDUS

FRANKFURTER ALLGEMEINE ZEITUNG
„Der Euro kann Schwachen helfen“

29.09.2011

Eesti on uusim eurotsooni liige, ühinedes ühisrahaga 2011. aasta alguses. „Me oleme selles rahaliidus kindlad,“ ütles majandusminister Juhan Parts. Tema sõnul on rahaliidu lagunemine poliitiliselt täiesti lubamatu. Parts tahab teada, mis oleks siis parem alternatiiv? Kas 27 erinevat valuutat?
Eesti jaoks oli eurole üleminek tähtis samm. Pärast 2009. aastal toimunud sügavat majanduslangust on usaldus riigi majanduse vastu taastunud. 2008. aasta lõpus, pärast suurt majandusbuumi, suudeti Eestis koheselt karm kärpekava rakendada. Selle tulemusel on Eesti käesoleva aasta eelarve peaaegu tasakaalus, riigi võlg on 6,6 protsenti ning 2009. aastal pea 20 protsenti ulatunud tööpuudus on vähenenud poole võrra.
Alates iseseisvumisest 1990. aastate alguses, on Eestis vastu võetud rida liberaalseid reforme. Pärast iseseisvumist võeti kasutusele oma raha, mis algselt oli seotud Saksa marga, hiljem euroga. Partsi sõnul on Eestit tihti survestatud oma raha devalveerima, kuid kokkuvõttes saadi alati ilma hakkama. Tugeva valuuta olemasolu aitas kaasa majanduse moderniseerimisele. Lõpetuseks ütleb Parts, et tugev euro võib nõrkadele majandustele abiks olla, kuid riigid peavad ise tõesti tahtma tugevaks saada.

FINANCIAL TIMES DEUTSCHLAND
Vom Krisenstaat an Europas Spitze - Estlands Aufstieg

Nils Kreimeier
29.09.2011

Eurotsooni uusimast liikmest Eestist on saanud kõikide kriisis olevate riikide eeskuju. Eelarve on tasakaalus, majanduse kasv eeskujulik. Kõigele lisaks päästab Eesti nüüd ka Kreekat.
Taavi Kotka lõi firma Webmedia 2000. aastal. Täna on firma Baltikumi suurim tarkvaratootja, kus töötab 250 inimest.
Eesti riigivõlg on 6,6 protsenti ning eelarve on tasakaalus, majanduskasv 8,4 protsenti. Samas kriisi ajal 2009. aastal, langes majandus koguni 14 protsenti.
Juhan Partsi sõnul on Eesti edu tagaja liberaalne majandusmudel. „Me tahame anda kodanikele rohkem valikuvabadust, mitte rohkem riiki,“ ütles Parts.
Kõigele vaatamata ei ole Eestist vaesus kadunud. Selles saab vahetult veenduda, reisides Tallinnast ida poole. Seal ei meenuta miski Tallinna uhkeid klaashooneid. Suuruselt kolmandas linnas Narvas elavad pea eranditult etnilised venelased, kellest iga neljas on töötu. „Me elame siin justkui oma maailmas. Kui siinsed inimesed pealinna sõidavad, ütlevad nad, et sõidavad Eestisse,“ ütleb vaeste perede laste sotsiaalprojekti juht Anatoli Pljushko. Pljushko ei saa Eesti riigilt mingit toetust, tema projekti rahastavad mõned rikkad norrakad. „Mul on hea meel, et eestlastel hästi läheb, aga meil on sellest vähe abi,“ ütleb Pljushko.
Narvast juttu tehes tunneb majandusminister justkui piinlikkust ja ütleb, et teema on huvitav, kuid kahjuks peab ta kohe valitsuskabineti istungile minema.

Am falschen Datentropf

Joachim Müller-Jung
03.10.2011

Me ei mõista hästi, millist ohtu võib digitaalsfäär ja info jagamine endaga tekitada. Me peame jälgima, millist infot me laiali saadame. Heaks näiteks on Saksamaal elektroonilise tervishoiukaardiga (e-tervishoiuga) seonduv poleemika, sest delikaatsed isikuandmed oleks ehk liialt lihtsalt kättesaadavad. Seetõttu ongi kaardil vaid nimi, aadress, sünniaeg ning foto. Sisseehitatud mikrokiip on aga kasutamata.
Eestis on näiteks seadus, et iga kodanik oma andmete peremees. Saksamaal aga, isegi pärast kaheksat aastast arendamist, ei ole ikka veel selge, kuhu ja millist infot peaks koguma, millal ja kuhu sealt edasi kandma ja kuidas kasutama.

DIE ZEIT
Reise an den Rand Europas

Johannes Thumfart
29.09.2011

Tehaste varemed ja ürgmets. Ainult jõgi poolitab linna, mille üks pool asub Eestis (Narva) ja teine pool Venemaal (Ivangorod). Siin on Euroopa Liidu lõpp.
Narva Hermanni linnus on olnud Saksa, Rootsi ja Venemaa võimu ala. Praegu lehvib seal Eesti lipp. Teisel pool kallast on juba Venemaa. Narvast 20 km läänes asub linn nimega Sillamäe, mis kanti kaartidele alles 90. aastatel. Nõukogude liidu ajal oli linna olemasolu riigisaladus, sest sealses tehases rikastati uraani. Tänapäeval on linn justkui stalinistliku klassitsismi täis tondilinn. Linna ainuke lootuskiir on firma Silmet. Uusehitisi linnas ei ole, ainuke noorte kogunemise koht on ostukeskus.
Kohtla-Järvel ja Kiviõlis on Eesti ja arvatavasti ka Euroopa suurim tööpuuduse ja alkoholismi protsent. Kunagistest tööstuselukeskustest on alles jäänud vaid tühjad lagunevad hooned.
Piirivalveametnikud Jaanika Karps ja Antti Eensalu räägivad narko-, relva- ja inimkaubandusest. Kuna tubakas ja alkohol on Vene poolel palju odavam, tekitavad suuri probleeme ennast Vene poolel purju joonud inimesed, kellega nad piiril tihti tegelema peavad. Narvast Tallinnani viib uus EL rahastatud maantee. Pealinna ajalehed kirjutavad eurokriisist, mis äkitselt tundub palju väikesema probleemina.
http://www.zeit.de/reisen/2011-09/estland-russland

Zypern und Estland stimmen für Euro-Fonds

30.09.2011

Saksamaa järel ratifitseerisid ka Küpros ja Eesti euro päästepaketi EFSF. Plaani jõustumiseks on veel viiel riigil 17st vaja päästeplaan vastu võtta.

http://www.zeit.de/wirtschaft/2011-09/euro-rettungsschirm-abstimmung

HANDELSBLATT
Estland stimmt für Euro-Rettungsschirm

30.09.2011

Saksamaa järel oli järgmine EFSFi heakskiitja Eesti. 101st rahvasaadikust 59 oli poolt, 18 vastu. Ülejäänud ei võtnud hääletusest osa. Eesti võttis euro kasutusele alles 2011. aasta jaanuaris ja ei olnud seni EFSFiga ühinenud. Eesti osaks stabiilsusfondis jääb 1,995 miljardit eurot.
http://www.handelsblatt.com/politik/international/estland-stimmt-fuer-eu...

MANAGER MAGAZIN
Estland und Zypern sagen Ja

30.09.2011

Veidi pärast Bundestagi otsust, kiitsid ka Eesti ja Küpros liitumise EFSFiga heaks. Eestis hääletas 101st parlamendisaadikust poolt 59, vastu oli 18. Ülejäänud esindajad ei võtnud hääletamisest osa. Eesti osaks jääb 1,995 EUR, Küprosel 2,03 miljardit eurot. 17. eurotsooni liikmest on nüüdseks otsuse vastu võtnud kõik peale Austria, Malta, Hollandi ja Slovakkia.
http://www.manager-magazin.de/politik/artikel/0,2828,789235,00.html

DER SPIEGEL
Estland beschließt Rettungsschirm

29.09.2011

Paar tundi pärast seda, kui Saksamaa oli andnud oma nõusoleku liitumaks EFSFiga, tuli Baltikumist 13. „jah“. Eesti Riigikogu kiitis suure häälteenamusega heaks liitumise stabiilsusfondiga. 101st Riigikogu liikmest hääletas poolt 59, vastu 18. Ülejäänud liikmed ei võtnud hääletamisest osa. Eesti osaks fondis jääb 1,995 miljardit eurot. Austrias toimub hääletus reedel, pärast mida on oodata otsuseid Maltalt, Hollandist ja Slovakkiast.
http://www.spiegel.de/wirtschaft/soziales/0,1518,789220,00.html

FOCUS
Auch Estland stimmt für Aufstockung des Rettungsschirms

30.09.2011

Pärast Saksamaad hääletas ka Eesti Euroopa stabiilsusfondi (EFSF) poolt. 59 101-st Riigikogu liikmest pooldas EFSF-i.
http://www.focus.de/politik/weitere-meldungen/eurokrise-auch-estland-sti...

PRANTSUSMAA AJAKIRJANDUS

A NOUS PARIS
La Choeur national d’hommes d’Estonie à Saint-Eustache

03.09.2011

Pariisis Saint-Eustache’ kirikus toimunud festivalil esines Eesti Rahvusmeeskoor suure Euroopa koori koosseisus. Kontserti juhatas Mikk Üleoja, esitlusele tuli Arvo Pärdi ja Veljo Tormise looming.

REGARD SUR L’EST
Tallinn s’ouvre sur la mer

Damiano Cerrone
01.10.2011

Enamik mereäärseid linnasid on tuntud oma veekogu ääres asuvate ehitiste poolest. Tallinnas seda pole, sest Nõukogude Liidu ajal oli Eesti merepiir suletud. Tallinna sadamas toimub tänapäeval aktiivne kaubavahetus. Mereäärne industriaalpiirkond ehitati Nõukogude Liidu ajal. Linna keskusest ida ja lääne suunas asuvad mõned liivased, kuid madala veega rannad. Pärast taasiseseisvumist muudeti linnaplaneerimist plaanimajanduslikust turumajanduslikuks. Esimene suur Tallinna plaan, üldplaneering, kiideti heaks alles 2001. aastal. Eesti pealinnas toimub põhiline planeering siiski linnaosade valitustes. Lisaks omab linna planeerimises suurt rolli erasektor.
Mere ääres on alles jäänud vähe paekivist hooneid, peamiselt nende ülalpidamise kulukuse tõttu. Mitmed maatükid kuuluvad parkimisteenust pakkuvale Europarkile, mis omab linnas 13 hektarit maad. Tallinnas pole võimalik kõndida mööda mere äärt idast läände, sest paljud veekogu-äärsed maatükid on erastatud. Seda kutsutakse Eestis nõukogude pärandiks. 2007. aastal võttis Tallinna linn esmakordselt kasutusele idee avada linn merele. Munitsipaalomavalitsus võib seda küll plaanida, aga linnale kuulub vaid 16 protsenti territooriumist. MTÜ Linanlabor ja Telliskivi selts ärgitavad inimesi kasutama mereäärset piirkonda erinevateks tegevusteks.
Muutus on toimunud pärast kultuurikilomeetri rajamist. Mereäärset promenaadi saab kasutada sportimiseks või niisama jalutamiseks. Autori idee on koguda kõik juba heaks kiidetud detailplaneeringud ja esitada need ühel dokumendil, justkui oleks kõik ehitused juba valmis. Joonistuste kätte saamiseks kasutas autor Tallinna planeeringute registrit. Autor esitab neist kokku Tallinna mereäärse pildi ja näitab, milliseid võimalusi pole linn veel kasutanud.
http://www.regard-est.com/home/breve_contenu.php?id=1239

MIDI LIBRE
Sète. Bloqués au port, les marins du Léna veulent rentrer chez eux

Lise Valette
03.10.2011

Eestlasest meremees Sergei on viimased seitse kuud olnud Sètes laeval Lena koduarestis. Sergei hoiatab, et kui meeskond homme palka ei saa, siis alustavad nad näljastreiki. Laeva omanik pole võlgasid maksnud, mistõttu selle kaup arreteeriti märtsis 2011. aastal. Lena meeskond pole aasta palka saanud, mistõttu pole neil võimalik koju minna. Sergei sõnul võivad nad tänu Sète meremeeste klubi abile lähiajal koju saada.
http://www.midilibre.fr/2011/10/03/les-marins-du-lena-veulent-quitter-ca...

AFP
Le Parlement estonien approuve le FESF à une large majorité

30.09.2011

Eesti parlament kiitis neljapäeva öösel heaks osaluse Euroopa stabiilsusfondis (EFSF). Selle poolt oli 58 ja vastu 18 Riigikogu liiget. Eesti panus EFSF-i peaks olema umbes 1,99 miljardit eurot. Peaminister Andrus Ansipi juhitud Reformierakond on fondi poolt, kuid partei sees leidub ka selle vastaseid. Opositsioonis asuva Keskerakonna liige Mailis Reps leiab, et osalus EFSF-s on Eesti väiksust arvestades ebaaus.

LES ECHOS
Débat au Parlement estonien sur le renforcement du FESF

29.09.2011

Eesti parlament arutas neljapäeval Euroopa stabiilsusfondi (EFSF) teemadel. Seni pole kindel, kas eelnõu jõutakse hääletusele panna. Reformierakonna ja Riigikogu liikme Sven Sesteri sõnul lubab põhiseadus parlamendil võtta vastu riigile rahanduslikke kohustusi kaasa toovaid eelnõusid. Eesti ombudsman seevastu väidab, et EFSF on põhiseadusvastane. Eesti osalus fondis ulatuks 1,99 miljardi euroni. Peaminister Andrus Ansipi poolt juhitud Reformierakond toetab EFSF-i.
http://www.lesechos.fr/entreprises-secteurs/finance-marches/actu/afp_003...

LE FIGARO
L'Estonie dit oui au FESF élargi

29.09.2011

Eesti parlament kiitis neljapäeva öösel heaks osaluse Euroopa stabiilsusfondis (EFSF). Eesti panus EFSF-i peaks olema umbes 1,99 miljardit eurot
http://www.lefigaro.fr/flash-eco/2011/09/29/97002-20110929FILWWW00824-l-...

L’ARDENNAIS
Des jeunes Baltes avaient passé dix jours à Epernay. Une fresque en souvenir de l'échange Français/Estoniens

29.09.2011

Youth in Action programmi raames aitasid eesti noored luua Prantsusmaal ühe maja seinale kauni fresko.
http://www.lunion.presse.fr/article/autres-actus/des-jeunes-baltes-avaie...

SOOME AJAKIRJANDUS

HELSINGIN SANOMAT
Rikollisjärjestö toi Subutexia Suomeen

STT
04.10.2011

Keskkriminaalpolitsei kahtlustab välismaist kurjategijate rühmitust narkootikum Subutexi tuhandete tablettide salaveos Soome. Sihtkohtadeks Soomes olid pealinna ümbrus ja Pirkanmaa.
Politsei teatab, et paljastati kogu organisatsioon tänavamüüjatest kuni juhtide ja rahastajateni. Kinni on võetud 14 välismaa taustaga inimest. Politsei sõnul oli kaubitsemise taga olnud rühmitus Eesti päritolu.
Võrgustikku uurisid aasta aega Soome ja Eesti keskkriminaalpolitseid.

Pisara on veronmaksajalle kyynelrata

Raimo Hämäläinen
04.10.2011

Jussi Seppälä seadis kahtluse alla Pisara-tee kasulikkuse (HS Mielipide 29.9.). Soome ei ole Norra või Šveits ning kõiki uusi autoteid ei pea viima tunnelisse. Ainuke tunnel, mida tasub siinsetel laiuskraadidel ehitada, on tunnel Tallinnasse. See ühendaks Soome Kesk-Euroopa teedevõrgustikuga. Tallinna tunneli maksumus on kolm miljardit. Hetkel plaanitavate Pisara- tunneli ja lennuraja maksumuse eest saaks juba rajada tunneli 25 km kaugusele Tallinnast. Eesti ja EU maksaksid kindlasti ülejäänud summa.

Viron ruotsalaisten maailma avautuu

Petri Immonen
04.10.2011

Dokumentaalfilm „Kadunud maastik“.
Film annab hea võimaluse heita pilk Soomes tundmatute Eesti rootslaste maailmasse. Üle Läänemere seilanud rootslased asusid juba 400-500 aastatel praeguse Haapsalu lähsitele. Dokumentaalfilm räägib selle erilise vähemuse elust eri aastasadade jooksul ja avab ajaloo sõlmpunkte.
Rahvusromantilisel ärkamisajal tekkis Rootsi teadusmeestes huvi eestirootslaste vastu. Ka Soomest käidi imetlemas „algupärasena“ püsinud põhjamaist kultuuri.
Kui palju siis eestirootslasi oli? Seppo Zetterbergi Eesti ajalugu (2007) annab arvuks 7600 ehk 0,7 protsenti rahvastikust aastal 1934. Veel 1500-ndatel oli neid elanikest umbes kolm protsenti. Nende suhteline hulk oli siis vähenenud kõvasti juba enne teist maailmasõda, mis lõpuks hävitas nende kultuuri.

Smedsin räjähtävä Dostojevski

Suna Vuori
03.10.2011

Võtke või jätke- see on Kristian Smedsi lavastatud 12 Karamazovi kontseptsioon. Nagu lavastaja ise eelmisel nädalal toimunud pressikonverentsil tõdes, on tegemist pigem reisi või happeningu kui tõlgitsemise või etendusega.
Õigupoolest väidaksin, et see on vene klassikust inspireeritud rock-kontserti ja energilise performance’i hübriid.
Neli ja pool tundi panevad pea kumisema, mitte ainult mahu pärast. Vennad Karamazovid romaani ülesehitus on õhku lastud, süžeest ei saa selgust ning väga vahet ei olegi. Erinevad inimesed mängivad samu isikuid, vahel samal ajal, vahel eraldi.
Aljošat on kerge eraldada kambast, Grušenkat ja Katerinatki enamasti, kuid kes ja millal on Andrei, kes Ivan või Dimitri?
Sellel, kui hästi või halvasti tunneb vaataja Dostojevski romaani, ei ole vahet, kui vaid ei oota teoselt loo tõlgendamist.
Kõigest hoolimata andsid andekad noored näitlejad etendusele kerge ning kirka tunde.

Lämmin Viro-gaala

Veijo Murtomäki
03.10.2011

Rahvusooper Estonia ooperigala Suvilahde Kattilasaalis, solistidena Katrin Targo, Elîna Volkmane, Alexander Schulz, Valmar Saar, juhataja Jüri Alperten.
Eesti taasiseseisvuse ja rahvusvahelise muusikapäeva tähistamiseks tõi Rahvusooper Estonia ooperigala Suvilahti’sse, kus Eesti Maja on asunud juba aasta jagu.
Kattilasaal oli kontserdi esitamiseks suurepärane koht.
Ooperimaja juhataja Mart Mikk oli valinud galale noori ja välismaiseid lauljaid. Kontserdil laulis ka Estonia teatri poistekoor.

Kalevi ja Kalev kohtaavat Velisinfoniassa

STT
03.10.2011

Järgmisel suvel saab näha Tampere Ratina staadionil tuhandeid tantsijaid koos pillimängijate ja lauljatega esitamas Velisinfonia- Vennasümfooniat.
Eesti- Soome tantsuetendus räägib kahest rahvast, vendlusest ja hoolimisest. Loo peategelasteks on eestlane Kalev ja soomlane Kalevi. Velisinfoniaga kulmineerub Tampere Tantsupidu 2012. Suursündmusele oodatakse 5000 esinejat ja 50 000 külalist.

Viron presidentti näkee Suomessa isoveli-asennetta

Jaakko Blomberg
02.10.2011

Toomas Hendrik Ilves: „Omal häälel“, koostanud ja toimetanud Iivi Anna Masso, WSOY.
Eesti president, äsja teiseks ametiajaks valitud Toomas Hendrik Ilves kõneleb soomlastega raamatus, mis sisaldab pikka intervjuud ning kõnede ja artiklite kogu aastatest 1998- 2011.
1990-ndate keskpaigast Eesti riigi välisministri ja poliitika tegelasena tegutsenud Ilves ei ole Soomes tundmatu, kuid „Omal häälel“ avab selgelt tema mõtteviisi, lugemuse ja intelligentsuse.
Raamat tutvustab ka Ilvese tegemisi Radio Free Europe’i teenistuses, kuid põhirõhk on siiski Eestile tähtsate teemade käsitlemisel nagu näiteks Soome.
Eestit seostatakse enamasti Baltimaadega, kuid Ilves rõhutab, et Eesti tahab samastuda pigem Põhjamaadega, järgides nende eeskuju.
Teisalt on Eesti majandust kahe aastakümne vältel juhitud hääletajate tugeval toel liberalistlike väärtustega parempoolsete erakondade poolt. Tulemuseks on rikkuse kiire kasv, kuid samas on ka sissetulekute erinevused kasvanud.
Raamatus käsitleb Ilves laialt Euroopa olemust ja piire.
Ilvese eesmärgiks on takistada nõukogude okupatsiooni julmuste ja kogemuste unustusse vajumist. Ta on algatanud Eesti Mälu Instituudi, mis kogub andmeid ja mälestusi, mida uuritakse ja säilitatakse.
Soome lugejat huvitab Ilvese nägemus Soomest ja riikide vahelistest suhetest.
1993. aastani läänes elanud Ilvesele ei olnud Soome aken maailma, nagu see oli enamikele Nõukogude- Eestis. Ilves tunneb Soome arengut ja ajalugu ning inimeste mõtteviisi. Ta rõhutab riikide lähedaste suhete tähtsust ja kasumlikust.
Soome ja Eesti nägemused maailmas toimuvast ei ole alati olnud ühesugused, eriti suhetes Venemaaga. Soomlased on vahel olnud liiga valmid andma oma hõimuvennale nõu Venemaa osas. Ilvese meelest ei ole suhted Soome ja Eesti vahel veel täielikult normaliseerunud, praegugi saab rääkida suhtumiste ebasümmeetriast.
Eestis on presidendi volitused märkimisväärselt väiksemad kui Soomes, mistõttu on presidendi roll olla pigem hingeline teejuht ja käitumismaneeride suunaja. Väärtusjuhi tõhusa eeskuju mudeli lõi Lennart Meri.
Ilvesele on omane siduda ajaloolist ja intellektuaalset tausta rääkides või kirjutades tänapäevastel teemadel. See teeb tema mõtted huvitavaks ja lisab neile kaalu, samas muutuvad teemad vahel raskesti jälgitavaks.

Kristian Smeds, Turkan perillinen

Suna Vuori
01.10.2011

Tallinnas Von Krahli teatris esietendus Kristian Smeds’i ”12Karamazovit”.
Smeds kannatab esietenduse pinge all, kuid väidab samas, et teda ei huvita, mida publik etendusest arvab, sest nelja aastast teekonda teose valmimiseni ei saa keegi temalt ära võtta. Näitlejateks on Viljandi teatriakadeemia õpilased. Smeds leiab, et ühiskond ei hoolitse noorte eest, kes on kõigist raskustest hoolimata täis usku, lootust ja tulevikuplaane.
12Karamazovit ei ole tõlgendus „ühest maailma parimast raamatust“. See ei ole isegi etendus vaid Dostojevskist inspireeritud happening, üle neljatunnine punk-agitatsioon rahvusliku kultuuri, inimväärikuse ja ühtsuse nimel.
Lisaks Tallinnale esitatakse teost Turus, Berliinis ja Amsterdamis.
Smeds mainib veel, et plaanib rajada oma teatrikooli ning kritiseerib Soome poliitikat, kus suurim valimiste võitja Perussuomalaiset jäeti valitusest välja. Järgmiseks lavastab Smeds „Kuritöö ja karistuse“ Müncheni Kammerspiele teatris „soome- ungari Stalingradi piiramisena“.

Kahden maan välissä

Kaja Kunnas
29.09.2011

Põhja- Eesti küla Kembla, mis on seriaali Kalevipojad võttepaigaks, meenutab igatepidi Soomet - palkmajad, kaasik ja veesilm. Kalevipojad räägib eestlastest, kes on ehitustööl Soomes.
Anti (Andres Mähar) on seriaalis töödejuhataja ja ehitaja. Ta esitleb vagunelamut, milles ajutiselt elatakse, korterit alles hangitakse. Seriaalis on soomlasest peremees toppinud neli ehitustöölist elama väikesesse vagunelamusse.
Seriaali nimi on Eesti rahvuseepose sangari järgi Kalevipoeg. Ta on tugev ja heatahtlik, aga veidi mõtlematu. Kalevipojad seriaal on tõsielul põhinev tragikoomiline jutustus sellest, mida kõike juhutöölisega Soomes võib juhtuda. Sari esitab inimliku pildi eestlasest ehitustöölisest ja seletab miks nii paljud neist Soome on läinud.
Eestis liigub ringi mitmeid lugusid tööliste elamistingimustest Soomes. Need vahelduvad rahvusvahelise tööliste rühma majutamisest hiigelelamutesse kuni eraklike saunamajakesteni. Tüüpiline elupind on kahetoaline korter, kus mitmed ehitajad elavad ajutiselt juba mitmendat aastat.
Kalevipojad kirjeldab töömeeste probleeme. Mehed ei saa võtta peresid kaasa, sest elu on Soomes kallis ja tööotsad on enamasti projektipõhised. Mees võib olla kuu aega Soomes ja vahepeal mõne nädala Eestis ning naaseb siis jälle tööle. Palk Soomes tagab toimetuleku kodumaal. Enamasti läheb mees päästma peret ja teenima raha, kuid samal ajal satub ohtu pereelu.
Tv-seriaali töödejuhataja Anti on elu nautinud aastaid kahel maal. Tal on salaja üks pere Eestis ja teine Soomes. Alles kolmanda pere alustamine segab Anti plaanid.
Seriaali peategelane on Indrek (Ivo Uukkivi), kelle naine on organiseerinud mehe Soome tööle, sest pank ähvardab võtta perelt kodu. Soomes püüab Indrek varjata seda, et ta ei ole kunagi varem ehitanud.
Kalevipojad- seriaalis kasutab eestlaste häda ära soomlasest majaomanik, endine Viru- hotelli ehitaja Mauri (Asko Sahlman), kes esineb kui suur Eesti sõber. Tegelikus on siiski teine. Kaheteistkümne osalisest seriaalist oli filmitud pooled, kui Asko Sahlman suri mootorratta õnnetuses. Tootja sõnul tehakse seriaal siiski lõpuni.
Kalevipoegade stsenarist Martin Algus on ehitaja poeg ja tunneb teemat läbinisti. Lisaks on kümned inimesed kirjutanud Kanal 2-le kogemustest Soomes.
Soome ja Eesti vahel pendeldavate inimeste hulgast ei ole täpset teavet, kuid pakutakse, et ehitajaid on Soomes tööl 20 000 – 30 000. Eesti ehitusettevõtted on võitnud Soomes hankeid ja osadel läheb väga hästi. Siiski lahkutakse Eestist enamasti olude sunnil.

Naisten liigassa virolaisväriä

30.09.2011

Võrkpalli naiste Meistriteliigas ei toimu mängud sel hooajal ainult kodumaiste naiskondade vahel. Eestist tulevad mängima kaks naiskonda- Viimsi Spa ja Viljandi Metall.
Mõlemad naiskonnad on kaasatud kahel esimesel ringil. Seejärel mängitakse kuue parima võistkonna lõppturniir, kus vähemalt üks võistkond on Eestist.

ETELÄ- SUOMEN SANOMAT
Viron poliisi haluaa lisää mellakkavarusteita

STT–BNS
04.10.2011

Eesti politsei tahab järgmistel aastatel hankida lisavarustust võimalike massirahutuste mahasurumiseks. Eesti Päevalehe sõnul plaanib politsei lisada varustusse muuhulgas ballistilise kaitsega sõidukeid ja löögikindlaid busse.
2018. aastal saab Eestist Euroopa Liidu eesistujamaa ja riik võõrustab lähiaastatel mitut rahvusvahelist suurüritust, mistõttu peab politsei oma varustust parandama.

KALEVA
Narvassa etsitään yhä kulta-aarretta

Kirsti Kajanne
05.10.2011

Ida-Virumaal, täiesti Venemaa piiri peal asub Narva linn, mis on Eesti kolmandaks suurim linn. 95% protsenti linna elanikest on venekeelsed.
Narva elanikest paljud on töötud, sest eelmisel aastal Kreenholmi ostnud Rootsi ettevõte Borås Wäfver pani Narva tehase kinni. Kaks kolmandikku linna noortest on töötud, mistõttu paljud lähevad Soome, Rootsi ja Saksamaale hooajatöölisteks. Linna elanike arv on langenud kahekümne aastaga 80 000’lt 66 000’le. Osad noored teevad väikest äri ostes Venemaalt odavamat bensiini ja suitsupakke ning müües neid Narvas kasumiga.
Legendi järgi elasid Narva rannaaladel röövlid, kes tegutsesid vilka liiklusega Narva jõel. Nad olevat peitnud kogutud kulla kuhugi – keegi ei tea kuhu. Veel nüüdki otsitakse kadunud aaret Narva maapõuest. Legendi järgi olid mereröövlid ehitanud asumi praeguse Narva linna kohale. Hiljem on maatüki vallutanud taanlased, rootslased, sakslased, venelased ja siis jälle sakslased.
Taanlased, kes rajasid Narva 1223, alustasid puidust kindluse ehitamist ning järgmiste vallutajate ajal ehitati kindlus kivist ümber.
Linn sai tugevalt kahjustada teises maailmasõjas. Nõukogude ajal Narva restaureeriti.
Teispool jõge on näha teine linnus- Jaanilinn ehk Ivangorodi kindlus.
Narva on üks harvadest EL’i piirkondadest, kus on venekeelne enamus. Reisija saab tutvuda vene kultuuriga ilma viisata. Kui nõukogude ajal tõrjuti Eestis eestlasi, siis nüüd saavad samasuguse kohtlemise osaks eestivenelased. Eesti valitsus ei ole innukas toetama Narva regiooni, eriti kui kogu riigi majandus on raskustes. Narva tahab panustada turismi. Narva- Jõesuus on 12 km pikkune rand, mille välismaised investeerijad on ostnud lootes maatükkide hinnatõusule.

Poliisi paljasti subutex-verkoston

04.10.2011

Keskkriminaalpolitsei kahtlustab välismaist kurjategijate rühmitust narkootikum Subutexi tuhandete tablettide salaveos Soome. Sihtkohtadeks Soomes olid pealinna ümbrus ja Pirkanmaa ning tabletid pärinesid Prantsusmaalt.
Politsei teatab, et paljastati kogu organisatsioon tänavamüüjatest kuni juhtide ja rahastajateni. Kinni on võetud 14 välismaa taustaga inimest. Politsei sõnul oli kaubitsemise taga olnud rühmitus Eesti päritolu.
Võrgustikku uurisid aasta aega Soome ja Eesti keskkriminaalpolitseid.
Subutex, mille mõjuaine on buprenorfiin, on laialt väärkasutuses olev ravim. Seda klassifitseeritakse Soomes eriti ohtliku narkootikumina

KAUPPALEHTI
Tallinnan pörssi huutaa uutta verta

Olli Herrala
05.10.2011

Tallinna börsil on neliteist ettevõtet, kuid soosikute valik on veelgi kitsam: tuntud Tallink on kõige vahetatum aktsia, teisena tuleb kasiinosid opereeriv Olympic Entertainment ja kolmanda tekstiilitööstuse Silvano Fashion.
Järgmised võimalikud Tallinna börsile tulejad on Eesti Energia ja Tallinna Sadam.
Igapäevane kauplemiskäive on umbes pool miljonit eurot. Nii väikese käibega vähemalt vahendajad küll ei rikastu. Tallinna börsi-indeks on sel aastal kukkunud 25 protsenti.
Põhiliselt kauplevad Eesti väikesed pensionifondid ja Baltimaadele spetsialiseerunud East Capital. Peale fonde moodustavad soome üksikinvesteerijad märkimisväärse osa Tallina börsil kauplejatest.
Aktsiatootlus jääb umbes kolme protsendi piirimaile, erandina Tallinna Vesi, mille tootlus oli 10 protsenti.
Aasta alguses oli Tallinna börsile noteeritud ettevõtete turuväärtus 1,7 miljardit eurot, kuid oktoobri alguses oli see vaid 1,2 miljardit eurot. Aastal 2007 oli turuväärtus kokku 4,5 miljardit eurot.
Eesti majandus kasvas lausa 8,9 protsenti jaanuari-juuni perioodil ja kogu aasta ennustus on seitse protsenti, mis on euroala kiireim. Eestil praktiliselt puudub riigivõlg. Eestis on viimastel aastatel palgad langenud ning 20- protsendilist palga alandamist on peetud tööst ilma jäämise alternatiivina.
Majanduskriisi ajal päästis Eesti rahandussüsteemi see, et pangad on rootslaste omanduses, ka GILD100 listis on pangad hästi esindatud. GILD keskendub tehingutele Baltimaades ning usutakse, et praeguste väljavaadete järgi peaks Eestis aasta 2012 elavaks kujunema.

AAMULEHTI
Viron talous on nyt EU:n nopeimmassa kasvutahdissa

Kari Asikainen
29.09.2011

Peale pika majanduslanguse lõppu läheb Eestil hästi.
Septembris teatas Eesti peaminister Andrus Ansip, et riigi majandus kasvab sel aastal seitse protsenti, varem oli Nordea ennustanud veelgi jõulisemat kasvu. Mitmed teised ennustajad on olnud vaoshoitumad, kuid siiski on riigile ennustatud EL’i kiireimat kasvu – vähemalt 4-5 protsenti.
Eestit ohustab siiski Kreeka toetuspaketi psühholoogiline mõju. Riik on alistunud jälle toetama suuremaid, kuid see ei tekita rõõmu.
Toetuspaketid on kolmandik Eesti eelarvest ning tundub imelik maksta endast rikkamate maade võlgu. Eesti eelarve on siiski võrdlemisi väike, sest parempoolne valitsus üritab majandusse võimalikult vähe sekkuda.
Rahvaesindaja Imre Sooääre sõnul on eestlased talunud palju hullemat ning Kreeka-paketi poolt põhjustatavast võimalikust tagasilangusest tullakse kiiresti välja. Samuti rõhutab ta Soome ettevõtete tähtsust Eesti majandusedus.
Sooäär kohtus Perussuomalaiste juhtidega ning leidis, et EU- kriitika mõjus lausa värskendavalt, sest selline arutlus Eestis puudub.
Imre Sooäär on oma tihedatel restorani külastustel märganud, et ka ärilõunate arv on Tallinnas vähenenud.

TURUN SANOMAT
Asukkaat saartoivat murtomiehen Loimaalla

04.10.2011

Varsinais-Soome ringkonnakohus on esitanud süüdistuse eestlasele, kes tabati Loimaal suvilasse sisse murdmas.
Murdvaras jäi vahele üsna ebatavalisel viisil – kohale jõudnud elanikud piirasid ta sündmuskohal sisse. Mees oli juba jõudnud viia asju suvilast autosse.
Mees tunnistas, et on sisse murdnud ka mujal Soomes. Mehe kasutuses olnud auto on viimase aasta jooksul Soomest läbi põiganud peaaegu iga kuu. Septembris on autoga piiri ületatud Kilpisjärvel mistõttu sissemurdmisi on võidud teha ka Norras ja Rootsis.
http://www.ts.fi/online/kotimaa/263167.html

TALOUSSANOMAT
Viron-laivojen yllätyspuoli: 10 000 tyhjää kilometriä

Sakari Nupponen
04.10.2011

Tallinna ja Helsingi vahel liigub autosid vedavatel laevadel sel aastal 14 000 km sõidurada, kuid sellest veoruumist on tühi 10 000 kilomeetrit. Veo- ja autotransportimahust on kasutusel vaid 30 protsenti.
Tavaline reisija saab kasu sellest soodsate hindade näol. Odavam on võtta auto kaasa laevamatkale kui parkida sel ajal Helsingis.
Alguses lisasid laevade mahutavust Tallink ja Viking Line, nüüd on järgi tulnud ka Eckerö Line.
Eckerö Line on konkurentsis püsimiseks lisanud väljumisi, sest finantskriisi ajal kaotasid nad 30 protsenti veost kui keskmine langus liinil oli vaid 13 protsenti.
Sel aastal on ka Tallink teatanud graafiku täiendamisest lisandunud nõudluse tõttu.
Hetkel ei ole veomäärad laevafirmade andmetel vähenenud kuigi majanduse ebastabiilsus on Kreeka kriisi tõttu suurenenud.
http://www.taloussanomat.fi/liikenne/2011/10/04/viron-laivojen-yllatyspu...

Otto lähtee Viroon?

Sakari Nupponen
30.09.2011

Eesti Päevaleht kirjutas, et Eesti pangad on loobumas oma isiklikest pangaautomaatidest ning automaatide ülevalpidamisest on välja kuulutatud hange. Lehe teatel on Soomes Otto- sularahaautomaatide võrku üleval pidav Automatia Pankkiautomaatit Oy huvitatud Eestisse laienemisest.
Eestis on kolme sorti sularahaautomaate. SEB’i, Swedbank’i ja lisaks Nordea ning Sampo panga ühine automaadivõrgustik.
http://www.taloussanomat.fi/rahoitus/2011/09/30/otto-lahtee-viroon/20111...

Viron pankkien yhteishanke vastatuulessa

Sakari Nupponen
04.10.2011

Swedbank loobub pangaautomaatidevõrgustiku loomisest Eestis. Muud pangad ei ole veel kinnitanud oma otsust võrgustiku osas peale Swedbanki teadet.
Eestis on hetkel kolme sorti pangaautomaate- Swedbank’i, SEB’i ning Sampo ja Nordea ühised automaadid.
http://www.taloussanomat.fi/rahoitus/2011/10/03/viron-pankkien-yhteishan...

TALOUSELÄMÄ
Ale-Viro houkuttaa suomalaisia - ei vain verotuksen vuoksi

Sami Lotila
04.10.2011

Eesti on majanduslanguse järel soome ettevõtjatele võrreldes varasemaga ligitõmbavam. Palku on kärbitud kuni 30 protsenti, rendi- ja äripindade hinnad on samuti langenud ja ametiühingud hoiavad madalat profiili.
Investeeringuid Eestisse toova EAS’i Helsingi büroo juhataja Valdar Liive loetleb ettevõtjaid, kes on just Eestisse siirdunud – Trafotek, Outotec ja Eesti Energia avavad järgmisel aastal ühise põlevkiviõlitehase; Lappset avab komponendiliini Tallinnas ning Technopolis ostis enamuse Ülemiste ärikeskusest.
Liive leiab, et koostöö toimib, sest kvaliteeti ja ausust hinnatakse ühtemoodi.
Liive sõnul on vähemuses juhtumid, kus tullakse Eestisse vaid maksesüsteemi tõttu. Pigem siirdutakse üle mere madalamate tootmiskulude tõttu ning samuti võib Eesti avada võimaluse liikuda edasi itta ja lõunasse. Eesti liitumine euroga on tõenäoliselt lisanud julgust, sest enam ei ole devalveerimisohtu.
Aku Sorainen Tallinnas asuvast advokaadibüroost Sorainen senior partner kiidab Eesti ärikeskkonda, sest eestlased on motiveeritumad töötama karjääri nimel. Riigitasandil on eeliseks see, et maksusüsteemi ei ole kriisist hoolimata muudetud. Soraineni meelest on hea see, et ettevõtte kasumit ei maksustata kui see investeeritakse tagasi ettevõttesse.
Mitmed suured tehingud on aset leidnud siiski juba aastaid tagasi.
http://www.talouselama.fi/uutiset/aleviro+houkuttaa+suomalaisia++ei+vain...

VENEMAA AJAKIRJANDUS

РИА НОВОСТИ
Китай запретил выдачу виз эстонцам, встречавшимся с Далай-ламой

Николай Адашкевич
05.10.2011

Hiina võimud keelasid väljastada viisasid Eesti poliitikutele ja riigiametnikele, kes kohtusid dalai-laamaga tema Eesti külaliskäigu jooksul, teatas Tartu Ülikooli rektor Alar Karis. Karis pidi osa võtma Shanghais toimunud konverentsist, kuid ei saanud Hiina viisat.
http://www.ria.ru/world/20111005/450290308.html

Samal teemal:

Китай отказал эстонцам в визах из-за встречи с Далай-ламой, Lenta.Ru, 05.10.2011, http://lenta.ru/news/2011/10/05/visa/

РОССИЙСКАЯ ГАЗЕТА
Эстония присоединится к Европейскому фонду финансовой стабильности

30.09.2011

Riigikogu kiitis heaks Eesti liitumise Euroopa Finantsstabiilsuse Fondiga (EFSF-iga).
Eesti kohustub andma ligi kaks miljardit eurot.
Riigikogus märgiti, et ühe riigi majanduse langus toob kaasa ka terve Euroopa majanduse languse, sh ka Eestis ning seetõttu on mõistlik fondiga liituda. Kriitikud toonitasid, et Eesti võttis endale üle jõu käiva rahalise kohustuse.
http://www.rg.ru/2011/09/30/estoniya-anons.html

СВОБОДНАЯ ПРЕССА
У Греции одна надежда – на Эстонию

Сергей Орлов
30.09.2011

Vaesed baltlased aitavad rikkaid kreeklasi kahe miljardiga. Riigikogu võttis vastu otsuse liituda Euroopa Finantsstabiilsuse Fondiga (EFSF-iga). Kuigi Riigikogu 101-st liikmest oli otsuse poolt 59, ei tulnud otsus sugugi kergelt. Riigikogu liikme Tarmo Leinatamme sõnul oli eestlastele, kes teenivad 500 – 600 eurot kuus, raske selgitada, miks peaksime aitama inimesi, kes teenivad kuus 2500 – 2600 eurot. „Eesti aitab hea meelega oma naabreid, aga mitte selleks, et nad saaksid jätkate oma Lexuse liisingu maksmist,“ sõnas Leinatamm. Ajalehe „Vaba Press“ korrespondent Eestis Juri Dolinski sõnas, et lühidalt öeldes peavad eestlased endast rikkamaid toetama, kuna Eesti liitus euroga. Kui praegu raskes olukorras olevaid riike ei toeta, võib eurotsoon kokku variseda. Seega Kreekat päästes päästab Eesti justkui ka iseennast.
http://svpressa.ru/world/article/48357/

НТВ
Президент отказался от повышения зарплаты

29.09.2011

“President Ilves ei ole nõus eelnõus sätestatud riigipea palgatõusuga, ei pea õigeks enda suhtes erandi tegemist ning soovitab parlamendil eelnõud menetluse käigus vastavalt parandada,” ütles presidendi pressiesindaja Toomas Sildam.
http://www.ntv.ru/novosti/240561/

ЭНЕРГОНЬЮС
В Эстонии открыли первую электрозаправку

Игорь Старцев
04.10.2011

Prantsuse kontsern Schneider Electric avas Tallinnas Balti riikide esimese elektriautode kiirlaadimispunkt.
http://energo-news.ru/archives/78052

LENTA.RU
В Эстонии подобрали кандидатуру командующего Сил обороны

04.10.2011

Kaitseminister Mart Laar esitas valitsusele ettepaneku nimetada kaitseväe juhatajaks brigaadikindral Riho Terras, vahendab Postimees. Laari sõnul on Terras hea organisaator, kes omab ka tugevat rahvusvahelise sõjalise koostöö kogemust.
http://lenta.ru/news/2011/10/04/army/

РОССИЙСКАЯ ГАЗЕТА
Мэр Таллина отметил негативную ситуацию с демографией в Эстонии

05.10.2011

Tallinna linnapea Edgar Savisaar ütles, et tema oletuste järgi on Eestist viimase 20 aasta jooksul lahkunud sama palju inimesi kui II maailmasõja ajal ja järel.
http://www.rg.ru/2011/10/05/estonia-anons.html

Samal teemal:

Отток жителей из Эстонии в годы независимости сопоставим со временами второй мировой войны - мэр Таллина, Интерфакс, 05.10.2011

MARIUVER
Послы Венгрии и Эстонии знакомятся с Марий Эл (ВИДЕО)

28.09.2011

Eesti ja Ungari suursaadikud Venemaal Simmu Tiik ja István Íjgyártó ning Soome suursaatkonna esindaja külastasid kahepäevasel visiidil Mari Eli vabariiki, kus nad tutvusid kohaliku olukorraga ja kohtusid võimuesindajatega. Valitsuse poolt võttis suursaadikud vastu vabariigi juhi ajutine kohusetäitja Nikolai Kuklin. Kohtumise lõppedes toimus ka pressikonverents. Algselt pidi visiidil osalema ka Soome suursaadik Matti Anttonen, kuid tema reis jäi haigestumise tõttu ära.
http://mariuver.wordpress.com/2011/09/28/posly-v-me/
http://mariuvere.wordpress.com/2011/10/01/eesti-ja-ungari-suursaadikud-k...

Samal teemal:

Послы Венгрии и Эстонии встретились с журналистами Марий Эл, Mariuver
29.09.2011, http://mariuver.wordpress.com/2011/09/29/veng-est/

Послы Эстонии и Венгрии в Марий Эл, Городской портал г. Йошкар-Ола, 02.10.2011 http://redgrad.ru/novosti/kultura/11863402-posly-estonii-i-vengrii-v-mar...

МАРИЙСКАЯ ПРАВДА
Все - от корней языка и традиций

Дмитрий Никитин
30.09.2011

Eesti ja Ungari suursaadikud Venemaal Simmu Tiik ja István Íjgyártó külastasid kahepäevasel visiidil Mari Eli vabariiki, kus nad tutvusid kohaliku olukorraga ja kohtusid võimuesindajatega.
Suursaadik Tiik ütles kohtumisel, et tal on hea meel näha, kui sõbralik ja ühtekuuluv on mari rahvas. Külaskäigu lõpus tõdeti koos Ungari suursaadikuga, et mari keelt ei ole mitte üksnes konserveeritud, vaid ka edasi arendatud.
http://www.marpravda.ru/news/politics/2011/09/30/vse-ot-kornei-yazika-i-...

ПРАВДА.РУ
Сету: непризнанный народ Эстонии

02.10.2011

Eestis valmistutakse rahvaloenduseks, mis toimub 31. detsembrist 2011 kuni tuleva aasta 31. märtsini. Tänavusel rahvaloendusel saavad eestlased esimest korda märkida loendusküsimustikku lisaks muule keeleoskusele üles ka eesti keele murrete ja kohalike keelte oskuse.
Võib juhtuda, et loenduse lõpus tunnistavad Eesti võimud, et Eesti territooriumil elab ka erirahvas – seto.
Seto on soome-ugri rahvas, mis elab Eestis ja Pihkva oblastis Venemaal. Seto keel on lähedane eesti keelega, kuid erinevalt eestlastest on setod õigeusklikud.
2009. aastal märgiti setu keelt „kindlasti ohustatuks“ Ühinenud Rahvaste Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsioon (UNESCO) poolt. Aasta pärast hakkas Venemaa kasutusele võtma meetmeid, et seda säilitada. Nüüd on sõna Eestil.
http://www.pravda.ru/world/formerussr/latvia/02-10-2011/1093477-setu-0/

ТУРБИЗНЕС
Эстония пригласила в «сказку совсем рядом»

29.09.2011

Moskvas toimus „Suur Eesti päev“, mille eesmärk oli meelitada rohkem vene turiste Eestit külastama. Kohal olid Eesti suuremate hotellide ja spade esindajad, samuti Estonian Air. Rohkelt küsimusi esitati saatkonna konsulaartalituse direktor Ulla Uibole. Uibo sõnul on vene turistide arv Eestisse tõusuteel. „Sel aastal on vene turistide arv tõusnud 17 protsenti,“ märkis Uibo. EASi turismiesindaja Moskvas Tõnu Steinbergi lisas, et kõige suurem hüpe toimus 2009. ja 2010. aasta vahel, kui väljastatud viisade arv kasvas 50 protsenti. Kõige suurem oli tõus aprillis (87 protsenti) ja juulis (74 protsenti). Sel aastal peatus esimese seitsme kuuga Eesti hotellides 76 000 vene turisti. Lisaks sellele peatus ligi 40 000 oma Eestis elavate sõprade ja sugulaste juures.
http://tourbus.ru/news/4295.html

RATA-NEWS
Чаще всего в Эстонию едут россияне моложе 30 лет

Наталья Панферова
05.10.2011

Moskva Eesti Saatkonna andmetel on alates 1. jaanuarist kuni 31. augustini 2011. aastal Moskvas väljastatud 44 380 Schengeni viisat, nende hulgas 7 917 turistiviisat. Eelmisel aastal oli samaks ajaks väljastatud 20 635 viisat.
Konsulaartalituse direktori Ulla Uibo sõnul on viisaavalduste arv kasvanud 18 protsenti, kusjuures turistiviisade hulk tõusis 20 protsenti. EASi turismiesindaja Moskvas Tõnu Steinberg lisas, et kõige suurem hüpe toimus 2009. ja 2010. aasta vahel, kui väljastatud viisade arv kasvas 50 protsenti. Statistika järgi on kõige pupulaarsem kuu Eestisse tulemiseks jaanuar. Kõige rohkem külastavad Eestit soomlased, kindlal teisel kohal on venelased, edestades sakslasi ja rootslasi. Statistika näitab ka seda, et keskmine vene turist on teistest märgatavalt noorem. Kui muidu on keskmise turisti vanus 50+, siis venelaste puhul 20+. 17. oktoobrist kuni 13. novembrini toimub Moskvas Tallinna Ettevõtlusameti turismiosakonna eestvedamisel kampaania, kus tutvustatakse Tallinnat kui lähedast ja atraktiivset aastavahetuse veetmise ning talvise lühipuhkuse sihtkohta.
http://www.ratanews.ru/news/news_5102011_6.stm

НОВАЯ ГАЗЕТА
Нужно танцевать этот праздник до конца

Юрий Сафронов
29.09.2011

Tallinnas Olde Hansa restoraanis peeti kõiki traditsioone järgides keskaegset pulma. Rollides mängisid Riina Vändre, Peeter Solman ja Jüri Kuuskemaa.
http://www.novayagazeta.ru/data/2011/109/13.html

ВЕДОМОСТИ
Эстонская сельдь в BlancCafe

03.10.2011

BlancCafe koostöös Eesti Saatkonnaga Moskvas korraldab eesti köögi õhtu. Üritus toimub Tallinn – Euroopa kultuuripealinn 2011 raames.
http://friday.vedomosti.ru/article/2011/09/30/17710

FINUGOR
Эстония соберет финно-угров и самодийцев на Дни родственных народов

05.10.2011

Eestis toimuvad oktoobri teisel nädalal Fenno-Ugria eestvedamisel hõimupäevad 2011. Hõimupäevade raames saab külastada kontserte, vaadata soome-ugri teemalisi filme ning osaleda kirjandusüritustel.
http://finugor.ru/node/21520

ИНТЕРФАКС
Estonian homeowners displeased with high prices of Russian gas

03.10.2011

Omanike Keskliidule teeb muret, et Balti riigid peavad imporditava gaasi eest maksma rohkem kui teised Euroopa maad ja seepärast pöördub keskliit abi saamiseks Euroopa Komisjoni poole. Kiri saadetakse Euroopa Komisjoni energiavolinik Günther Oettingerile ja konkurentsivolinik Joaquin Almuniale. "On pikka aega räägitud, et võiks olla ühtne energiapoliitika, ühtne hinnapoliitika, aga tegudeni pole jõutud. Aga eesmärgiks oleks juhtida tähelepanu, et maagaasi sisseostuhindadel võiks olla ühtne poliitika," selgitas Omanike Keskliidu volikogu liige Priit Värk.
2010. aasta esimeses kvartalis maksid teised Euroopa riigid ajalehe Kommersant teatel gaasi kuupmeetrist 265-270 dollarit, Balti riigid aga 318,2 dollarit.

В Эстонии задержаны подозреваемые в убийстве известного баскетболиста

03.10.2011

Politsei pidas kinni 18-aastase ja 16-aastase nooruki, keda kahtlustatakse Eestis tuntud korvpalluri Kert Kesküla mõrvas.

Эстония присоединилась к Европейскому фонду финансовой стабильности

29.09.2011

Riigikogu kiitis heaks liitumise Euroopa Finantsstabiilsuse Fondiga (EFSF). Jaanuaris eurotsooniga liitunud riigi osaks fondis jääb 1,995 miljardit eurot. Poolt- ja vastuhäälte suhe jäi 59 – 18, kusjuures 24 saadikut puudus. Arvestades, et Eestis on elanikke kõigest 1,3 miljonit ning 2012. aasta riigieelarve jääb 6,5 miljardi euro kanti, on selle väikese Balti riigi jaoks tegu arvestatava panusega.

Эстония поддерживает территориальную целостность Грузии - премьер Ансип

29.09.2011

29. septembril Varssavis Euroopa Liidu idapartnerluse tippkohtumise raames Gruusia presidendi Mihheil Saakašviliga kohtunud Andrus Ansip ütles, et Eesti on Gruusia territoriaalse terviklikkuse ja mittetunnustamispoliitika kindel toetaja. „On kahetsusväärne, et Venemaa ei täida vaherahuplaani, olles kohalolekut Gruusias veelgi suurendanud.“

В Эстонии убит известный баскетболист

29.09.2011

Tallinnas Lasnamäel asuvas metsatukas leiti endise eestlasest korvpalluri Kert Kesküla torke-lõikehaavajälgedega surnukeha.

Samal teemal:

Эстонский баскетболист Керт Кескюла убит в Таллине, Российская газета, 29.09.2011, http://www.rg.ru/2011/09/29/keskula-anons.html

Знаменитый баскетболист убит в Таллине, Взгляд, 29.09.2011, http://www.vz.ru/news/2011/9/29/526290.html

GRUUSIA AJAKIRJANDUS

CIVIL GEORGIA
Saakashvili Meets EU Foreign Policy Chief, Azeri Leader, Estonian PM

29.09.2011

Gruusia president Mihheil Saakašvili kohtus 29. septembril Varssavis Euroopa Liidu idapartnerluse tippkohtumisel EL välispoliitika juhi Catherine Ashtoni, Aserbaidžaani presidendi Ilham Alijevi ning Eesti peaministri Andrus Ansipiga.
Peaministri büroo teatel tunnustas Ansip Gruusia edusamme Euroopa Liidu ja Gruusia vahelise assotsiatsioonilepingu läbirääkimistel ning ettevalmistusi läbirääkimiste alustamiseks kõikehõlmava vabakaubanduslepingu üle. „Eesti toetab Gruusia lõimumist Euroopa Liiduga ning tunnustab seniseid jõupingutusi, mis selle nimel on tehtud,“ ütles Ansip.
http://www.civil.ge/eng/article.php?id=23977

GEORGIA TIMES
Estonia wants Georgia to join the EU

30.09.2011

Peaminister Andrus Ansip sõnas, et Eesti toetab igati Gruusia püüdlusi tihendamaks suhteid Euroopaga. Kohtumisel Gruusia presidendi Mihheil Saakašviliga rõhutas Ansip, et head suhted Euroopa Liidu ja Gruusia vahel on olulised mõlemale poolele. Ansip pidas tähtsaks ka Gruusia ja Euroopa Liidu vahelise kaubandusleppe läbirääkimisi. „Meie tugi teile oli tugev ja jääb tugevaks ka tulevikus“, ütles Ansip.
http://www.georgiatimes.info/news/64967.html

ГРУЗИЯ ONLINE
Эстония и впредь твердо будет поддерживать Грузию на пути евроинтеграции

30.09.2011

Peaminister Andrus Ansip sõnas 29. septembril Varssavis Euroopa Liidu idapartnerluse tippkohtumisel Gruusia presidendi Mihheil Saakašviliga kohtudes, et Eesti toetab igati Gruusia püüdlusi tihendamaks suhteid Euroopaga. „Meie tugi teile oli tugev ja jääb tugevaks ka tulevikus“, ütles Ansip.
http://www.apsny.ge/2011/pol/1317401328.php

KASAHSTANI AJAKiRJANDUS

TENGRI NEWS
В Таллине и Праге стартовали Дни казахстанского кино

30.09.2011

Tallinnas algasid Kasahstani filmipäevad. Filmiprogrammi toob Eestisse Kasahstani Vabariigi Suursaatkond Eestis. Pidulikul avaseansil 27. septembril viibis ka avafilmi "Seker" režissöör Sabit Kurmanbekov.
http://tengrinews.kz/cinema/198066/

ASERBAIDŽAANI AJAKIRJANDUS

NEWS.AZ
Estonia wants Georgia to join the EU

03.10.2011

Peaminister Andrus Ansip sõnas, et Eesti toetab igati Gruusia püüdlusi tihendamaks suhteid Euroopaga. Kohtumisel Gruusia presidendi Mihheil Saakašviliga rõhutas Ansip, et head suhted Euroopa Liidu ja Gruusia vahel on olulised mõlemale poolele. Ansip pidas tähtsaks ka Gruusia ja Euroopa Liidu vahelise kaubandusleppe läbirääkimisi. „Meie tugi teile oli tugev ja jääb tugevaks ka tulevikus“, ütles Ansip.
http://www.news.az/articles/georgia/45778

TREND
Эстония и впредь будет поддерживать Грузию на пути евроинтеграции - премьер

Н.Кирцхалиа
30.09.2011

Peaminister Ansip ütles Varssavis Euroopa Liidu idapartnerluse tippkohtumisel Gruusia president Mihheil Saakašviliga kohtudes, et suhete tihenemine ELi ja Gruusia vahel on kasulik mõlemale poolele. Veel lisas Ansip, et Eesti on valmis Gruusiat igakülgselt toetama ja oma kogemusi jagama.
http://www.trend.az/regions/scaucasus/georgia/1938593.html