Inimõiguste kohus leidis, et Türgi politsei kasutas NATO tippkohtumise vastu protestijate suhtes üleliigset jõudu

Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) leidis oma 4. oktoobril 2011 otsuses kohtuasjas Güler ja Öngel vs. Türgi (kaebused nr 29612/05 ja nr 30668/05), et Türgi on rikkunud Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (edaspidi konventsioon) artiklit 3 (piinamise keeld).

29. juunil 2004 võtsid kaebajad osa protestist Istanbulis toimuva NATO tippkohtumise vastu. Olles ära kuulanud meediale tehtud teadaande, hakkasid protestijad laiali minema. Väiksem grupp protestijaid aga ründas kivide ja kaigastega politseid, kes seejärel kasutas grupi laiali ajamiseks pisargaasi ja kumminuiasid.

Kaebajad, kes vahejuhtumi käigus vahistati, väitsid, et politsei oli neid jõhkralt peksnud. Protestile järgneval päeval oli arst mõlemad kaebajad üle vaadanud (meditsiinilises aruandes kirjeldati üle keha leiduvaid muljumishaavu), seejärel koju lubanud ning mehed seitsmeks päevaks töövõimetuks tunnistanud.

EIK leidis esmalt, et meditsiiniline aruanne tõendas, et meeste vigastused olid tekkinud politsei tegevuse tagajärjel. Edasi märkis EIK, et ka Türgi kohtud olid jõudnud järeldusele, et kaebajad ei olnud politseid rünnanud protestijate seas, vaid nende seas, kes hakkasid ise laiali minema. EIK tõi esile, et Türgi ei olnud selgitanud seda, kas politsei sekkumine oli reguleeritud või organiseeritud selliselt, et viia protestijatele tekkida võivate vigastuste arv miinimumini. Eelnimetatud põhjustel leidis EIK, et kuigi väike grupp protestijaid oli politseid rünnanud, ei olnud õigustatud jõu kasutamine kaebajate vastu, kes ei kuulunud ründajate hulka. Sellest tulenevalt olid kaebajate vigastused tekitatud ebainimliku ja alandava kohtlemise tagajärjel, rikkudes konventsiooni artiklit 3.

EIK mõistis kummalegi kaebajale mittevaralise kahjuna 9000 eurot ja nende mõlema ühiste kohtukulude katteks 3000 eurot.

Otsus inglise keeles