Inimõiguste kohus leidis, et ametiühingu liikmete avaliku debati käigus avaldatud poliitilised solvangud ei ole sõnavabaduse kuritarvitamine

Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) tegi 06.10.2011 otsuse asjas Vellutini ja Michel vs. Prantsusmaa (kaebus nr 32820/09), leides, et riigi sekkumine ametiühingusse kuuluvate kaebajate sõnavabaduse kasutamisse ei olnud demokraatlikus ühiskonnas vajalik ja tuvastas artikli konventsiooni artikli 10 (sõnavabadus) rikkumise.

Kaebus puudutas munitsipaalpolitsei ametühingu presidendi Mr. Vellutini ja peasekretäri Mr. Micheli süüdimõistmist selle eest, et nad olid linnas levitatud lendlehes avalikult solvanud kohalikku linnapead. Kaebajad avaldasid ja jagasid lendlehti teise ametiühingu liikme kaitseks. Prantsusmaa kohtud leidsid, et kaebajad, olles ametiühingu liikmed, olid vääralt kasutanud enda õigust sõnavabadusele, esitades linnapea vastu tõsiseid süüdistusi ebasündsa sõnastusega ja ilma kohase tõendusmaterjalita.

EIK leidis, et vaidlusel, mille kontekstis olid seisukohad avaldatud, oli arvestatav mõju linnapea reputatsioonile ja avalikule arvamusele. Samas oli linnapea ise soodustanud ajakirjanduse huvi tüliküsimuse vastu, mainides seda kahel korral kohalikus infolehes. Seetõttu leidis EIK, et ründavad märkused olid tehtud avalikku huvi puudutava debati kontekstis, mille osas konventsioon ei luba sõnavabadust piirata. EIK märkis ka seda, et linnapea tegevust kritiseeriti seoses tema kui linnapea kohustustega üldisemalt, ilma isiklikke süüdistusi esitamata. EIK leidis, et aktsepteeritava kriitika piirid on poliitikute puhul laiemad kui eraisikute puhul. Poliitikud on teadlikud, et nende ütlusi ja tegusid saadab pidev kriitika nii ajakirjanduse kui üldsuse poolt laiemalt.

EIK leidis ka seda, et kaebajatele mõistetud karistused olid olnud ebaproportsionaalsed ning otsustas konventsiooni artikkel 41 alusel, et Prantsusmaa peab kummalegi kaebajale maksma 4000 eurot varalise kahju eest ja kaebajatele ühiselt 6338.80 eurot kohtukuludes eest.

Otsus prantsuse keeles:

http://cmiskp.echr.coe.int/tkp197/view.asp?action=html&documentId=892832&portal=hbkm&source=externalbydocnumber&table=F69A27FD8FB86142BF01C1166DEA398649

Märkusena, et 12.09.2011 käsitles EIK sarnast problemaatikat Palomo Sanchez jt v. Hispaania kohtuotsuses, kus jõuti seisukohale, et ametiühingu liikmetega töölepingute lõpetamine solvava publikatsiooni avaldamise eest ei ole sõnavabaduse rikkumine. Kahe vastandliku kohtuotsuse sisuline vahe on selles, et avaliku elu tegelaste puhul on lubatava kriitika piirid laiemad kui eraisikute puhul. Lisaks oleneb sõnavabaduse kasutamise piirang sellest, kas kriitika on üldist laadi või suunatud konkreetsete isikute vastu.

Palomo Sanchez jt v. Hispaania kokkuvõte:

http://www.vm.ee/?q=node/12456