Inimõiguste kohus tegi täna otsuse, milles leidis, et Eesti on isiku kinnisesse asutusse paigutamise menetluses rikkunud konventsiooni artikli 5 lõiget 1

4. oktoobril 2011 tegi Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) otsuse kohtuasjas S. vs. Eesti (kaebus nr 17779/08), milles tuvastas Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (edaspidi konventsioon) artikli 5 lõike 1 rikkumise (õigus isikuvabadusele ja –puutumatusele).

Kaebaja kaebas, et rikutud on konventsiooni artikli 5 lõike 1 punkti e ja artikli 5 lõikeid 1 ja 4, kuna tema tahtevastane haiglaravi ei olnud kooskõlas seadusega ning kohtumenetlus tema asjas ei olnud õiglane. Valitsus vaidles kaebusele vastu.

EIK nõustus valitsusega selles, et psühhiaatrilise abi seaduse säte, mille alusel kaebaja paigutati kinnisesse asutusse, oli piisavalt selge. EIK nõustus ka sellega, et kaebaja puhul oli piisavalt tõendatud tema vastavus psühhiaatrilise abi seaduses sätestatud alustele, sh, et ta oli ohtlik endale või teistele.

Samas asus EIK seisukohale, et menetlus, mille raames kaebaja kinnisesse asutusse (sundravile) paigutati, ei vastanud ei riigisisesele seadusele (tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 534) ega konventsiooni artikli 5 lõikele 1. Nimelt tuleb isik, kelle kinnisesse asutusse paigutamist taotletakse, ära kuulata. Erakorraliselt, kui seda ei saa teha enne esialgse õiguskaitse rakendamise korras kinnisesse asutusse paigutamist, tuleb seda teha viivitamatult pärast paigutamist. Kuigi Riigikohus oli kaebaja asjas tuvastanud, et kaebaja ärakuulamine alles 15 päeva pärast paigutamist oli menetluslik rikkumine, ei pidanud Riigikohus seda asja üldise lahendamise seisukohast oluliseks. EIK ei nõustunud Riigikohtuga ning leidis, et selline viivitus tähendab kaebaja menetluslike õiguste rikkumist (olenemata sellest, et kaebaja tervislik seisund oli koheselt kindlaks tehtud).

EIK mõistis kaebajale mittevaralise hüvitisena 5000 eurot (kaebaja nõudis 7000 eurot) ja kohtukulude katteks 2118,60 eurot.

Otsus eesti keeles