Eesti välismeedias 15. - 21. september 2011

RAHVUSVAHELINE AJAKIRJANDUS
SUURBRITANNIA AJAKIRJANDUS
SAKSAMAA AJAKIRJANDUS
PRANTSUSMAA AJAKIRJANDUS
SOOME AJAKIRJANDUS
VENEMAA AJAKIRJANDUS
ASERBAIDŽAANI AJAKIRJANDUS
USBEKISTANI AJAKIRJANDUS
MALTA AJAKIRJANDUS
INDONEESIA AJAKIRJANDUS
ARMEENIA AJAKIRJANDUS

RAHVUSVAHELINE AJAKIRJANDUS

THE WALL STREET JOURNAL
Crisis, Wages Get Stuck in a Conundrum

Matthew Dalton
20.09.2011

Artikkel kriisis Euroopast ning madalate palkade ning töötuse omavahelisest suhtest. Peamine küsimus, millega autor loo avab on - kui kiiresti langevad palgad kõrge töötuse tingimustes? Vajadus madalamate palkade järele on eriti aktuaalne eurotsooni perifeerias ning riikides nagu Läti, kes soovivad euroga ühineda. Soovimata oma valuutat devalveerida, peavad nende riikide palgad langema oluliselt, võrreldes näiteks Saksamaa ja teiste eurotsooni tippriikidega. Kuid muutused ei toimi kõikjal samas loogikas. Hispaanias kasvasid erasektori palgad eelmise aastaga võrreldes näiteks 2,5 protsenti, mis teeb 3,5protsendise eurotsooni palgakasvu kõrval siiski liiga palju, arvestades Hispaania majanduse vajadusi. Palgad tõusevad kiiresti, kuid langevad seevastu aeglaselt. ELi vastus probleemile on tööturu paindlikumaks muutmine, mis tähendab palkade sidumist produktiivsuse ja kasumiga. Kuid kõige selle juures on üks oluline probleem, mis tuleb hästi välja Balti riikide näitel, kes kogesid viimastel kriisiaastatel majanduse kokkuvarisemist. Kõigil kolmel on üks Euroopa "paindlikumaid" tööturge - vähe ametiühinguid, vähe tööliste õiguste kaitset. Kriisi ajal langesid palgad jõuliselt, kuid nüüd, mil palgad taas kasvavad on töötus jätkuvalt väga kõrge. Läti erasektori palgad kasvasid viimases kvartalis näiteks 4,2 protsenti, vaatamata sellele, et töötuse tase on ikka 16 protsenti. See näitab, et on olemas piirid, kuhu maani palgad saavad kukkuda.
http://online.wsj.com/article/SB1000142405311190410670457658062269623320...

PRESSEUROP
Estonia’s signature melancholy

Peeter Kormašov
19.09.2011

Postimehes 13.septembril ilmunud artikkel analüüsib eesti kultuuri raskemeelsust./---/ Eesti filmi suurmeistrite Veiko Õunpuu ja Sulev Keeduse filmiloomingust jääb, hoolimata seal leiduvast lootusekiirekesest, hinge nukker tunne. Valdavalt sünge on ka maailmas üsna kõrgelt hinnatud eesti animatsiooni üldmulje. Nii klassikute kui ka paljude noorautorite loomingut vaadates jääb üsna lootusetu tunne, sest kõike nähakse tumedates toonides. Kas kõik on kogu aeg siis tõesti nii halvasti?/---/ Vahepeal unustatakse ära, et kunsti eesmärk võiks olla mitte ainult probleemidele tähelepanu juhtimine, vaid ka inimeste aitamine. Publik loeb/kuuleb/vaatab ja otsib paralleele enda eluga, soovides kogeda äratundmisrõõmu (kellelgi teisel on asjad sama pahasti) ja leida lahendust. Itaalia semiootiku Umberto Eco sõnul peaks igal autoril olema oma mudellugeja või sihtgrupp, kuid mitte alati pole selge, kas Eestis vastuvõtja ootusi kõige paremini mõistetakse – nii tekib lõhe rahva ja kunstniku vahel. See sillutab teed snooblusele. Valitseb suhtumine stiilis «kui sa ei mõista meie keerulist ja sügavat kunsti, meie arutlusi filmidest ja teisi jututeemasid, siis sa oled ebaoluline». Asjad peavad olema kogu aeg halvasti: poliitikud on valelikud, hinnad liiga kõrged, rikkad on rumalad, tööd ei ole... Nii ümbritsebki eesti kohati liiga sünget kunstimaailma inimeste ring, kellel on vajadus kõiges ainult halba näha.
http://www.presseurop.eu/en/content/article/963861-estonia-s-signature-m...

Postimehe artikli täistekst: http://www.postimees.ee/562316/peeter-kormasov-kas-eesti-kultuur-on-liig...

BLOOMBERG
Estonia’s Parliament Due to Vote on EFSF Approval This Month

Ott Ummelas
15.09.2011

Eesti parlament hääletab Euroopa Liidu Finantstabiilsuse Fondi muudatusettepanekute asjus sellel kuul. Parlament ratifitseerib tõenäoliselt Euroopa stabiilsuse mehhanismi järgmisel aastal.
http://www.bloomberg.com/news/2011-09-15/estonia-s-parliament-due-to-vot...

Estonia May Delay EFSF Approval as Party Seeks Legal Fix

Ott Ummelas
21.09.2011

Opositsioonis asuvate sotsiaaldemokraatide veendumuse kohaselt ei saa parlament kuidagi heaks kiita valitsuse esitatud Euroopa Finantsstabiilsuse Fondiga (EFSF) ühinemise otsuse eelnõud, kuna pakutud lahendus läheb vastuollu kehtiva seadusega. Rahanduskomisjoni aseesimehe Rannar Vassiljevi sõnul nõuab tema erakond, et rahanduskomisjon algataks vajalikud seadusemuudatused. Rahandusministri arvates pole muudatusi vaja. „EFSFiga liitumine on ülimalt tõsine asi. Seda ei saa teha seadusi rikkudes,” märkis Vassiljev. EFSF vajab 17 euroriigi parlamendi toetust, seni pole fondi heaks kiitnud ka Slovakkia ja Sloveenia. Sotsiaaldemokraadid esitasid omapoolsed parandusettepanekud täna. Kiire menetluse korral võib parlament muudatused tuleval nädalal heaks kiita. Rahandusminister Jürgen Ligi sõnul tuleb riigikogul täita põhiseadusest tulenevaid kohustusi, mitte otsida tehnilisi vabandusi nende vältimiseks. EFSFi vastu hääletamine seaks ministri arvates Eesti rahvusvaheliselt piinlikkusse olukorda.
http://www.bloomberg.com/news/2011-09-21/estonia-may-delay-efsf-approval...

RADIO FREE EUROPE
Estonia Deports Uzbek Who Swam From Russia

20.09.2011

Eesti saatis riigist välja Usbekistanist pärit asüülitaotleja, kes ujus üle Narva jõe Venemaalt Baltikumi põhjapoolseimasse riiki. Politsei- ja Piirivalveameti pressiesindaja Marit Liigi sõnul puudusid mehel dokumendid ning ta saadeti tagasi riiki, kust ta tuli. 30aastane usbek Rakhim Sobirov pärineb religioossete ekstremistide rühmitusest. Mees vabastati Usbekistanis vangistusest aasta eest. Sobirovi abikaasa sõnul jättis mees kõik dokumendid koju, kartes Usbekistani tagasi saatmist. Sobirov pärineb usbeki asüülitaotlejate rühmast, mille ülejäänud liikmed arreteeriti Kasahstanis ning saadeti tagasi kodumaale.
http://www.rferl.org/content/uzbekistan_asylum_seeker_russia_kazakhstan/...

EUROPEAN VOICE
Indefatigable financier

Gary Peach
15.09.2011

European Voice kirjutab positiivses võtmes Eestist kui pisikesest arenevast eurotsooni riigist ning tema rahandusministrist Jürgen Ligist, kes on hoidnud riigi rahanduse korras. Leht rõhutab Eesti sisemajanduse koguprodukti inimese kohta ning tsiteerib rahandusminister Jürgen Ligit, kes rääkis Euroopa majanduskriisist. Ligi sõnul on Kreeka probleemid tõsisemad, kui võiks arvata. Ta rõhutas, et Kreeka peab kõvasti „kaalust alla võtma“ ning numbritega mängimise asemel reaalseid tegusid tegema. Leht osutab sellele, et Andrus Ansipi juhitud parempoolne valitsus andis heakskiidu 150 miljoni euro suurusele panusele Euroopa Stabilisatsioonifondi.

Leht kirjeldab valitsuse viimast kaht aastat, mil Ansip ning Ligi surusid läbi säästmise ning maksude tõstmise, mis polnud kunagi kerge. „Ma olen alati võidelnud rumalate ning kallite ideedega,“ sõnas Ligi.
Samuti tuuakse välja Ligi võitlus tasakaalus riigieelarve eest, mis võimaldas kriisiaastatel kasutada reserve. Tänu sellele on Eesti riigivõlg eurotsooni väikseim, st. seitse protsenti sisemajanduse kogutoodangust. Nende sammude eest pälvis Ligi ka aasta rahandusministri tiitli. Ligit iseloomustatakse kui ühtaegu liberaalset ning samaaegselt konservatiivset ministrit, kes vankumatult ja kompromissitult seisab tasakaalus riigieelarve eest. „Me ei tohi kunagi kulutada enam kui me teenime, me oleme seda alati öelnud,“ tsiteeritakse Ligi põhjapanevat ütlust. Rääkides olukorrast Kreekas rõhutab Ligi demokraatia olulisust ning rahvarahutuste riski, mis võib demokraatiat ohustada. Leht osutab ka sellele, et Ligi teeneks on Reformierakonna märkimisväärne häältesaak Eesti viimastel valimistel.

After 20 years

Audronius Ažubalis, Ģirts Valdis Kristovskis and Urmas Paet
15.09.2011

Eesti, Läti ja Leedu välisministrite ühisartikkel kolme riigi muutuvast välispoliitikast ning 20aasta möödumisest taasiseseisvumisest.
Balti riigid on saavutanud vaatamata mõningatele tagasilöökidele uskumatult palju. Aastad 1990-1991 ei märgi mitte ajaloo algust sellele kolmikule, vaid on pigem loomulik areng pärast ebanormaalset perioodi, mis on loomuliku jätkuna nad Euroopa Liitu ja NATOsse toonud. Eesti, Läti ja Leedu okupatsiooni 1940. aastal ei tunnistanud lääne liidrid kunagi, mis andis jõudu uskumaks, et ühel hetkel saab omariiklus taastatud. On ütlemine, et revolutsioonid on ühtmoodi paljastused. Baltikumis on alati teatud, et kuulume Euroopasse oma ajaloo ja kultuurilise pärandi tõttu. Paljude teiste jaoks oli see avastus ning suur osa kolme riigi välispoliitikast viimasel 20 aastal on olnud just selle avastuse tutvustamine. Tänasel päeval on kolm riiki aktiivsed osalejad rahvusvahelises poliitikas ning NATO liikmetena osaletakse Afganistani ülesehitusprotsessis. Eesti, Läti ja Leedu on oma ajaloo ja kogemuste poolest küllaltki suured. Oma geograafilise asukoha tõttu on nad erinevate kultuuride, poliitiliste süsteemide ja religioonide ristteeks. Eesmärgiks on saada edukaks poliitiliseks ja majanduslikuks partneriks Põhja-Balti regioonis. Kolme riigi ülesandeks on nüüd energia- ja poliitilise ning majandusliku julgeoleku tagamine ning sügavam integratsioon Euro-Atlandi ruumi.
http://www.europeanvoice.com/article/2011/september/after-20-years/72040...

NEXTGOV
Group urges U.S. to adopt electronic ID cards for citizens

Aliya Sternstein
15.09.2011

Smal ajal kui Obama administratsioon töötab internetis kasutatavate allkirjade tunnustamise kallal, peavad mõned tehnoloogid otstarbekamaks Eestis kohustuslikku ID-kaardi süsteemi. ID-kaardi vastasuse tõttu pole USA valitsus suutnud luua süsteemi kodanike identifitseerimiseks internetis. IT ja Innovatsiooni Sihtasutuse loodud uuringus omab üle 90 protsendi eestlstest ID-kaardi, seevastu kasutavad ameeriklased oma identifitseerimiseks internetis kehvalt turvatud kasutajanimesid ja paroole. Selle aasta kevadel võttis Ameerika Ühendriikide valitsus kasutusele senisest turvalisema vabatahtliku digitaal ID-süsteemi.

Eesti võttis ID-kaardid kasutusele 2002. aastal, et parandada riiklike süsteemide kättesaadavust. Mõnes linnas kasutatakse kaarte isegi ühistranspordi piletite asemel. 2005. aastal said eestlased esimest korda ID-kaardi abil internetis hääletada. President Toomas Hendrik Ilvese sõnul toimub 98 protsenti igapäevastest pangatehingutest internetis. ID-kaardi kasutamiseks peavad kliendid ostma eraldi ID-kaardi lugeja ja installeerima arvutisse vastava programmi. Belgias ei võetud ID-kaarti laialdaselt kasutusele, sest inimesed ei ostnud vajalikku lisatehnikat ja pidasid tarkvarasüsteeme liiga keeruliseks. Eestis müüdi alguses ID-kaardi lugejaid odava hinnaga ning riigile kuuluvatesse arvutitesse installeeriti vajalik tarkvara.

Eesti Politsei- ja Piirivalveameti esindaja Helar Laasiku sõnul pole neile seni laekunud informatsiooni ID-kaardi turvaleketest. Mehe sõnul oli kõige vaevanõudvam inimeste meelelaadi muutmine uue süsteemi aktsepteerimisel. Eestis kasutatakse ID-kaarti ka juhiloa asemel. Esimese turvalisus on teisest palju suurem, sest kaardil sisalduvaid andmeid kaitseb rangelt turvatud server. Eesti ID-kaardilt võib lugeda inimese nime, isiklikku ID-numbrit, sünni kuupäeva, sugu, rahvust, aegumise kuupäeva ja näha omaniku pilti. Kaardi teisel poolel on välja toodud sünnikoht ja väljalaske kuupäev. ID-kaart varustatakse ka kiipkoodiga, mida saab kasutada digitaalsete allkirjade andmiseks või isiku identifitseerimiseks internetikeskkonnas. ID-kaardi süsteeme saab kasutada ka mobiiltelefonis. Ameerika Ühendriikides tähendaks riigiülese e-ID süsteemi loomine suurt majanduslikku kokkuhoidu.
http://www.nextgov.com/nextgov/ng_20110915_9324.php?oref=topstory

EURO WEEKLY NEWS
Estonian Crime Spree stopped in Benidorm

Costa Blanca North
16.09.2011

Hispaania rannikulinnas Benidormis arreteeriti kolm eestlast, kes on viimase nelja kuu jooksul toime pannud üle 80 varguse.
http://www.euroweeklynews.com/news/costa-blanca-north/estonian-crime-spr...

INVEST IN EU
Estonia: Low Corruption, Good Taxes, Eager for EU Money

17.09.2011

PricewaterhouseCoopers’ uuringu järgi, mida tutvustati eelmisel nädalal Poolas, on Eesti kõige madalama korruptsioonitaseme, kõige vähem bürokraatliku maksusüsteemi ning kõige edukama EL toetuste taotlemisega riik Kesk-ja Ida-Euroopa riikide hulgas. Üllatuslik ei olnud see, et Eesti SKT inimese kohta ning majanduskasv (mis 2009-2010 langes teistega võrreldes järsemalt) jätavad riigi võrdluses tahapoole.
http://www.investineu.com/content/estonia-low-corruption-good-taxes-eage...

THE ECONOMIC TIMES
India signs DTAA with Estonia, to collaborate on ICT, education

21.09.2011

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts ja India info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) ning inimressursside ja -arengu minister Kapil Sibal arutasid kohtumisel, kuidas tulevikus muuta tihedamaks Eesti ja India vahelist koostööd. India soovib teha Eestiga infotehnoloogia alast koostööd kaasates Eesti ettevõtteid ja spetsialiste. Huvitatud ollakse ka küberjulgeoleku alasest koostööst. Samas soovib India oma IT-inimeste igakülgset rakendamist üle maailma. India valmistab igal aastal ette 600 000 inseneri, kes vajavad erialast tööd. Praegu on Eesti E-Valitsuse Akadeemia kaudu jaganud India spetsialistidele kogemusi meie e-riigi loomisest ning ministeeriumi teatel on mõlemad pooled huvitatud sarnase koostöö jätkumisest. Lisaks juba ühisele tegevusele IKT-sektoris on mõlemad riigid huvitatud tõhusamast koostööst teadus- ja arendustegevuses ning innovatsioonis.
http://economictimes.indiatimes.com/news/economy/foreign-trade/india-sig...

CHANNEL 6 NEWS
Estonia says it will not support Palestinian statehood bid at the UN

21.09.2011

Välisminister Urmas Paet ütles kommenteerides Palestiina soovi saada ÜRO täisliikmeks, et Eesti toetab kahe riigi lahendust, milleks on vajalik Iisraeli ja Palestiina kokkulepe. „Vastasel korral pole toimivat lahendust võimalik saavutada. Ühepoolsed sammud teevad selle protsessi veelgi keerulisemaks,“ ütles Paet BNS-ile. „Palestiina ÜRO liikmeks saamiseks on vajalik samuti Iisraeli ja Palestiina omavaheline kokkulepe. Ühepoolseid samme Eesti ei toeta, sest see ei aita tegelikule lahendusele kaasa.“ Paeti sõnul on Lähis-Ida rahuprotsessi edasiseks efektiivseks toetuseks vajalik Euroopa Liidu jätkuv ühine positsioon ja tegevus.
http://channel6newsonline.com/2011/09/estonia-says-it-will-not-support-p...

SUURBRITANNIA AJAKIRJANDUS

THE GUARDIAN
Cine-files: Katusekino, Tallinn, Estonia

Stuart Heritage
20.09.2011

Tutvustav ülevaade Tallinnas Viru Keskuse katusel teist aastat toimivast vabaõhukinost Katusekino. Tutvustuses tuuakse ära, söögi-joogivõimalused, hinnad, asukoha, programmi, töötajate jms. kirjeldused.
http://www.guardian.co.uk/film/2011/sep/20/cine-files-katusekino-tallinn...

SAKSAMAA AJAKIRJANDUS

SÜDDEUTSCHE ZEITUNG
Stets im Dienst und nie allein

Cord Aschenbrenner
17.09.2011

1807. aastal asus 33aastane Ferdinand Ludwig tööle pastorina. Temast sai oma perekonna kolmas teoloog. Kolmest Ludwigi viiest vennast said pastorid. Mehe isa, Ernst August Wilhelm, kolis 1768. aastal Thüringenist Eestisse. Wilhelm asus Tallinnas tööle akadeemilise gümnaasiumi juhatajana, püüdes majanduslikult rasketes oludes anda eestlastele kvaliteetset õpet. Perekonna ajalugu Baltikumis lõppes 1939. aastal, kui peaaegu kõik baltisakslased enne Nõukogude Liidu saabumist riigist lahkusid.

FRANKFURTER RUNDSCHAU
Vor Osteuropa-Reisen gegen Hepatitis A impfen

15.09.2011

Enne reisimist Ida- või Lõuna-Euroopasse tuleks lasta end vaktsineerida A-hepatiidi vastu. Viljandis ja Bulgaaria pealinnas Sofias on viimasel ajal esinenud mitmeid A.hepatiidist põhjustatud haigusjuhtumeid.
http://www.fr-online.de/reise/vor-osteuropa-reisen-gegen-hepatitis-a-imp...

DER SPIEGEL
Ein merkwürdiges Land

Ralf Hoppe, Jan Puhl
19.09.2011

Eestlaseid võib keset majanduskriisi pidada eeskujulikuks rahvaks- peaaegu puudub riigivõlg, vaimustutakse Euroopast ning kokkuhoiu pärast ei viriseta. Elatakse täielikult digitaliseeirud vabariigis, kus lisaks kõigele loodi vahend maailmaga tasuta telefonitsi suhtlemiseks.

Eestis elab mitmeid välismaalaseid, kes on kolinud soojast Vahemere kliimast külma talvega Eestisse. Üks neist, kreeklasest Tallinnas asuva restoran Artemis omanik Loukas Nakosmatis, põgenes Eestisse pärast seda, kui tema lilleärid Ateenas äripartnerite suurte võlgade tõttu enam ära ei tasunud. Lillede ostjaid võlgnesid mehele 45 000 eurot, mida Nakosmatis omakorda pangale võlgnes. Kohtusse minek maksab Kreekas nii palju, et sel pole mõtet. Eestis asutas Nakosmatis sõprade Eliase, Kostase ja Loukasega tänavarestorani, kuhu palkasid teenindajateks kaks uskumatult töökat, täpset ja ausat ettekandjat.

Hispaanlane Naphtal Peral arvab, et Eesti riik toimib paljude väikeste asjade tõttu. Väikeriigis toetatakse ettevõtlust, firma saab asutada interneti teel poole päevaga ning ministrid ei topi ennekõike oma taskuid raha täis, vaid alustavad riiklikke kärpeid oma palkadest. Perali sõnul tellivad hispaania poliitikud ametisse asudes omale kõigepealt uue BMW, ostavad tumedad ülikonnad, määrivad želeed pähe ning osalevad erinevatel üritustel, kus saab kõnet pidada. Selle aja vältel oleksid nad Eestis elava hispaanlase arvates võinud oma rahvast teenida. Eestis saab küll vähem kallistada, kuid Peral kiidab ühiskondliku kliima ausust, avatust ja usaldusväärset bürokraatiat.

Reitinguagentuurid Standard & Poor’s ja Fitch hindasid selle aasta keskel Eesti ülespoole, mitte allapoole ning paljud riigi majandusnäitajad on oodatust positiivsemad. Kohtumisel minister Juhan Partsuga võib märkimisväärseks pidada asjaolu, et minister tuli intervjuule üksinda ning et poliitik seisab kohvikujärjekorras nagu teisedki. Partsu peaministriks oleku ajal elektroniseeriti kõik ministrite dokumendid, luues esimese paberivaba kabinetilaua. Minister kirjeldab Eesti taasloomist läbipaistva riigi kujundamise sooviga. Eestis toetatakse ettevõtjaid ning hoitakse avaliku sektori kulud madalad. Parts ei arvusta kreeklaseid ega sakslaseid, kuid mainib, et eestlaste palgad on kreeklaste omadest madalamad, kuid Eesti panustab ikkagi euro päästepaketti.

Eesti taasiseseisvus 20 aastat tagasi, misjärel meelitati Baltikumi väikseimasse riiki välismaiseid investoreid. Nüüd asub Tallinnas üks restoran teise järel ning riiki külastavad turistid üle maailma. 2008. aastal tabas Eestit senini raskeim majanduskriis, mille tõttu langes 2009. aastal majanduskasv 14 protsenti. Seejärel võttis valitsus kasutusele karmi kokkuhoiuprogrammi, mida eestlased rahulikult aktsepteerisid. Tänu sellele täitis Eesti Maastrichti tingimused, näitas Euroopa Liidu parimaid majandustulemusi ning võttis jaanuaris kasutusele euro.

Ministri kutsel näidatakse ajakirjanikele Tallinna linnapiiril asuvat viiekordset Skype’i hoonet. Interneti kaudu tasuta helistamise ideest sündinud rahvusvahelise ettevõtte ostis 8,5 miljardi dollari eest äsja Microsoft. Skype’i tegevjuht Sten Tamkivi töötab koos oma meeskonnaga hubasel kontoripinnal. Skype’i kaudu teisse riiki helistamine on tasuta, maksavad vaid lisateenused, kuid firma teenib hoolimata sellest aastas 800 miljonit dollarit käivet. Tamkivi sõnul võiks Euroopa Skype’lt õppida lihtsust ja realistlikkust.

Eestisse meelitatakse töökaid eurooplasi, kes on hoolimata keskpärasest palgast nõus elama heas riigis. Baltikumi väikseima riigi imago, „e-Estonia“ loojaks võib pidada Linnar Viiki, kes pärast eduka tarkvarafirma maha müümist naudib elu. Viik veenis poliitikuid tegema paberivaba tööd, hoides sedasi raha kokku, samuti lasi ta rajada üle riigi WiFi- tsoonid. Õigus internetile on praeguseks lisatud Eesti põhiseadusesse. Aeglasevõitu vana euroopa riikide kõrval peaks Eesti olema Smart. Viik elab kui tõeline imago-nõustaja- veedab aega oma lastega, ajab asju ning sööb magustoiduks isekorjatud ploome.

PRANTSUSMAA AJAKIRJANDUS

LE FIGARO
La rentrée tonique de l’orchestre de Paris

Christian Merlin
19.09.2011

Nagu koolilastel, nii on ka orkestritel ühel hetkel aeg puhkuselt tagasi tulla ja alustada uut hooaega. Viiuldajate sõrmed veidi tuimad ning oboemängijate huuled kuivad. Kuid ei midagi sellist Pariisi Orkestris, mis ei jõua ära oodata uue paljutõotava hooaja algust, mis Paavo Järvi dirigendikepi all pole oma positiivset dünaamikat suvega kaotanud. See sai äratatud Tallinnas, mis on eestlasest dirigendi sünnilinn, enne Pariisi kontsertide algust. Huvi tekitas see, mida suudab Paavo Järvi ühes Pariisi Orkestriga Beethoveni 5. sümfooniaga teha. Järvi on varem harjunud mängima Beethovenit, kuid 40 muusiku koosseisus. Taaskord sai nautida Paavo Järvi stiilset mitmekesisust, tuletades meelde, et prantsuse stiil ei ole talle mitte võõras.
http://www.lefigaro.fr/musique/2011/09/19/03006-20110919ARTFIG00443-la-r...

LE MONDE
Vive le modèle allemand !

Michel Godet
21.09.2011

Artikkel eurotsooni raskustesse sattunud riikidest ning pankadest toob välja Prantsusmaa osa hättasattunud riikide abis. Kreekat abistatakse 15 miljardi euroga ning selleks, et mitte ise sattuda hätta riigivõlaga, otsustas prantsuse valitsus viia läbi 12 miljardi euro suuruse kärpeplaani. Prantsusmaa elab juba 30 aastat üle oma võimete ning tema SKT inimese kohta on 10 protsenti madalam Saksamaa omast, samas kui 1980. aastal oldi tugevamad. Halvenenud on ka elukvaliteet Prantsusmaal, olles muutunud vähem konkurentsivõimelisemaks töö hinna osas. Samamoodi jätkamine tähendab raha võtmist meie endi laste taskuist. Räägitakse sellest, et Kreeka kannatab 5protsendilise kulutuste kokkutõmbamise tõttu oma SKP-st. Kõige karmima näitena tuuakse välja Balti riigid, kes 2009. aastal kogesid rohkem kui 15 protsendilist langust SKP-s. Selline lahendus toimis Eesti, Läti ja Leedu jaoks ning Eesti, kes ainsana kolmest on liitunud eurotsooniga, on jõudnud majanduskasvuni 3 protsenti 2010. aastal ja 8 protsenti 2011. aastal.

OUEST FRANCE
L'Estonie, martyrisée comme un corps de femme

Florence Pitard
18.09.2011

Prantsusmaal ilmus Sofi Oksaneni romaan "Stalini lehmad", mis on teine romaan, mis Prantsusmaal ilmavalgust näeb. On aasta sellest, mil rockstaari välimusega soomlanna tegi oma debüüdi prantsuse kirjandusmaastikul, tuues lugejani kahe eesti naise vägivaldse mineviku "Puhastuses" ning teenides sellega 2010. aasta kõrge prantsuse kirjandusauhinna. Tegemist on Oksaneni esimese romaaniga, mis Soomes ilmus 2003. aastal ning mille pealkiri viitab sellele, kuidas eestlased mõnitasid siberi kitsesid. Oksanen toob paralleele taaskord kahe naise elust - räägib jõuliselt ja õõvastavalt elust Nõukogude Liidus ning ühe tüdruku võitlusest söömishäiretega. Nõukogude võimu poolt piinatud Eesti on romaanis sümbolina justkui üks märtriks toodud naise keha, millest Oksanen räägib realismis ja suure jõugu.
http://www.ouest-france.fr/actu/livres_detail_-L-Estonie-martyrisee-comm...

L’EXPRESS
Sofi Oksanen tourne en rond et donne la nausée

André Clavel
21.09.2011

Oksaneni esimene romaan "Stalini lehmad" ilmus aasta pärast "Puhastuse" debüüti Prantsusmaal ning ei saa sama sooja vastuvõttu. "Puhastus", kus gootiliku rasta välimusega soomlannast Oksanen otsib oma ema kodumaalt Eestist, mis pikka aega oli kommunistide võimu alla surutud, taga tragöödia deemoneid. Viis aastat enne seda kirjutas Oksanen "Stalini lehmad", kus ta haarab nõukogude liidul sarvist, et tirida välja selle jubedad saladused. Arvustuses tuuakse välja raamatu sisu lühitutvustus. Romaan algab põletava eksotsismiga, kuid lõppeb iiveldama ajavalt. Lehekülgede edenedes keskendus Oksanen üha enam hädadele ning muudab takerdunud stsenaariumi igavaks.
http://www.lexpress.fr/culture/livre/les-vaches-de-staline_1032296.html

FUTURA-SCIENCES
Mentir serait moins facile sous stimulation magnétique

Laurent Sacco
19.09.2011

Tartu Ülikooli teadlased on avastanud, et magneetilise stimulatsiooni tingimustes on valetamine keerulisem. Magneetiline stimulatsioon ehk TMS (Transcranial Magnetic Stimulation), mida kasutatakse neuroteaduses võimaldas 16 vabatahtlikuga tehtud uurimuses jõuda tulemusteni, et TMS abiga suudame mõjutada inimese tahet valetada küsimustele vastates.
http://www.futura-sciences.com/fr/news/t/biologie-3/d/mentir-serait-moin...

FRANCE 3
Avenue de l'Europe

Françoise Pons
17.09.2011

Juuni lõpus/juuli alguses Eestis käinud ajakirjaniku tehtud reportaaž suvisest noorte laulu- ja tantsupeost. Seda näidati telekanali France 3 saates Avenue de l'Europe laupäeval, 17. septembril kell 18:25. Eest teemalisele reportaažile eelneb videolõik sellest, kuidas soomlased jaanipäeva peavad.
http://www.pluzz.fr/avenue-de-l-europe-2011-09-17-18h25.html

SOOME AJAKIRJANDUS

HELSINGIN SANOMAT
Tuntematon Selkämeri palkittiin virolaisfestivaalilla

20.09.2011

Jouni Hiltuse lavastatud ja filmitud „Tuntematon Selkämeri“ sai kolm auhinda Matsalu rahvusvahelisel loodusfilmide festivalil. Film sai parima lavastuse auhinna, Eesti keskkonnaministeeriumi auhinna ja Haapsalu linna auhinna. Festival toimus üheksandat korda ja seekord kandideeris auhindadele üle 200 filmi.

Viro innostui keskustelemaan euron kriisistä

Kaja Kunnas
19.09.2011

Avalik arutelu Eestis euroala probleemidest sai alguse alles eelmisel nädalal kui Riigikogu naases suvepuhkuselt. Peaminister Ansip rõhutab endiselt, et Eesti on saanud euroga liitumisest kasu, sest välisinvesteeringute arv on kasvanud. Samuti leiab ta, et euro ei ole kriisis ning kriisis on vaid teatud euroala liikmed. Eesti majanduskasv on EU kiireim ning riigivõlg on kõige väiksem.

Nüüdseks eeldatakase, et Eesti hakkab toetama endast rikkamaid maid: Kreeka, Portugal ja Iirimaa, kes ei suutnud hoida oma eelarvet tasakaalus. Euroala probleemidega on Eestis hakatud sügavamalt tegelema alles seejärel, kui euro kasutusele võeti. Avalik arutelu on suurenenud suvepuhkuste järel ning teemast kirjutatakse igapäevaselt ajalehtedes. Eesti kavatseb osaleda Kreeka toetamisel laenude tagajana Euroopa finantsstabiilsuse tagamise üksus kaudu.

Valitsus on esitanud olukorra nii, et Eesti ei pea andma Kreeka toetuspaketti raha vaid on kõigest laenu tagaja. Peaminister Ansip rõhutas eelmisel nädalal parlamendis, et Kreeka saab laenu vaid siis, kui ta täidab eeldused ja suudab maksta võlad tagasi. Eesti peaks tagama laenudest maksimaalselt kaks miljardit eurot. Summa on suur võrreldes Eesti riigi eelarvega, mis on järgmisel aastal umbes 6,5 miljardit eurot.

Virolaiset tulivat jäädäkseen

Anssi Miettinen
18.09.2011

Eestlasi elab ja töötab Soomes kümneid tuhandeid ning neid tuleb aina juurde. Eestlasi on statistika järgi 29 000 ning nad moodustavad suurima Soomes alaliselt elava välismaalaste rühma. Täpseid andmeid Soomes töötavatest eestlastest siiski ei ole, sest laevaga tööl käivatest juhutööde tegijatest ei jää registritesse märget. Lisaks mustalt hooajatöid tegevatele eestlastele on suur osa neid, kes tulevad Soome tööle selleks, et siia jäädagi. Eestlased tunnevad ennast reeglina Soomes üsna koduselt ja teretulnult. Eestlasi meelitab Soome kõrge palgatase, kuid osad on lahkunud Eestist ka tööpuuduse tõttu.

Apua lahden takaa

Anssi Miettinen
18.09.2011

Intervjueeriti mitmeid eestlasi, kes on pikemat aega elanud ja töötanud Soomes. Maia Lillepõld töötab vanadekodus Helsingis. Maia töötab palju ning kui tööd ei ole, muutub ta närviliseks. Vabad päevad eelistab ta veeta kodus Saaremaal, mistõttu teeb ta Soomes tööd kolm-neli nädalat ning siis läheb nädalaks Saaremaale. Varem töötas Maia meierei juhatajana Saaremaal, kuid meierei suleti aastal 2004. Seejärel otsustas ta ära õppida uue ameti ning astus tervishoiu kutsekooli.

Maia Lillepõld on töötanud Helsingis kolm aastat. Soome tuli ta kõrgema palga tõttu. Eestis sai ta eakate hooldamise eest kaks eurot tunnis, Soomes saab üle kümne. Eestis saadava palgaga ei tule paljud toime ning kolivad seetõttu Soome. Ehitusel, transpordis, koristusfirmades ja haiglates on eestlasi juba märkimisväärne hulk. Ka kõrgharidusega eestlasi tuleb Soome spetsialistide ametikohtadele. Täpsed andmed Soomes töötavatest eestlastest puuduvad kuid üldine suund on selge – alates aastast 2004 on nende arv kahekordistunud.

Püsivalt elab Soomes siiski vaid osa kõigist eestlastest. Eesti suursaatkonna konsulaartalituse direktor Tarmo Punnik pakub, et Soomes elab umbes 50 000 eestlast, millele lisanduvad veel juhutööde tegijad. Julgeimate oletuste põhjal võib eestlasi olla Soomes ligi 100 000, kuid Punnik leiab, et see on arv on liialdus. Igal juhul on numbrid suured, kui võtta arvesse, et Eestis elab vaid 1,3 miljonit inimest.

Aastal 2008 jõudis majanduskriis Eestisse ning töötus kasvas hüppeliselt. Sellest tingitult suurenes Soomes tööd otsivate eestlaste hulk. Näiteks autojuht Kaur Alu oli kaks aastat töötu, enne kui otsustas koos perekonnaga Soome kolida. Nüüd on nad elanud Soomes poolteist aastat ning on kohanenud uue eluga hästi. Alu on õppinud ära soome keele, leidnud püsiva töö ja astunud ametiühingusse. Samuti plaanib jääda Soome 22- aastane ehitusmees ja maaler Raimo Aas, kes leiab, et Soomes töö ei lõppe. Aas otsis tööd Soomes sõbra vihje peale.

Eestlased leiavad Soomes tööd mitmel põhjusel. Nad on tõestanud, et on hea tööjõud, on rahul Soome tingimustes ka madalate palkadega, õpivad keele kiiresti ja ei kannata kultuurišoki all. Sugulasrahval on ka hõlpsam teha tutvusi soomlastega. Eestlased kinnitavad, et pole kohanud võõraviha ning soomlased on neid lahkelt vastu võtnud . Helsingi on mitmes valdkonnas eestlaste tööjõust sõltuv. Kui ühel hetkel eestlased lahkuksid, siis elu seisma ei jääks, kuid probleeme tekiks küll. Samas on eestlaste must tööjõud ehitustel suur probleem. Soomlastest ehitajad kurdavad, et eestlastest ehitajate sisserände tõttu palgad langevad.

Soome elanikkond vananeb ning kiiresti keelt õppivat lisatööjõudu on hädasti tarvis. Eesti poolt vaadatuna on ränne keerulisem probleem. Ei olda kindlad, kuidas nähtusesse peaks suhtuma, sest Soome meelitab parimas tööeas inimesi. Teisest küljest on Soome tööturg olnud eestlastele varuväljapääs kriisi ajal. Ilma Soome töökohtadeta oleks töötus Eesti rahvamajandust palju halvemini tabanud. Mitmed pered on elanud raskeima aja üle tänu Soomes teenitud rahale. Paljud Soomes elavatest eestlastest plaanivad siiski teatud aja möödudes Eestisse tagasi kolida, sest seal ootavad vananevad vanemad, korrastamist vajav kodumaja või on selleks mõni muu põhjus.

Pikkuinen Lotta asuu Haapsalussa

Leena Virtanen
17.09.2011

Kaldus seisvad rõõmsad puumajad ja metsikud aiad. Kitsad tänavad, mängivad lapsed. Ilon Wiklandi illustratsioonid Astrid Lindgreni raamatutes esindavad rootslaslikku idülli. Wikland illustreeris muuhulgas raamatud Bullerby lastest, Karlsson- katuselt ja Lota raamatud. Wiklandi oma lapsepõlve idüll ei olnud siiski Rootsis vaid hoopis Eesti linnas Haapsalus. Seal jõudis ta veeta mitu õnnelikku aastat kuni sõja sunnil saatis Iloni vanaema tüdruku laevaga Rootsi. Haapsalus on pühendatud Wiklandile puumaja, Iloni imedemaa, rõõmsa olemisega turistiatraktsioon lastega peredele. Õigupoolest on kogu Haapsalu Iloni imedemaa, sest puumajad on seal säilinud nõukogude ajast hoolimata. Haapsalu puumajade rajoonis tuleb peagi mõtteisse, et Wiklandi loodud kohad ei olegi pärit Rootsist vaid hoopis Haapsalust. Ka raamatust tuttava Lota kodutänav meenutab Kooli tänavat, mille ääres muuseum asub. Wikland on loonud pildid Lindgreni raamatutesse toetudes mälupiltidele, sest ta sai taas külastada Eestit alles 1980-ndate lõpul.

Myös laivaolut panttitölkkeihin

18.09.2011

Tallinna – Helsingi laevadelt ostetud õllepurke ei saa hetkel Soome taarakogumispunktidesse viia. Laevadelt ostavad õlut enamasti vaid soomlased, kuid purkide eest on võimalik pandiraha saada vaid Eestist. Süsteemi tuleks muuta vastavalt nii, et ka Soomes oleks võimalik purke viia kogumispunktidesse, sest praegu lõpetab suur osa purkidest prügimäel või laiaks litsutuna tee ääres.

Teollisuustuotanto kasvoi odotettua vaimeammin

Jukka Perttu
15.09.2011

Seitsmeteistkümne euromaa tööstustoodang kasvas juulis võrreldes juuniga protsendi ja aasta varasemaga võrreldes 4,2 protsenti, teatas EL’i statistikaamet Eurostat.
Toodang vähenes juunis-juulis kõige rohkem Slovakkias, üle kolme protsendi. Kõige suuremas hoos on olnud Eesti tööstus. Juuniga võrreldes on kasv olnud 4,7 protsenti ja eelmise aastaga võrreldes 23 protsenti. Pingereas tulid Eesti järel Saksa ja Kreeka.

ETELÄ- SUOMEN SANOMAT
Tallinnan toreilta uuden sadon tuliaiset

Mervi Pasanen
15.09.2011

Ajakirjanik külastas erinevaid Tallinna turge ning soovitas ka teistel soomlastel suveniiride asemel kotitäis head sööki reisult kaasa võtta. Turgudeks, kus ära käidi, olid Nõmme turg, Keskturg, Jaama turg ja Sadama turg.

Bussillakin pääsee

Mervi Pasanen
15.09.2011

Tallinnas saab turule minna nii auto kui ka bussiga. Üles on loetletud bussid ja trammid, millega erinevatele turgudele (Nõmme, Keskturg, Jaama, Sadama) pääseb ning võimalusel ka interneti aadressid, kust turu kohta lisainformatsiooni leiab.

Viro ja sarjakuva pääosissa Helsingin kirjamessuilla

Pertti Mattila
16.09.2011

Eesti kirjandus on sel aastal tugevalt esindatud Helsingi raamatumessil. Oktoobri lõpul Messikeskuses toimuv üritus tutvustab ka ulatuslikult kodumaist koomiksit, sest Soome koomiks tähistab sajandat aastapäeva. Helsingi raamatumessil ei ole enam ühtset teemat, kuid selle aasta teemamaa on Eesti. 88’st välisesinejast 48 tuleb Eestist. Eesti messitöörühma juht ja kirjanik Jan Kaus leiab, et Eesti ja Soome vahel peaks lisaks füüsilisele reisimisele olema rohkem hingelisi reise. Eesti kirjanikest esinevad muuhulgas Viivi Luik, Ene Mihkelson ja Mari Saat.

KALEVA
Virosta Suomeen lähtevien tilalle vieraita

Riho Laurisaar
21.09.2011

Soome tööturg tõmbab aina suurema jõuga eestlasi. Hiljuti valminud raportis, kus arutletakse Eesti tuleviku üle, jõuti järeldusele, et Soome läinud eestlased peab Eesti asendama tööjõupuudusel Venemaalt, Aasiast ja Aafrikast tulevate inimestega. Raporti valmimisel osalenud sotsioloog Mare Ainsaar leiab, et Soome on Eestile probleemiks geoloogilise ja kultuurilise läheduse tõttu. Lähiaastatel ennustatakse Eestisse tööjõupuudust.

Soomes siirdub peagi suur hulk rahvastikust pensionile ning tekkinud tööjõupuudusel pakib aina suurem osa eestlastest asjad kokku ja kolib Soome. Kuigi eestlastel on kodumaaga tugevad sidemed, siis kõige tähtsam on siiski pere heaolu. Eestile on olukord raske. Mida enam inimesi lahkub, seda raskem riigil on. Koole suletakse ja omavalitsusi vähendatakse. Sotsiaalkulud kasvavad elanike vähese hulga tõttu. Eestlased ei ole loomulikult ainsad, kes Soome pürgivad, kuid uuringute järgi on eestlased kõige kergemini kohanev immigrantide rühm Soomes.

Tööjõupuudus tekib Eestis tõenäoliselt juba mõne aasta pärast. Ennustuste kohaselt hakkab lähiaastatel tööealiste inimeste hulk vähenema, sest asemele tulevad vanuseklassid on inimeste arvult väiksed. Mare Ainsaar usub, et peale 2020. aastat on Eestil võimatu saada hakkama ilma välismaise tööjõuta. Eesti kutsekoolide õpetajad on märganud, et õpilaste valikutes on näha selgesti, kas alal on võimalik saada tööd Soomes. See tuleneb Eesti kutsekoolide heast mainest Soomes ja Eesti madalast palgatasemest.

Eelmise kevade uuringu tulemuste kohaselt 60 protsenti keskkooli lõpetanud Eesti noortest plaanib töötada või jätkata õpinguid välismaal. Eesti poliitikud on üritanud jätta sellist muljet, et Soome ei ole huvitatud eestlastest töötajatest. Reaalsus on siiski teine – vähemalt töökuulutusi vaadates. Töökuulutuste portaali Euresi Eesti lehekülgedel pakutakse 219 arsti kohta Soomes, kokkadele leidus 292 töökohta.

Nordean ja Sampo Pankin kortteja kopioitu

STT, BNS
21.09.2011

Eestis on Nordea ja Sampo pangakaartide andmeid kopeeritud pangaautomaatidest. Pankade sõnul on kopeerimise katseid registreeritud Tallinnas ja Pärnus. Pangakaartide andmeid on kopeeritud tõenäoliselt paarisajalt kliendilt. Pankade sõnul on kõikide kopeerimiskatsete ohvritega võetud ühendust. Pangad korvavad klientidele võimalikud kopeerimisest tulenevad kahjud ning ka pangakaardi uuendamisest tulenevad kulud. Eesti Nordea ja Sampo pangad kavatsevad edaspidi varustada kõik automaadid andmete kopeerimist takistavate seadmetega.

Suomi harkitsee lentopallon EM-kisahakua

20.09.2011

Soome võrkpalliliidu tegevjuht Hanna Iiskola- Kesonen peab tõenäoliseks, et Soome taotleb 2015. aasta meeste võrkpalli Euroopa meistrivõistluste korraldamist koos Eestiga. Riigid taotlesid koos juba 2013. aasta võistluste korraldamisõigust, kuid võistlus läks Taanile ja Poolale. Soomes peetaks mängud Tamperel ja Eestis Tallinnas.

Avies lentää Oulusta Tampereelle

16.09.2011

Eesti lennufirma Avies alustab lende Tampere ja Oulu vahel. Ärireisijatele orienteeritud liinidel on lende kaks korda päevas 19-kohalise lennukiga. Odavaim edasi-tagasi lend maksab 338 eurot. Liini eeliseks on lennu lühike aeg.

Huippuluotsi välillä fanin vaatteissa

Kai Nevala
15.09.2011

Pasi Rautio on võrkpalli treener, kes juhendas 2000-ndate alguses Pärnu ja Eesti rahvusmeeskonda. Kolmelt Pärnu hooajalt kogunes kolm liiga meistritiitlit ja samapalju karikavõistluste võite. Rautio kirjeldab Eestis veedetud aastaid kui kuldseid ja treenerina kindlasti kõige viljakamaid.

KAUPPALEHTI
Virolainen LHV-pankki rantautui Suomen markkinoille

Mia Jouslehto
21.09.2011

Baltimaade suurim maaklerfirma, LHV- pank on laiendanud tegevust Soome ja hakkab pakkuma keskmise suurusega tarbimislaene. LHV plaanib ka investeerimispanga tegevuse käivitamist Soomest Baltimaade aktsiateturule järgmisel kevadel. LHV on aastal 1999 Eestis asutatud pank, mis alustas aastast 2008 ka hoiustamisteenuste pakkumist ja sel aastal ka laiemalt pangateenuste pakkumist Eestis.

Lisaks tegutseb LHV ka Lätis ja Leedus. Tegevjuhi sõnul hetkel piisab Soomes Helsingis avatud esimesest kontorist, sest põhiliselt tehakse toimingud internetis. Ka Eestis on LHV-l vaid kaks kontorit. Alustuseks pakub LHV Soomes 1000- 6000 euro suurusi tarbimislaene. Vanade laenude katteks pangast raha ei anta.

LHV poolt laenatav raha on pärit panga oma klientide hoiustest ja muust äritegevusest- mitte pankadevaheliselt laenuturult. Seetõttu ei tohiks finantsturu tormid LHV-d kõigutada. Soomes kevadel tegevust alustanud LHV panka paneb imestama Soome krediidiinforegistri süsteemi vanaaegsus. Maksuhäiretest laekub info sinna isegi poole aastase viivitusega, samas Eestis on info peaaegu reaalajas. Samuti puudub krediidiregister, kus oleks kirjas kõik isikute laenud. See aeglustab pankade tööd ja tekitab palju probleeme.

Livonia Travels laajentaa

19.09.2011

Turismireisidega tegelev firma Livonia Travels & Events on laiendanud oma tegevust lisaks Eestile ka Lätti ja Leetu. Firma kontorid asuvad Helsingis ja Tallinnas ning kontaktisikud on olemas nii Riias kui ka Vilniuses. Livonia Travels korraldab Baltimaades ka koosolekuid, konverentse, seminaare, turundusprojekte, tutvumisreise jms.

Airlink Suomeen

19.09.2011

Eesti lennufirma Airlink alustab lennuliiniga Oulu ja Tampere vahel 26. septembril. Liinil lennatakse kaks korda päevas 19- kohalise Jetstream 31 lennukiga. Liini reklaamib Soomes Airlink.fi. Avies alustas kevadel tellimuslendude pakkumist Soomes. Firmat esindas alguses Fragola OÜ, kes müüb samuti Balti-reise nimega Livonia Travels. Nüüdseks on koostöö lõppenud. Livonia Travels kommenteeris, et äritegevus on kasvanud nii kiiresti, et enam ei ole võimalik esindada Aviest Soomes.

Tallinkin velka alkoi lyhentyä

16.09.2011

Eesti ettevõtte Tallinki aktsiad on viimase 12 kuu jooksul olnud veidi edukamad kui konkurendi Viking Line’i aktsiad. 2009. aastal vältis Tallink pankrotti tehes kokkuleppe pankadega. Praegu kulutavad kliendid laevadel nii nagu vanastigi. Koos piletihinnaga kulutab Tallinki klient laeval keskmiselt 80 eurot suuna kohta. Eelmine juuli purustas Tallink reisijaterekordi ning vedas 12 kuu jooksul üheksa miljonit reisijat. Kullaauk Eesti laevandusettevõtte kontsern siiski veel ei ole. Omakapital annab vaid kolme protsendilist tulu.

TURUN SANOMAT
Arvo Pärdin kiitetty sävellys myös Turkuun

Tuomo Karhu
15.09.2011

Turu kultuuripealinna aasta raames kantakse detsembris ette Arvo Pärt’i teos Adam’s Lament. Varem on seda esitatud Hagia Irenes Istanbuli kultuuripealinna aastal ja seejärel on olnud võimalik kuulata teost Tallinnas. Teost on peetud nii Istanbuli kui ka Tallinna programmide tähtsaimaks üksiketenduseks.

Päivittämisen väärti Viro

Juhani Heimonen
15.09.2011

Kaks aastakümmet tagasi raputasid Euroopat muutused, mis üllatasid isegi Paavo Väyryneni. Nõukogude liit kukkus kokku ja mõiste „külm sõda“ eemaldati rahvusvahelise poliitika sõnavarast. Eesti taasiseseivumisest möödus augustis kakskümmend aastat. See aeg on ajaloo mõõdupuul tühine etapp, kuid selle aja jooksul on Eesti väike, noor ja aktiivne ühiskond jõudnud siiski nõukogudeminevikust eemalduda. Asjatundmatutel tasub viia ennast kurssi toimunud muutustega. Kahju, et vaid mõni soomlane vaevub Tallinnast edasi minema.

Muidugi märkab ka pealinnas, et ajastu on vahetunud. Pilvedesse tõusvad hotellid ja büroohooned on tõestus materiaalsest edasiminekust. Välismaine kapital on teinud tootlikke investeeringuid, mille hind on olnud esteetikat ja rahvuslikke kultuuriväärtusi arvesse võttes üsna kõrge.

Eestlaste olemuses on toimunud enesteadvuse taastamine, mida soomlased tõlgendavad põlgusena. Ei ole vaja minna Tallinnast rohkem kui 180 kilomeetrit kagu suunas et leida täiesti teistsugune atmosfäär. Tartust õhkub sümpaatselt ajaloo, kultuuri ja teaduse pikka traditsiooni. Tartus võib soomlane kõndida ilma viinaturisti maineta.

Siin hoiavad soomlaste mainet üleval geograaf J.G. Granö- laadsed teadusmehed ja kultuurimõjutajad. Nende hulka kuuluvad ka Villa Tammekanni arhitekt Alvar Aalto, Paavli kiriku planeerija Eliel Saarinen ja riigi kodakondsust taotlenud luuletaja Eino Leino. Ja muidugi unustamata president Urho Kekkoneni, kelle eestikeelne kõne Tartu Ülikooli saalis 12.3.1964 on meeles kui julge kõrvalekalle külma sõja välispoliitilisest liturgiast.
http://www-2.cms.ts.fi/online/mielipiteet/kolumni/257227.html

Myrsky haittasi myös Virossa

TS–STT
14.09.2011

Eestis jäi teisipäeval tormi tõttu elektrita üle tuhande majapidamise. Samuti oli häiritud laevaliiklus Hiiumaa ja mandri ning Hiiumaa ja Saaremaa vahel.
http://www.ts.fi/online/kotimaa/256916.html

TALOUSSANOMAT
Näissä euromaissa harmaa talous jyllää

19.09.2011

Maksudest kõrvalehoidumine õitseb sügavas majanduslanguses olevas Kreekas, kuid riigi varimajandus ei ole siiski euroala suurim. Suurbritannia leht Sunday Telegraph koostas pingerea euroala suurima varimajandusega riikidest. Esimene reas on Eesti. Euroala kõige uuema liikme sisemajanduse kogutoodangust moodustab varimajandus hinnanguliselt 28,6 protsenti. Järgmistena tulevad pingereas Küpros, Malta, Kreeka, Itaalia. List koostati Austria Linzi ülikooli poolt kogutud statistika põhjal.
http://www.taloussanomat.fi/kansantalous/2011/09/19/naissa-euromaissa-ha...

Virolainen Bigbank tienaa nyt kulutusluotoilla Suomessa

Outi Kokko
19.09.2011

Kõrgete hoiuste intresside tõttu Soomes tuntuks saanud Eesti pank Bigbank keskendub nüüdsest rohkem tootlikele tarbijalaenudele. Kaup läheb hästi, kuigi soomlastel läheb aega välismaiste ettevõtetega harjumiseks. Välismaisel ettevõttel ei tasu tulla Soome lühikeseks ajaks. Kui firma on aus ja selle tegevus on läbinähtav, siis ei ole vaja peljata Soomes tegutsemist. Bigbank keskendub klientidele, kes ei ole traditsiooniliste pankade sihtrühmad.

Bigbank leiab, et neil on põhjust olla rahul ning nad ei ole pidanud seisma vastamisi oluliste raskustega.
Hetkel on panga tegevuse põhirõhk laenudel. Soomes on Bigbankil 10 000 klienti, nendest hoiustajaid on alla tuhande. Klientidest ühel kümnest tekivad makseraskused. Majandusolukorra nõrgenemist ei ole veel hetkel näha Bigbanki tegevuses.Bigbanki Soome filiaali juht Veiko Kandla sõnul on Soome turul veel palju ruumi, mis annab võimaluse kasvamiseks.
http://www.taloussanomat.fi/rahoitus/2011/09/19/virolainen-bigbank-tiena...

Matkustusennätys – näin vähän siitä jäi Tallinkille käteen

Sakari Nupponen
14.09.2011

Tallink on juba varem teatanud, et vedas Tallinna-liinil juulis rekordiliselt üle poole miljoni reisija. Kogu suvi oli Tallinkile rekordiline. Kontserni kõigil liinidel ja laevadel kasvas hooajal reisijatehulk 7,6 protsenti, ehk kokku üle üheksa miljoni. Võrreldes eelmise aastaga lisandus 650 000 reisijat.

Tallink Silja tegevjuht Margus Schults tõdes, et reaalsuses läks kaduma 300 000 reisija poolt toodud tulu tänu kütuse kallinemisele. Lisaks sellele kasvasid sadamamaksud, koristus- ja personalikulud, sest reisijate hulk suurenes. Seega 650 000 lisareisija tuludest jääb järgi vaid 150 000 lisareisija poolt toodud tulu. Schults teatab, et uusi laevu soetanud ja Silja ostnud Tallink on maksnud ära oma võlgu, mis ulatusid maksimaalselt 1,15 miljardi euroni. Nüüdseks on see summa vähenenud 930 miljoni euroni.
http://www.taloussanomat.fi/liikenne/2011/09/14/matkustusennatys--nain-v...

YLE
More Estonian kids in Finnish capital schools

19.09.2011

Eestlastest õpilaste arv on kiiresti kasvanud Helsingis ja selle ümbruskaudsetes koolides. Näiteks Vantaa koolides on sel kooliaastal Eestist 100 õpilast rohkem võrreldes eelmise kevadega ning kokku on neid juba 400 Vantaa koolides. Vantaa haridusjuht nendib, et uusi lapsi saabub Eestist iga nädal. Helsingis on olukord sama. Vantaas usuvad ametnikud, et uute õpilaste lisandumine peegeldab majanduslikku olukorda. Osad lapsevanemad on öelnud, et kolisid Soome, sest hinnad on Eestis tõusnud. Eesti keele õpetaja Ülle Pöör leiab siiski, et töötus on tähtsam põhjus.

Suurem hulk välisõpilasi tähendab ka suuremat pinget omavalitsustele võimaldmaks võõrkeele tunde koolides. Hetkel on 70 protsenti omavalitsustest teinud korraldusi selleks, et õpilased saaksid emakeele õpet. Keerulisemaks teeb olukorra see, et eri keelegruppe võib ühe omavalitsuse piires olla väga mitmeid ning omavalitsustel on isegi riigi abiga keeruline kohustusega rahaliselt toime tulla. Soome koolides pakutakse õpet lastele viiekümnes erinevas keeles. On leitud, et keeletunnid emakeeles (säilitamaks keeleoskust) aitavad kaasa ka üleüldisele õppeedukusele koolis.
http://www.yle.fi/uutiset/news/2011/09/more_estonian_kids_in_finnish_cap...

Paju: Historiaa ei tulisi käyttää lyömäaseena

19.09.2011

Eestlane Imbi Paju, kirjanik ja filmirežissöör soovib, et sõda ei kasutataks riigi tugevuse mõõtena. Tema meelest peaks rohkem rääkima sõdade mõjust üle põlvkondade ja kuidas need on karmistanud inimesi.
Paju räägib, et empaatiat on vaja kogu aeg. Eriti majanduskriisi ajal, mil EU on ohus. Ühiskond, mis on rajatud eesmärgiga, et ei tuleks enam sõdu ja inimesed ei tapaks teineteist.

Imbi Paju pidas loengut esmaspäeva õhtul Imatra kultuurikeskuses, üritusel, mille nimi on Eestlaste ja soomlaste ühised valulikud lood. Paju leiab, et soomlased teavad üsna palju maade vahelisest ajaloost, kuid tulenevalt Talvesõjast on üldine suhtumine, et „meie soomlased võitlesime, aga teie mitte“ Paju leiab, et kõike ei tohiks mõõta Talvesõja põhjal. Peaks rohkem vaatama milline oli maailma poliitiline olukord, kui väikesed riigid olid haavataval positsioonil.

Sõda ei saa olla see mõõde, millega mõõdetakse riigi tugevust. Kui Eesti ei võidelnud, siis see ei tähendanud alistumist, vaid Baltimaad olid poliitiliselt teatud rollis üksi. Euroopa maad üritasid vältida sõda.

Imbi Paju tuletab ka meelde, et tänased sündmused mõjutavad tulevikku. Gestapo-muuseumis on toodud välja, et massimõrvu sooritanud mehed olid üles kasvanud esimese maailmasõja julmuste keskel. Hetkel on õhus majanduskriis, riigid pöörduvad sissepoole, on sisemine kontroll ja võõraviha. See tapab võimalused loovuseks, mille abil võiks ehitada paremat tänapäeva.
http://yle.fi/alueet/etela-karjala/2011/09/paju_historiaa_ei_tulisi_kayt...

SEURA
Veli virolainen

Hannu Toivonen
15.09.2011

Eesti president Toomas Hendrik Ilvese raamat „Omal häälel“ ilmus soome keeles. Raamat paljastab Ilvese kire kirjanduse ja ajaloo vastu. Ilves kolis Ühendriikidest Eestisse ning on ainuke president maailmas, kes on sündinud Rootsis. Ta on Soome sõber ja sotsiaaldemokraat, kes siiski ei võta heal meelel vastu nõuandeid soomlastelt, eriti seoses Venemaaga. See on ka mõistetav, sest kui kellelgi on kogemusi venelastega, siis on need eestlased.

VENEMAA AJAKIRJANDUS

ЦЕНТР НОВОСТЕЙ ООН
20 лет в ООН

16.09.2011

17. septembril 2011. aastal tähistab Eesti koos teiste Baltikumi riikidega 20. aastapäeva Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) liikmena. Eesti osaleb aktiivselt ÜRO tegevuses. Eesti on ÜRO doonorriik aastast 1998. Alates 1995. aastast osaleb Eesti erinevatel ÜRO poliitilistel ja rahumissioonidel.
http://www.un.org/russian/news/fullstorynews.asp?NewsID=16239

ИАП НЕФТЬ РОССИИ
Министр экономики Эстонии: С СПГ-терминалом торопиться не стоит

20.09.2011

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts ütles, et regionaalse veeldatud maagaasi (LNG) terminali rajamise küsimuses pole selle asukoht ainuke kriitiline kokkulepe.
„Samavõrra on olulised tegurid näiteks terminali rahastamismudel läbi ühise turupiirkonna, kokkulepe terminali ühise kasutamise kohta ja järgnevad investeeringud“, sõnas minister.
http://www.oilru.com/news/278397/

ВЕДОМОСТИ
Вернуть Эстонию

Татьяна Воронова, Маргарита Папченкова
16.09.2011

Moskva Panga direktorite nõukogu kiitis heaks Eesti Krediidipanga aktsiate tagasiostutehingu. Moskva Panga endise presidendi Andrei Borodini advokaat on veendunud, et see tunnistab aktsiate müügi seaduslikkust.
Praegu kavatsetakse sõlmida aktsiate tagasiostuleping Moskva Panga, Eesti Krediidipanga ja kahe Küprose offshore'i (Olix Holdings ja Lazuron Investments) ning kahe Eesti firma (Firmex Investeeringud ja Genovia Invest) vahel. Moskva Pank keeldus kommentaarist, kuni leping pole allkirjastatud.
http://www.vedomosti.ru/newspaper/article/267488/vernut_estoniyu#ixzz1YO...

ВЗГЛЯД
Армия Эстонии опровергла данные о коррупции, пьянстве и домогательствах в ВМФ

20.09.2011

Kaitseväe juhataja Ants Laaneots lükkas ümber informatsiooni endise mereväeohvitseri poolt kirjutatud kirjas, milles viimane süüdistab mereväge selles, et seal lokkab korruptsioon, tarvitatakse alkoholi ning ahistatakse seksuaalselt naisi. Laaneots peab süüdistajat haigeks inimeseks.
http://www.vz.ru/news/2011/9/20/523859.html

ИА ТАТАР-ИНФОРМ
Алексей Леонов предложил создать в Эстонии центр для отдыха и восстановления космонавтов

Дмитрий Родионов
18.09.2011

Vene kosmonaut Aleksei Leonov soovitas ehitada Eestisse, Tartu lähedale, kosmonautide taastuskeskuse Venemaa ja Euroopa kasmonautidele.
Oma visiidi käigus kohtus tuntud kasmonaut Eesti juhtkonnaga ning külastas Põltsamaad, kosmonautidele tuubitoidu sünnikohta.
http://www.tatar-inform.ru/news/2011/09/18/286037/

В Таллине прошел семейный день с электромобилями

Дмитрий Родионов
18.09.2011

17. septembril toimus Tallinnas keskkonnafestival „Rohevik üritused“ raames koguperepäev „Meie tulevik – elektrisõidukid“. Vabaduse väljakul toimunud üritusel tutvustati elektriautosid ning võimalik oli ka nendega proovisõitu teha.
http://www.tatar-inform.ru/news/2011/09/18/286039/

В Эстонии вышел научный труд, описывающий 178 православных храмов

Дмитрий Родионов
16.09.2011

Eestis ilmus Jaanus Plaadi ja Arne Maasiku raamat, mis annab täieliku ülevaate 178 Eesti õigeusu kirikust, kloostrist ja kabelist.
http://www.tatar-inform.ru/news/2011/09/16/285939/

Samal teemal:

В Эстонии вышел научный труд, описывающий 178 православных храмов, Православная книга России, 20.09.2011, http://pravkniga.ru/news.html?id=8483

В Таллин приезжают юные хористы из японского города Сендай

Дмитрий Родионов
20.09.201

Euroopa kultuuripealinna Tallinnat külastab viis Jaapani laste- ja noortekoori Sendai linnast.
Koos laulukooridega tulevad Eestisse ka Jaapani suurettevõtjatest koosnev EU–Japan Fest Japan Committee, mis tegeleb kultuuri- ja majandussidemete arendamisega Euroopa riikide ja Jaapani vahel, tehes seda eksklusiivses koostöös Euroopa kultuuripealinnadega, vahendab rus.err.ee.
Jaapani ettevõtjaid koondava delegatsiooni juht, suurettevõtte Toray Industries juhatuse esimees Sadayuki Sakakibara avaldas lootust, et koostöö Eesti ja Jaapani vahel jätkub ka siis, kui Euroopa kultuuripealinna tiitel järgmistele linnadele edasi antakse.
http://www.tatar-inform.ru/news/2011/09/20/286232/

ЖУРНАЛ "ОГОНЁК"
Соседи по Пярту

Андрей Архангельский
19.09.2011

Sellel aastal külastas autor Andrei Arhangenski 2011 Euroopa Kultuuripealinna Tallinna ning leidis siin Venemaa kultuuri tõelise võidu.
Artiklis räägitakse Venemaa turistidest, Stalkeri festivalist, Dovlatovist ning Arvo Pärdist, kes kirjutas Venemaa kuulsaimale vangile Mihhail Hodorkovskile pühendatud sümfoonia „Los Angeles“.
http://www.kommersant.ru/doc-y/1772513

КУЛЬТУРОЛОГИЯ.РУ
Эстонский музей убрал экспозицию, посвященную нацистскому преступнику

17.09.2011

Eesti ajaloomuuseum eemaldab natsikurjategija Alfred Rosenbergi puudutava ekspositsiooni.
Kultuuriministeeriumi asekantsleri Anton Pärni sõnul on Rosenbergi eksponeerimine toonud palju negatiivset vastukaja ning kuna muuseumikülastajad ekspositsioonist üheselt aru ei saa, tuleb natsikurjategijaga seonduv materjal näituselt kõrvaldada.
http://www.kulturologia.ru/news/944/

Samal teemal:

В столице Эстонии закрыта музейная выставка о нацистском преступнике Альфреде Розенберге, Радио «Эхо Москвы», 15.09.2011, http://echo.msk.ru/news/812150-echo.html

Таллинский музей уберет экспонаты о нацистском преступнике, Взгляд, 15.09.2011, http://www.vz.ru/news/2011/9/15/522780.html

РАДИО ГОЛОС РОССИИ
Эстонские легионеры СС

Армен Гаспарян
15.09.2011

Ajalooline raadiosaade „Теория заблуждений“ („Eksiarvamuste teooria“) on pühendatud Eesti SS-leegionäridele.
Programmi külaliseks on fondi Ajalooline Mälu uurimisprogrammide juht Vladimir Simindei.
http://rus.ruvr.ru/radio_broadcast/2171932/55784135.html

ФЕДЕРАЦИЯ ПРЫЖКОВ НА ЛЫЖАХ С ТРАМПЛИНА И ЛЫЖНОГО ДВОЕБОРЬЯ РОССИИ
Чемпионат России по лыжному двоеборью в г.Отепя (Эстония)

Пресс-релиз
16.09.2011

22.-25. septembril 2011. aastal toimuvad esimest korda Venemaa ajaloos Venemaa meistrivõistlused kahevõistluses välismaal. Kuna Venemaal ei ole kaasaegseid suusahüppemägesid, toimuvad meistrivõistlused Eestis, Otepääl.
http://www.skijumpingrus.ru/sportnews/news_299.html

ИНТЕРФАКС
Эстония ратифицирует договор с РФ, касающийся начисления пенсий в двух странах

20.09.2011

Riigikogu alustas Eesti-Venemaa pensionikindlustust käsitleva koostöölepingu ratifitseerimise seaduseelnõu läbivaatamist.

Россия передаст Тартускому университету личные вещи полярника-эстонца

19.09.2011

Tuntud Venemaa polaaruurija Dmitri Šparo annab 19. augustil Tartu Ülikooli esindajatele asju seoses Herman Walteri ümbermatmisega.

В Эстонии убрали музейные экспозиции о нацистском преступнике Розенберге

15.09.2011

Eesti ajaloomuuseum võttis vastu otsuse eemaldada oma ekspositsioonist natsikurjategija Alfred Rosenbergiga seonduvad materjalid.

Эстония одобрила проект протокола к договору с РФ о реадмиссии, который планируется подписать на будущей неделе

15.09.2011

15. septembril toimunud valitsuse istungil kiideti heaks Eesti ja Venemaa vaheline tagasivõtulepingu rakendusprotokoll, mis läheb järgmisel nädalal allkirjastamisele.
Välisminister Urmas Paeti sõnul on tagasivõtulepingu sisu see, et tuleb võtta tagasi oma kodanikud, kes on illegaalselt teisele poolele liikunud ja tagasi tuleb võtta ka kolmandate riikide kodanikud, kes on otsustanud kas siis Euroopa Liidu territooriumilt minna Venemaale või siis Venemaa territooriumilt tulla mõnda Euroopa Liidu riiki.

ASERBAIDŽAANI AJAKIRJANDUS

TREND
Azerbaijan, Estonia to expand cooperation

16.09.2011

Eesti ja Aserbaidžaan soovivad laiendada panganduse, hariduse, tervishoiu ja IT-alast koostööd, sõnas Aserbaidžaani Eesti suursaadik Tofig Zulfugarov. Peamised koostöövormid otsustab loodav kahe riigi valitsuste ülene kaubandus- ja majanduskomisjon. Eesti poolt on juba oma ettepanekud esitanud, peagi peaks sama tegema Aserbaidžaan. Suursaadiku sõnul kirjutasid mõlemad riigid alla tähtsatele dokumentidele- topeltmaksustamise vältimise ja investeeringute kaitsmise lepingule. Tulevikus võidakse praeguse 15 kõrval allkirjastada teisigi vajalikke lepinguid.
http://en.trend.az/capital/business/1932241.html

Азербайджан и Эстония расширят сотрудничество по IT и банковской деятельности

С. Агаева
15.09.2011

Eesti ja Aserbaidžaan kavatsevad laiendada koostööd IT-tehnoloogiate ning panga tegevuse valdkondades, ütles Aserbaidžaani suursaadik Eestis Tofig Zulfugarov. Samas näeb suursaadik perspektiive ka Eesti-Aserbaidžaani koostöös hariduse ning tervishoiu sfäärides.
Üldiselt arvab Zulfugarov, et meie riikide suhetel on suur potentsiaal.
http://ru.trend.az/capital/business/1932142.html

USBEKISTANI AJAKIRJANDUS

ЦЕНТРАЛЬНОАЗИАТСКАЯ НОВОСТНАЯ СЛУЖБА
Переплывший реку узбекский беженец депортирован из Эстонии

Казис Тогузбаев
20.09.2011

Eesti saatis Venemaale tagasi Usbekistanist pärit asüülitaotleja.
Rahim Sobirov on üks 30-liikmelisest Usbeki asüülitaotlejate grupeeringu liikmetest, kes on tagaotsitav süüdistatuna terrorismis.
http://rus.azattyq.org/content/uzbek_refugee_deported_from_estonia/24334...

Samal teemal:

Переплывший из Россию в Эстонию узбекский беженец возвращён обратно, CA-NEWS (UZ), 20.09.2011, http://www.ca-news.org/news/787121?from=ya

MALTA AJAKIRJANDUS

TIMES OF MALTA
Exports booming

Ivan Camilleri
17.09.2011

Eurostati poolt avaldatud andmete kohaselt oli ELi kõrgeim ekspordi kasv aasta esimeses pooles Maltal, olles aasta varasemaga võrreldes perioodil jaanuar-juuni kasvanud 54 protsenti. Teisel kohal oli tulemustest Eesti, kelle näitajad olid 53 protsenti. Impordi osas oli ELi kõrgeim kasv just Eestis, kus kasv oli 49 protsenti. Inflatsiooni näitude poolest on Eesti aga ELs esikohal 5,6 protsendiga.
http://www.timesofmalta.com/articles/view/20110917/local/Exports-booming...

INDONEESIA AJAKIRJANDUS

THE JAKARTA POST
RI, Estonia to begin talks on new economic partnership

17.09.2011

Indoneesia ja Eesti jõudsid otsusele alustamaks läbirääkimisi majandusliku koostöö tihendamise osas. Tallinnas kohtunud delegatsioonid kinnitasid, et on olemas palju potentsiaali kahepoolse majanduskoostöö kasvatamiseks, arvestades fakti, et Eesti on Indoneesia üks peamisi kaubanduspartnereid Baltikumis. Eesti võiks olla ukseks, miskaudu Indoneesia tooted nagu palmiõli näiteks võiks jõuda balti ja põhjala riikidesse.
http://www.thejakartapost.com/news/2011/09/17/ri-estonia-begin-talks-new...

ARMEENIA AJAKIRJANDUS

PANARMENIA
Gunman Drambyan received Estonian citizenship for supporting independence

16.09.2011

Eesti kaitseministeeriumi tulistaja Karen Drambjan, kes hukkus 11. augusti tulevahetuses, sai Eesti kodakondsuse Eesti iseseisvuse toetamise eest 1980ndatel.
http://www.panarmenian.net/eng/news/78303/