Inimõiguste kohus leidis, et VF ei ole väärkasutanud kohtumenetlusi Yukose hävitamiseks, kuid leidis mitmeid muid inimõiguste rikkumisi

Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) tegi 20.09.2011 otsuse asjas OAO Neftyanaya Kompaniya Yukos vs. Vene Föderatsioon (kaebus nr 14902/04), asudes seisukohale, et kohtuasjast ei nähtu, et VF oleks väärkasutanud riigisisest kohtumenetlust Yukose hävitamiseks, kuid tunnistas kaebuse vastuvõetavaks ja leidis mitmeid inimõiguste rikkumisi.

Tegemist on VF suurima ja edukaima naftafirma Yukosega seotud kohtumenetlusega, kus Vene kohtud mõistsid Yukose süüdi korduvate maksupettuste eest aastatel 2000 – 2003. Vastavate kohtumenetluste tulemusena muutus Yukos maksejõuetuks ja kuulutati välja tema pankrot. EIKi 2004. aastal esitatud kaebuses väitis Yukos, et maksumenetluse tegelik eesmärk oli (varade arestimisega jms) tekitada olukord, kus Yukos ei saa maksta muid võlgu ja takistada seega tema äritegevust. Yukos väitis ka, et rikutud oli õiglase kohtumenetlusega kaasnevaid õigusi.

Esimese sammuna tunnistas EIK kaebuse vastuvõetavaks, kuigi Yukose aktsionäride (investorite) esitatud samasisulisi kaebusi oli arutanud Haagi alaline vahekohus (Permanent Court of Arbitration). EIK leidis siiski, et kuna talle esitatud kaebus on esitatud Yukose kui juriidilise isiku poolt, siis on tegemist erinevate kaebusega.

Sisulises osas asus EIK seisukohtadele, et:

- Rikutud on konventsiooni artikli 6 lõiget 1 ja lõike 3 punkti b (õiglane kohtumenetlus ja kaitseõigus) selles osas, et Yukosele ei olnud asja ettevalmistamiseks, st kaitseõiguse tõhusaks teostamiseks antud piisavat aega, kuna ca 43 000 lk läbitöötamiseks anti esimese astme kohtus 4 päeva. EIK leidis ka, et 21-päevane ajavahemik esimese astme kohtu otsuse ja apellatsioonimenetluse alguse vahel oli liiga lühike, et Yukos oleks saanud oma positsiooni piisavalt hästi välja töötada ja apellatsioonikohtu istungiteks ette valmistada. Vastav otsus tehti häältega 6/1.

- Siiski asus EIK seisukohale, et ei ole tõendatud, et kohtumenetlus Yukose vastu oleks olnud meelevaldne või ebaõiglane. Samuti ei leidnud EIK, et Yukose kaitsjale oleks kehtestatud ebaõiglaseid tegutsemispiiranguid või et Moskva Linnakohus oleks jätnud tõendid hindamata. Ka ei leidnud EIK, et Yukose kassatsiooniõigust oleks olnud ebaõiglaselt piiratud.

- Konventsiooni 1. protokolli artikliga 1 (vara kaitse) seoses tuvastas EIK häältega 4/3 karistuste kehtestamise ja arvutamise osas rikkumise perioodil 2000 – 2001, kuna reegleid oli muudetud tagantjärele ja seetõttu kahekordistus 2001. aasta eest makstav summa.

- Siiski leidis EIK ühehäälselt, et muude 2000 – 2003 maksudega seotud hindamiste osas 1. protokolli artiklit 1 rikutud ei ole.

- Häältega 5/2 leidis EIK, et 1. protokolli artiklit 1 on rikutud ka sellega, et maksuotsuse täitemenetlus oli ebaproportsionaalselt koormav ning rikuti mõistlikku tasakaalu. Nimelt arestiti täitemenetluse käigus Yukose varad, täituritasu 7% kogu võlast nõuti enne põhivõla tasumist ja Yukosele kuuluva OAO Yuganskneftgaz aktsiad võõrandati.

- EIK leidis ühehäälselt, et konventsiooni artiklit 14 (diskrimineerimise keeld) ei ole 1. protokolli artikliga 1 seoses rikutud, kuna Yukos ei suutnud tõendada, et teised maksumaksjad jätkavad samu praktikaid, mille eest Yukost karistati.

- EIK leidis ühehäälselt ka seda, et 1. protokolli artikliga 1 seoses ei ole rikutud konventsiooni artiklit 18 (õiguste piiramise kitsendused) ega tuvastanud, et VF ametiasutused oleksid väärkasutanud kohtumenetlust selleks, et hävitada Yukos viimase varade arestimise eesmärgil.

- EIK otsustas ühehäälselt, et artikli 41 (õiglane hüvitus) alusel esitatud nõuet tuleb arutada eraldi.

EIK 20.09.2011 otsus ei ole lõplik ja pooltel on võimalik 3 kuu jooksul taotleda selle uuesti läbivaatamist EIK 17-liikmelises suurkojas. Selle, kas kaebus edastatakse suurkojale läbivaatamiseks, otsustab EIKi 5-liikmeline paneel, kes oma otsusi ei põhjenda.

Otsus:

http://cmiskp.echr.coe.int/tkp197/view.asp?action=html&documentId=891996...