Eesti välismeedias 8. - 14. september 2011

RAHVUSVAHELINE AJAKIRJANDUS
USA AJAKIRJANDUS
SUURBRITANNIA AJAKIRJANDUS
SAKSAMAA AJAKIRJANDUS
PRANTSUSMAA AJAKIRJANDUS
SOOME AJAKIRJANDUS
VENEMAA AJAKIRJANDUS
KASAHSTANI AJAKIRJANDUS
VALGEVENE AJAKIRJANDUS
BULGAARIA AJAKIRJANDUS
AUSTRAALIA AJAKIRJANDUS

RAHVUSVAHELINE AJAKIRJANDUS

THE WALL STEET JOURNAL
Estonia Minister Of Economy: Greek Bank Defaults An Option

Sven Grundberg and Charles Duxbury
12.09.2011

Eesti majandus-ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts ütles intervjuus Dow Jones Newswires-ile, et
Euroopa liidrid, kes näevad tõsist vaeva võlakriisi lahendamisega, võiksid kaaluda võimalust, et Kreeka pangad lähevad pankrotti. Parts, kes oli aastatel 2003-2005 Eesti peaminister sõnas, et probleemile tuleb leida lahendus, mida inimesed ja turud tegelikult ka usuvad. Kui senini on juhtivad poliitikud vältinud Kreeka pankade pankrotist rääkimist, siis Partsi sõnul tuleks mõista, et vaba turumajanduse tingimustes ei ole pankrot tingimata halb asi ning võib firmadel hoopis aidata taas jalule saada. Eesti, kes liitus eurotsooniga jaanuaris, on tegemas selle aasta parimat tulemust – teise kvartali majanduskasv 8,4 protsenti on liikmesriikideist tugevaim.
http://online.wsj.com/article/BT-CO-20110909-709978.html

THE FORBES
Startup Vies With Banks To Move Your Money

12.09.2011

Eestlaste asutatud idufirma Transferwise võimaldab inimestel väikeste kuludega rahvusvahelisi rahaülekandeid teha, kirjutab USA äriajakiri Forbes oma veebilehel. Tavaliselt tuleb pangaülekannet tehes maksta pangale 3-5 protsenti liigutatavast summast. Transferwise aga manööverdab sellistest tasudest kõrvale, kasutades ära tõsiasja, et mõned inimesed liigutavad raha ühest riigist teise ning teised teevad sama vastassuunas. Kui ülekantavad summad üksteist täielikult ei tasakaalusta, kasutab Transferwise nn puhverfondi, mida rahastavad selle kaks asutajat Taavit Hinrikus ja Kristo Käärmann. Kliendile maksab üks ülekanne 1 naela (ligi 1,2 eurot).

Kunagine Skype’i esimene töötaja Hinrikus sai äriidee olukorras, kus pidi saatma raha Suurbritanniast Eestisse. Ta kuulis, et üks Eesti sõber soovib saata sarnase summa eurosid Suurbritanniasse. Otse oma sõbraga valuutasid vahetades sai ta kõrget ülekandetasu vältida. Transferwise on alates enda asutamisest jaanuaris aidanud selle asutajate sõnul teha ülekandeid 2,5 miljoni naela ulatuses, võimaldades nii klientidel säästa 100 000 naela. Londonis paiknev Transferwise võimaldab praegu teha ülekandeid vaid Suurbritannia ja Mandri-Euroopa vahel. Asutajad aga lubavad, et varsti on teenusesse hõlmatud ka USA dollar. Samuti on neil kavas hakata eriteenusena pakkuma kiiremaid maksed ning suurendada makselimiiti 2000-lt naelalt 10 000-le.
http://www.forbes.com/sites/parmyolson/2011/09/12/startup-vies-with-bank...

THE CHRISTIAN SCIENCE MONITOR
Estonia's rise, encapsulated in a piano's history

Isabelle de Pommereau
09.09.2011

Eesti klaver Estonia oli populaarne Nõukogude Liidu aegadel, kuid kaotas oma prestiiži kui impeerium kokku varises. Üks noor pianist virgutab aga Estonia klaveri imidžit. Steinway poolt treenitud Eesti klaverimeister Ernst Hiisi klaver haaras muusikaarmastaja Stalini kõrva ning 1950. aastal sai Stalini korraldusel Hiisist nõukogude kontsertklaverite ainuke tootja. Kuulsus, mida Stalin tõi Eesti klaveritele hääbus aga Nõukogude Liidu kokkuvarisemisega. Indrek Laul, kes ostis Estonia Kontsertklaveri firma 2001. aastal ütles, et masstootmist ei ole nad kunagi soovinud ning peamiselt keskendutakse kõrgkvaliteedile ja käsitööle. Praegu müüb Laul aastas ligi 400 käsitsi valmistatud suurt klaverit Ameerika Ühendriikidesse, olles toonud Eesti klaveri helikvaliteedi samale tasemele tunnustatud Euroopa brändidega, kuid pakkudes poole väiksemat hinda. Laul ütleb, et kuna Eestis ei ole olnud olulisi maavarasid, mida puurida, siis on muusika olnud just see peamine looduslik ressurss.
http://www.csmonitor.com/World/Global-News/2011/0909/Estonia-s-rise-enca...

REUTERS
Incap doubles its production space in Estonia

13.09.2011

Incap uuendas oma praeguse tehase laenulepingut, et katta juurdeehitusega seotud kulud. Pärast laiendamist katavad firma majad 7000 ruutmeetrit. Incapi tegevjuhi Sami Mykkäneni sõnul on laienemine vajalik firma edasiarendamiseks. Juurdeehitusega alustatakse selle aasta sügisel ja lõpetatakse planeeritult 2012. aasta juunis. Incapi praegused hooned Kuressaares võti kasutusele 2006. aasta juulis. Firmas töötab 203 inimest. Lisaks Kuressaarele omab Incap kontorit Tallinnas.
http://www.reuters.com/article/2011/09/13/idUS101779+13-Sep-2011+HUG2011...

BLOOMBERG
Estonian Economy Grew 8.4% in Second Quarter on Exports

Ott Ummelas
08.09.2011

Eesti majandus kasvas teises kvartalis eelmise aastaga võrreldes 8,4 protsenti rohkem peamiselt tänu ekspordi kasvule. 27-st EL-i liikmesriigist on Eesti näidanud suurimat majanduskasvu. Aasta esimesel poolel tõusis eksport Eestis 54 protsenti. Rahandusminister tõstis Eesti selle aasta majanduskasvu seitsmele ja vähendas järgmise aasta oma kolmele protsendile. 2012. aasta majanduskasv võib ministri sõnul tulla maailmamajanduse raske olukorra tõttu vaid üks protsent.
http://www.bloomberg.com/news/2011-09-08/estonian-economy-grew-8-4-in-se...

Euro Area Should Have an Exit Mechanism, Estonia’s Ligi Says

Katya Andrusz, Ott Ummelas
09.09.2011

Eesti rahandusminister Jürgen Ligi sõnul peaks euroalal kehtima reegel ühisrahatsoonist välja astumiseks. Ligi arvates pole tähtis, kust initsiatiiv tuleb, vaid süsteem peab põhinema rangetel reeglitel ja sanktsioonidel. Eesti on esimene endistest Nõukogude Liidu riikidest, kus võeti kasutusele euro. The Bankeri ajakiri nimetas Ligi Euroopa aasta rahandusministriks, sest poliitik uskus euro püsimisse. Sel aastal on Eesti majanduskasv Euroopa Liidu suurim.
http://www.bloomberg.com/news/2011-09-09/euro-area-should-have-an-exit-m...

Ligi Raps Estonia’s Central Bank Picks for ECB Council Job

Ott Ummelas
12.09.2011

Eesti majandusminister Jürgen Ligi, kes langes Eesti Panga presidendi kandidaadi kohalt, peab valikukriteeriumeid vigaseks. Ligile saadetud e-mailis teatati, et töö puhul hinnatakse akadeemilise kraadi asemel tugevat karakterit. Kuuendal septembril kinnitas Eesti Pank Maailmapanga Hiina peaökonomisti Ardo Hansseni ja IMF-i nõuniku Andres Sutti viimasteks asutuse uue presidendikoha kandidaatideks. Tartu Ülikooli professori Raul Eametsa sõnul jäeti Ligi viimaste kandidaatide seast välja tema erakondliku kuuluvuse tõttu.
http://www.bloomberg.com/news/2011-09-12/ligi-raps-estonia-s-central-ban...

Estonia Central Bank Should Manage State Reserves

Ott Ummelas
14.09.2011

Eesti peaminister Andrus Ansipi esindaja sõnas, et riigi valitsussektori reserve peaks jälgima Eesti Pank. Rahandusministri sõnul pole sel juhul 2015. aastani valitsusel vaja raha mujalt laenata. Eesti Panga esindaja Viljar Raaski sõnul toetab asutus peaministri soovi kasutada riigi reserve efektiivselt. Reservide viimine Eesti Panga kasutusse viiks 2015. aastaks riigivõla 11,8 protsendi asemel 5,3 protsendini.
http://www.bloomberg.com/news/2011-09-14/estonia-treasury-should-manage-...

INVEST IN EU
FDI in Estonia totaled EUR 440 mln in Q2

10.09.2011

Otsesed investeeringud Eestisse kasvasid selle aasta teises kvartalis 411 miljonit eurot. Otseste investeeringute sissevool oli 411 miljonit eurot suurem kui väljavool.
http://www.investineu.com/content/fdi-estonia-totaled-eur-440-mln-q2

RTT NEWS
Estonia Q2 GDP Growth Confirmed At 8.4%

09.08.2011

Statistikaamet kinnitas Eesti teise kvartali majanduskasvuks 8,4 protsenti. Aastane majanduskasv jäi alla esimeses kvartalis prognoositud 9,5 protsendi. Seda põhjustasid kinnisvaratehingute, finants-, kindlustus-, teaduslike ja tehniliste tegevuste vähenemine
http://www.rttnews.com/Content/EuroEconomicNews.aspx?Id=1709098&SM=1

AZOM.COM
Eastman Expands Benzoflex Plasticizer Production Line at Estonia

Cameron Chai
09.09.2011

Rahvusvaheline kemikaalide, fiiberi ja plastiku tootmisega tegelev Eastman Chemical laiendab oma Benzoflexi tootmisliini Eestis juba teist korda. Sellega tõuseb Benzoflexi tootmine 11 000 tonnini aastas. Firma soovib laiendada erinevate toodete tootmist ka erinevatesse Põhja-Ameerika linnadesse. Kõik laiendused soovitakse lõpetada 2012. aasta teises kvartalis.
http://www.azom.com/news.aspx?newsID=30517

EXPATICA
Debt default cannot always be avoided: Estonian minister

09.09.2011

Eesti majandusminister Juhan Parts sõnas, et turumajanduses ei saa välistada võlgade tagasi maksmise suutmatust. Ministri arvates poleks sel teemal rääkimata jätmine loogiline. Eesti riigi majandusvõlg oli 2010. aastal kõigest 6,6 protsenti. Parts ei poolda Prantsuse presidendi Nicolas Sarkozy ideed moodustada euromaade jaoks eraldi ühine majandusvalitsus.
http://www.expatica.com/de/news/german-news/debt-default-cannot-always-b...

USA AJAKIRJANDUS

THE WASHINGTON TIMES
Three men who resolved an economic crisis

Jim Powell
08.09.2011

Kui president Obama on hädas, olles justkui proovinud kõike, et elustada majandust, siis võib ajaloost leida kolm näidet tõestamaks, et ta lihtsalt ei ole proovinud lahendusi, mis töötaksid. Esimese näitena on toodud ära saksa majandusteadlane Ludwig Erhard, kes pärast II Maailmasõda nimetati Liitlaste majandusnõukogu majandusministriks, mil Saksamaa oli olukorras, kus miljonid inimesed olid kodutud ning valitses massiivne töötus. 1948. aasta 20. juunil teatas Erhard raadios, et kasutusele võetakse uus valuuta ning iga kümne tagasitoodud Reichsmarga eest saab ühe uue saksa marga. Erhard mõistis, et inimesed ei kasuta uut valuutat enne kui saadaval oli ka kaupa, seega hoidis ta hindasid allpool turuhindu, hoogustades tarbijaid rohkem nõudma ning ettevõtjaid vähem tootma. Üleöö jõudsid lettidele peidetud kaubad ja sakslased asusid kulutama uut valuutat. Teise näitena on välja toodud Eesti, mis pidi pärast Nõukogude Liidu lagunemist kiirelt üles ehitama turumajanduse. 1992. aastal peaministriks saanud Mart Laar edendas erastamist, vabakaubandust ja proportsionaalset tulumaksu. Ilma toetusteta läksid valitsusettevõtted pankrotti, paljud kaotasid töö, kuid seeläbi kärbiti kulutusi ja langetati inflatsiooni. Laar vähendas makse muutes äri alustamise lihtsamaks, kaotas kaubanduspiirangud, võimaldades firmadel ja eraisikutel osta maailma odavamaid kaupu. Eestist sai väike atraktiivne paik, kuhu investeerida. Eesti sai tuntuks balti tiigrina ning mitmed teised riigid, isegi Venemaa, võtsid kasutusele sarnaseid meetmeid. Kolmanda näitena majandusraskustega võitlemisel on esitletud president Jimmy Carteri valitsusaja Paul Volckeri arusaamist, et inflatsiooniga tuleb jõuliselt võidelda. Kui Carter ei suutnud inflatsioonivastaseid meetmeid kasutusele võtta, siis Reagan jagas Volckeri mõtteid. Reagen pani Kongressi tulumaksu piirmäära langetama 25 protsenti, tühistas õli ja gaasi hinnakontrolli ning algas suur majanduse areng.
http://www.washingtontimes.com/news/2011/sep/8/three-men-who-resolved-an...

SAN FRANSISCO CHRONIC
Estonia Treasury Should Manage Central Bank Reserves, Ansip Says

Andrew Langley, Douglas Lytle
14.09.2011

Eesti peaminister Andrus Ansipi esindaja sõnas, et riigi valitsussektori reserve peaks jälgima Eesti Pank. Rahandusministri sõnul pole sel juhul 2015. aastani valitsusel vaja raha mujalt laenata. Eesti Panga esindaja Viljar Raaski sõnul toetab asutus peaministri soovi kasutada riigi reserve efektiivselt. Reservide viimine Eesti Panga kasutusse viiks 2015. aastaks riigivõla 11,8 protsendi asemel 5,3 protsendini.
http://www.sfgate.com/cgi-bin/article.cgi?f=/g/a/2011/09/13/bloomberg137...

SUURBRITANNIA AJAKIRJANDUS

FIFE TODAY
Estonia links strong in Dunfermline

12.09.2011

Inglise Kolledži inglise keele õpetaja Tiiu Martma külastas hiljuti Dunfermline-i ja Edinburghi, et õppida tundma maad ja arendada ideid edasiseks õpetamiseks ja kultuurilisteks suheteks. Martma kohtus paljude kohalikega ning külastas ka šoti parlamenti, et tutvuda mitmete poliitikutega. Šotimaa ja Eesti ajaloost leiab mitmeid paralleele ja nüüd tänu otselennu võimalustele on avatud mitmeid hariduslikke, majanduslikke ja turismi alaseid võimalusi kahe riigi vahel.
http://www.fifetoday.co.uk/news/local-headlines/dunfermline-and-west-fif...

SAKSAMAA AJAKIRJANDUS

FINANCIAL TIMES DEUTSCHLAND
Estland gegen europäische Wirtschaftsregierung

Nils Kreimeier
09.09.2011

„Mis see veel peaks olema?“ küsib Eesti majandusminister Juhan Parts Euroopa majandusvalitsuse idee kohta. Partsi arvates tähendaks see veelgi rohkem bürokraatiat Brüsselis. „Vastus ei saa olla veelgi rohkem bürokraatiat Brüsselis. Räägitakse Euroopa majandusvalitsusest, aga mida see peaks endast kujutama? Ei saa ju olla nii, et korratakse juba olemasolevaid reegleid.“ Partsi arvates piisab sellest, et stabiilsus- ja kasvupaktiga on juba olemas selge kokkulepe. „Kuid me ei tea, kuidas me saame itaallasi sundida seda ellu viima. Selleks peaksid nad praktiliselt saama Saksamaa 17. liidumaaks.“

Partsi arvates oleks teistel riikidel Eestilt õppida seda, et raskeid otsuseid võib teha ja sellegipoolest saada tagasi valitud. Küsimusele, kuidas peaksid valitsused reageerima uutele kriisisignaalidele, ütleb Parts, et Eestil pole tegelikult praegu kasvustrateegiat. „Kõik on hästi seni, kuni majandus kasvab. Probleem tekib siis, kui see enam nii ei ole.“
http://www.ftd.de/politik/europa/:wirtschaftsminister-parts-im-ftd-inter...

PRANTSUSMAA AJAKIRJANDUS

LE MONDE INFORMATIQUE
Une agence pour gérer les systèmes d'informations de l'UE

12.09.2011

Euroopa Liidu üldasjade nõukogu ministrid võtsid vastu määruse, millega asutatakse amet õiguse, vabaduse ja turvalisuse valdkonna suuremahuliste IT-süsteemide operatiivjuhtimiseks. Agentuuri ülesandeks on sisejulgeoleku valdkonna suuremahuliste IT-süsteemide operatiivjuhtimine ja arendamine ning sidetaristu haldamine. Hetkel on kasutusel kaks suuremahulist infosüsteemi, kuid Euroopa Liidu julgeoleku vajadustest tulenevalt on lähiaastatel ees ootamas mitme uue süsteemi arendamine. Agentuuri peakorter hakkab asuma Tallinnas ning andmekeskused Prantsusmaal Strasbourgis ja Austrias Sankt Johann im Pongaus.
http://www.lemondeinformatique.fr/actualites/lire-une-agence-pour-gerer-...

L'EXPANSION.COM
L'Estonie envisage la "faillite" de la Grèce

09.09.2011
AFP

Eesti majandus – ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts, kes vastutab eurotsooni madalaima riigivõlaga riigi majandusküsimuste eest arvab, et on ebaloogiline välistada võimalust, et üks riik läheb pankrotti. Tema sõnul on mõistetamatu, kuidas võib olla, et suure võlakoormusega riigid väldivad maksmist. Need Partsi kommentaarid tulenevad kahtlustest kas Kreeka suudab viia läbi nõutud reformikavad, mis on finantsabi tingimuseks. Parts lükkab tagasi eurotsooni majandusvalitsuse idee, mis on Sarkozy ja Merkeli poolt välja käidud, küsides, et mis oleks selle mõte. Stabiilsuse ja kasvu paktiga on olemas juba selge lepe ning tema sõnul ei ole selge, kuidas tuleks sundida näiteks itaallasi seda kohaldama.

LE FIGARO
Les Grecs vont dépenser l'aide en ouzo

AFP
14.09.2011

Eesti peaminister Andrus Ansip ütles, et parlamendi opositsiooni liikmete kommentaarid, mille järgi kulutavad kreeklased Euroopa abiraha ouzo peale ning tantsivad seejärel sirtakit, on primitiivsed ja solvavad mitte ainult kreeka rahva, vaid ka teiste El-i riikide ning Euroopa Keskpanga jaoks. Opositsiooni liige Marika Tuus-Laul oli eelnevalt pidanud ebaõiglaseks, et Eesti panustab Euroopa abipaketti, olles ise oluliselt kulutusi koomale tõmmanud, et eurotsooniga liituda. Tuus-Lauli sõnul näivad summad, mida Eesti peab panustama, inimestele väga olulised ning ebaõiglased. Tema sõnul näib praegu olevat tegemist olukorraga, kus kreeklased tahavad jätkata veini joomist ja kõrgete pensionite nautimist, samas kui meie peame selle kõik kinni maksma.
http://www.lefigaro.fr/flash-actu/2011/09/14/97001-20110914FILWWW00697-l...

AUJOURD’HUI EN FRANCE
L’Orchestre de Paris se met à la portée de tous

Claire Wynieckie
10.09.2011

Artikkel Pariisi orkestrist ja selle juhist Paavo Järvist. Orkester on justkui üks suur perekond, kus igaühel on oma karakter ja olemus ning mis ei vasta klišeele nagu oleksid klassikalised muusikud liialt tõsised inimesed. Paavo Järvit kirjeldavad orkestri liikmed kui professionaali, kes ei mängi staari. Järvi, kes on juhatanud filharmoonia orkestreid Viinis ja New Yorgis arvab, et tegemist on ühe maailma parima orkestriga.

SOOME AJAKIRJANDUS

HELSINGIN SANOMAT
Ikkunasta näkyy Lasnamäen arki

Noora Mattila
13.09.2011

Mari Saat’i romaan Lasnamäe lunastaja ilmub oktoobris Soome keeles. Raamat räägib eestivenelasest Nataljast, kes on üksikema ja jääb töötuks. Olukorra sunnil hakkab ta prostituudiks. Eesti venelased on kirjanduses üsna harv teema. Romaan ilmus aastal 2008 ehk aasta peale pronkssõduri rahutusi.

Lasnamäe lunastaja ei ole siiski niivõrd poliitiline teos kui arvata võiks, vaid teemadeks on pigem tegelaste igapäevased mured ja lootused, emaarmastus ja enesehinnang. Saat ei tunne siiski väga eestivenelasi ning käib harva Lasnamäel. Romaan valiti 2008 aasta parimaks, põhjusena teemavalik. Saat ei plaaninud siiski kirjutada eestivenelaste seisundist, vaid Lasnamäest sai teose toimumispaik juhuslikult.

Eesti iseseisvumise järel käis Saat tihti tütrega McDonaldsis, kus istudes tuli talle mõttesse romaani peategelane Natalja. Sel ajal oli kõige raskem leida tööd 40-aastastel venekeelsetel naistel. Kui pärast Venemaa majanduskriisi aastal 1998 koondati inimesi Lasnamäe Elcoteqis, siis taipas kirjanik, et Natalja on hädas. Venelased ei ole enam nii sõltuvad tehasetööst, kuid poliitilises ja kunstielus on nad siiski tihtipeale kõrvalejäetud. Ligi 100 000 venekeelset elanikku on endiselt ilma ühegi riigi kodakondsuseta. Lasnamäe lunastaja üks kõrvaltegelane üritab hankida Eesti kodakondsust, kuid ei saa testist läbi, sest ta ei tea Kalevipoja koerte nimesid.

Saat nendib, et eesti keel ja kultuuri mõjuala on väike ning sellesse tuleks suhtuda kui ohustatud liiki. Ta lisab ka, et eestlastel ei ole midagi venelaste vastu. Nõukogude ajal oli Saat vabakutseline kirjanik. Eesti iseseisvumise järel naasis ta tagasi oma eriala ehk majandusteaduste juurde ja hakkas õpetama ärieetikat Tallinna Tehnikaülikoolis. Mari Saat osaleb Helsingi kirjandusmessil 27.-30.10

Lasnamäki keskiluokkaistuu

Kaja Kunnas
13.09.2011

Eesti laulva revolutsiooni ajal 1980-ndate lõpuks sümboliseeris Lasnamäe venestamispoliitikat. Alo Mattiiseni laulust ”Peatage Lasnamäe” tuli hitt. Peamiselt 1970-80-ndate venestamisperioodil ehitatud rajoon ei ole peatunud ning seda ei üritatagi enam peatada. Elanike arv kasvab umbes tuhande võrra aastas. Sel aastal ületati 116000 elaniku piir. Elanikest on endiselt umbes 70 protsenti venekeelsed. Välismaise passiga on umbes 20% asukatest, samas kui kogu Eestis on see määr seitse protsenti.

Venekeelsed elanikud jälgivad maailma Venemaa telekanalitelt, käivad oma koolides ja elavad endiselt põhiliselt oma ringkondades. Kahel kolmandikul neist on siiski teisest rahvusest sõpru, selgub kodakondsus- ja immigratsiooniameti poolt tehtud küsitluses. Linnajagu keskklassistub kiire tempoga. Korteriühistud on uuendanud riigi toega fassaade ja parandanud isolatsiooni. Lasnamäel on eliitkool, kuhu venelased toovad lapsi sisseastumiskatsetele juba esimesesse klassi. Esimene pargiala on just valminud ja uus turg on ehitamisel.

Politsei kriminaalstatistikas ei tõuse enam Lasnamägi teiste seast esile. Kuritegelikumad linnaosad on kesklinn, Põhja-Tallinn ja Kristiine. Kaklusi on Lasnamäel veidi rohkem kui mujal, kuid enamasti on toimumiskohaks kodu. Eesti- ja venekeelsete vahel ei ole väljapaistvat viha. Ka peale pronkssõduri rahutusi on kõik olnud sama rahulik kui enne seda.

Baltian menestystarinassa piilee myös ristiriita

Pääkirjoitus
10.09.2011

Eesti, Läti ja Leedu saatused tekitavad soomlastes tugevaid tundeid, sest nende maadega läks just eelmisel aastasajal nii, nagu Soomegagi oleks halvemal juhul võinud juhtuda. Tallinnas avaldati esmaspäeval põnev ja valgustav ülevaade sellest, milliseks ja millistel põhjustel Baltimaade tee on viimase 20 aastaga kujunenud. Eesti inimarengu aruande lähtepunkt on UN-i inimarengu võrdlused, kuid eestlaste ülevaade on samal ajal ka auavaldus Baltimaade taasiseseisvumise 20-ndale aastapäevale.

Kirjanikeks on uurijaid nii Baltimaadest, Põhjamaadest kui ka Suurbritanniast. Eelkõige on Baltimaade viimased aastakümned olnud edulugu, kuuludes Venemaast selgelt inimarengu järjestuses kõrgemasse rühma. Poliitika ja majanduse mustrid on kolmes Baltimaas üsnagi erinevad, olles osaliselt põhjustatud erinevast viisist Nõukogude minevikust eemaldumisel. Lätti ja Eestisse jäi suur hulk venekeelset elanikkonda, kellele ei antud iseseisvumise järel automaatselt kodakondsust. Samas Leedus anti kodakondsus kõigile ning sellest sõltuvalt on ka riikide suhted Venemaaga erinevad.

Leedus hääletati 1990-ndate alguses võimule endised kommunistid ja nende juhitud erastamisel läks suur osa varast vanale siseringile. See aeglustas ehitiste uuendamist ja lisas korruptsiooni. Lätis oli suur osa koolitatud elanikkonnast venekeelsed ning keelenõuete tõttu riigisektoris asusid nad tööle ettevõtlussektorisse. Seetõttu muutus ärikeskkond venekeelseks ning oligarhide mõjuvõim on endiselt Lätis poliitiline probleem, kuid mitte Eestis.

Kõik Baltimaad on põhjamaisest vaatenurgast tugeva turumajandusega riigid. Sotsiaalkulutuste osa SKT-st on EU madalamaid. Kriisist tulid Baltimaad välja karmide kärbete abil, mille rahulikku vastuvõttu seletati ka nõukogude minevikuga, mil oma rahva olemasolu oli ohus. Balti rahvastel on oma riiki rohkem tunnetele tuginev suhe kui lääneeurooplastel. Majanduskriisis ärkas seetõttu teatud kollektiivne kaitsetahe. Samas on Baltimaades probleemid madala sündivusega ja väljarändega. Edulugu sisaldab seetõttu vasturääkivusi. Tugev rahvustunne ei olegi piisavalt kaitsenud rahva huve. Elanike vähenemine varjutab kolme väikse rahva tulevikku, sest ohus on nende võime säilitada oma keelt ja kultuuri. Raport näitab, et Baltimaades on ka vajadus ja julgus vahetada teekonnal suundi vastavalt vajadusele.

Puhdistus on sekä Suomen että Viron Prix Europa -ehdokas

14.09.2011

Kirjaniku Sofi Oksaneni romaanil ”Puhastus” põhinevad kuuldemängud on esitatud Prix Europa auhinna kandidaadina nii Soomest kui ka Eestist. Soomest kandideerib Yleisradio Radioteatteri dramatiseering ja Eestist Raadioteatri tehtud versioon. Prix Europa festival korraldatakse sel aastal 22.-29. oktoobril.

ETELÄ-SUOMEN SANOMAT
Venäläiset suopeita Baltian kautta kulkevalle junayhteydelle

STT
14.09.2011

Venelaste myönteisyys on lisanud sakslaste ja poolakate huvi Rail Baltica vastu. Rongiühendus kulgeks Helsingist Tallinna kaudu Varssavisse ja Berliini. Lappeenranta Tehnikaülikooli Kouvola uurimisüksuse tehtud intervjuu-uuringu kohaselt on venelased loobunud vastuseisvast hoiakust. Intervjueeriti Baltimaade ja Saksamaa avalike sektorite spetsialiste. Huvist hoolimata on tulemuste järgi veel vähe koostööd eri tegijate vahel.

Tallinnaan pääsee taas kopterin kyydillä

STT
14.09.2011

Eesti ettevõte Copterline avab jälle helikopteriliini Helsingist Tallinnasse. Äriklassi helikopter lendab viis korda edasi-tagasi iga argipäev. Reisiaeg kesklinnast kesklinna on 18 minutit. Copterline-i tegevust üritati taastada kolm aastat tagasi, kuid ebaõnnestunult majanduskriisi tõttu. Enne seda katkes liiklus pärast 2005. aastal toimunud õnnetust.

Rasismi on vahingoksi Suomelle

Jukka Patrakka
12.09.2011

Ettevõtjate keskliidus nähakse jäigenenud seisukohti ohuna tööjõu hankimisel. Töötajaid vajatakse välismaalt, kuid probleemiks on sisserändajate tõrjumine. Viimastel aastatel on nähtus süvenenud, eriti varjupaigataotlejate ja mustlaskerjuste suhtes. Samal ajal on ka suhtumine teistesse sisserändajatesse muutunud. Pikemat aega Soomes olnud välismaalased ei ole varem kogenud otsest rassismi. Muret tegev nähtus on ka see, et varem solvati õhtuti purjus peaga, nüüd on probleeme ka päevasel ajal.

Eelmise majanduskriisi ajal arvustati välismaalasi, kuigi tihtipeale olid nemad esimesed, kes jäid töökohast ilma. Soomes on kolm protsenti välismaalasi. Juhul kui nad lahkuksid, jääksid paljud tööd tegemata. Ettevõtluses on vaja ka kõrgelt koolitatud oskustöölisi. Kui neile hüütakse rassistlikku sõimu tänaval, siis nad lähevad Soomest mõnda teise riiki. Soomlased ei ole harjunud välismaalastega ning suhtumist mõjutavad tugevalt mustlaskerjused ja Ida-Euroopast pärit kriminaalsed rühmitused.

Varem tunti Soomet kui riiki, kuhu oli hea kolida, kuid kui rassism lisandub, siis immigrantide määr väheneb. Soomel on vaja lisatööjõudu, eriti oskustööjõudu. Samuti ei saa tõrjuda pagulasi ja varjupaigataotlejaid, keda peaks koolitama, et saada häid töötegijaid. Eestlane Kristiina Rohtla kolis mehe ja pojaga Kuopiosse aasta tagasi. Rohtla asus tööle operatsioonisaaliõena ning on rahul oma praeguse eluga. Keele õppimine ning uue keskkonnaga kohastumine ei olnud keeruline.

Eestis oli töörütm kiire, sest riigis on õdede puudus. Paljud professionaalid on läinud tööle Suurbritanniasse. Öeldakse, et Eestis teeb üks õde kolme töö. Palk on väike ning paljud teevad kahte tööd, et pidada peret üleval. Ka Rohtla töötas päeval hambaarsti abilisena ja öösel operatsioonisaalis. Rohtla sõnab, et Soomes on tal nüüd pereelu ja võimalus keskenduda tööle. Rohtla ei ole puutunud kokku rassismiga ning leiab, et inimesed on toredad.

KAUPPALEHTI
Yrittäjät muuttavat massoittain Viroon

Olli Herrala
8.09.2011

Maksude tõusu kartvad ettevõtjad lahkuvad Soomest massiliselt ning siirduvad Eestisse, kirjutab Balti ja Valgevene asjatundja Juha Hämäläinen. Omanike poolt juhitavad ettevõtted muretsevad Soomes põlvkondade vahetuse ja dividendide maksustamise suurenemise pärast. Hämäläinen tuletab meelde, et ettevõtete põlvkondade vahetust ning pärimist ei maksustata Eestis ning samuti ei ole lähitulevikus muutusi ette näha, sest võimul on parempoolne valitsus.

Maksukonkurentsis on Eesti võitja ja ettevõtlus on tehtud lihtsaks. Kultuuri poolest on maa tuttav ja asjaajamiskeelgi on tihtipeale soome keel. Lisaks on soomlased viimasel ajal õppinud oma vigadest ning oskavad paremini valida partnereid ning ka ettevõtete registreerimine toimub elektrooniliselt mõne tunniga. Samuti on palgatase Eestis tunduvalt madalam.

Eesti maksusüsteem soosib ettevõtte siseinvesteeringuid, sest kui raha hoitakse firma sees, siis seda ei maksustata. Pärimis- ja kinkemaksu Eestis ei tunta. Eesti liberaalne ärikeskkond soosib ettevõtlust ning ühtne maksumäär tagab maksusüsteemi lihtsuse. Samuti on eeliseks väike riigivõlg ja euro kasutuselevõtt, mis eemaldas devalvatsiooniohu.

Viro houkuttaa

Valdar Liive
8.09

Eestis aktiivselt tegutsevaid Soome ettevõtteid on tuhandeid, kinnitab Enterprise Estonia (EAS) Helsingi- juhataja Valdar Liive. Rõhk on investeerimisettevõtetel ning tööstuse ja teenindusega tegelevate ettevõtete osakaal on väiksem. Soomlaste usaldus on suurenenud ning ollakse rohkem huvitunud võimalustest, mida Eesti pakub.

Liberaalne ärikeskkond ja ettevõtjasõbralikus meelitavad soomlasi Eestisse. Näiteks aastal 2009 Eestisse suunatud välismaistest investeeringutest iga neljas tuli Soomest. Eestisse on registreeritud ligi 5000 Soome ettevõtet. Enterprise Estonia edendab ettevõtete koostööd ja tööstuslikke investeeringuid. See on Eesti tähtsaim ettevõtlusele teenuseid pakkuv organisatsioon.

KALEVA
Mitä palkanalennuspuheilla haetaan?

Markku Kainulainen
13.09.2011

Soome tööhõive parandamiseks on pakutud ühe lahendusena Eestiga sarnaselt palkade alandamist, et tõsta Soome konkurentsivõimet. Samas on palkade alandamise tulemusena paljud eestlased asunud otsima tööd välismaal. Nende palkade abil on hoitud üeval Eesti elatustaset, kuid nüüd on Eestis tekkimas tööjõupuudus. Soomes on kogemus sarnasest olukorrast 1960-70-ndatel kui paljud kolisid Rootsi paremate palkade ja töötingimuste tõttu. Soomes tuleks eriti parandada noorte tööhõivet.

VENEMAA AJAKIRJANDUS

РИА НОВОСТИ
Эстония и Франция заключат договор о сотрудничестве в области обороны

Николай Адашкевич
13.09.2011

Kaitseminister Mart Laar allkirjastab 13. septembril Pariisis koos oma Prantsuse kolleegi Gérard Longuet’ga valitsustevahelise kokkuleppe, mis tihendab Eesti ja Prantsusmaa vahelist kaitsekoostööd. Lepe sisaldab kahe riigi vahelise kaitsekoostöö peamisi valdkondi, milledeks on muuhulgas kaitseplaneerimise ja relvastushangete alane infovahetus, kaitseväelaste haridus ja väljaõpe.
Samuti arutlevad Laar ja Longuet Balti riikide õhuturbemissiooni koostöö teemadel, küberkaitseteemalistel küsimustel ja räägivad ühise mereliikluse turvalisuse tagamisest Somaalia rannikul piraatide eest.
http://www.ria.ru/world/20110913/436237883.html

Эстония требует освобождения политзаключенных в Белоруссии

Николай Адашкевич
14.09.2011

Välisminister Urmas Paet ütles Tallinnas toimunud Euroopa riikides ja USAs elavate valgevenelaste kongressil, et Eesti on mures inimõiguste rikkumise ning demokraatia ja õigusriikluse puuduliku olukorra pärast Valgevenes ning nõudis poliitvangide vabastamist.
Paet märkis, et Valgevene edasist demokraatlikku arengut saab tagada vaid kodanikuühiskonna ja õigusriigi põhimõtete tugevdamise abil.
http://www.ria.ru/world/20110914/437135105.html

Эстония развивает отношения с КНР после скандала с визитом Далай-ламы

Николай Адашкевич
09.09.2011

Välisminister Urmas Paet saatis oma Hiina kolleegile Yang Jiechile kutse külastada Eestit, märkides, et Eesti peab väga oluliseks jätkata kahepoolsete suhete arendamist Hiinaga.
Eelmine kuu saatis Yang Jiechi Paetile kirja Eesti ja Hiina diplomaatiliste suhete sõlmimise 20. aastapäeva puhul, milles ta toonitas, et Eestil ja Hiinal on olnud hea suhtlemine ning koostöö rahvusvahelistes suhetes ning lisas, et hindab kõrgelt Eesti välisministri tegevust Eesti ja Hiina suhete edendamisel.
http://www.ria.ru/world/20110909/433330671.html

ИА РОСБАЛТ
МИД Эстонии: Китай не озвучивал угроз в связи с визитом Далай-ламы в Таллин

12.09.2011

Välisminister Urmas Paet kinnitas, et dalai-laama Eesti visiidi tõttu ei ole Hiina Eestit ähvardanud.
”Eesti jaoks on oluline jätkata konstruktiivset suhtlemist Hiinaga, kasutades kõiki väljakujunenud koostöövorme ning seda tööd meie diplomaadid ka jätkavad”, sõnas Paet. Välisminister toonitas ka, et demokraatlikus riigis on igaühel õigus otsustada, kellega kohtuda või mitte kohtuda.
http://www.rosbalt.ru/exussr/2011/09/12/888928.html

АЭИ ПРАЙМ
Эстония согласна продлить пенсионный договор с Россией

08.09.2011

Eesti Valitsus kiitis heaks sotsiaalministeeriumi ettepanekul esitatud eelnõu, millega Eesti pikendab pensionikindlustuse koostöölepingut Venemaaga.
Pensionikindlustuse koostööleping aitab kaasa Eestis ja Venemaal töötanud inimeste pensioniõiguste realiseerimisele.
http://www.1prime.ru/news/0/%7B0B980F0E-5CCD-4F05-9928-37A27400D30A%7D.uif

NEWSBALT
Посол США в России: Мы рады видеть экономический прогресс в Прибалтике за 20 лет после распада СССР

14.09.2011

USA suursaadik Moskvas John Beyrle ütles, et USA-l on väga hea meel näha majanduslikke edusamme Leedus, Lätis ja Eestis 20. aasta jooksul pärast NSV Liidu lagunemist.
„Meil oli alati eriline suhtumine Balti riikidesse. Ameerika Ühendriigid tunnustasid Balti riikide iseseisvust isegi kui nad olid veel juriidiliselt NSV Liidu koosseisus“, sõnas Beyrle.
http://newsbalt.ru/detail/?ID=1560

ИА ТАТАР-ИНФОРМ
Тартусский университет улучшил свои позиции в рейтинге лучших вузов мира

Дмитрий Родионов
09.09.2011

Tartu Ülikool mahtus 2009. aastal esmakordselt esimese viie protsendi hulka maailma parimaid ülikoole reastavas edetabelis „QS World University Rankings“. Värsketel andmetel on Tartu Ülikool oma positsiooni parandanud ja liikunud poolesaja koha võrra ülespoole. Teadusvaldkondadest on Tartu Ülikool eluteadustes ja meditsiinis 381. kohal. Tabel toob eraldi esile ka TÜ kõrge akadeemilise reputatsiooni ning hea maine tööandjana.
http://www.tatar-inform.ru/news/2011/09/09/285090/

TRAVEL.RU
Популярность отдыха в северо-восточной Эстонии бьет все рекорды

09.09.2011

Sellel suvel oli Eesti maakonna, Ida-Virumaa hotellides ja spaades tõeline buum. Hooajal oli broneerimata peaaegu võimatu tuba saada. Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse Turismiarenduskeskus selgitas, et turistide üldarv, kes külastasid maakonda esimesel poolaastal, kasvas 20 protsenti võrreldes möödunud aasta näitajatega.
Venemaa lööb traditsiooniliselt kõiki rekordeid: vene turistide arv suurenes 5000 inimese võrra, kasvades 75 protsenti. Peale selle märkavad hotellid püsiklientide arvu kasvu, mis näitab nende töö kvaliteedi kõrget taset ja turistide rahulolu teenindusega.
http://www.travel.ru/news/2011/09/09/193202.html

РЕШЕТОРИЯ
Москваа наградила Таллинн

13.09.2011

Eesti ajaloolase Jüri Kuuskemaa raamat „Легенды и были Старого Таллинна“ („Vana Tallinna legendid ja tõsilood“) sai XXIV rahvusvahelisel Moskva raamatulaadal auhinna „Minu maa“ („Моя страна“) võitjaks.
Raamatu eripära seisneb selles, et vene keele õigekirja reeglitel põhinedes kirjutatakse Eesti pealinna nimetuse ühe n-ga. Tallinna kahe n-ga kirjutamine seletatakse Eesti seadusandja karmite nõudmistega, mis kohustavad venekeelseid kirjastusi ja meediat kirjutama „Tallinn“ mitte „Tallin“.
http://reshetoria.ru/literaturnye_hroniki/meynstrim/news3984.php

РЕКЛАМА В РОССИИ
Конкуренты эстонского стартапа отдыхают

14.09.2011

Eesti startup Grabcad võitis Londonis toimunul startup ettevõtete konkursi Seedcamp.
USA Eestis asuva diplomaatilise esinduse teatel toetavad saatkond ning selle partnerid igati Eesti startupi innovatsioone.
http://www.rwr.ru/news/startup/startup_28897.html

ИНТЕРФАКС
Эстония требует освободить политзаключенных в Белоруссии

14.09.2011

Eesti on mures inimõiguste rikkumise ning demokraatia ja õigusriikluse puuduliku olukorra pärast Valgevenes, ütles välisminister Urmas Paet Tallinnas Euroopa riikides ja Ameerika Ühendriikides elavate valgevenelaste kongressil.

Женщина в Таллине осталась без трехкомнатной квартиры в наказание за безбилетный проезд

08.09.2011

Eestis kohtutäitur müüs oksjonil maha Tallinna elaniku Svetlana Grigorenko kolmetoalise korteri piletita sõidu ning liiklustrahvi eest, kirjutab Õhtuleht.

KASAHSTANI AJAKIRJANDUS

GAZETA.KZ
Nazarbayev receives credentials from newly-appointed foreign ambassadors

12.09.2011

Eesti suursaadik Kasahstanis Jaan Hein andis Kasahstani Vabariigi presidendile Nursultan Nasarbajevile üle oma volikirja. Volikirja üleandmise tseremoonia toonitas Nasarbajev, et Eesti on Kasahstani oluline poliitiline ning majanduslik koostööpartner Balti regioonis. Kasahstani president õnnitles eestlasi ka taasiseseisvumise 20. aastapäeva puhul.
http://engnews.gazeta.kz/art.asp?aid=348365

Samal teemal:

Назарбаев принял верительные грамоты от послов Италии, Эстонии, Малайзии и Словакии, Курсив.kz, 12.09.2011, http://www.kursiv.kz/1195214149-nazarbaev-prinyal-veritelnye-gramoty-ot-...

VALGEVENE AJAKIRJANDUS

БЕЛАПАН
Эстония обеспокоена нарушением прав человека и недостаточным развитием правового государства в Беларуси

14.09.2011

Eesti on mures inimõiguste rikkumise ning demokraatia ja õigusriigi puuduliku olukorra pärast Valgevenes, ütles välisminister Urmas Paet avasõnas Tallinnas toimuval Euroopa riikide ja USA Valgevene diasporaa 4. kongressil.
Paeti sõnul ei ole Euroopa Liidul Valgevene suunal idapartnerluse raames enne võimalik ühtki sammu astuda, kui Valgevenes pole kõik poliitvangid vabastatud.
http://belapan.com/archive/2011/09/14/eu_496396/

BULGAARIA AJAKIRJANDUS

24 ЧАСА
Естонски експерти ще помагат за Egov.bg

Павлина Трифонова
13.09.2011

Bulgaaria peaminister Boyko Borissov ja tema Eesti kolleeg Andrus Ansip arutasid positiivsel kohtumisel Tallinnas e-valitsuse ja rahanduspoliitika teemadel.

Борисов проучва онлайн контрол за полицията

Павлина Трифонова
12.09.2011

Bulgaaria peaminister Boyko Borissov sõitis kaheks päevaks Tallinnasse kohtuma oma kolleegi Andrus Ansipiga, et tutvuda Eesti e-valitsuse kogemusega, mida peetakse kõige efektiivsemaks EL-s.

BTA
Bulgarian, Estonian PM’s Discuss Building E-government, their Countries’ Financial Policy

13.09.2011

Bulgaaria peaminister Boyko Borissov ja tema Eesti kolleeg Andrus Ansip arutasid positiivsel kohtumisel Tallinnas e-valitsuse ja rahanduspoliitika teemadel.

Samal teemal veel:
http://dariknews.bg/view_article.php?article_id=774437
http://www.monitor.bg/article?id=306841
http://www.24chasa.bg/Article.asp?ArticleId=1036363
http://bnt.bg/bg/news/view/60123/premieryt_borisov_v_estonija
http://bnr.bg/sites/radiobulgaria/Lifestyle/News/Pages/06_120911.aspx
http://www.banker.bg/?Issue=780&Section=71&NewsEntry=54048&NewsPortion=0
http://www.focus-news.net/?id=n1564470

AUSTRAALIA AJAKIRJANDUS

THE SIDNEY MORNING HERALD
New beat in the Baltic

Adrian Bridge
10.09.2011

Ajakirjanik külastab taaskord Baltikumi 20 aastat pärast Eesti, Läti ja Leedu taasiseseisvumist. Olles olnud siin 1992. aastal, rändab ta nüüd koos koorijuht Ugoga, et näha, mis on selle aja jooksul muutunud paremaks, mis halvemaks ning mida pakuvad need kolm Euroopa mandri põhitipus olevat riiki reisijale tänapäev. Vilnius oli kolmest pealinnast esimene, mida loo autor 1992. aastal külastas, olles vaimustuses barokk ja gooti kirikutest, munakivitänavatest ja rohelusest. Tookord külastas ta Vilniust jala, seekord lendas üle kuumaõhupalliga ning eriti jäi talle silma Uzupiz piirkond ning tõsiasi, et pärast vabaduse saamist otsustasid leedukad panna linnaväljakule Frank Zappa kuju, kellel ei ole Vilniusega palju ühist, kuid just see on see, mida tähendab autori arvates vabadus. Ainus baltikumi linn, mida võib rahuga linnaks kutsuda on autori arvates Riia, kus võib näha üht maailma fantastilisemat juugendarhitektuuri. Samuti kuuleb ta kohalikelt, et Läti sobib hästi ka poissmehepidudeks. Tartus õpib ajakirjanik ära eesti sõna „vaim“, ning saab osaks Tartu meelsusest. Tema sõnul on Tartu atraktiivne linn ühes roheliste küngaste, jõe ja 1632. aastasse ulatuva kultuuriga. Tallinnas näeb ta uusi büroohooneid ehk Tallinna Manhattanit, mis linna siuletti 1992. aastal veel ei ilmestanud ning mis on tõestuseks ilmatust kiirusest, millega see 1,3 miljoni elanikuga riik on üles ehitanud ühe internetisõbralikuma e-ühiskonna maailmas. Tallinna tänavad on täis turiste, kes on tulnud külastama kultuuripealinna sündmusi. Tallinnas on kõik väga šikk, professionaalne ja tsiviliseeritud – näidates kui kaugele regioon on jõudnud kõigest 20 aastaga.
http://www.smh.com.au/travel/new-beat-in-the-baltic-20110908-1jzc4.html