Eesti välismeedias 1. - 7. september 2011

RAHVUSVAHELINE AJAKIRJANDUS
USA AJAKIRJANDUS
SUURBRITANNIA AJAKIRJANDUS
PRANTSUSMAA AJAKIRJANDUS
SOOME AJAKIRJANDUS
VENEMAA AJAKIRJANDUS
UKRAINA AJAKIRJANDUS
ASERBAIDŽAANI AJAKIRJANDUS
TAIWANI AJAKIRJANDUS
TIIBETI AJAKIRJANDUS
KANADA AJAKIRJANDUS
ITAALIA AJAKIRJANDUS

RAHVUSVAHELINE AJAKIRJANDUS

EUOBSERVER
Tension, confusion behind EU facade on Palestine

Andrew Rettman
03.09.2011

Kolmandal septembril Sopotis toimunud pressikonverentsil sõnas Euroopa Liidu kõrge esindaja välisasjade ja julgeolekupoliitika alal Catherine Ashton, et EL-i seisukohast saab Lähis-Ida konflikti lahendada vaid Araabia-Iisraeli kõneluste teel. Rootsi välisministri Carl Bildti arvates tõi üritus EL-i liikmesriike üksteisele lähemale. Eesti välisminister Urmas Paet leiab samuti, et EL suudab kaitsta ühist seisukohta. Mõned riigid omasid ka vastupidist arvamust. Paeti sõnul toimub Palestiinas nii palju, et eilne olukord ei pruugi täna või nädala pärast adekvaatne olla. Seetõttu ei rutta ka liikmesriigid oma seisukohtasid välja ütlema.
http://euobserver.com/24/113516

BLOOMBERG
Estonia Sees 2011 GDP Rising 7%, Lowers 2012 Outlook

Ott Ummelas
07.09.2011

Eesti rahandusminister tõstis riigi selle aasta ja vähendas järgmise aasta majanduskasvu. SKP tõuseb 2011. aastal seitse protsenti, 2012. aastal kolm protsenti. Kolmanda riigina Ida-Euroopas võttis Eesti kasutusele euro. Riigi majanduskasv on 2011. aastal Euroopa suurim. 1,3 miljoni elanikuga riigis toimus 54 protsendi suurune ekspordi kasv. Rahandusministeeriumi andmetel on 2011. aastal inflatsioon Eestis 4,9 protsenti, 2012. aastal langeb näitaja 2,8 protsendini.
http://www.bloomberg.com/news/2011-09-07/estonia-raises-2011-gdp-forecas...

Estonia May Send Budget Cutter or China Economist to ECB Council

Ott Ummelas
06.09.2011

Eesti valib tõenäoliselt majandusraskuste ajal ametis olnud rahandusminstri Jürgen Ligi või Maailmapanga Hiina peaökonomisti Ardo Hanssoni Euroopa Keskpanga liikmeks. Nii Ligi kui Hansson kandideerivad Andres Sutti ja Andres Tupitsa kõrval Eesti Panga presidendi kohale. Harvardis õppinud Hansson soovitab euroala riikidel kasutada proaktiivset fiskaalpoliitikat. Majandusteadlaste sõnul võib Ligi otsustamist mõjutada tema poliitiline kuuluvus. Uue Eesti Panga presidendi, kes võtab Andres Lipstokilt töö üle 2012. aasta keskpaigas, kuulutab välja president Toomas Hendrik Ilves. Keskpanga peamiseks rolliks on tagada hinnastabiilsus. 53aastane Hansson on Ameerika Ühendriikides sündinud ning Harvardi ülikoolis õppinud väliseestlane, kes on töötanud ka mitme peaministri nõunikuna.
http://www.bloomberg.com/news/2011-09-06/estonia-may-send-budget-cutter-...

PTA Grupp of Estonia to Be Declared Bankrupt, Aeripaeev Reports

Ott Ummelas
06.09.2011

Äripäeva andmetel kuulutab Harju maakohus täna välja PTA Grupi pankroti. PTA peaomaniku Peeter Laini sõnul ei suuda firma täita ümberkorralduplaane.
http://www.bloomberg.com/news/2011-09-06/pta-grupp-of-estonia-to-be-decl...

Estonia’s Main Problem Is High Inflation, Ansip Tells ERR

Ott Ummelas
05.09.2011

Peaminister Andrus Ansip teatas Eesti Rahvusringhäälingule, et Eesti peamisi probleeme on kõrge inflatsioon. EL-i keskmine inflatsioon on viimasel ajal olnud ebatavaliselt kõrge, 2,5-2,7 protsenti, kuid Eesti riigi sama näitaja ületab isegi seda märgatavalt oma viie protsendiga. Inflatsioon on tingitud globaalsest hinnasurvest ja peaks vähenema 2011. aasta teises pooles, sõnas peaminister Ansip.
http://www.bloomberg.com/news/2011-09-05/estonia-s-main-problem-is-high-...

Estonia to Raise 2011 GDP Growth Forecast to 7%, Ansip Says

Ott Ummelas
01.09.2011

Peaminister Andrus Ansip sõnas, et Eesti tõstab prognoositavat majanduskasvu viielt protsendilt seitsmele protsendile. Kuna riik tõstab selle aasta näitajat, vähendatakse tuleva aasta majanduskasvu, jättes 2012. aastaks SKP muutumatuks. Kolmanda riigina Ida-Euroopas võttis Eesti kasutusele euro. Riigi majanduskasv on 2011. aastal Euroopa suurim.
http://www.bloomberg.com/news/2011-09-01/estonia-to-raise-2011-gdp-growt...

Baltic Container Rebound Dulls Hamburg’s Euro-Zone Pain: Freight Markets

Niklas Magnusson
01.09.2011

Venemaa ja teiste Balti mere ääres asuvate riikide kaubasadamate majandusnäitajad on kasvuteel. Hamburgi andmetel kasvas kaubavahetus Venemaa, Poola, Eesti, Läti ja Leeduga 51 protsenti. Hamburg on tähtsaim sadam konteinerite veoks Balti riikidest Aasiasse. Kesk- ja Ida-Euroopa maade majanduskasvu häiris viimane majanduskriis, kuid üldiselt on piirkonna majandusnäitajad püsivalt tõusuteel.
http://www.bloomberg.com/news/2011-08-31/baltic-container-rebound-dulls-...

REUTERS
Estonian 2011 growth to reach 7 pct-PM

01.09.2011

Eesti peaminister teatas neljapäeval, et riigi majanduskasv on prognoositust peaaegu kahekordistunud, jõudes seitsme protsendini. Riik taastus 2009. aasta langusest tänu ekspordipõhisele majandusele.
http://www.reuters.com/article/2011/09/01/idUSS3E7IC02N20110901

EU looks to stockpile rare earths, Molycorp Silmet says

David Mardiste
06.09.2011

Euroope Liit soovib Molycorp Silmet AS-i sõnul soetada haruldaste muldmetallide varusid. Molycorp Silmet, mida omab USA firma Molycorp, on suhelnud Euroopa Liiduga muldmetallide varude soetamise osas, vahendas firma tegevdirektor David O'Brock. Tema sõnul on lõppevate elementide varumine aga vähe otstarbekas, sest iga klient kasutab erineva kvaliteediga elemente. O´Brock soovitas EL-l koguda tehase aastavaru või 3000 tonni segatud haruldaste muldmetallide karbonaate. EL-i ajandab haruldasi muldmetalle koguma aga hirm jääda liigselt sõltuvaks Hiinast.
http://www.reuters.com/article/2011/09/06/us-rare-earth-silmet-idUSTRE78...

Estonia asks for 13.3 mln EU CO2 permits in new plan

David Mardiste
06.09.2011

Keskkonnaministeerium esitas taas Euroopa Komisjonile kinnitamiseks kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguste jaotuskava aastateks 2008–2012, selle mahuks on 13,3 miljonit lubatud heitkoguste ühikut aastas. "Jaotuskava on koostatud läbipaistva ja kõigile ühtviisi rakenduva metoodika alusel. See arvestab perioodil 2005–2010 ettevõtete poolt õhku paisatud tõendatud heitkoguseid ja kajastab sellisel kujul nii majanduskasvu kui -languse aastaid,“ sõnas keskkonnaminister Keit Pentus. Eesti on kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguste riikliku jaotuskava osas pidanud Euroopa Komisjoniga vaidlusi alates 2007. aastast. Euroopa Komisjon on kahel varasemal korral Eesti esitatud jaotuskava tagasi lükanud.
http://af.reuters.com/article/energyOilNews/idAFL5E7K61NJ20110906

DEFENCE PROFESSIONALS
Laar: Allied relations between Estonia and the United Kingdom are strong

Peeter Kuimet
01.09.2011

Eesti kaitseminister Mart Laar ja tema Briti kolleeg Liam Fox kohtusid täna, et arutada kahe riigi vahelisi suhteid ja leida vastused võimalikele tulevastele probleemidele. Suurbritannia pool tänas Eestit panuse eest Afganistani ülesehitamisel ning rõhutas, et hapra riigi poliitiliseks ja majanduslikuks ülesehitamiseks tuleb vastu võtta konkreetsed sammud. Pooled leppisid kokku Afganistaniteemalise koostöö jätkamises. Selle raames toimub Brüsselis sügisel Suurbritannia, Taani ja Eesti kaitseministrite kohtumine.

Fox ja Laar arutasid ka NATO üldist olukorda. Briti kaitseminister tunnustas Eesti otsust tõsta kaitsekulutused NATO poolt soovitatud kahele protsendile SKP-st. Pooled rõhutasid terve majanduspoliitika vajalikkust kaitsekulutuste, eriti võlakoorma planeerimisel. Fox pidas tähtsaks NATO õhuturbe missiooni jätkamist Balti riikide kohal. Arutlusele võeti samuti küberkaitse temaatika, mille raames hakatakse läbi viima eriprojekte.

Laari sõnul oli tegemist kahe vana sõbra kohtumisega. Eesti ja Suurbritannia jagavad kaitseministri sõnul samu vaateid NATO-s ja maailmas toimuva suhtes. Briti kaitseminister Fox kohtub veel president Toomas Hendrik Ilvese ning peaminister Andrus Ansipiga ja külastab küberkaitsekeskust. Lisaks kohtub Fox Afganistanis teeninud Eesti kaitseväelaste ning arstidega ning külastab taastamisel olevat Ämari lennujaama.
http://www.defpro.com/news/details/27314/?SID=5984b26941bb48968dc5f9986d...

THE PRESS ASSOCIATION
UK 47th in reading for enjoyment

06.09.2011

Noored Kasahstanis, Albaanias ja Eestis naudivad lugemist rohkem kui samaealised Suurbritannias. Edetabelis, mis kajastas nende õpilaste protsentuaalset hulka, kes loevad enda meeleheaks, oli Suurbritannia 65 rahvuse seas 47-l kohal. OECD poolt avaldatud PISA uuringust selgub, et 2/3 õpilastest OECD riikides loevad enda rõõmuks, samas kui 37 protsenti õpilastest nii ei arva. Raportist selgub, et lugemise rõõm on seotud ka lugemise vilumusega
http://www.google.com/hostednews/ukpress/article/ALeqM5iYIeaFBTv36uzqrIV...

FOCUS NEWS AGENCY
Sixteen percent of Estonian teens go to bed hungry: study

02.09.2011

Äsjaavaldatud raporti andmetel oli 2010. aastal Eestis 16 protsenti neid teismelisi, kes pidid olukorra sunnil minema õhtul voodisse näljastena. Katrin Aasvee Tervise Arengu Instituudist sõnas, et selline number viitab suurenevale vaesusele riigis, sest 2006. aastal oli sarnases uuringus näljaste teismeliste hulk 11 protsenti. Paljude noorte jaoks on soe koolilõuna päeva ainuke korralik söögikord. Uuringus osales üle 4000 5.-7. klassi õpilase.
http://www.focus-fen.net/index.php?id=n258523

CONFERENCE AND INCENTIVE TRAVELS
Estonia enjoys IT conference boom

Ben Bold
06.09.2011

Tehnoloogiaturu pioneeri ja tasuta vohavate wifi-võrkudega Eesti naudib IT-konverentside korraldamise buumi. Eesti Konverentsibüroo andmetel kinnitas Maailma Tolliorganisatsioon oma iga-aastase IT-konverentsi asupaigaks 2012. aastal Tallinna. Kadri Karu Eesti Konverentsibüroost ütles, et sellel aastal on kalender täis pikitud erinevaid tehnoloogiaalaseid konverentse - informatsiooni turvalisuse, e-valitsuse, e-identiteedi või küberjulgeoleku vallas. Karu lisas, et üks põhjusi on see, et Eestit nähakse e-valitsuse küsimuses teenäitajana.
http://www.citmagazine.com/news/1089374/Estonia-enjoys-conference-boom/

WORLD ARCHITECTURE NEWS
Boost for Estonian architecture

02.09.2011

Tallinna Arhitektuuri Biennaal on uus arhitektuuri ja linnaplaneerimise foorum, mis jätkab varasema triennaali traditsioone, aga seda uues ja värskes vormis. Esimene TAB keskendub arhitektuuri, maastikuarhitektuuri ja urbanismi teemaderingile, mille võtab kokku rahvusvaheliselt tuntud nimetus maastikuurbanism (Landscape Urbanism).

Kokku saavad teooria ja praktika, kogenud tegijad ja noored. TAB programmis on ingliskeelne seminar kutsutud esinejatega põhjamaadest ja Suurbritanniast, visioonivõistlus, kuraatornäitus Kadrioru lossis ja võistlustööde näitus Soolalaos, lisaks temaatilised jalutuskäigud ja ekskursioonid ning galaõhtu Kadrioru lossis.

Tallinna Arhitektuuribiennaali kaaskuraator arhitekt Villem Tomiste näeb, et lisaks kultuurilisele väärtusele pakub biennaal ka head platvormi suhetevõrgustiku loomiseks ning eesti arhitektuuri tutvustamiseks maailmale. „Eesti väiksust silmas pidades on siinsetel arhitektidel väga oluline riigi piiridest kaugemale vaadata – ennast ja oma töid näidata, teha teiste riikide arhitektidega koostööd, vahetada infot ja kogemusi. See rikastab meie kultuuri ning loob ka uusi tuluallikaid büroodele ja riigile,“ rääkis Tomiste. „Maastikuurbanismi üks rolle võiks olla püüd mõista, kuidas looduses esinevaid struktuure ja seaduspärasid saaks arukalt kasutada linnakeskkonnas, mis on samuti omamoodi eluvorm,“ avas peateemat biennaali raames toimuva sümpoosioni kuraator arhitekt Katrin Koov.
http://www.worldarchitecturenews.com/index.php?fuseaction=wanappln.proje...

USA AJAKIRJANDUS

BRADENTON
Research and Markets: OECD Report - Estonia: Towards a Single Government Approach

01.09.2011

Hiljuti ilmunud OECD raport vaatleb valitsemisküsimusi ning aitab riikidel mõista reformide vajalikkust. 1991. aastal taasiseseisvunud Eesti on suutnud üles ehitada toimiva riigi. Vastloodud uuring näitab, kuidas Eesti riigisektor saaks efektiivsemalt töötada ning suudaks vastu astuda uutele katsumustele.
http://www.bradenton.com/2011/09/01/3460596/research-and-markets-oecd-re...

DAILY RECORD
Scandinavian Fest in Mount Olive draws thousands celebrating Nordic heritage

05.09.2011

Tuhanded inimesed New Jerseyst ja selle ümbrusest osalesid 27. iga-aastasel Skandinaavia festvalil. Festival, mida tuntakse ScanFesti nime all, keskendus kuue Põhjamaa rahva toidu, ajaloo ja spordi tutvustamisele. Esindatud olid Taani, Eesti, Soome, Island, Norra ja Rootsi. Festivalil võis näha ka nukuetendust, tantsu ning vanu viikingilaevade koopiaid.
http://www.dailyrecord.com/article/20110904/NJNEWS/309040040/Viking-atta...

SUURBRITANNIA AJAKIRJANDUS

THE BANKER
Frugal Estonia's digital route to recovery

Hugh O'Shaughnessy
01.09.2011

Peaminister Andrus Ansip räägib Eesti e-revolutsioonist, id-kaardi võimust ning otsusest vähendada makse nii firmadele kui eraisikutele. Ansipi sõnul tuleb majandusruum muuta ärisõbralikumaks ning ta ei varja oma austuse puudumist nende eurotsooni liikmesriikide vastu, mis on sukeldunud vaegrahastamisse. Ta usub, et need valitsused, mis kasutavad laenuraha igapäevaste kulude katmiseks, ei ole õppinud midagi viimastest kriisiaastatest. Range ja tagasihoidliku riietusstiiliga Ansipil on seljataga kogemusterohke karjäär. Ta juhib rahuloluga oma 1,4miljonilist rahvast elektroonikariikide etteotsa, see väike Balti riik on ju ka eestlaste loodud Skypei kodumaa. Ansip seletab ka id-kaardi toimimist, mis toimib nii elektroonilise allkirjana kui näiteks virtuaalse bussipiletina. Ligi 99 protsenti pangateenustest on Eestis elektroonilised ning 94 protsenti tulumaksutagastusi edastatakse virtuaalselt. Pärast mitmeid küberrünnakuid 2007. aastal, on eestlased tõestanud, et nad mitte ainult ei suuda luua e-valitsemist, vaid oskavad seda ka kaitsta. Endise kommunistina on Ansip üllatavalt fanaatiline tasakaalustatud eelarvete osas ning olgugi, et ta kritiseerib Kreekat, tunnistab ta siiski, et Lõuna-Euroopa riigid on väga erinevad Balti riikidest.

THE SUNDAY TIMES
Dark Market by Misha Glenny

John Kampfner
04.09.2011

Virtuaalkuriteod on saamas järjest enam reaalsuseks ning Misha Glenny teekond läbi küberkuritegevuse on tema raamatus nohiklikust ja igavast muudetud kaasahaaravalt põnevaks. Glenny järgi on ohul kolm erinevat taset. Esimene neist on tarbija küberkuriteod, mis kätkevad endas krediitkaardi andmete jms erinevaid vargusi. Teine tase on tööstuslik spionnaaž ning kõige ohtlikum kübersõda. Ta toob oma raamatus üksikasjalikult välja 2007. aastal aset leidnud ulatusliku küberrünnaku Eesti vastu ning tõdeb, et suur osa küberohust pärineb endisest Nõukogude Liidust. Vene kriminaalidel on vaba voli häkkida krediitkaardi andmeid ja varastada raha või saata laiali rämpsposti, niikaua kui see on suunatud Euroopa või USA vastu. Vene häkker, kes asub röövima venelasi, on trellide taga aga enne kui ta jõuab öelda KGB. Raamat annab ülevaate erinevatest küberkuritegevuse tahkudest.
http://www.thesundaytimes.co.uk/sto/culture/books/non_fiction/article766...

PRANTSUSMAA AJAKIRJANDUS

LA CROIX
Tallinn a du mal à faire face à l’augmentation des naissances

Marianne Meunier
02.09.2011

Sündide arvu suurenemine on Tallinnas toonud kaasa lasteaiakohtade tõsise puuduse. Kui ajavahemikul 1999-2009 kasvas Balti riikidest väikseimas sündimus ühe naise kohta 1,3-t kuni 1,62-ni, siis uue olukorraga kohanemine on toonud kaasa probleeme. 2008. aastal oli vaid 17 protsenti alla 3-aastastest lastest Eestis mõne avaliku struktuuri koosseisus. Euroopa Komisjoni poolt on 2002. aastal kehtestatud normiks aga 33 protsenti. Omavalitsused ei suuda pakkuda igale lapsele lasteaiakohta ning defitsiit on kõige suurem just Tallinnas ja Tartus. Probleem lastaiakoha pärast alagab siis, kui saab läbi 18 kuud kestev riiklik emapuhkus. Olgugi et 2/3 eestlastest töötab, siis saavad tööl käija vaid pooled alla 6-aastaste laste emad. Tiina Peterson haridusministeeriumist kinnitab, et valitsus on võtnud eesmärgiks, et 2015. aastaks oleks olemas sobiv lahendus iga alla 3-aastase lapse jaoks. Sellel aastal läbib 68 lasteaeda 635-st põhjaliku uuenduskuuri või laienemise. Töid rahastatakse Euroopa struktuurifondide rahadega. Areneb ka erasektor – alates 2008. aastast on loodud kuus erasõime. Tiina Petersoni sõnul eelistab enamik vanemaid aga riiklikke struktuure, sest nende misiooni kuulub ka haridus.
http://www.la-croix.com/Actualite/S-informer/Monde/Tallinn-a-du-mal-a-fa...

LE NOUVEL OBSERVATEUR
Purge intestinale

David Caviglioli
01.09.2011

Eesti-Soome päritolu Oksanen on oma kolmanda romaani „Puhastuse“ eest võitnud nimekaid kirjandusauhindu. Oksanen kinnitab mõneti ütlust, et kirjanik kirjutab alati sama raamatut. Tema romaanid „Stalini lehmad“ ja „Puhastus“ näivad olevat ühe ja sama teema erinevad variatsioonid. Mõlemad käivad edasi-tagasi sovietliku korra ja liberaalse Euroopa vahet, püüdes mõista, kuidas esimese haavad on rikkunud teist. „Stalini lehmad“ tegevus toimub Tallinnas, kus 1971. aastal kohtub Katariina restorani tantsuõhtul soomlasega, kes tulnud Eestisse Viru hotelli ehitama. Kolm aastat hiljem noored abielluvad. Katariinal õnnestub pärast bürokraatia kadalipu läbimist abikaasa juurde Soome elama asuda. Kuid suurt õnne üheskoos ei leita. Liiga palju on seda, mis pigem eraldab kui ühendab. Perre sünnib tütar Anna. Omapärase mõttemaailmaga laps, keda hakatakse soomlaseks kasvatama. Kuid Annat tõmbab rohkem Eesti poole, seda peab ta oma maailmapilti sobivamaks paigaks. Parimad romaani palad on need, mis on pühendatud Anna buliimiale ja tema toiduorgiatele vaheldumisi oksendamiskunstiga.

MYBOOX.FR
Rentrée littéraire : Sofi Oksanen revient avec les Vaches de Staline

07.09.2011

2010. aastal prantsuse kirjandustaevasse heleda leegiga tõusnud Sofi Oksanen teeb uue tuleku oma teise prantsuse keeles ilmuva romaaniga „Stalini lehmad“, mis 7. septembril Prantsusmaal ilmavalgust näeb. Siin toob Oksanen lugeja ette ema ja tütre loo, kes jutustavad omal moel oma valusast minevikust nõukogudeaegses Eestis. Oksaneni esimest romaani „Puhastus“ on Prantsusmaal müüdud ligi 175 000 eksemplari ning see pälvis mitmeid kirjandusauhindu.
http://www.myboox.fr/actualite/rentree-litteraire-sofi-oksanen-revient-a...

L'HUMANITÉ
Estonie Tonique: Tallinn-Paris, allers et retours

Maurice Ulrich
05.09.2011

Artikkel, mille autoriks on septembri alguses toimunud pressivisiidil osalenud ajakirjanik Maurice Ulrich. Artikkel on väga positiivne. Tutvustab oktoobris Pariisis algavat Eesti teemalist festivali Estonie Tonique. Juttu on ka Paavo Järvi juhatusel Tallinnas toimunud Pariisi orkestri kontserdist. Kiidetakse ka selle aasta Euroopa kultuuripealinna Tallinna ilu ning rikkalikku kultuurielu.

SOOME AJAKIRJANDUS

HELSINGIN SANOMAT
Olin venäläisten posteljooni

Veli- Pekka Leppänen
01.09.2011

TV1-s linastus lühendatud variant filmist, mis räägib Eesti suurimast riigireetmisest läbi aegade. Linateos kirjeldab kaitsemnisteeriumi ametnikku Herman Simmi, kes määrati vangi 12 aastaks ja kellele määrati 1,4 miljoni euro suurune rahatrahv. Simmi sõnul oleks keegi riigireetmise kindlasti toime pannud, ta ei kahetse tegu, ent on palunud abi kumalalt.

Virossa presidentti pitää välimatkaa

Pääkirjoitus
02.09.2011

Taasiseseisvunud Eestil on olnud alles kolm presidenti. Rahulik tempo jätkub, kuna Toomas Hendrik Ilves sai parlamendilt teise viieaastase ametiaja. Järjepidevus ja stabiilsus on Eestile kindlasti kasuks keset euroala torme. Ilves ja tema eelkäijad on igaüks omamoodi esindanud eestluse olulisi kogemusi läbi ajaloo. Lennart Meri oli looduslikust maailmamehest kirja- ja kõnemees. Arnold Rüütel omakorda oli pikaajaline kommunistliku partei liige ja taasiseseisvumise edendaja. Ilves on sündinud paguluses Stockholmis ning alustanud karjääri Vaba Euroopa raadioajakirjanikuna.
Presidendi valib parlament kahe kolmandiku enamusega või häälte mitte täitumise puhuö valijameeste kogu. Võtmeroll on parteidel, kelle sihiks on tõsta riigi etteotsa vaoshoitud tegeleane, kes ei ürita sekkuda poliitikasse.
http://www.hs.fi/paakirjoitus/artikkeli/Virossa+presidentti+pit%C3%A4%C3...

"Suomi näytti Virolle tietä itsenäisyyteen"

Harri Römpötti
03.09.2011

Laupäeval, kolmandal septembril. Kell 21.00 näitas Soome telekanal Teema dokumentaalfilmi ”Suomi rock ja Viron vallankumous” (”Soome rock ja Eesti revolutsioon”), millega telekanal tähistab soomlaste osalemist sugulasrahva Nõukogude võimu alt vabanemisel. Ivo Linna sõnul näitasid soomlased eestlastele teed ja neil oli oluline osa lõunanaabri taasiseseisvumisel. Linna juhatas koos Joke Linnamaaga 1988. aasta augusti alguses toimunud Rock Summerit. Ta on laulnud 1970-ndatel Apelsinis, ühes Eesti mainekaimas ansamblis. Linna oli ka Eesti laulva revolutsiooni täht.

Rock Summerist, mis oli esimene rahvusvaheline rockfestival Nõukogude Liidus, näidatakse kaht dokumnetaalfilmi. Festivali lõpuks laulis Ivo Linna ansambliga In Spe isamaalisi laule, mida kuuldi esimest korda 1987. aastal. Siis veel ei julgetud eriti Eesti lippusid lehvitada, meenutab Linna. "Rock Summeri esimesel päeval olid mõned lipud ja palju miilitsaid. Kolmandal päeval ei olnud miilitsaid enam näha, aga lippe oli palju.”

Oli Mihhail Gorbatšovi aeg ja soomlased nimetasid festivali Glasnost Rockiks. Eestlased olid veel ettevaatlikud. Saku Kuosmanen hüüdis laval Eesti vabaks! Eestlased veel ei julgenud, aga Rock Summer lõi ühistunde ja järgmisel sügisel oli selge, et tagasipöördumist enam ei ole. Leningrad Cowboys esitas Soome hümni, kuigi see oli keelatud.

Rock Summeril oli 150 000pealine publik. Soomlaste tähed olid Eppu Normaali ja Juice Leskinen, rahvusvahelistest tähtedest viibisid üritusel Public Image Ltd. ja Big Country. Septembris kogunes lauluväljakule 300 000 inimest kuulama isamaalisi laule. Kuigi nii väidetakse, on Linna arvates tegemist legendiga. Tema arvates tundus rahvast olevat mõlemal korral sama palju.

Täna näidatakse esiteks Sanna-Sisko Tohka ”Eesti vabaks! Rockfestivaali joka ei päättynyt”, mis valgustab festivali tausta. Seda esitati esimest korda Teema kanali 10. juubelil, kus ka Ivo Linna külalisena viibis. Dokumentaalfilmi autor on ka Markku Veijalainen, kes töötas omal ajal festivali produtsendina. "Kõik andsid Veijalaisele pika intervjuu ja Linna muretses, et dokumentaalfilmi jääb liiga palju juttu, aga see on hästi lõigatud", kiidab Linna.

Soomlastest esinejad meenutavad, kui põnev ja kummaline oli minna esinema Nõukogude Liitu. Eestlaste külalislahkuse tõttu oli esinejate hoones üsna märg, st alkoholi oli palju, aga kõige olulisemaks tuleb pidada rõõmsat üksmeelt ja vennalikku tunnet. Linna oli varem 70.-ndatel üritanud kolmel korral Soome esinema minna, aga KGB takistas seda alati. Pärast Rock Summerit pääsesid ka nemad (Linna ja Apelsin) Soome esinema.

Samal õhtul näidatakse ka Tohka filmi ”Glasnost Rock - Rock Summer 88”, mis keskendub rohkem festivali muusikale, muuhulgas meenutab festivali ka Johnny Rotten.

Raportti: Baltia kärsii pahasta väestökadosta

Kaja Kunnas
06.09.2011

Artiklist võib lugeda uue Inimarengu aruande kohta koos selle toimetaja Marju Lauristini arusaamadega võtmeprobleemidest, milleks on tööpuudus ja puudulik sotsiaalsüsteem. Sotsiaalset ebavõrdust ja tõrjutust on hakatud pidama loomulikuks. Baltimaad ei kasutanud majanduskasvu aastail raha sotsiaalse ebavõrdsuse vähendamisele. Baltimaade rahvastik väheneb madala sündimuse ja suure väljarände tõttu. 20 aastaga on rahvastik vähenenud pooleteise miljoni inimese võrra. See on sarnane demograafiline probleem ja sotsiaalne väljakutse nii Eestile, Lätile kui ka Leedule. Baltiriigid on tulnud edukalt toime majanduskriisiga, ent töötus ja viletsad palgad ei ole kadunud.

Matkustajamäärä kasvoi Tallinkilla

06.09.2011

Laevanduskontsern Tallink teenindas 12 kuuga üheksa miljonit reisijat, mida on ligi kaheksa protsenti enam kui aasta varem. Veetud sõidukite arv kasvas aastaga ligi kümnendiku võrra, ulatudes üle miljoni. Kaubaveod näitasid 12 kuu lõikes 11protsendilist kasvu. Reisijate arv tõusis 4, 2 miljonini.

AS Eesti Ajalehed. 336 s. Kuusi kohtalokasta kuukautta

Jukka Rislakki
06.09.2011

Vaba Eesti sündis kaootilises hirmu ja ebakindluse õhkkonnas

Tarmo Vahteri raamat on varem kasutamata arhiivimaterjalil põhinev kirjeldus Eesti edenemisest iseseisvuse poole 20 aastat tagasi. Autor suurendab pinevust sellega, et jagab kõik kuud lühikesteks alalõikudeks ja kirjeldab lausa kellaajalise täpsusega, mis toimus näiteks 1991. aasta 23. mail Tallinnas, 12. juunil Moskvas või 21. augustil Helsingis.

"Janajevi junta" katkestab augustis Moskva ja Läänemaade telefoniühenduse, kuid unustab, et 200 liini ühendab Soomet ja Nõukogude Karjalt. Sel moel saab Eesti juhtkond pidada sidet Moskvat vältides. Ühe ametimehe korterisse Tallinnas viiakse Soome mobiiltelefon, mis hädaolukorras oleks Eesti viimane ühendus „vaba maailmaga“. Üks välismaa ajakirjanik otsustatakse viia Mustamäe suusahüppetorni, et ta võiks Soome mobiiltelefoniga anda maailmale teateid toimuvast.

Eesti piirivalveohvitser teeb 19. augusti hilisõhtul oma valveraamatusse sissekande: "Gorbatšov tapetud kell 22.00." Raamatu saavutuste hulka kuulub Arnold Rüütli maine puhastamine. Paljud eestlased on suhtunud sellesse juba nõukogude ajal kõrgetesse ametitesse tõusnud hallipäisesse härrasesse naeruvääristavalt kui mitte veel halvemini.

Vahteri raamat annab Rüütlist pildi kui targast mehest, kes ettevaatlikult, aga sihikindlalt juhtis oma rahva iseseisvusele. Teine kangelane on Lennart Meri, kellest Vahter on ka varem palju kirjutanud. Meri oli 1991. aastal välisminister ja hiljem president. Kolmas kangelane, reservatsioonidega, on Eesti poliitika mammut Edgar Savisaar, kes juba tol korral äratas vastakaid tundeid ja isegi viha. Mõned eestlased kaalusid, kas oleks tark Savisaar „füüsiliselt likvideerida“.

Viimati nimetatute meelest saavutati iseseisvus valel moel, valede meeste juhtimisel ja liiga kiiresti. Räägiti võimuhaaramiskatsest ja kodusõja ohust. Keegi küsis, kas Saaremaale võiks rajada „õige Eesti Vabariigi“. Iseseisvumisest on kaks võistlevat käsitlust – üks rõhutab Rahvarinde (Savisaar, Marju Lauristin ja nende kaaslased), teine rahvusmeelsete eestlaste (Mart Laar, Tunne Kelam, Eesti Kongress ja Eesti Komitee) rolli. Rüütel, kes ei ole avaldanud oma mälestusi, jäi kuhugi kahe suuna vahele.

Rüütel oli ainuke Baltimaade juhtidest, kes tundis isiklikult Moskva ja nõukogude vabariikide juhte. See tegi temast huvitava infoallika Lääne diplomaatidele ja hea läbirääkija ida suunal. Lääs ei tahtnud kõigutada Mihhail Gorbatšovi laeva ega hajutada Nõukogude Liitu. Prantsuse president François Mitterrand oli mattiklinge liinil, kui tõdes, et maailmal on vaja suuremaid riike, selliseid nagu Austria-Ungari keisririik, aga mitte lisa väikeriike. President George Bush seenior tundus olevat sama meelt, aga Baltikum oli eriline juhtum. Washington ei tunnustanud seda kunagi osaks Nõukogude Liidust.

Eesti oli üksi. Vaba riigi tulek paljastab, kui kogenematud ja ebakindlad selle juhid olid ja millised olid hirmud välis- ja sisevastaste ning vaenlaste paine all. Savisaar tegi ettepaneku, et venelastega asustatud Kirde-Eestist tehtaks vabamajanduspiirkond ja et see saaks Ahvenamaa taolise autonoomia. Teised kartsid, et see oleks samm selles suunas, et piirkond jääks Nõukogude Liidu koosseisu. Eesti asutas majanduspiirile tollipunkte, mida vene eriüksused käisid terroriseerimas ja maha põletamas. Augustis tuli Pihkvast Tallinnasse tankikolonn.

Rootsi valmistus pagulaste tulvaks ja oli valmis vastu võtma isegi 60 tuhat eestlast. Sotsiaaldemokraatlik partei teatas, et nad on valmis võtma vastu Eesti sotsiaaldemokraate. Lennart Meri pidas Tuglase Seltsi ruumides Helsingis Mariankadul peakorterit ja hoidi ühendust kõikjal maailmas. Selle eest maksid soomlased. Meri jäi sadamasse lehvitama kui Savisaar läks mootorpaadiga koju. Tollal oli see ainuke võimalus

Soome kaitsepolitsei (SUPO) käis Tuglase Seltsis, andes mõista, et Meril oleks parem siirduda Stockholmi. Kui tuul pöördus, tuli SUPO mees uuesti Merit turvama. Uus riik sündis peaaegu üllatuslikult 20. augustil 1991. aastal. Nädal varem oli tulevane välisminister Jüri Luik vedanud kihla, et iseseisvumiseni läheb kümmekond aastat..

Kõike pidi alustama nullist. Ühel valitsuse istungil andis peaminister valitsuse liikmetele sada ülesannet, mida kõike tuli teha ja lahendada koheselt. Mida teha kaitseliitlastega, kes ajasid oma poliitikat? Kes koostab põhiseaduse? Mida teha Kommunistliku Partei ja selle omandiga? Kas venelastele anda kodanikuõigused? Mida teha miilitsatega? Kas tuleks oma armee asutada? Kas saadakse Nõukogude armeest kümne aastaga lahti? Kust saaks toitu tühjadesse kauplustesse? Kust leida Eestile diplomaadid? Kas piisab, kui osata keeli ja viisakalt käituda? Kuidas saada valuutat? Kas saab Narvast Soome kaabli vedada ja müüa sinna elektrit?

Riigikassas oli 100 000 dollarit. Millega maksta Soomest tellitud 150 miljoni mündi eest, mis kokku maksid 1,5 miljonit marka? Üks võimalus oli jätta ostmata asfaltimasin, millega taheti parandada Eesti maanteid. Majandusminister tõdes, et Eesti muutmine normaalseks Euroopa riigiks nõuab vähemalt sada miljardit dollarit.Nõukogude Liit tunnustas Eesti iseseisvust 20 aastat tagasi, 6. septembril 1991. aastal.

Autor on Helsingin Sanomate endine Baltimaade korrespondent.

Viron keskuspankin johtajavalinta siirtyi

Kaja Kunnas
07.09.2011

Eesti Panga uue presidendi valimine lükkus oktoobrisse. Mängust langes välja praegune reformierakondlasest rahandusminister Jürgen Ligi, keda on kiidetud Eesti eurotsooni viimise eest. Sõelale jäid kaks apoliitilist kandidaati: Ardo Hannson, kes juhib Maailmapanga majanduspoliitika osakonna tööd Hiinas ning Andres Sutt, kes töötab IMFi Põhja-Balti osakonnas.

Presidentti Toomas Hendrik Ilves arvostelee HS:n Viro-uutisointia

Kaja Kunnas
07.09.2011

Ilvese sõnul oli HS uudis Tallinna kaudu tulevatest kurjategijatest jama.

Eestis jälgitakse hoolikalt Soome meediat. Arutelu algataja on olnud eriti Diplomaatia-lehe peatoimetaja Iivi Anna Masso, kes on varem Soomes teadurina töötanud. Masso kommenteeris sageli Soome asju Eesti meedias ja seminarides. Ta kuulub ka president Toomas Hendrik Ilvese lähikonda. Eriti on Massol hambus olnud Helsingin Sanomat.

Kriitika algas sügisel 2010 kui Masso kirjutas Postimehe kolumnis, et tema tähelepanekute kohaselt on Soome meedias pöördutud tagasi 1990 aastate meeleolude juurde, kus Eestit koheldi alandavalt väikevennana. Viimasel ajal on Masso nägemust korranud ka president Ilves ja kulttuuriminister Rein Lang.President Ilves avaldas imestust HS hoiaku suhtes kultuurilehe Kes-Kus intervjuus augustis 2011. aastal.

"Kui lugeda, mida Helsingin Sanomat on kirjutanud Eestist, kuidas iga päev sada eesti kurjategijat saabub Soome…. Võid rääkida Iivi Massoga. See on ju jama,” sõnas president. Ilves viitas 2010. aasta oktoobris avaldatud HS uudisreportaažile, mille tutvustus esilehel oli järgmine: "Tallinna laevadelt tuleb sada kurjategijat päevas".

Siseleheküljel oli täiendus. Lõuna tollipiirkonna juht Leo Nissinen rääkis, et Tallinnast tuleb iga päev Helsingisse üle saja inimese, kellel on märkimisväärne kriminaalne taust. "Vargaid, narkokurjategijaid, sissemurdjaid, moottorrattajõukude nagu Bandidos liikmeid, eestlasi, leedukaid, lätlasi, poolakaid . . . Ka soome kurjategijad reisiva tihedalt üle lahe." Tänavu suvel süüdistas Masso HS-i selles, et leht on nimetanud Eesti ajakirjandusvabadust piiratuks, ja (Eestit) paremäärmuslikuks ja korrumpeerunud maaks" (Postimees 18. 7.2011).

Masso arvates oli HS kajastanud Eesti presidendivalimisi stiilis, mis ühe vaatleja arvates lõi kujutelma nagu valitseks Eestis mingi kohalik Lukašenka .Masso arvates kujutas HS kultuurilehekülgedel avaldatud kunstnik Kristina Normani intervjuu eestlasi ja riigi poliitikuid äärmusrahvuslikult meelestatutena, kes nõukogude repressioonide müüdi abil ajavad oma kohutavat natsionalismi. Keegi ei ole aga HS-s võrrelnud Ilvest Valgevene Aleksandr Lukašenkaga või nimetanud Eesti poliitikuid endasse sulgunud rahvuslusmeelseteks ja Nõukogude repressioone müüdiks.

Kultuuriminister Rein Lang nimetas hilissuvel Helsingin Sanomate Eesti uudiste tooni vaenulikuks Kuku-raadio välispoliitiika saates. Samas saates nimetas Masso Eesti taasiseseisvumise 20.aastapäeva tähistamist Soomes leigeks. Eesti taasiseseisvumise 20.aastapäeva meenutati Soome massimeedias, ka HS-s mitmetel päevadel. Pooleteise aasta jooksul on mitmed Eesti Soome asjatundjad vastanud Masso esitatud tõlgendustele ja teda rahustanud, et Soomes ei suhtuta eestlastesse vaenulikult.

Reaktsioonide taustal on ilmselt Eesti peetav informaatsioonisõda Venemaalt tuleva kriitika vastu. See teravnes 2007. aasta pronkssõduri tüliks. Viimasel ajal on Eesti aktiviseerunud ja reageerib praegu kiiresti igasugusele Venemaalt tulevale kriitikale. Psühholoogiline kaitse on vaikselt kirjutatud isegi riigikaitse osaks. Praktikas tähendab see valmisolekut vastata vaenulikust riigist tulevale propagandale ja levitada selle asemel oma infot sõbralikesse riikidesse. Informatsioonisõjas muutub ka sõltumatust taotlev toimetaja vaenlaseks.

"Minusta se kuulostaa aika rasistiselta"

Sirpa Pääkkönen
07.09.2011

Eesti president Toomas Hendrik Ilves tutuvustas teisipäeval Helsingis oma artiklite ja intervjuukogumikku ”Omalla äänellä”, mille on toimetanud filosoofiadoktor Iivi Anna Masso. Helsingin Sanomat küsis Ilveselt ja Massolt Eestit puudutavate kirjutiste kohta.

Kas Soome meedia ja HS annavad Eestist vale pildi?

Toomas Hendrik Ilves:
"Võin tuua näiteid. Artiklis kirjutatakse, et laev saabub Helsingisse ja toob kaasa sada kurjategijat Baltikumist Helsingi öösse. Minu arust kõlab see üsna rassistlikult."

"Auhaavamine on Soomes kuritegu, aga Eestis mitte. Kui loen, et olen Lukašenka, siis minu arust on see üsna lõbus. Mõnede eestlaste arvates võib see olla natuke ründav.”

"On asju, mis oleksid poliitiliselt ebakorrektsed, kui neid öeldaks aafriklaste või aasialaste kota. Kui samu asju öeldakse idaeurooplaste kohta, siis ei saa keegi pahaseks.”

"Küsimus ei ole üksnes ajakirjanduses või Helsingin Sanomates. Probleem on laiem. Küsimus on selles, kuidas läänes suhtutakse Idä-Euroopa riikide kodanikesse."

Iivi Anna Masso:
"Kogu meedia osas ei saa üldistada. Helsingin Sanomatet on erapoolikuks peetud viimastel aastatel. Leht on meelsamini noppinud välja negatiivsed teemad. Hoidke silmad lahti. Eestis toimub palju huvitavat. "

TURUN SANOMAT
Kiina perui virolaisministerin vierailun dalai-laman takia

TS-STT
01.09.2011

Vastureaktsioonina Eesti poliitikute kohtumistele dalai-laamaga tühistas Hiina põllumajandusminister Helir-Valdor Seederi septembrikuus toimuma pidanud visiidi.
http://www.ts.fi/online/ulkomaat/253252.html

ETELÄ-SUOMEN SANOMAT
Viron kesässä oli historia läsnä

Pääkirjoitus
02.09.2011

Kui soomlased muretsevad kuude kaupa EL-i üha keerulisemaks muutuvate võlaprobleemide üle, siis äsja eurole üle läinud eestlased tõdevad, et Lääne majandusliidul tuleb aidata hädadest üle saada. Eestlastel on kogemusi erinevatest liitudest ja poole sajandi pikkuse nõukogude aja järel tundub Brüsseli liit Tallinna perpektiivist vaadatuna vähemalt kõlblik.

NATO liikmena kannab Eesti suhteliselt rasket koormat Afganistani operatsioonis, aga vastutasuks saab NATO turvagarantiid. Kuidas ometi on soomlased ja eestlased paljudest liigutavalt sarnastest teguritest hoolimata nii erinevad suhtumises muusse maailma?

Vastus selgub kui natukenegi kaarti uurida ja ajalooraamatuid lehitseda. Möödunud suvi paljastas kahe lähedase rahva mälu olulised erinevused. Samas, kui Soomes keskenduti 70 aasta taguse jätkusõja algusele, olid eestlaste mäletused palju mitmekesisemad. Soome oma hardesse võtnud maailma tulekahju levis ka Eestisse 1941.aasta suvel, kui sakslased üha sügavamale Nõukogude Liitu tungisid.

Eestisse tuli sõda koos mitme muu tragöödiaga. Eelmisel aastal alanud nõukogude okupatsiooni käigus oli just enne sakslaste tulekut umbes 10 000 eestlast kaugele itta küüditatud. 14. juuni küüditamist meenutati Eesti massimeedias suve algul laialdaselt. Eestis elab ikka veel vanu inimesi, kes lapsena küüditati Siberisse. Soomes räägitakse naljatlevalt, et küll Siber õpetab, aga eestlastele ei ole Siberi õpetustes midagi naljatlevat.

Käesoleva suve ajalooteemadesse kuulus ka 20 aasta taguste sündmuste meenutamine. Eesti kuulutas end 20.augustil 1991. aastal taas iseseisvaks. Samal ajal kui Soomes keskendus meenutamine Moskva sündmustele, olid Eesti lehed täis meenutusi pingelistest augustipäevadest Tallinnas.

Eestis tähistati ajaloolist pööret sealse tava kohaselt kümnete tuhandete laulvate inimeste osalusel lauluväljakul. Eelmisel esmaspäeval valiti Eesti president Toomas Hendrik Ilves teiseks 5-aastaseks ametiajaks presidendiks parlamendis esimeses hääletusvoorus. Seegi on õieti Eesti ajaloolise suve jätk. Ilves on väliseestlane. Ta kuulub sellesse suurde selstkonda, kelle Eesti lähiajalugu heitis maailma hajali. Ajaloo keerdkäikude tõttu koosneb praeguse Eesti maailmakäsitlus hoopis erinevamatest tegijatest kui Soome maailmakäsitlus.

Virossa museoon klikkaamalla

Ivo Laks
06.09.2011

Lugu sellest, kuidas Eestis saab muuseumi virtuaalselt külastada ja näha eksponaate, mida tavasaalis ei pruugi nähagi. Eestis on sellise e-muusemi projektiga liitunud 51 muuseumi ja see sisaldab üle 1,5 miljoni eksponaadi ning virtuaaltuurid on olemas eesti, inglise ja vene keeles. Kultuuriministeeriumi IT-osakonna pealiku Indrek Eensaare sõnul sai vastav hange tehtud juba 2004. aastal ja hetkel lõppu ei paista, kuna liitunud on umbes 300 kõige erinevamat muusemi. Turistidele tuindub digimuuseumi-idee esialgu võõras ja ei asenda reisimist ning kultuuriga kohapeal tutvumist. Netimuusem on maksma läinud 120 000 eurot, millest poole on rahastanud Euroopa Liit.
Vaata lähemalt: www.muis.ee

AAMULEHTI
Näkökulma. Johan Bäckman vääristelee Viron todellisuutta

Arvo Heininen, Antti-Pekka Mustonen
06.09.2011

Arvo Heininen ja Antti-Pekka Mustonen vastavad Helsingi ülikooli dotsendi Johan Bäckmani ja veel mõne Soome antifašistliku komitee liikme Aamulehtis (Näkökulma; 30.8) ilmunud kirjutisele, kus väidetakse, et Eesti ei ole vaba ja et seal ei ole demokraatiat. Bäckmann ei ole tundmatu isik, vaid Helsingi ülikooli dotsent ja see asjaolu ei tohiks olla ükskõik haridusminister Jukka Gustafsonile ja Soomele kui tema lähinaabri kohta selliseid alusetuid asju väidetakse.

Punktide kaupa lükatakse ümber Bäckmanni ja tema kaaslaste esitatud väited:
1) Eesti ei võrdu Ilvesega ja tema raamat avaldatakse, seet Ilvest tuntakse sõnaosavuse poolest. Ta on töötanud ajakirjaniku, diplomaadi ja välisministrina. Need on peamised põhjused suurepärase raamatu avaldamiseks.
2) Iivi Anna Masso ei suhtu Eestisse kriitikavabalt. Ta on Eesti patrioot, kolumnist Eesti Päevalehes, võrguväljaandes Uusi Suomi ja ajalehe Diplomaatia peatoimetaja.
3) President Toomas Hendrik Ilves ei ole isevalitseja ei oma positsiooni. Peaministri positsioon Eestis on sootuks teine kui presidendil, umbes nagu Soomeski.
4) Tõsi on, et Eesti meedia toetab riigivõimu ja muud arvamused saavad marginaalset tähelepanu või halvema positsiooni.
5) Venelased ja venelaste arvamused saavad Eestis ja Eesti meedias suurt tähelepanu
6) "Puhastus" ei ole Eesti Helsingisaatkonna salasepitsus, vaid Finlandia preemia saanud soomlase Sofi Oksaseni suur kultuuriteos. Kirjaniku Eesti tausta pole varjatud.
7) Eestis ei ela kodakondsuseta üle 200 000, vaid tänavu esimest korda alla 100 000 inimese. Kõigil on ise võimalus mõjutada oma positsiooni kodumaal.
8) Toimetaja Leena Hietanen ähvardab taas relvastatud kokkupõrkega. Kas SUPO (Soome kaitsepolitsei) ei tunne huvi sellise vihaõhutamise vastu?
9) Rahvusvaheline sõjaveteranide kohtumine Sinimägedes ei ole natsism, vaid relvavendade kokkusaamine.
10) "Suomen antifasistinen komitea, Suomi ilman fasismia ry" – sellist ühingut Soome Patendi- ja registrivalitsus ei tunne. Selline tegevus on rahvusvahelise antifašistliku tegevuse häbistamine ja moonutamine ehk putinism. Eksisteerib registreeritud ühendus Suomi ilman fasismia ry, Finland utan fascism rf.

Lehtinen kirjutab, et Ilves kardab, et meie ühine Euroopa hange ebaõnnestub. Miks ei öelda selgelt välja Euroopan liitriik? Meie-vorm on seletatav sellega, et nii Ilves kui ka Lehtinen on sotsialistliku leeri mehed ja Euroopa Ühendriigid on sotsialistlik ja suures osas epapüha allianss. Ilvese kartus on tegelikult asjatu. Seda edendavad muuhulgas alanud masu, mille varjus üksikud riigid sunnitakse ühise majanduspoliitikaga leppima. Huvitavam on asjaolu, et Ilves ametis jätkava riigipeana julgeb selgi määral Soomet kritiseerida.

KALEVA
Estonian Air alkaa lentää Tallinnasta Jyväskylään

STT, BNS
01.09.2011

Estonian Air hakkab märtsis lendama Tallinn-Jyväskylä lennuliinil. Kokku toimub seitse lendu nädalas, pühapäevale planeeritakse kaks lendu. Lennugraafik sobib mõlema lennujaama kohalikule turule, kuid on väga teadlikult seatud liikluseks läbi Tallinna muudesse Estonian Airi sihtkohtadesse.

Tämä festivaali ei päättynytkään

03.09.2011

Artikkel tutvustab dokumentaalfilmi ”Eesti vabaks!”. Mis on ühist Pave Maijasel ja Johnny Rottenil? Ei midagi peale selle, et mõlemad esinesid Perestroika Rockfestival Tallinnas 1988. aastal. Kolm päeva kestnud Rockipidu oli omamoodi tähiseks sel teel, mis lõppes Eesti taasiseseisvumisega 1991. aastal. Dokumentaalfilmi põhirõhk on muusikal, kuid see annab ühtlasi hea pildi Eestis ja ka Soomes sel ajal toimuvast. Leningrad Cowboys, Eppu Normaali ja teised muusikud üllatusid kui neid koheldi kui maailmatähti. Nad kirkalt põnevaid 23 aasta taguseid elamusi.

KAUPPALEHTI
Viron kasvu 7 prosenttia tänä vuonna - Viron Ansip

Tiia Kyynäräinen
05.09.2011

Eesti peaministri Andrus Ansipi sõnul kasvab alles tänavu eurotsooniga liitunud Eesti majndus sel aastal seitse protsenti.

YLE
Viron presidentti vierailee Suomessa

06.09.2011

Eesti president Toomas Hendrik Ilves külastab teisipäeval Helsingit, kus ta kohtub president Tarja Haloneniga ning esitleb oma uut raamatut „Omalla äänellä“, mis sisaldab esseesid, artikleid ja kõnesid.

VENEMAA AJAKIRJANDUS

ЭКСПЕРТONLINE
Persona grata

05.09.2011

30. augustil Helsingis kohtunud Põhja- ja Baltimaade välisministrid kirjutasid alla diplomaatide vahetuse kokkuleppele, mis loob võimaluse saata oma diplomaate vastastikku välisesindustesse stažeerima riikidesse, kus omal saatkond puudub.
Eesti välisminister Urmas Paet kinnitab, et kokkuleppe „toob suurt praktilist kasu ning ka faktiliselt töötab“. Sarnase koostöö näited riikide vahel on juba olemas, näiteks, Eesti diplomaadid Indias ja Sambias resideerivad Soome saatkondades.
http://expert.ru/northwest/2011/35/persona-grata/

ИА РОСБАЛТ
Китай отомстил Эстонии за визит Далай-ламы

02.09.2011

Vastureaktsioonina Eesti poliitikute kohtumistele dalai-laamaga tühistas Hiina põllumajandusminister Helir-Valdor Seederi septembrikuus toimuma pidanud visiidi.
Ministri sõnul ajastati tema visiit ajale, mil Shanghai lähedal toimub Hiina ja Ida-Euroopa toiduainetööstuse ja suurpõllumajandusele keskenduv konverents. Visiidi kavas oli planeeritud ka Seederi kohtumine oma Hiina kolleegiga ning Hiina põllumajandusettevõtete külastamine.
http://www.rosbalt.ru/exussr/2011/09/02/885750.html

АФГАНИСТАН.РУ
Эстонская Республика не будет сокращать свой контингент в Афганистане до 2012 года

02.09.2011

Peaminister Andrus Ansip ütles kohtumisel Ühendkuningriigi kaitseministri Liam Foxiga, et otsustades oma vägede välja toomist Afganistanist arvestab Eesti kindlasti oma liitlaste arvamustega, sh ka Suurbritanniaga. „Oleme selle missiooni koos alustanud ja peame selle ka koos lõpetama.,“ lubas Ansip oma kolleegile.
http://www.afghanistan.ru/doc/20811.html

РАДИО СВОБОДА
20 лет: период распада или полураспада? Эстония без СССР

Виктор Резунков
02.09.2011

Raadiosaade „Pressi tund“ on pühendatud endiste NSVLi riikidele nimega „20 aastat: lagunemise või poollagunemise period?“ Seekordne saade on pühendatud Eesti Vabariigile.
Saade külalisteks on Novaja Gazeta loode büroo juht Nikolai Donskov, Narvskaja Gazeta peatoimetaja Sergei Stepanov ning Eesti tuntud poliitik Marko Mihkelson.
Eetris arutletakse NSVLi lagunemisest, Eesti-Venemaa suhteid, Eesti sisepoliitikat, riigikogu erakondi, Presidendi valimisi, EL-Venemaa viisavabadust jne.
http://www.svobodanews.ru/content/transcript/24314620.html

СВОБОДНАЯ ПРЕССА
Эстония «тормозит» по-хитрому

Сергей Орлов
06.09.2011

Eesti-Venemaa piiril toimus moderniseeritud piirivalvepunkti avamine. Venemaa peakülalised ei tulnud tseremooniale.
Autor kirjutab, et uus piirivalvepunkt „Koidula“ Värska vallas annab võimaluse tolliprotseduuride vormistamise kiiruse parandamiseks ja nagu loodetakse Tallinnas, viib transiidikaubakäibe kasvule Venemaaga. Aga lootused, mis on seotud transiidi kasvuga, võivad olla õigustatud ainult sellel juhul, kui Venemaa on ka sellest huvitatud, aga hetkel Venemaa seda ei ole.
Pingutatud kahepoolsete suhete põhjuste hulgas nimetab autor nii tuntud sündmusi Tallinnas 2007.aastal, kui ka Eesti võimude suhet mittepõlisesse rahvasse. Tema arvates, on olemas veel üks, kõige olulisem takistus. Venemaa suursaadik Eestis Juri Merzljakov nimetas otse põhjuse, mis takistab suhete arenemist: riigipiiri lepingu puudumine.
Autor toob välja ka „Eesti Päevalehe“ arvamuse. Ajalehe arvates pole halbades kahepoolsetes suhetes süüdi mitte ainult Eesti, tangot tantsitakse alati kahekesi, kuid Eestil pole suurt soovi midagi muuta ka.
Autori arvates, „Eesti Päevaleht“ tegelikult kinnitab Vene suursaadiku positsiooni piirilepingu suhtes.
http://svpressa.ru/society/article/47535/

THE MOSCOW TIMES
WikiLeaks: Putin's 'Personal Gripe' With Estonia Result of WWII Betrayal

Alexandra Odynova
06.09.2011

WikiLeaksile lekitatud USA diplomaatide memodest nähtub, et Eesti-Venemaa pingeliste suhete põhjuseks on Putini isiklik vimm Eesti vastu.
2009. aasta detsembris koostatud salajases saatkonna memos ütles Eesti välisministeeriumi asekantsler Harri Tiido, et Eesti tahab Venemaaga pragmaatilisi suhteid ning 2008. aastal on õnnestunud korraldada mitmeid produktiivseid töökohtumisi. Kuid Tiido sõnul on suhted "poliitilisel tasandil keerulised" Putini tõttu, kes määrab üksinda Venemaa välispoliitikat Eesti suhtes isegi pärast presidendi kohalt peaministri kohale taandumist 2008. aastal.
„Putinil on Eesti vastu isiklik vimm,“ ütles Tiido Wikileaksi memo andmeil.
Tiido sõnul Teise Maailmasõja päevil saadeti Punaarmees võidelnud Putini isa partisanide rühma koosseisus Eestisse. Kuna eestlased olid venelaste peale 1940. aasta okupatsiooni tõttu vihased, andsid nad venelased natsidele välja. Putini isal õnnestus põgeneda, kuid ta sai selle käigus haavata.
Ei Putin ega tema pressiesindajad ei ole Vene meediale Wikileaksi memot kommenteerinud.
http://www.themoscowtimes.com/news/article/wikileaks-putins-personal-gri...

Samal teemal:

Из WikiLeaks вытекли последние секреты, Коммерсантъ, Елена Черненко, 05.09.2011, http://kommersant.ru/doc/1766073

Путин обиделся на Эстонию за отца-парашютиста, Утро.Ru, Юрий Дерябин, 05.09.2011, http://www.utro.ru/articles/2011/09/05/996440.shtml

WikiLeaks рассказал, за что Путин не любит эстонцев, Иа „FederalPress“, Татьяна Хоруженко, 05.09.2011, http://world.fedpress.ru/news/russia_and_cis/wikileaks-rasskazal-za-chto...

КАВКАЗСКОГО УЗЛА
В Адлерском районе Сочи жители эстонского посёлка отметили 125-летие со дня его основания

Иван Фадеев
02.09.2011

Esto-Sadok, mis asub Sotsi linna Adleri rajoonis, (Eesti Aiake) küla elanikud tähistasid asula 125. sünnipäeva. Pidulikes üritustes osalesid administratsiooni, Sotsi kultuurrahvuslike kogukondade ja Eesti saatkonna esindajad Venemaal. Mäeküla asutasid Eesti ümberasujad 1886.aastal ning 2014.aastal saab see üheks Taliolümpiamängude korraldamise keskkohaks.
Täna elavad külas nii nende eestlaste järeltulijad, kes rajasid asula, kui ka kreeklased, armeenlased, grusiinlased ja teiste rahvuste esindajad.
Estosadoki 125. sünnipäeva peol kinkisid Eesti saatkonna esindajad kingitusi muuseumile ja kogukonnale – tänapäevase eesti keele sõnastikud. Nii Sotsi rahvuslike kogukondade esindajad, kui ka rajooni ja linna administratsioon andsid oma kingitusi üle. Pidu lõppes kontserdi ja piduliku ilutulestikuga.
http://www.kavkaz-uzel.ru/articles/191872/

РУССКАЯ ПРАВОСЛАВНАЯ ЦЕРКОВЬ
Митрополит Волоколамский Иларион встретился с послом Эстонии в России Симму Тийком

6.09.2011

Eesti Suursaadik Venemaal Simmu Tiik kohtus 6. augustil Moskvas Vene õigeusu kiriku välissuhete osakonna juht metropoliit Illarioniga.
Kohtumise käigus toonitas Metropoliit, et Vene õigeusu kirik eraldab palju tähelepanu kontaktidele Balti riikides, mille seas Eestil on tähtis koht.
Suursaadik omalt pool märkis häid perspektiive heanaaberlikes Eesti-Venemaa suhetes ning sügavad kultuuri sidemeid kahe rahva vahel.
http://www.mospat.ru/ru/2011/09/06/news47258/

ИНТЕРФАКС
В Эстонии отрицают, что пересмотр программы визита премьера на юго-восток Азии был вызван реакцией Китая на визит Далай-ламы

07.09.2011

Eesti Valitsus lükkas ümber meedias ilmunud kuuldused sellest, et peaministri Kagu-Aasia riikide töövisiidi programm oli muutunud Hiina survel?
„Eesti jaoks on praegu kõige viljakam külastada Singapuri,“ tõdes pressiesindaja.
„Peaministri visiiti Hongkongi pole kunagi korraldatud,“ kinnitas Delfile valitsuse kommunikatsioonibüroo esindaja Kateriin Leini, lisades et spekulatsioonid, nagu oleks peaminister Andrus Ansipi visiit Hongkongi ära jäänud dalai-laama Eesti visiidi tõttu, on alusetud.

Премьер-министр Эстонии не сможет посетить Гонконг из-за визита в Эстонию Далай-ламы

07.09.2011

Augustis Eestit külastanud dalai-laama mitteametliku visiidi tõttu pidi Eesti peaminister Andrus Ansip loobuma reisist Vietnami ja Hongkongi, teatas Kaubanduse- jaTööstuskoda.

В водах Эстонии обнаружен советский штурмовик Ил-2

01.09.2011

Saaremaa vetest leiti Teise Maailmasõja ajal alla lastud Vene ründelennuk IL-2 ja kaks samal ajal uputatud sõja laevavrakki.

UKRAINA AJAKIRJANDUS

ПЕРВЫЙ НАЦИОНАЛЬНЫЙ
20 лет самостоятельности

Надия Базив
01.09.2011

Lühike telesaate ülevaade sellest, kuidas praegu elatatakse mõnedes endistes NSVLi riikides, sh ka Eestis.
Oma intervjuus Esimesele Ukraina Riiklikule Kanalile ütles Eesti välisminister Urmas Paet, et tänapäevases Eestis nagu ka terves maailmas on päris palju igasuguseid uusi riski, näiteks nagu rahvusvaheline terrorism ning küberrünnakud.
http://1tv.com.ua/ru/video/program/audience/2011/09/02/3374

ASERBAIDŽAANI AJAKIRJANDUS

TREND
Azerbaijani President congratulates Estonian and Singaporean presidents and Japanese PM

01.09.2011

Aserbaidžaani president Ilham Aliyev õnnitles Eesti president Toomas Henrik Ilvest tagasivalimise ja Singapuri president Tony Tan Ken Yami ning Jaapani peaministrit Yoshihiko Nodat ametisse valimise puhul. Aliyev loodab tugevdada Eesti-Aserbaidžaani suhteid ning soovib president Ilvesele head tervist, õnne ja edu sõbralike eestlaste elu paremaks muutmisel.
http://en.trend.az/news/politics/1925306.html

TAIWANI AJAKIRJANDUS

TAIWAN NEWS
China nixes Estonian's trip after Dalai Lama visit

02.09.2011

Ametnike sõnul tühistas Hiina Eesti ministri visiidi protestina dalai-laama Tallinna visiidi vastu. Eesti põllumajandusministeeriumile saadetud e-mailis oli kirjas, et seoses augusti keskel Tallinnas toimunud intsidendiga tühistatakse põllumajandusminister Helir-Valdor Seederi reis Hiina. Ministri esindaja Indrek Kuuse sõnul pole kahtlust, et reisi tühistamine on seotud dalai-laama visiidiga, mille raames kohtus usujuht Eesti presidendi ja mitme teise ametnikuga. Hiina on hoiatanud, et Tiibeti usujuhi visiit võib halvendada kahe riigi vahelisi suhteid.
http://www.taiwannews.com.tw/etn/news_content.php?id=1695695

TIIBETI AJAKIRJANDUS

THE TIBET POST
China Cancels Meeting with Estonian Minister

Colleen McKown
06.09.2011

Septembris Hiina sõitma pidanud põllumajandusminister Helir-Valdor Seederi kohtumine tühistati augustis toimunud "intsidendi" tõttu. Baltic Timesi sõnul oli kohtumise tühistamise taga dalai-laama augustikuine visiit Eestisse, kus ta kohtus muuhulgas ka president Toomas Hendrik Ilvesega. Hiina saatkond Eestis hoitas juba visiidi eel, et kohtumine dalai-laamaga rikuks rängalt rahvusvaheliste suhete põhimõtteid. "Minu hinnangul on sellest kirjast küll väljaloetav, et see on ühekordne vastureaktsioon dalai-laama visiidile Eestisse," kommenteeris küsimust minister Seeder.
http://www.thetibetpost.com/en/news/international/1988-china-cancels-mee...

KANADA AJAKIRJANDUS

THE VICTORIA TIMES COLONIST
Adventure rules choir's lineup

Kevin Bazzana
01.09.2011

Kammerkoor Vox Humana 11. hooaeg, mis algab tuleval nädalal, on kaks korda kiirem ning nõudlikuma repertuaariga kui eelmine. Koori juhatab 32aastane Brian Wismath. Selle hooaja repertuaar koosneb osaliselt Vaughan Williamsi, Britteni, Schnittke ja Pärdi loomingust, kuid enamiku moodustab seni tundmatute heliloojate muusika. Koori võib kuulda sellel kuul kolmel kontserdil, millest üheksanda septembri esinemisel võib kuulda Urmas Sisaski “Gloria Patrit”. Hooaja repertuaaris tulevad esitlusele ka Toivo Tulevi tööd.
http://www.timescolonist.com/entertainment/Adventure+rules+choir+lineup/...

ITAALIA AJAKIRJANDUS

CORRIERE DELLA SERA
Tallin: la capitale dell'Estonia è la nuova Berlino

Chiara Ugo Baudino
05.09.2011

Artikkel kultuuripealinn Tallinnast, mida autor peab uueks Berliiniks.
http://viaggi.corriere.it/viaggi/weekend/2011/tallin/tallin.shtml