1. Kanada üldinfo ja turu olukord

Kanada on territooriumi kogumahult maailma suuruselt teine riik ent rahvastiku tiheduselt (3,3 inimest m2 kohta) omakorda üks maailma hõredamalt asustatud maid. Valdav osa Kanada elanikkonnast elab ida-lääne suunalise USA piiri lähedal asuvates linnades (Toronto, Montreal, Vancouver, Calgary, Winnipeg) ning sellel on nii ajaloolised, majanduslikud kui kliimast tulenevad põhjused. Kanada on föderatiivse parlamentaarse riigikorraldusega maa, mille koosseisu kuulub 10 provintsi ja kolm “territooriumi”. Kanada riigipea on Kuninganna Elizabeth II.

Kuigi ajalooliselt on Kanada välja kujunenud peamiselt Euroopast Põhja-Ameerikasse välja rännanud rahvaste toel ja see on hoidnud Kanada ja Euroopa vahel väga tugevat sidet, on viimaste aastakümnete jooksul Aafrikast, Aasiast ja Lähis-Idast pärinev immigratsioonilaine Kanada rahvastiku palet oluliselt muutnud. Sõltuvalt majanduse arengust ja selle struktuuri muutusest on märgata ka muutusi erinevate piirkondade ja linnade kasvu kiiruses sh siserände toel. 2011. aastal toimunud rahvaloenduse esialgsete andmete põhjal elab Kanadas 34,5 miljonit inimest.

Eesti ja Kanada vaheline lepinguline baas on kahepoolset majandustegevust soosiv. Riikide vahel on sõlmitud ka topeltmaksustamise vältimise leping. Käesoleval ajal on Kanada ja Euroopa Liidu vahel käimas läbirääkimised kõikehõlmava majandus- ja kaubanduslepingu (CETA) sõlmimiseks ning osapooled on seadnud endale eesmärgiks nimetatud lepingu jõustamise 2012. aastal. Kõnealune leping peaks oluliselt lihtsustama kahepoolset ärikeskkonda ning looma ka Eesti eksportööridele hea pinnase Kanada turule sisenemiseks.

Lisaks liikmesriikide saatkondadele on ka Euroopa Liidul Kanada pealinnas Ottawas hästi mehitatud välisesindus, milles tegutsevad ka Kanada majandus- ja kaubandusvaldkonda jälgivad spetsialistid. Muu hulgas on nende ülesandeks tuvastada ja võimalusel kõrvaldada EL-st pärit kaupade või investeeringute mittereeglitepärast käsitlemist Kanada ametiasutuste poolt nii föderaalsel kui provintside tasemel. Liikmesriikide ja EL esinduse vaheline koostöö majandus- ja kaubandusküsimustes on väga hea.

Kanada puhul on tegemist kõrgelt arenenud turumajandusliku riigiga, mis kuulub mh. OECD-sse ja WTO-sse ning G8 riikide gruppi. Kanada majanduse reaalsektor on väga tugevalt seotud USA-turuga ja seda nii lõpptoodangu turustamise kui kaupade tootmisfaasis (nt auto- ja lennukitööstus). Nimetatud asjaolu ja USA majanduse kasvuraskused viimastel aastatel on kahtlemata avaldanud mõju ka Kanada majanduskasvule, seda mõnevõrra pärssides.

Kanada pangandussektor on tugevalt reguleeritud ja see vähendab pankade vabadust riskantsete tehingute tegemisel. Samas on see peamiseks põhjuseks miks Kanada pangandussektor jäi 2008. aastal vallandunud ülemaailmsest finantskriisist praktiliselt puutumata. Ülemaailmse majandusseisak tõttu raskustesse sattunud USA siseturg mõjutab aga Kanada reaalsektorit märkimisväärselt.

Majanduse käekäik on tugevalt varieeruv provintside ja territooriumide lõikes. Kui peamiselt tööstusliku valmistoodanguga ja pooltoodetega kauplevad provintsid (ennekõike Ontario ja Quebec) said globaalses majanduskriisis tuntavalt räsida, siis põllumajanduslikud ja toorme ekspordil põhinevad majandused (Saskatchewan, Manitoba, Alberta) tundsid seda vaid vähesel määral või ei tundnud üldse. Kokkuvõttes on Kanada majandus üsna tugevas seisus ning seda peegeldab ka kanada dollari kursi järjepidev tõus nii USA dollari, euro kui jaapani jeeni suhtes.