Eesti välismeedias 25. - 31. august 2011

RAHVUSVAHELINE AJAKIRJANDUS
USA AJAKIRJANDUS
SUURBRITANNIA AJAKIRJANDUS
SAKSAMAA AJAKIRJANDUS
PRANTSUSMAA AJAKIRJANDUS
BELGIA AJAKIRJANDUS
SOOME AJAKIRJANDUS
LEEDU AJAKIRJANDUS
VENEMAA AJAKIRJANDUS
GRUUSIA AJAKIRJANDUS
HIINA AJAKIRJANDUS
BULGAARIA AJAKIRJANDUS

RAHVUSVAHELINE AJAKIRJANDUS

EUOBSERVER
Estonia concerned over energy dependency on Russia

26.08.2011

Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi sõnas, et Venemaa kasvav roll Baltikumi varustamises elektriga on muret tekitav. Tema sõnul on osa kliimapoliitikast see, et elektrifirmad pöörduvad kolmandate riikide poole, sest nendes on määrused vabamad.
http://euobserver.com/1016/113421

BANK SYSTEMS & TECHNOLOGY
Erply Launches New Mobile Card Reader for Tablets

Bryan Yurcan
26.08.2011

Erply, Eesti tarkvarafirma teatas, et nad alustavad krediitkaardilugejate valmistamisega mobiiliseadmetele. Erinevalt konkurentidest Square ja Verifone suudab Erply süsteem ühenduda ka inventarisüsteemiga, mis on suunatud tablettarvutitele – selle abil saaksid kaupmehed ühendada makse- ja inventuuritoimingud ühte seadmesse.
http://www.banktech.com/payments-cards/231600285

NEW EUROPE
Heads of EU Representations in Estonia, Latvia and Luxembourg

26.08.2011

Euroopa Komisjon kinnitas Eesti, Läti ja Luksemburgi esinduste juhid, kes alustavad tööd 1. septembrist. Eesti esindajaks saab varasem Riigikogu liige Hannes Rumm.
http://www.neurope.eu/articles/Heads-of-EU-Representations-in-Estonia-La...

BLOOMBERG
Baltics Are Prepared for Next Wave of EU Crisis, Ansip Says

Aaron Eglitis
28.08.2011

Andrus Ansipi sõnul on Eesti, Läti ja Leedu võimelised tulema toime järjest halveneva Euroopa Liidu majandusega, sest nad on vähendanud oma eelarvepuudujääke. Balti riigid tõstsid makse ja vähendasid kulutusi 2008. aasta alguses. Eestile ennustatakse sarnaselt eelmise aastaga eelarveülejääki.
http://www.bloomberg.com/news/2011-08-28/baltics-are-prepared-for-next-w...

Estonian July Industry Output Growth Was Slowest in 11 Months

Ott Ummelas
31.08.2011

Eesti tööstustoodangu kasv aeglustus juulis elektroonika ekspordi languse tõttu näidates, et Euroopa Liidu kõige kiiremini kasvav majandus on aeglustumas. Tootlus tõusis 22,9 protsenti võrreldes eelneva aastaga, mis on aeglaseim 11 kuu jooksul. Eesti 19 miljardi dollariline majandus võib keskpanga sõnul seista vähem stabiilsel pinnal tänu ülemaailmsele riskikartlikkusele, kuid riik on siiski säilitanud ennustatud aastase 6,3 protsendilise majanduskasvu.
http://www.bloomberg.com/news/2011-08-31/estonian-july-industry-output-g...

THE ASSOCIATED PRESS
Estonian president likely to be re-elected in vote

28.08.2011

Eesti president, endine USA kodanik, valitakse suure tõenäosusega tagasi ametisse. Valimised toimuvad riigikogus, kus teda toetavad peaminister Andrus Ansipi Reformierakond ja IRL, kes on olnud nende konservatiivne koalitsioonipartner juba kuus aastat. Tema ainus vastane on Indrek Tarand, keda toetab vasakpoolne opositsioonipartei Keskerakond, kellel on suur vene toetajaskond.
http://www.google.com/hostednews/ap/article/ALeqM5jRlG-Y7eGkirpmxITbNCw1...

REUTERS
U.S.-educated Estonian president re-elected

29.08.2011

Endine USA kodanik Toomas Hendrik Ilves valiti Riigikogu poolt probleemideta tagasi, tõestades taas poliitilist stabiilsust riigis. Ilves sündis Stockholmis Nõukogude Liidust eksiilis viibivas Eesti perekonnas ning kasvas üles USAs. Ta loobus USA kodakondsusest kui sai Eesti suursaadikuks Washingtonis 1993. aastal.

Oma tänukõnes avaldas ta valmidust teenida riiki ja selle elanikke, hoolimata nende maailmavaatest või emakeelest, vihjates riigi suurele vene vähemusele. Ta pole peljanud avaldada arvamust Venemaa kohta, hoides siiski Moskvaga viisakaid suhteid. Kuigi ametikoht on suuresti tseremoniaalne, näitab tagasivalimine riiki stabiilse ja usaldusväärse partnerina. Ka peaminister Andrus Ansip valiti märtsis tagasi.
http://www.reuters.com/article/2011/08/29/us-estonia-president-idUSTRE77...

Samal teemal

Estonian President Toomas Hendrik Ilves wins re-election in Parliament vote (The Washington Post, 29.08.2011, http://www.washingtonpost.com/world/europe/estonian-president-toomas-hen...)

FRENCH RADIO IRIB
Estonie: le premier tour de la présidentielle, prévu, lundi

29.08.2011

Esmaspäeval toimuvaks presidendivalimiste esimeses vooruks on esitatud kaks kandidaati – praegune president Toomas Hendrik Ilves ning Keskerakonna poolt esitatud Indrek Tarand. Eesti president valitakse Riigikogu poolt viieks aastaks.
http://french.irib.ir/info/international/item/139156-estonie-le-premier-...

BLOOMBERG
Estonian Growth to Slow Due to Euro-Debt Crisis, Ligi Says

Ott Ummelas
25.08.2011

Võlakriisi tõttu väheneb Eesti järgmise aasta kasvuprognoos, ütles rahandusminister Jürgen Ligi. Septembri keskel peab rahandusministeerium uue prognoosi avalikuks tegema. Eesti majandus kasvas eelmisel kahel kvartalil ELi riikidest kõige kiiremini ja võib ministeeriumi aprillikuu prognoosi andmetel tänavu ning tuleval aastal tõusta nelja protsendi võrra. „Meie majandus peab kindlasti Euroopa võlakriisi tõttu kannatama, isegi kui see alles hiljem meieni jõuab“, ütles Ligi. Swedbank, Balti suurim laenuandja tõstis eile Eesti SKT kasvuprognoosi selle aasta jaoks 4,5 protsendilt 6,7 protsendile. Prognoosi andmetel aeglustab kasv 2012. aastal 4,2 protsendile, kuna Euroopa võlakriis läheb hullemaks, maailmamajandus läheb nõrgemaks ja sellega langeb ka eksport.
http://www.bloomberg.com/news/2011-08-25/estonian-growth-to-slow-due-to-...

Estonian Finance Minister to Run for Central Bank Governor

Ott Ummelas
30.08.2011

Eesti rahandusminister Jürgen Ligi kandideerib Eesti Panga presidendi kohale. Praeguse presidendi Andres Lipstoki ametiaeg lõpeb tuleva aasta juunikuus. Ligi ütles, et tema eelised selleks ametiks on ta kogemused Eesti majanduse juhatuses ja ta teadmised euroala rahaasjades. Homseks lubati välja anda kandidaatide nimed. Ilmselt on teised kandidaadid järgmised: Ardo Hansson, Andres Sutt, Aare Järvan ja Andres Tupits.
http://www.bloomberg.com/news/2011-08-30/estonian-finance-minister-to-ru...

Samal teemal:
Estonia Central Bank Says Four Are Considered for Governor Job (Bloomberg, 31.08.2011, Ott Ummelas, http://www.bloomberg.com/news/2011-08-31/estonia-central-bank-says-four-...)

DEFPRO
Estonian Defence Minister: Poland is a staunch ally of Estonia

25.08.2011

Kaitseminister Mart Laar ütles pärast Poola asekaitseminister Zbigniew Wlosowicziga kohtumist, et Poola on Eestile väga hea partner. Poola kaastöö NATO kriisijuhtimise arenemisel on märkimisväärne, lisas ta. Kohtumisel räägiti ka Poola plaanidest Euroopa Liidu presidentuuri ajal ja Eesti ning Poola vahelisest koostöövõimalustest. Teemaks olid ka Balti õhuturbe ja küberkaitse.
http://www.defpro.com/news/details/27142/?SID=176f9eb46bacf0668a0c6d2e89...

ISRIA
Latvia - Ģirts Valdis Kristovskis congratulates President of Estonia Toomas Hendrik Ilves on his re-election as President

30.08.2011

Läti välisminister Ģirts Valdis Kristovskis õnnitles Eesti presidenti Toomas Hendrik Ilvest tagasivalimise eest. Minister rõhutas Läti ja Eesti vaheliste suhete olulist rolli, mis said uue hoo, kui mõlemad riigid tulid Põhja-Balti koostööformaati ning Euroopa Liitu. Õnnitluskirjas mainis Kristovskis hea koostöö arenemist Ilvesega kui mõlemad olid Euroopa Parlamendi liikmed.
http://www.isria.com/pages/30_August_2011_60.php

AGENCE EUROPE
Jerzy Buzek congratulates Toomas Ilves upon his re-election as president

30.08.2011

Euroopa Parlamendi president Jerzy Buzek õnnitles esmaspäeval Toomas Hendrik Ilvest tagasivalimise eest. Buzek väljendas rõõmu selle üle, et tuleva viie aasta jooksul on Eesti hästi esindatud nii EL-is kui ka üldiselt rahvusvahelisel tasemel. Ilves oli enne presidendiks valimist 2004. aasta maikuust kuni 2006. aasta oktoobrini Euroopa Parlamendi liige.

USA AJAKIRJANDUS

CHANNEL 6 NEWS
Members of anti-Soviet resistance group found in Estonian mass grave

26.08.2011

Kohaliku meedia sõnul leiti kümne mehe surnukehad Lõuna-Eestis Võru lähedal asuvast ühishauast. Arvatakse, et mehed olid nõukogudevastase liikumise liikmed ehk metsavennad. Kõik mehed olid surnud kas kuulihaavade või tömbi esemega põhjustatud trauma tõttu. Arvatakse, et surnukehad pärinevad teise maailmasõja järgsest ajast.
http://channel6newsonline.com/2011/08/members-of-anti-soviet-resistance-...

THE WASHINGTON POST
Estonian President Toomas Hendrik Ilves wins re-election in Parliament vote

29.08.2011

USAs haritud Eesti president Toomas Hendrik Ilves valiti Riigikogu poolt teisipäeval teiseks ametiajaks. Ta sai 73 häält konkurent Indrek Tarandi 25 hääle vastu. Esmakordselt saavutas president Riigikogus nõutud kahe kolmandiku suuruse häälteenamuse iseseisvuse saavutamisest alates 1991. aastal.
http://www.washingtonpost.com/world/europe/estonian-president-toomas-hen...

GLOBALPOST
The Baltic miracle continues

Teri Schultz
28.08.2011

Kui Urmas Paetilt küsiti, kas ta muretseb euroala pärast, millega Eesti liitus jaanuaris, pidi ta naeru tagasi hoidma, kuna neid suhteliselt väikeseid probleeme saab lahendada. Nõukogude okupatsioon oli nii raske aeg, et tänapäevased mured Euroopas ja euroalal ei ole midagi võrreldes probleemide, hirmude ning olukordadega paarikümne aasta eest. Toit oli piiratud, karistati Eesti keele rääkimise eest. „Palju eestlasi saadeti Siberisse, palju eestlasi tapeti, palju eestlasi arreteeriti“, ütles Paet. „Nõukogude Liit sekkus meie igapäevasse ellu ja hirm oli kõikjal.“ Kõige suurem muutus, mille tõi taasiseseisvus, on Paeti sõnul, et enam ei pea kartma.

Eestil on EL-is väikseim võlg (6,6 protsenti SKT-st) ning selle kasv oli selle aasta teises kvartalis võrreldes eelmise aastaga kõige kõrgem (8,4 protsenti). Balti riikides on töötus kõrge: Eestis 13,8, Lätis 17,2 ja Leedus 17,3 protsenti. SKP per capita on neil võrreldes teiste ELi liikmetega madal, ainult Bulgaaria ja Rumeenia tase on kehvem. Kui võrrelda Baltimaid teiste endiste Nõukogude Liidu riikide keskmisega, on Eesti, Läti ja Leedu rikkus ja oodatav eluiga kõrgem.
http://www.globalpost.com/dispatch/news/regions/europe/110826/baltic-eco...

GOERIE
Roberts: Estonia's success 'a miracle'

Cokie & Steve Roberts
28.08.2011

Mööunud 800 aastast oli pisike riik Läänemere ääres ainult 40 aastat iseseisev. Kuid viimasel ajal on Eesti olnud üks edukamaid riike. Eestil on Euroopas kõige suurem majanduskasv (8,4 protsenti). Seal toodetakse osa maalima innovatiivseimast tehnoloogiast. Skype’i lugu algas siin. Viis aastat tagasi nimetati Eestit kõige vabamaks riigiks kogu maailmas. Ameerika Ühendriigid said üheksanda koha. Hiljuti öeldi BBC-s, et Eesti lugu pärast 1991. aastat võib olla inspireeriv Araabia demokraatia aktivistidele ja võib neile näidata, mis võimalused on olemas. Esimene asi, mida Eesti õpetada saab, on hariduse suur tähtsus. Ainult 1,34 miljonit inimest elab Eestis ja kirjaoskus on 100 protsenti.
http://www.goerie.com/apps/pbcs.dll/article?AID=/20110828/OPINION09/3082...

THE SEATTLE TIMES
Estonian President Ilves re-elected

29.08.2011

Eesti Riigikogu valis esmaspäeval president Toomas Hendrik Ilvese teiseks ametiajaks tagasi. Ilves, kes õppis Ameerika Ühendriikides, on seega järgmisteks viieks aastaks uue euromaa riigipea. Eesti tähistas alles oma 20. taasiseseisvumise aastapäeva. 57-aastane Ilves sai 73 häält, Indrek Tarand 25. Seega on Ilves esimene presidendikandidaat, kes pärast 1991. aasta taasiseseisvumist vajalikud kaks kolmandikku häältest esimesel ringil sai. Ilves oligi valimistes tugev favoriit. Teda toetati nii kesk-parema koalitsiooni poolt kui ka Sotsiaaldemokraatliku Erakonna poolt, mille liige ka Ilves ise oli. 47-aastast Tarandit toetas Keskerakond.
http://seattletimes.nwsource.com/html/nationworld/2016045823_apeuestonia...

Samal teemal:
„Estonian Lawmakers Approve Second Term for President Ilves“ (Bloomberg, 29.08.2011, Ott Ummelas, http://www.bloomberg.com/news/2011-08-29/estonian-lawmakers-approve-seco...)

RTT NEWS
Estonia Avg. Gross Wages & Salaries Rise In Q2

30.08.2011

Kuu keskmine brutopalk Eesti töötajatel on selle aasta teises kvartalis tõusnud viiendat kvartalit järjest. Võrreldes eelmise aastaga tõusis see 4,2 protsenti 857-le eurole. Samas langes reaalpalk, mis arvestab ka tarbijahinnaindeksi muutuse mõjuga, ühe protsendi võrra juba 11 korda järjest. Tunnis teeniti nüüd keskmiselt 5,08 eurot ja tõus oli 4,8 protsenti samas perioodis.
http://www.rttnews.com/Content/EuroEconomicNews.aspx?Id=1702405&SM=1

NATIONAL REVIEW ONLINE
The hands of a cartoonist, &c.

Jay Nordlinger
30.08.2011

Kui võrrelda tänast Süüriat Eesti olukorraga 20 aastat tagasi, siis näeb seal mõndagi sarnasust. Mõlemal riigil oli karikaturist sarnase rolliga. Eestis oli see Heinz Valk. Oma joonistega sai ta eestlaste hirmu väheneda ning andis neile lootust. Tema loodud on ka väljend „Laulev revolutsioon“ ning lause „Ükskord me võidame niikuinii!“. Karikaturistil Ali Farzatil Süürias on sarnane roll. Ka tema andis rahvale lootust ning tegi nalja Assadi diktatuuri kulul.
http://www.nationalreview.com/articles/275824/hands-cartoonist-c-jay-nor...

SUURBRITANNIA AJAKIRJANDUS

LEFTLION
James Walker escaped the riots and visited the European Capital of Culture

James Walker
25.08.2011

Tallinn on see aasta Euroopa Kultuuripealinn ning vanalinn oma munakiviteede ja teise maailmasõja Nõukogude pommitamisest pääsenud majadega, millest esimesed ehitati juba 1050. aastal, on kantud UNESCO maailmapärandi nimekirja. Vanalinna söögikohtade hinnad on aga lühikese iseseisvusaja jooksul kerkinud väga kõrgele.

Tänu Tallinna asukohale sadamalinnana, on linnal aegade jooksul olnud palju vallutajaid, viimasteks neist on aga kindlasti briti poissmehed, mille tõttu on vanalinna tekkinud ka vastavaid meelelahutusasutusi.

Tallinnal on väga hea transpordiühendus – lennujaam ja sadam on mõlemad lähedal, samuti Kadriorus asuv Kunstimuuseum ning mitmed rannad.

Inimesed on viisakad ning räägivad enamasti inglise keelt. Eestlased on uhked oma saunakultuuri üle. Kuigi Helsingi on Tallinnast vaid lühikese praamisõidu kaugusel, on see pärast Tallinna külastamist veidi pettumustvalmistav. Siiski on neil kaunist arhitektuuri, linna ääres paiknev saarestik ja kultuurielamusi pakkuvad muuseumid.
http://www.leftlion.co.uk/articles.cfm/title/tallinn--estonia-/id/3858

BBC
Spirituality in Estonia - the world's 'least religious' country

Tom Esslemont
25.08.2011

Kui eestlastelt hiljuti küsiti, kas usk on nende elus oluline, vastasid vaid 20% jaatavalt. See asetab Eesti statistiliselt maailma vähim uskliku riigi kohale.

Vanalinna tänavad maalivad petliku pildi – kirikutornid kerkivad taevasse, kellad helisevad pühapäeviti ning kirikutest kostab külastajate sagimise taustal laulu. Enamus neist on turistid. Öeldakse, et inimesed usuvad, kuid ei soovi kirikusse kuuluda. Eestis ei ole perekondlikku kiriku külastamise traditsiooni.

Usuõpetus ei kuulu isegi koolide õppekavasse. Selle asemel õpitakse ajalootundides ristiusustajate vallutustest, mis näitavad seda kui põlatud koloniseerijate usku. Lisaks oli kogu Nõukogude okupatsiooni ajal avalik ülistus keelatud.

See aga ei tähenda, et eestlased millessegi ei usu – neil on maausk, loodusega seotud spirituaalsus. Maausulised nimetavad ennast ka paganateks. Kuigi eestlastele meeldib loodus, on vähe inimesi, kes praktiseeriksid kõiki kombeid.
http://www.bbc.co.uk/news/world-europe-14635021

IEWY NEWS
European Commission appoints new Head of Representation in Estonia

Mariah Jen
26.08.2011

Hannes Rumm määrati alates 1. septembrist 2011 Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juhiks. Eelnevalt oli ta Riigikogu liige ning töötas rahvusvahelises äris ja ajakirjanduses. Tal oli ka mitmeid meediaalaseid ameteid.
Rummi lai kogemustepagas aitab arendada paremat suhtlust kohalike asutuste ja Euroopa Komisjoni vahel.
http://www.iewy.com/32747-european-commission-appoints-new-head-of-repre...

THE ECONOMIST
Home but not dry

Paul Goble
30.08.2011

Autor edastab Paul Goble’i mõtteid hiljutiselt mälestustseremoonialt.

Tundub uskumatu, et on möödunud 20 aastat Eesti, Läti ja Leedu de facto iseseisvuse saavutamisest. Ümmargusel aastapäeval tuleb vaadata üle, mis on tehtud, mis tegemata ja mis vajab tegemist nii riikide kui nende sõprade poolt.

See aastapäev tuletab aga meelde varasemat 20-aastast iseseisvust, mille jooksul Balti riigid saavutasid küll palju, kuid kelle iseseisvus oli siiski Hitleri ja Stalini kriminaalse kokkuleppe tõttu piiratud. Autor ei soovi küll tõmmata otsest paralleeli 1940 ja 2011 vahel, kuid tõdeb, et see näitab, et 20 aastat ei tee situatsiooni ümberpööramatuks.

20 aastat tagasi olid Balti riigid Nõukogude võimu all, nende territooriumitel oli sadu tuhandeid Nõukogude sõdureid, võimul olevad kommunistid olid tähtsatel positsioonidel ja Nõukogude Liit paistis jätkusuutlik ka läänemaailmale. Ühtegi Baltikumi valitsust ei tunnistanud teised riigid ning nad elasid lagunevas majanduspoliitilises situatsioonis.

Tänaseks on väed ja kommunistid kadunud, Balti riigid on ÜROs, EL’is ja NATOs ning neil on demokraatia ja vabaturumajandus.

See on tekitanud teatud ’ajaloo lõpu’ olukorra, mida kolm riiki tähistavad regulaarselt ning mille nad on saavutanud ärateenitult. Lääne ametnikud on võtnud seisukoha ’lõpp hea, kõik hea’, mis vabandab nende varasemaid tegematajätmisesi ja näitab, et palju rohkem ei olegi vaja teha.

Kuid nagu lääs õppis 11. septembril, siis ajalugu ei lõppe ning kultuuri ja geograafiat ei saa muuta. Baltikumi on silmitsi kolme ’võimatut’ ja kolme ’rasket’ katsumusega – esimesed on suurus, asukoht ja demograafia, teised on rahvuslik integratsioon, mälestus ja unustamine ning globaliseerumise ja rahvusvahelise integratsiooni väljakutsed.

Olles otsekohesed: Eesti, Läti ja Leedu on väiksed riigid, mistõttu on neil väike eksimisruum, nad on teineteisest sõltuvad ning tihti nende huvisid ei arvestata suuremate ja ’olulisemate’ riikide soovide tõttu. Autori sõnul ütles ta 20 aastat tagasi tihti, et suurim viga Eesti ja USA vahel on, et kui Eesti teeb vea, kannatab ta ise, aga kui USA teeb vea, kannatab Eesti. Lisaks on paljude väikeste riikide juhid valearvamusel, et tähelepanu püüdmine on võrdeline toetuse saamisega.

Baltikum on kurikuulsa geograafilise asukohaga ümbruskonnas, kus nende huvidega ei arvestata ning see olukord ei paista muutuvat, eriti kuna mitmed Euroopa riigid, kellele Baltikum on lootnud, on hoolimatud ja huvitatud pigem enda kaalutlustest nagu näiteks Venemaalt energia saamine. Samuti mõjutab naaberriike ka Venemaa langus ja võimalik peatne lagunemine. Vene sissetung Gruusiasse 2008 augustis sai läänelt vähese vastukaja, mistõttu võib Venemaa seda strateegiat uuesti kasutada ka teiste riikidega.

Demograafia suurimaks probleemiks on Nõukogude okupatsiooni järgne rahvuslik ja keeleline kooslus. Leedu probleemid on võrreldes Eesti ja Läti tõsiste muredega minimaalsed. Lisaks keelele on ka legaalse ning psühholoogilise integratsiooni tagamine keeruline, kuid Tallinn ja Riia on teinud imesid, eriti arvestades Venemaa ja lääne survet ignoreerida okupeeritud riikide õigust mitte anda vallutajate poolt sisse toodud inimestele kodakondsust.

Inimeste kolimisega linna muutuvad nende väärtused ning riigi kaitsmine on keerulisem. Tänu Euroopa Liidule lahkuvad paljud noored, mistõttu toimuv ajude väljavool võib põhjustada tulevikus suuri probleeme. Teise probleemina on nüüd Baltikumis võimul keskealised, erinevalt iseseisvuse saamises suurimat rolli mänginud vanade ja noortega, kes vastavalt nägid Eestit enne Nõukogude Liitu või selle languse ajal. Seetõttu lähenevad kõige suuremat Nõukogude Liidu mõjutust saanud tänased poliitikud Nõukogude-vastastele väärtustele selleaegsete meetoditega.

Rahvus peab olema ühtne, selleks ei piisa keelest ja passist. Poliitika on keeruline, kui osa inimestest ei tunnista 1940-1991 okupatsioonina. Paljud Baltikumis arvavad, et 1991 lepe ei olnud lõplik või tuleks üldse tagasi võtta.

Öeldakse, et rahvus, kes ei mäleta oma minevikku, kaob varsti, kuid riigil, kes elab minevikus ei ole tulevikku. Seetõttu on kohad nagu Okupatsioonimuuseum väga olulised, et noored ei unustaks oma minevikku.

Kolmanda probleemina mõjutab just väikseid riike globaliseerumine oma rahvaste vaba liikumisega, mis võib mõjuda halvasti rahvuslusele.

Balti riikidel on palju tööd ees, kuid autor soovitab kolme peamist eesmärki – tuleb meeles pidada, et ajalugu on arenev ja halvad asjad võivad juhtuda ka tulevikus, nagu ka head; teiseks tuleb tõdeda, et Venemaa liigub taas hirmutavas suunas ja läänes ollakse hoolimatud, lootes võimalikele lepetele, mis ka 70 aastat tagasi viis Baltikumi jaoks allakäiguni; kolmandaks, tuleb mõista, et teekond ees on veel raskem, kui see mis juba käidud, kuid õiged teod võivad viia veel mitmete Balti aastapäevade tähistamiseni.
http://www.economist.com/blogs/easternapproaches/2011/08/20-years-baltic...

REUTERS
TEXT-Fitch: Lessons from the Baltic states for the Euro area periphery

25.08.2011

Peale Eesti, Läti ja Leedu majanduskriisi 2008 ja 2009. aastatel näitasid Baltimaad, et kui ka peab palju vaeva nägema, et suurtest makromajanduslikest tasakaalutustest üle saada ning majandus taas kasvama panna, ei ole see võimatu, ütles Fitchi peaanalüütik Michele Napolitano. Painduva tööturu, avatud majanduse ning investeerima kutsuva olukorra tõttu on paralleele pigem Iirimaa kui Kreeka või Portugaliga, lisab ta. Ekspordi tõttu on Baltimaade majandused tänavu väga kiire SKT kasvuga. Balti riigid saavad teistele õpetada, et suuri makromajanduslikke kohandamisi saab pigem siis saavutada, kui majandused on avatud ning painduvad ja kui ollakse valmis määravaid otsuseid langetama.
http://www.reuters.com/article/2011/08/25/idUSWLA417620110825

SAKSAMAA AJAKIRJANDUS

FRANKFURTER ALLGEMEINE ZEITUNG
Typisch

Konrad Schuller
31.08.2011

Mõnes mõttes on Toomas Hendrik Ilves tüüpiline Baltimaade riigipea. Ta valiti esmaspäeval teiseks ametiajaks Eesti presidendina tagasi. Nagu Läti ja Leedu presidendid ei kõhelnud ta sugugi, kui Venemaa kolm aastat tagasi Gruusiasse sisse marssis. Koos selleaegsete presidentidega Lätist, Leedust, Poolast ning Ukrainast lendas ta Tbilisisse, et näidata Gruusia rahvale Kesk- ja Ida-Euroopa demokraatiate solidaarsust.

Nõukogude okupatsiooni ajal elas Ilves Ameerika Ühendriikides. New Yorkis ja Philadelphias õppis ta psühholoogiat, 1984. aastast töötas ta raadio Vaba Euroopa saatejaamas Münchenis, lõpuks isegi Eesti osakonna ülemusena.

Alles peale seda läks Ilves poliitikasse. Ta oli suursaadik Ameerikas, Mehhikos ja Kanadas. 1996. aastal sai tast välisminister. 2004. aastal sai Eesti nii NATO kui ka ELi liikmeks. Koos teiste Baltimaadega, Poola ning Slovakkiaga on ta Euroopas majanduse eeskuju. Keset kriisi sai Eestist jaanuarikuus euroala liige.

SCHWÄBISCHE POST
Folklore zeigt Europas Vielfalt

31.08.2011

Laulu- ja näitering Ellwangen Böömimaalt võttis Tartus osa Euroopa suurimast folkloorikfestivalist Europeade 2011, mis toimub igaastaselt erinevates kohtades. Üritusest võtsid osa 140 kultuurigruppi, 17liikmeline Ellwangeni rühm oli suurim Saksamaa esindaja. Böömimaalt pärit rühm sai juba avatseremoonial võimaluse esineda Sternpolka meloodial põhineva tantsuga, mida ka Eesti Televisioon otse üle kandis. Kõik viis festivalipäeva möödusid Tartu ja linna ümbruse ajaloolistes kohtades esinedes. Sakslastele meeldis eestlaste külalislahkus ja Europeade festivali idee, mis toob kokku erinevad Euroopa kultuurid. Saksamaa Europeade komitte esimees Rüdiger Hess sõns, et iga üritusega kasvatatakse eurooplastes tolerantsi teiste kultuuride suhtes.
http://www.schwaebische-post.de/571470/

Prantsusmaa ajakirjandus

LE NOUVEL OBSERVATEUR
Le président Toomas Ilves réélu sans difficulté en Estonie

David Mardiste
29.08.2011

Endine USA kodanik Toomas Hendrik Ilves valiti Riigikogu poolt probleemideta tagasi, tõestades taas poliitilist stabiilsust riigis.

Ilves sündis Stockholmis Nõukogude Liidust eksiilis viibivale Eesti perekonnale ning kasvas üles USAs. Ta loobus oma USA kodakondsusest, kui sai Eesti suursaadikuks Washingtonis 1993 aastal.

Oma tänukõnes avaldas ta valmidust teenida riiki ja selle elanikke hoolimata nende maailmavaatest või emakeelest, vihjates riigi suurele vene vähemusele. Ta pole peljanud avaldada arvamust Venemaa kohta, hoides siiski Moskvaga viisakaid suhteid.

Kuigi ametikoht on suuresti tseremoniaalne, näitab tagasivalimine riiki stabiilse ja usaldusväärse partnerina. Ka peaminister Andrus Ansip valiti märtsis tagasi.
http://tempsreel.nouvelobs.com/actualite/monde/20110829.REU1910/le-presi...

Samal teemal

Estonie: le président Ilves réélu (Le Nouvel Observateur, 29.08.2011, http://tempsreel.nouvelobs.com/actualite/monde/20110829.FAP3344/estonie-...)

Le président estonien réélu par le Parlement pour un second mandat (Les Echos, 29.08.2011, http://www.lesechos.fr/economie-politique/infos-generales/monde/afp_0037...)

Le président estonien réélu par le Parlement pour un second mandat (AFP, 29.08.2011, http://www.google.com/hostednews/afp/article/ALeqM5inyAZ6OqVU9t-lv8sjAcG...)

Estonie: Le président réélu par le Parlement pour un second mandat (20 minutes, 29.08.2011, http://www.20minutes.fr/ledirect/777050/estonie-president-reelu-parlemen...)

Estonie: le président Ilves réélu (Yahoo France, 29.08.2011, http://fr.news.yahoo.com/estonie-pr%C3%A9sident-ilves-r%C3%A9%C3%A9lu-10...)

BELGIA AJAKIRJANDUS

LE SOIR
Le président estonien réélu pour un second mandat

29.08.2011

Eesti president Toomas Hendrik Ilves valiti Riigikogu poolt jätkama teiseks ametiajaks. Esimeses voorus saavutas ta 73 häält, konkurent Indrek Tarand sai 25.
http://archives.lesoir.be/le-president-estonien-reelu-pour-un-second-man...

LE VIF
Accord sur une copération diplomatique accrue entre pays nordiques et baltes

30.08.2011

Viis põhjamaad ja kolm Balti riiki teatasid teisipäeval, et nad suurendavad diplomaatilist koostööd, et oma vahendeid säästa.

Kuus välisministrit kaheksast allkirjastasid lepingu. Eesti välisminister Urmas Paet kommenteeris, et allkirjastatud kokkulepe, mille alusel me oma saadikuid välja saadame on väga praktiline ning juba töös. Näiteks on Eesti diplomaadid vastu võetud Soome saatkondades Indias ja Zambias.

Uus riikide ühendus ristiti NB8’ks.
http://levif.rnews.be/fr/news/belga-generique/accord-sur-une-coperation-...

SOOME AJAKIRJANDUS

HELSINGIN SANOMAT
Toomas Hendrik Ilves jatkaa Viron presidenttinä

Kaja Kunnas
30.08.2011

Toomas Hendrik Ilves jätkab Eesti presidendina järgmised viis aastat.
Ilves sai valimistel Riigikogus 101 häälest 73, vastaskandidaat Indrek Tarand sai 25 häält.
President sai valituks Riigikogus esimest korda Eesti ajaloos, selleks on vaja vähemalt kahte kolmandikku kõigist häältest. Varem on valimisjärg siirdunud omavalitsuste valijameestele.
Tulemus oli ootuspärane, sest Ilves oli parempoolsete valitsuserakondade ja opositsioonierakonna sotsiaaldemokraatide ühine kandidaat.
Euroopa Parlamendi saadik Tarand oli Keskerakonna kandidaat. Tarandi eesmärk oli arutelu tõstatamine protestikandidaadina.
Avalikud valimisdebatid algasid vaid poolteist nädalat enne valimisi.
Tarand kritiseeris Ilvest presidendi rolli vähendamises. Ta oli mures poliitiliste otsuste koondumise pärast üha väiksemasse suletud ringkonda.
Ilves leiab, et presidendi roll peabki olema väike parlamentaarses riigis.
Tarand leiab ka, et presidendi valimine peaks siirduma rahvale. Ilves arvab, et parlamentaarses riigis peab presidendi valima siiski parlament. Otsevalimine võiks kaasa tuua presidendile liiga palju võimu.

Naapurit näyttävät kulttuurinsa

Arja Aho
31.08.2011

Kultuurisaade Teemamatka Tallinna- Turku.
Turu Linnateatri juhataja ja näitleja Mikko Kouki ja tallinlasest näitleja ja von Krahli teatri kandev jõud Juhan Ulfsak kohtuvad esimest korda Tallinnas. Sellest saab alguse sõprus ja ühine teekond kultuuri, ajaloo ja arhitektuuri teemadel üksteise kodulinnades. Tutvutakse inimestega, kohtadega, kuhu turist ei satu ning räägitakse jutte, mida muidu ei kuule.

Stubb sotkeentui Viron presidentin valintaan

Kaja Kunnas
25.08.2011

Soome Euroopa- ja väliskaubandusminister Alexander Stubb on teatanud oma toetusest Toomas Hendrik Ilvesele esmaspäeval toimuvatel Eesti presidendivalimistel.
Stubb sõnas Eesti Päevalehele antud intervjuus, et loodab näha Eesti presidendina Toomas Ilvest ja Soome presidendina Sauli Niinistöt.
On ebatavaline, et Soome minister võtab seisukoha teise riigi presidendivalimiste suhtes.
Mõlemad kandidaadid, nii Ilves kui ka Tarand, võitlesid omal ajal Eesti vabaduse eest.

Flyben ja Finnairin yhteisyritys avaa yhdeksän uutta reittiä

Jukka Perttu
25.08.2011

Suurbritannia Flybe ja Soome Finnairi ühisettevõte Flybe Nordic avab üheksa uut lennuliini. Neist vaid Tallinna- Stockholmi liin on selline, mille sihtkohad ei asu Soomes.
Liinid avatakse 30. oktoobril ja 14. novembril.
Finnair ja Flybe ostsid koos lennufirma Finncomm‘i majandustegevuse, mida Flybe Nordic jätkab.
Firma loob sadakond uut töökohta, neist 60-70 Soome ja 40- 50 Tallinnasse.

Krp toivoo vihjeitä vuosi sitten kadonneesta virolaisesta

STT
26.08.2011

Keskkriminaalpolitsei loodab saada vihjeid eelmise aasta aprillis kadunud Eesti kodaniku kohta.
Margus Peedimaa reisis 15.aprillil Eestist Soome ja rentis Helsingis auto. Meest nähti Tamperes 15. ja 16. aprillil.

Kulttuurin kummallista voimaa

Veli-Pekka Leppänen
27.08.2011

Tallinn kaugeneb ja Naissaar läheneb. Omari küüniks nimetatud etenduspaik on osa Nargen- festivalist.
Eesti muusika väsimatu jõud Tõnu Kaljuste ostis Naissaarel maatüki, ehitas Omari küüni ning alustas etendustega 2006 aasta suvel.
Nargen festival on levinud Naissaarelt edasi Tallinna, kus etendusi on toimunud nii valukojas, muuseumites, kirikutes ja kultuurimajades.
Omari küüni on toodud tantsu ja itaaliapärast maskiteatrit. Esitusele tuleb L'Arlecchino Don Giovanni, mille kannab ette Pantakin Company Veneetsiast. Itaaliakeelne esitus oli kõrgetasemeline ning tekitas rõõmu ja innustust vaatajates. Küünis on tasemel lava ja tehnika ning koht rajab õige raamistiku kunstile.

Uhkarohkeat ja päättäväiset

Kaija Virta, HS:n pääkirjoitustoimittaja
28.08.2011

Esmaspäeval möödub 20 aastat sellest, kui Soome taastas diplomaatilised suhted Läti, Leedu ja Eestiga.
Soome juhtide külma suhtumist Baltimaade iseseivumise katsetesse ei ole nendes maades enam eriti esile tõstetud. Soomel on siiski põhjust panna tähele, kuidas Rootsi tähistas aastapäeva.
Peaminister Fredrik Reinfeldt kutsus ametivennad Lätist, Leedust ja Eestist 15. augustil Stockholmi Normalmi turule, kus baltlaste sõbrad kogunesid toetusmeeleavaldustele iga esmaspäev märtsist 1990 kuni septembrini 1991. Reinfeldt tõdes, et Rootsi ajaloos on ka kahetsusväärseid peatükke, mil Rootsi tunnustas Baltimaade liitmist Nõukogude Liiduga. Lisaks loovutati endised baltisõdurid Nõukogude Liidule aastal 1946 ja suleti silmad Balti rahvaste kannatuste ees.
Reinfeldt rõhutas, et Rootsil on auvõlg Baltimaade ees. Tema kõnet võeti Baltimaades vabandusena.
Soome ei tunnustanud Rootsi kombel Baltimaade liitmist Nõukogude Liiduga, kuid Baltimaade saatuse pikk ametlik unustusse jätmine jätab meile oma auvõla.
1991. aastal olid iseseisvust taotlevad poliitikud jagunenud kahte – Rahvarinne ja Eesti kodanike komiteed. Rahvarinne, mille juhiks oli Edgar Savisaar, leidis, et iseseisvumiseks on tarvis teha koostööd Nõukogude Liidu uuendusmeelsete inimestega. Komiteed, kelle ridadesse kuulusid Mart Laar ja Tunne Kelam, soovisid jätkata riiki endise vabariigi baasilt.
Tolle aja tuntud nimed mõjutavad endiselt Eesti poliitikat. Kahekümne aasta tagune vastasseis on endiselt näha tänapäeva poliitika veteranide vahel. Samas ei ole Eesti poliitiline õhkkond nii polariseeritud nagu näiteks Ungaris. Samuti on rahva usaldus parlamendi ja valitsuse vastu suur.
Taasiseseisvumispäeval oli teemaks ka eestlaste kolimine välismaale. Trivimi Velliste rõhutas, et noored ei tohiks lahkuda ja oodata, et keegi nende asemel muudab Eesti paremaks paigaks, kus elada.
http://www.hs.fi/paakirjoitus/artikkeli/Uhkarohkeat+ja+p%C3%A4%C3%A4tt%C...

Viron presidentti Toomas Ilves saanee jatkokauden

AP-HS
28.08.2011

Eesti Riigikogu hääletab täna president Toomas Ilvese ametaja jätkamisest.
Ilvese jätkamist peetakse kindlana. Presidenti toetab valitsus ja Eesti majandus on üks euroala stabiilseimatest.
Presidendi töö on Eestis väga esindusliku iseloomuga. President on siiski Eesti riigikaitse kõrgeim juht ja võib saata parlamendi laiali.

Stubb tuntee huonosti Viron lähihistorian

Antti Halinen
28.08.2011

Euroopa- ja väliskaubandusminister Alexander Stubb võiks paremini tundma õppida Eesti lähiajalugu, et jääksid ära asjatundmatud väited (HS Kotimaa 25.8.).
Eesti praegusel presidendil Toomas Hendrik Ilvesel on olnud roll Eesti poliitikas alates 1990-ndate keskpaigast, kuid vabaduse ja iseseisvuse taastamisel ei olnud tal suurt rolli.
Ilvesest ei tee vabadusvõitlejat töö USA poolt rahastatud raadiojaamas.
Iseseisvuse taastamisprotsess toimus Eesti sees fosforisõjas, Balti ketis, laulvas revolutsioonis ja selle viis täide augustis 1991 tanke ähvardanud inimesed.

Uudenmaan maakuntakaavaan varaus junalauttayhteydestä Viroon

Hannu Hernesniemi
28.08.2011

Liiklus Eesti ja Soome vahel kasvab, sest alates 2015 aastast jõustuvad Läänemerel laevaliikluse piirangud, mistõttu suur osa Soome ja Saksa vahelisest liiklusest siirdub ümber Via Balticale. See võib tekitada suuri probleeme Helsingi kesklinnas.
Soome lahe ületamine ei tohiks olla takistuseks Baltimaid läbivatele transporditeedele, mis suunduvad Kesk-Euroopasse. Via Baltica kõrval peaks arendatama ka Rail Balticat.
Hetkel tuleks võtta kasutusele rongipraamiliiklus, sadamateks võiksid olla näiteks Vuosaari, Hanko või Kantvik. See looks eeldused tunneli rajamiseks Helsingi ja Tallinna vahele, sest liiklus ning nõudlus kahe sihtkoha vahel suureneks.

Toomas Hendrik Ilves valittiin toistamiseen Viron presidentiksi

HS
29.08.2011

Toomas Hendrik Ilves jätkab ootuspäraselt Eesti presidendina järgmised viis aastat.
Ilves sai valimistel Riigikogus 101 häälest 73, vastaskandidaat Indrek Tarand sai 25 häält.
President sai valituks Riigikogus esimest korda Eesti ajaloos, selleks on vaja vähemalt kahte kolmandikku kõigist häältest.
Tulemus oli ootuspärane, sest Ilves oli parempoolsete valitsuserakondade ja opositsioonierakonna sotsiaaldemokraatide ühine kandidaat.
Euroopa Parlamendi saadik Tarand oli Keskerakonna kandidaat.
Tarand kritiseeris Ilvest presidendi rolli vähendamises. Ta oli mures poliitiliste otsuste koondumise pärast üha väiksemasse suletud ringkonda.
Ilves leiab, et presidendi roll peabki olema väike parlamentaarses riigis.

TURUN SANOMAT
Kehitysvammaiset ottavat vallan Turun kulttuuripääkapungissa

TS
26.08.2011

Sel nädalalõpul toimub Turus kultuuripealinna aasta raames Soome ja Eesti Invaliidide Liitude ühised kultuuripäevad. Üritusel on tagatud ligipääs liikumispuudega inimestele ning näha saab näiteks puudega kunstnike näituseid.

Helena pokkasi luokkansa ykköspalkinnon
Turun Sanomat

27.08.2011

The Culture 2011 Tall Ships’ Regati esimesel võidusõidul Turu ja Klaipeda vahel sai esimese koha jaht Mir Venemaalt ja teise koha St IV Eestist.

KALEVA
Presidentti Ilves sai jatkokauden Virossa

STT, BNS
30.08.2011

Toomas Hendrik Ilves jätkab Eesti presidendina järgmised viis aastat.
Ilves sai valimistel Riigikogus 101 häälest 73, vastaskandidaat Indrek Tarand sai 25 häält.
Ilves tänas parlamenti usalduse eest ja teatas, et on valmis kandma presidendile kuuluvat vastutust.

Maahanmuuttajien työttömyys puolittui

Hannu Tikkala
26.08.2011

Välismaalaste töötus on vähenenud Soomes viimase 17 aastaga 49,2 protsendilt 26,5 protsendile.
Suurenenud on välismaalaste arv, kes on viibinud Soomes pikemat aega ning saanud ka kohapeal koolitust. Samuti tullakse Soome aina enam töökoha tõttu ning vähem humanitaarsetel põhjustel.
2008 aasta kriisi järel lisandus eestlaste ja venelaste arv, kes reisivad kodumaa ja töökohamaa vahel.

KAUPPALEHTI
Copterline keskittyy liikematkustajiin

KL
26.08.2011

Soome firma Line-Supporti tütarfirma Eestis- Copterline OÜ alustab sügise alguses liinilendudega Tallinna ja Helsingi vahel. Uus helikopter Agusta Westland mahutab 13 reisijat. Pileti hind saab olema umbes 200 eurot üks suund ning keskendutakse ärireisijatele. Edasi- tagasi lennatakse viis korda päevas ja lennuaeg on 18 minutit.

Ryhdikkäästi Suomenlahden yli

Rauno Hietanen
29.08.2011

Copterline‘i Agusta Westland helikopter ootab Hernesaare terminaalis.
Helikopteri istmed on üsna püstises asendis ning näevad välja ebamugavamad kui tegelikult on. Lisaks istumismugavusele on uus helikopter oma eelkäijatest ka vaiksem, sõidu ajal on võimalik ka juttu rääkida. Firma kontseptsioon on hoolikalt kaalutletud ning kannab nime Fast Class by Copterline. Lennule minnes piisab, kui oled kohal vaid 10 minutit enne lennu väljumist ning lend ise kestab vaid 18 minutit.

TALOUSSANOMAT
Fitch: Velkamaat, ottakaa oppia Baltiasta

TS-Bloomberg
26.08.2011

Reitinguagentuur Fitch kirjutab raportis, et võlakriisides vaevlevad Euroopa maad võiksid õppida Baltimaadelt oma majanduse tasakaalustamisel. Üks võimalus konkurentsivõime parandamiseks oleks palkade vähendamine.
Eesti, Läti ja Leedu kannatasid EU kõige karmima majanduslanguse all aastal 2009, kuid on selle järel jõudsalt prandanud oma majandust. Fitchi sõnul tõestasid Baltimaad, et kuigi euroga seotud valuutasüsteemis on majanduse tasakaalu taastamine ja kasvule aitamine keeruline, siis pole see siiski võimatu.
Euroala ääremaad võivad parandada oma konkurentsivõimet ka lastes pikema aja jooksul hindadel ja palgatasemel langeda. Selline protsess on alati väga raske, rõhutab reitinguagentuur.

YLE
Alcohol tourism to Estonia set to increase

26.08.2011

Reisijate poolt kaasa toodav alkoholi kogus reisil Eestist Soome on sõltuvuses alkoholiaktsiisi tõstmisega Soomes. Ka see aasta ei olnud erinev, Eestist imporditud alkoholi hulk kasvas taas.
Plaanitakse jälle 100-miljoni- euro suurust aksiisimaksude tõstmist, mis tõenäoliselt jälle tõstab imporditava kange alkoholi kogust.
Tõusvad alkoholi hinnad Soomes võivad mõjutada ka Eestis müüdava alkoholi hindu. Varasematel aastatel on peale hinnatõusu Soomes tõstetud ka Eestis hindu. Sellegipoolest on sel suvel erakordselt palju reisitud Tallinna ja Helsingi vahel ning enamus reisijaid toob Eestist kaasa alkoholi.

AAMULEHTI
Arvojohtajan ääni Virosta

Lasse Lehtinen
28.08.2011

Soome kirjastus WSOY annab välja raamatu "Omalla äänellä" (Omal häälel), mis koosneb president Toomas Hendrik Ilvese kõnedest, artiklitest ja esseedest. Teose tõlkis soome keelde Iivi Anna Masso.
Eesti president Toomas Hendrik Ilves räägib, kuidas väikeriik tungis tagasi Euroopa kaardile.
Raamat paneb küsima, miks Schröder müüs ennast gaasijuhtme firmale ja Halonen tahtis õpetada eestlasi Venemaa teemadel.
Eesti presidendi esseedest kajab läbi laia lugemisega intelligentne kosmpoliit, kellele inimõigused ja sõnavabadus on põhiväärtused. Tõlkija Iivi Anna Massoni sõnul on Ilves näidanud, et „kõrget ametikohta ja vaba loovat mõtlemist on võimalik kokku sobitada“.
Eesti on Euroopa integreerituim riik. Ta on nii OECD, EU, Nato kui ka EMU liige. Avalik teenistus on Eestis apoliitiline, puuduvad oligarhid ning korruptsiooni on vähem kui EU maades keskmiselt.
Keele kaudu leiab Ilves ühise nimetaja maadele, kes üritavad ajada asju nõuetekohaselt.
Eesti keeles on sõna „joulu“ tähistav sõna „jõul“ samasugune kui skandinaavia keeltes ja Briti saartel, kus Christmasi kõrval kasutatakse endiselt sõne Yule. Nendes maades hinnatakse tervet mõistust ja ratsionaalsust.
Eestlaste rahulikkust kriisi ja kärbete keskel on pandud tähele. Ilves seletab, et inimesed on siin kannatanud palju hullemat. Selle vältimiseks ollakse valmis mööndusteks. Teame, et väike palgalangus ei ole maailmalõpp võrreldes sellega, kui sind ära küüditatakse.
Ilves tuletab meelde, et Lääne- Euroopa vaikis kui tangid veeresid üle idaeurooplaste. Lääs ei tahtnudki iseseisvaid Ida- Euroopa riike, vaid kekkoslikult soometunud Ida- Euroopat, kes oleks välispoliitiliselt sõltunud Moskvast.
Iseseisvust nõudvate väikeste rahvaste nõuetesse on olnud raske suhestuda. Nõukogude okupatsiooni ajal pagenduses elanud idaeurooplased olid „hullud emigrandid“, kes segasid ida ja lääne õrna tasakaalu. Nüüd on need iseseisvunud rahvad „russofoobid“, kes häirivad lääne ja Venemaa suhteid.
Enamik Nõukogude Liidust eraldunud maade kodanikest elab endiselt ebademokraatlikku elu, mille põhiliseks probleemiks on korruptsioon.
Karmi moraalse hinnangu saab Saksa endine liidukantsler Gerhard Schröder: „ Kes oleks võinud aastal 1980 ette kujutada, et endine EU- ja Nato-riigi valitsuse juht asub tööle võõra riigi omanduses olevas gaasifirmas, millega ta on teinud võimul olles kaubandusliku lepingu?“
President Tarja Haloneni sõnavõtt sellest, et mõned riigid kannatavad ikka veel „postsovetliku trauma“ all, on tugevalt häirinud Ilvest. Ta nendib, et Eesti pole kunagi nõnda arvustanud teisi riike.
Soomlased on ka soovitanud eestlastel heaks kiita vene keel teise riigikeelena, unustades, et rootslased olid Soomes 900 aastat, venelased Eestis 45 aastat – asendamas neljandikku elanikest, kelle nad tapsid, küüditasid või pagendasid riigist.
Ilves tunnustab oma teostes Lennart Merd tema teenete eest. Meri oli see Mooses, kes viis Eesti rahva tõotatud maale. „Meri viis meid Euroopasse“. Meri üllatas läänemaade esindajaid oma sitkuse, õpetatuse ja teadmistega.
Eesti näitab, et maast võib tulla liberaalne demokraatia, kuigi see on olnud poolsada aastat kommunistide võimu all. See on Ilvese sõnul ka üks põhjus probleemideks Venemaaga.
Eesti on nüüd väike, kuid uhke osa Euroopast. Minevikust hoolimata tuleb vaadata tulevikku. Üleminekuaeg on möödas, nüüd on Eesti täiskasvanud.

Presidentti Ilves valittiin odotetusti jatkokaudelle

Esa Järveläinen
30.08.2011

Toomas Hendrik Ilves jätkab Eesti presidendina järgmised viis aastat.
Ilves sai valimistel Riigikogus 101 häälest 73, vastaskandidaat Indrek Tarand sai 25 häält.
Suurema osa oma elust väljaspool Eestit elanud Ilves valiti esimest korda presidendiks aastal 2006.
Ilves on Eestis väga populaarne. Presidendi roll on Eestis pigem tseremoniaalne ja eestlaste meelest saab ta hästi läbi peaministri ja valitsusega.
Vastaskandidaadil Indrek Tarandil oli juba alguses kehvad võimalused, olles Keskerakonna kandidaat.
Ilvese esimese ametiaja kolm tähtsamat sündmust olid pronkssõduri tüli, 2008-2009 aasta majanduskriis ja euro kasutuselevõtt selle aasta alguses.
Eesti majandus kasvab nüüd euroalas kõige kiiremini ning Eestil on euromaadest kõige vähem riigivõlgu.
Leitakse, et Ilvesel on suurepärased diplomaatilised võimed. Mitme eestlase meelest on suutnud president parandada Eesti rahvusvahelist positsiooni. Samas vene vähemuse hulgas ei ole ta suutnud poolehoidu võita.
Teledebatis avaldas Ilves arvamust, et Venemaa tuleks G-8 maade hulgast välja visata, leides, et Venemaa seadusandlus ja seaduste järgimine on puudulik.

ETELÄ- SUOMEN SANOMAT
Virossa on pulaa rakennusmiehistä

STT–BNS
30.08.2011

Eestis on puudus ehitusmeestest. Ehitusettevõtetel on töötajate vähesuse tõttu raskusi saada tellimusi õigeaegselt valmis.
Firmade sõnul on töötajate puuduse tähtsaim põhjus see, et suur osa eestlastest ehitusmeestest on tööl Soomes. Ehitajad saavad Soomes ligi kolm korda rohkem palka kui kodumaal.
Töötukassa sõnul on ka teistest pädevatest töötajatest puudus. Suurim vajadus on seadme- ja masinaoperaatorite ning ka teenindus- ja müügitöötajate järele.

ROOTSI AJAKIRJANDUS

DN
Östersjöfestivalen på Berwaldhallen

Thomas Anderberg
30.08.2011

Ajakirjanik arutleb, kas Östersjöfestival ehk Läänemere festival on õige koht taasiseseisvumise 20. aastapäeva juubeli tähistamiseks. 27. augusti muusikavalik sai ka kriitikat. Pärdi "In principio" oli liiga nõrgalt kontstrueeritud nii suure ja võimsa orkestri jaoks. Teise päeva kava oli parem. Dirigent Tõnu Kaljustel õnnestus koos noore orkestriga peaaegu Pärdi kolmas sümfoonia ellu äratada.
http://www.dn.se/kultur-noje/konsertrecensioner/ostersjofestivalen-pa-be...

Kulturmarknad vid Tallinnoperan

31.08.2011

Tallinnas toimub Estonia ooperimaja juures õues 11. septembril kultuuriturg, kus saab osta näidiseid etendustest ja muud sarnast.

SVD
Musiken som uttryck för frihet

Astrid Söderbergh Widding
29.08.2011

Ajakirjanik kirjeldab Balti riikide 20. taasiseseisvumise aastapäeva auks peetud Läänemere festivali ja kuidas muusika on alati olnud tähtis sümbol riigi ehitamisel. Autorile meeldis, et Baltikumis moodustati Balti kett vabaduse nimel. Pärdi „In principiot“ nimetas ta majesteetlikuks ja üleilmalikuks. Autor leidis ka, et muusika alik tegi vabaduse pühitsemise eriti pidulikuks ning mainis, et samaaegne raadioülekanne oli väga hea mõtte.
http://www.svd.se/kultur/tv/musiken-som-uttryck-for-frihet_6424830.svd

Estland valde Ilves ännu en gang

TT-FNB
30.08.2011

Eesti valis teist korda kord Toomas Henrik Ilvese presidendiks. Ilves sündis Stockholmis 1953. aastal ja on olnud president alates 2006. aastast.

LEEDU AJAKIRJANDUS

Ханс Луйк: с российским капиталом лучше не связываться

Моника Гарбачяускайте - Будрене, главный редактор DELFI
29.08.2011

Ekspress Grupi suuromanik, Eesti meediaärimehe ja ajakirjaniku Hans Luige intervjuu venekeelsele Delfile Leedus.
Wikileaksi infost Leedu ja Eesti meedia korrumpeerimisest, meedia kvaliteedist, linnavalitsuste meediast, toetusest selles valdkonnas ning meedia omanike vahetumisest Balti riikides.
Luik väidab, et ta ei kavatse maha müüa oma äri Venemaa kapitaliga ettevõtetele, kuna sellega kaasneb soovimatu mõju meediale ning nn bütsantslik mentaliteet.
http://ru.delfi.lt/opinions/comments/hans-lujk-s-rossijskim-kapitalom-lu...

VENEMAA AJAKIRJANDUS

ТРАНСЛЕР
Таможни Эстонии и России объединят усилия

26.08.2011

26. augustil Maksu- ja Tolliameti peadirektori asetäitja Egon Veermäe ja Venemaa Föderaalse Tolliteenistuse Salakaubandusega Võitlemise Peavalitsuse ülem Sergei Malõšev kirjutasid Moskvas alla tollialaste õigusrikkumiste vastase võitluse ühistegevuse leppele.
Lepe määratleb Maksu- ja Tolliameti ja Salakaubandusega Võitlemise Peavalitsuse 2011. ja 2012. aasta ühistegevused, aidates tõhustada igapäevast praktilist koostööd.
Pooled vahetavad teavet ja dokumente tollialaste õigusaktide rikkumiste ennetamise, tõkestamise ja paljastamise eesmärgil. Eelneval kokkuleppel korraldatakse ühiseid operatsioone kuritegude õigeaegse avastamise huvides nii Eesti kui ka Vene Föderatsiooni territooriumil.
http://transler.ru/news/customs/tamojni_stonii_i_rossii_obedinyat_usiliy...

THE MOSCOW TIMES
Estonia Grid Operator Warns About Electricity Dependency

25.08.2011

Euroopa Liit on ohus saada Vene energiast sedavõrd sõltuvuks nagu ta juba on Venemaa gaasist. Import Läti ja Leedusse nende suure idapoolse naabri poolt on tõusnud. Saksa energiafirma E.On-i Vene tütarfirmal tekkis impordi suhtes Balti riikides defitsiit. „E.On-i eelmise nädala otsus näitab, et elektrit tahetakse pigem toota väljaspool Euroopa Liitu“, ütles Eleringi tegevjuht Taavi Veskimägi. Ta lisas, et kliimapoliitika tagajärg on see, et energiafirmad eelistavad tootmist läbi viia kolmandatel maadel, kuna eeskiri ei ole seal nii range. Energia sõltuvus Venemaast jätkab Balti riikidele problemaatiline teema olema. Eesti, Läti ja Leedu kavatsevad ehitada LNG terminali, et veidi vabaneda sõltuvusest Vene looduslikust gaasist. Ainus ühendus läänega on Eesti ja Soome vaheline kaabel.
http://www.themoscowtimes.com/business/article/estonia-grid-operator-war...

КОММЕРСАНТЪ
Президент Эстонии остался на второй срок
Борьба за власть

Павел Тарасенко
30.08.2011

29. augustil riigikogu valis juba esimeses hääletusvoorus Toomas Hendrik Ilvese teiseks ametiajaks presidendiks.
Ilvesele andis hääle 73 riigikogusaadikut. Ilvese vastaskandidaat europarlamendi saadik Indrek Tarand sai 23 häält.
Endine USA kodanik Ilves oli esimest korda valitud Eesti presidendiks 2006. aastal. Ekspertide sõnul Ilvese esimene ametiaeg oli meelde jäänud kolme sündmusega – 2007. aastal puhkenud pronkssõduri teisaldamise skandaaliga, sügava majandusliku surutisega 2008-2009. aastal, mille tulemuseks oli kõrge töötuse tase ning Eesti liitumisega eurotsooniga 2011. aastal.
Ilvese teeneks märgitakse ka seda, et Eesti majandus on praegu üks kõige stabiilsematest 17 eurotsooni riikide seas.
http://kommersant.ru/doc/1760682?isSearch=True

BBC RUSSIAN
Президентом Эстонии снова стал Тоомас Хендрик Ильвес

Юрий Маловерьян
29.08.2011

Riigikogu taasvalis Toomas Hendrik Ilvese viieks aastaks presidendiks.
Presidendi amet Eestis on peamiselt tseremoniaalne, mille peamiseks ülesandeks igapäevases poliitikas on seaduste väljakuulutamine, pärast mida nad ametlikult jõustuvad.
Põhiseaduse järgi president „esindab Eesti Vabariiki rahvusvahelises suhtlemises“, kuid määratleb välispoliitikat välisministeerium. Ilvesel on aga välispoliitika loomise kogemus olemas, kuna ta oli 1999-2002 oli ta Eesti välisminister.
Ilvese välispoliitika prioriteediks oli „Euroopasse naasmine“, st lõimumine Euroopa Liidu, NATO ning teiste euroopa struktuuridega.
http://www.bbc.co.uk/russian/society/2011/08/110829_estonia_ilves_presid...

ГОЛОСА АМЕРИКИ
Эстонский парламент вновь избрал Ильвеса президентом страны

29.08.2011

29. augustil valis Riigikogu 57-aastase Toomas Hendrik Ilvese teiseks ametiajaks presidendiks.
Ilves sündis Rootsis eesti emigrantide perekonnas, kuid kasvas ja sai hariduse USAs. 1993. aastal Ilves loobus USA kodakondsusest, et olla määratud Eesti saadiku ametisse USAs.
Ilves toetas Eesti venekeelse elanikkonna lõimumist ning Eesti-Venemaa normaalseid suhteid, kuid suhtub idanaabrisse mõningase umbusuga.
http://www.voanews.com/russian/news/Estonia-president-2011-08-29-1286155...

RIANOVOSTI
Estonie: le premier tour de la présidentielle prévu lundi

29.08.2011

Esmaspäeval toimuvaks presidendivalimiste esimeses vooruks on esitatud kaks kandidaati – praegune president Toomas Hendrik Ilves ning Keskerakonna poolt esitatud Indrek Tarand. Eesti president valitakse Riigikogu poolt viieks aastaks.
http://fr.rian.ru/world/20110829/190743033.html

Estonie: le président sortant réélu pour un deuxième mandat

29.08.2011

Praegune president Toomas Hendrik Ilves valiti Riigikogu poolt teiseks ametiajaks. Ta sai 73 häält, valituks osutumiseks on vaja 68.
http://fr.rian.ru/world/20110829/190751672.html

Samal teemal:

Президентом Эстонии вновь стал антироссийский политик Тоомас Ильвес, РБК daily, 29.08.2011, http://www.rbcdaily.ru/2011/08/29/world/562949981362038

Президентом Эстонии стал критикующий Россию Тоомас Ильвес, Деловой Петербург, 29.08.2011, http://www.dp.ru/a/2011/08/29/Parlament_JEstonii_progolo/

РОССИЙСКАЯ ГАЗЕТА
В чужой монастырь со своей оперой
"Геликон" выступил на "Биргитта-фестивале" в Таллине

Владимир Дудин
26.08.2011

Moskva „Ooperiteater Helikon“ esines Tallinnas Pirita kloostri varemetes unikaalsel muusika- ja teatrifestivalil - Birgitta Festival.
Pirita kloostris toimuv seitsmes Birgitta festival püüab usinalt toetada ja kinnitada festivali reputatsiooni ning pakub tänapäeva kõige paremaid ooperietendusi.
Festival oli kunagi mõeldud dirigent Eri Klasi poolt Savonlinna festivali moodi, mis toimub Olavinlinna kindluses Soomes.
http://www.rg.ru/2011/08/26/gelikon.html

Лучший футболист Эстонии подписал контракт с пермским "Амкаром"

Илья Изотов
31.08.2011

27-aastane 2010. aasta Eesti parim jalgpallur Konstantin Vassiljev hakkab mängima Venemaa kõrgliiga klubis Permi Amkar.
http://www.rg.ru/2011/08/31/reg-permkray/vasiliev-anons.html

САНКТ-ПЕТЕРБУРГ.РУ
Таллинн приглашает на «Ночи дизайна» и фестиваль инноваций IF
Оба мероприятия проводятся в рамках программы «Таллинн — культурная столица Европы 2011».

29.08.2011

16.-25.septembril on Tallinn uuendusmeelsete disainihuviliste päralt. Tallinn 2011 Kultuuripealinna programmi raames toimub Disainiöö ja Euroopa Innovatsioonifestival IF.
Fookuses on innovatsioon ja inimkeskne disain, sotsiaalne kaasatus, mobiilsus, säästlikkus ning tehnoloogia mõju igapäevaelule.
Kuuenda disainifestivali programm on mahukas ja mitmekesine.
Festival lõpeb Euroopa Disainijuhtimise Auhindade piduliku galaga. See auhind on omapärane „Oskar“ disainimaailmas, mida antakse Euroopa ettevõtetele, kes edukalt rakendavad disaini konkurentsieelise saavutamiseks.
http://saint-petersburg.ru/m/304786/tallin_priglashaet_na__nochi_dizayna...

Samal teemal:

Праздник дизайна состоится в сентябрьском Таллине, Travel.ru, 25.08.2011 http://www.travel.ru/news/2011/08/25/192743.html

Таллинн: средневековая прогулка на современный лад

Ольга Полянская
30.08.2011

Väga positiivne artikkel imelisest Tallinnast, mis annab ülevaate pealinna ajaloost, elanikkonnast, vaatamisväärsustest ja köögist.
http://saint-petersburg.ru/m/304818/tallinn:_srednewekowaya_progulka_na_...

ИНТЕРНЕТ-КАНАЛ „РОССИЯ“
Довлатов создал вымышленный мир из реальных людей

Екатерина Зорина
27.08.2011

Selle aastal saaks vene kirjanik ja ajakirjanik Sergei Dovlatov 70. aastaseks. Teda armastati sellepärast, et ta rääkis ausalt endast ja oma ajast. Dovlatov pidi ära kolima NSVL-st, kuid just emigreerumine võimaldaski kuulsaks saada. Dovlatov on öelnud, et tema elus oli kolm linna: Leningrad, New York ja Tallinn.
Tallinnas toimub kirjandusfestival „Dovlatovi Päevad Tallinnas“, millega tähistatakse pealinnaga tihedalt seotud vene kirjaniku Sergei Dovlatovi 70. sünniaastapäeva.
Dovlatovi Eesti on: Pelgulinna sünnitusmaja, hipodroom ning kindlasti Paide linn oma maailmas kõige tuntuma eesti lüpsja Linda Peipsiga.
http://www.vesti.ru/doc.html?id=551510

Samal teemal:

Фестиваль "Дни Довлатова" открылся в Таллинне, Иинтернет-журнал «Новая политика, 25.08.2011, http://www.novopol.ru/-festival-dni-dovlatova-otkryilsya-v-tallinne-text...

В Эстонии проходят «Дни Довлатова», ИнтерНовости, 26.08.2011, http://www.internovosti.ru/text/?id=45264

Дни Сергея Довлатова завершаются в Таллине, Радио «Эхо Москвы», 27.08.2011, http://www.echomsk.spb.ru/news/kultura/dni-sergeya-dovlatova-zavershayut...

Серьезно и основательно, Эксперт, Вячеслав Иванов, 29.08.2011, http://expert.ru/northwest/2011/34/serezno-i-osnovatelno/

ТЕЛЕКОМПАНИЯ НТВ
Я выучу русский только за то, что на нем говорят хулиганы

Георгий Гривенный

Eestis puhkeb tänapäeval etno-lingvistiline skandaal, mille põhjuseks on kirjaniku ning keeleinspektsiooni peadirektori Ilmar Tomuski muinasjuttude raamat.
Reportaaži autor väidab, et alates raamatu 123. leheküljest laste ajakirjandus muutub detektiiv-natsionalistlikuks. Raamatu tegelaste seas on tänavahuligaanid, kes räägivad ainult vene keelt.
Olukorda kommenteerivad Riigikogu liige Yana Toom, ajakirjanik Oleg Besedin, Eesti kirjanike liidu esimees Karl Martin Sinijärv.
http://www.ntv.ru/novosti/237416/

VOIX DE LA RUSSIE
Parlons russe!

Svetlana Andréeva
28.08.2011

Kas keel võib olla poliitiliste repressioonide põhjuseks? Kahjuks on selles olukorras Balti riikides vene keel – seal on see üle miljoni inimese jaoks emakeel.

Riikides, kus iga neljanda elaniku emakeel on vene keel ja üle poole räägib seda, ei ole ta alati riigikeel. Kuidas seda muuta? Regionaalkonverentsil Riias arutasid seda inimõiguslased.

Probleem Baltikumis sai alguse 1991, kui riigid iseseisvusid Nõukogude Liidust ning soovisid uutes põhiseadustes kaitsta oma keelt ja kultuuri. Vene keele kohta ei öeldud midagi, seda üritati tõrjuda. Tänapäeval ei keelata vene keeles rääkida, kuid seda ei saa kasutada riigiasutustes. Vaid tuletõrje, politsei ja kiirabi räägivad vene keeles. See on aga vastuolus EL’i nõuetega rahvusvähemuste kaitseks. Samas ei ole midagi muutunud.

Ekspertide sõnul üritavad Euroopa poliitikud seda probleemi mitte märgata. Eriti keskealised ja vanemad inimesed ilma Eesti kodakondsuseta on keerulises olukorras.

Eesti kirjanik Mihhail Petrov on öelnud, et multikultuurses ühiskonnas ei saa olla nagu Eestis, kus Eesti kultuur domineerib. Vene kogukond Eestis ei kavatse alla anda vene keele staatuse muutmisel.
http://french.ruvr.ru/2011/08/28/55293731.html

ИНТЕРФАКС
Тоомас Хендрик Ильвес сохранил за собой пост президента Эстонии

29.08.2011

Toomas Hendrik Ilves valiti riigikogus esimeses hääletusvoorus taas viieks aastaks presidendiks. Ilves sai toetusallkirja 73 parlamendisaadikult.

В Эстонии состоится первый тур выборов президента

29.08.2011

29. augustil toimub presidendivalimiste esimene voor.

В Эстонии зарегистрированы кандидаты в президенты

28.08.2011

Eesti Vabariigi valimiskomisjon registreeris pühapäeval toimunud istungil presidendi valimise esimeseks hääletusvooruks kandidaatideks Toomas Hendrik Ilvese (57) ja Indrek Tarandi (47).

Президент Эстонии обуславливает отмену визового режима между Россией и ЕС заключением пограничного договора с его страной

28.08.2011

President Toomas Hendrik Ilves pani EL-Venemaa viisavabaduse sõltuvaks Eesti-Venemaa piirilepe sõlmimisest.
„Kui Venemaa ütleb, et meie suhted ei hakka arenema, kuni see leping on olemas, siis ma ei tea, kuidas on võimalik saavutada viisavabadust Euroopa Liiduga, kui ühel Euroopa Liidu osal puudub lihtsalt piirilepe,“ ütles Ilves ETV valimisdebatis.

В Эстонии начинается процесс выдвижения кандидатов в президенты страны

25.08.2011

25. augustil algas presidendikandidaatide registreerimise esitamine.

GRUUSIA AJAKIRJANDUS

GEORGIA TIMES
American clones of Soviet camp

Ilona Raskolnikova
30.08.2011

Helga Nuugi sõnul ei ole keeruline tõestada Eesti saamatust iseseisva riigina ning Tallinn, Tbilisi ja Kiiev on USA projektid. Eestis on varsti valimised ja on vähetõenäoline, et Washingtoni kaitsealune kõrvale tõugatakse.

Nõukogude Liidu ajal olid USA eriüksused oma ülesannetes loovamad, kuid tänapäeval saab seda nimetada vaid tsirkuseks.

Hangitud iseseisvus lubab Balti riikidel, Ukrainal ja Gruusial leida ühist pinda Washingtoniga, kes nõuab täielikku võõrdumist Kremlist. Ükskõik, mida need riigid ka ei arvaks, on nad sama iseseisvad, kui ÜRO toiduabil ja Maailmapanga rahasüstidel püsivad Aafrika riigid.

Nuuk ütleb, et just ajaloo muutmine on selle tõendiks – Eestis muudeti isegi rahvamütoloogiat, Gruusia ajalooõpikud kirjeldavad USAd kui Hitleri võitjat teises maailmasõjas. Sama näitab ka nende käitumine näiteks Lõuna-Osseetia kriisi alguses 2008. Eesti, Gruusia ja Moldaavia orjalik imetlus lääne suunas ning meediasõda Venemaaga näib küüniline.

Põhiline probleem on oma inimeste kiusamine – Eestis on kurjategijad pea karistamatud, puudub selge seaduse ülimuslikkus. Gruusia paistab olevat valinud kinnipidamisasutused oma prioriteediks, nende poliitiliste vangide hulk on suurem kogu maailma, kaasaarvatud Venemaa tasemest. Samuti on rahvuslikule Eestile naljakas omada rootslasest presidenti, kelle võimaliku saabuva teise ametiajaga saab Eesti veel 5 aastat manduvat omariiklust.

Lähemalt vaadates ei näe me ’maailma kõige demokraatlikumas’ riigis võrdseid õigusi ja vabadusi, rassiline eraldatus on USA uhkus. Washington petab avalikult Tallinna, Kiievit ja Tbilisit ning neile paistab see meeldivat.
http://www.georgiatimes.info/en/analysis/63358-1.html

HIINA AJAKIRJANDUS

FRENCH.NEWS.CN
Estonie: le président en exercice réélu par le parlement

30.08.2011

Praegune president Toomas Hendrik Ilves valiti esmaspäeval Riigikogu poolt tagasi ametisse 73 häälega Indrek Tarandi 25 vastu. Valituks saamiseks on vaja 68 häält 101st.

Esmaspäevane võit lõpetas kiirelt valimised, milles jäi vajaka draamast ja tõsistest diskussioonidest, nagu näitas laupäevane teledebatt, kus arutleti majanduslikel ja ühiskondlikel teemadel. Tarand võttis kaotuse vastu, nähes seda teenena Eesti demokraatiale ja stagneeruvale poliitikale.
http://french.news.cn/monde/2011-08/30/c_131082802.htm

Samal teemal:

Estonie: le président en exercice réélu par le parlement (Le Quotidien du Peuple en ligne, 30.08.2011, http://french.peopledaily.com.cn/International/7583531.html)

BULGAARIA AJAKIRJANDUS

KАПИТАЛ
Млада гвардия

Младен Петров
31.08.2011

Artikkel noortest Eesti arhitektidest ja Tallinna Arhitektuuribiennaalist.
http://www.capital.bg/light/neshta/2011/08/31/1148294_mlada_gvardiia/