Euroopa Nõukogu põhiorganid ja struktuur

ENi põhilised organid ja struktuuriüksused on ministrite komitee, parlamentaarne assamblee, sekretariaat (mida juhib peasekretär), inimõiguste kohus, inimõiguste volinik ning Euroopa kohalike ja piirkondlike omavalitsuste kongress.

Ministrite komitee (MK)

www.coe.int/cm
Ministrite komitee on ENi kõrgeim otsustusorgan, kuhu kuuluvad liikmesriikide välisministrid, kes kohtuvad kord aastas. Igal nädalal kogunevad Strasbourgis aga ministrite asemikud ehk liikmesriikide alalised esindajad ENi juures. Seda formaati nimetatakse ministrite asemike komiteeks (MAK). MAKi istungiteks valmistavad dokumente ette töö- ja raportöörrühmad, kus osalevad liikmesriikide esinduste diplomaadid. MK eesistuja vahetub iga poole aasta tagant liikmesriikide ingliskeelsete nimede järjekorras. Eesistujamaad aastatel 2011-2019:

Ühendkuningriik: november 2011 - mai 2012
Albaania: mai - november 2012
Andorra: november 2012 - mai 2013
Armeenia: mai - november 2013
Austria: november 2013 - mai 2014
Aserbaidžaan: mai - november 2014
Belgia: november 2014 - mai 2015
Bosnia ja Hertsegoviina: mai - november 2015
Bulgaaria: november 2015 - mai 2016
Horvaatia: mai - november 2016
Küpros: november 2016 - mai 2017
Tšehhi Vabariik: mai - november 2017
Taani: november 2017 - mai 2018
Eesti: mai - november 2018
Soome: november 2018 - mai 2019

MK peamised ülesanded on poliitiliste arutelude pidamine, suhtlemine teiste institutsioonidega, uute liikmesriikide vastuvõtmine, lepingutekstide (konventsioonide) heakskiitmine, liikmesriikide kohustuste täitmise järelevalve, soovituste andmine liikmesriikidele, inimõiguste kohtu otsuste täitmise järelevalve, valitsustevaheliste koostöö- ja abiprogrammide loomine, organisatsiooni eelarve ja tegevuskava kinnitamine.

ENi Parlamentaarne Assamblee (ENPA)

www.assembly.coe.int
Parlamentaarne assamblee on ENi nõuandev organ ja liikumapanev jõud. Ta võtab vastu soovitusi ja resolutsioone, avaldab arvamust MK dokumentide kohta, vahetab avameelselt mõtteid aktuaalsetel poliitilistel teemadel, jälgib inimõiguste ja demokraatia olukorda liikmesriikides ning mujalgi. ENPA on ka algatanud mitmeid rahvusvahelisi lepinguid, aidates sellega tugevdada üleeuroopalist õigusaktide süsteemi. Erinevalt Euroopa Parlamendist ei valita selle liikmeid otse rahva poolt, vaid lähetatakse iga liikmesriigi parlamendist. ENPA saadikud jagunevad põhi- ja asendusliikmeteks, kumbagi on 318. ENPA täiskogu koguneb Strasbourgis neli korda aastas. Eesti delegatsiooni kuuluvad praegu Andres Herkel, Margus Hanson ja Mailis Reps ning asendusliikmetena Paul-Eerik Rummo, Indrek Saar ja Ester Tuiksoo.

Kohalike ja piirkondlike omavalitsuste kongress

www.coe.int/congress
Kongress kujutab endast Euroopa 200 000 piirkondliku ja kohaliku omavalitsuse foorumit, kus liikmesriikide omavalitsusliitude valitud esindajad saavad arutada probleeme, vahetada kogemusi ja arendada ühist poliitikat. Kongressi eesmärk on tugevdada demokraatiat ning parandada teenuseid kohalikul ja piirkondlikul tasandil.

Euroopa Inimõiguste Kohus (EIÕK)

www.echr.coe.int
Euroopa Inimõiguste Kohus on inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni alusel ja selle täitmise kontrollimiseks loodud üheastmeline ja alaliselt tegutsev rahvusvaheline kohus. Kohtunikke on 47 – igast liikmesriigist üks. Eesti kohtunik on alates jaanuarist 2011 Julia Laffranque. Inimõiguste konventsioon on ENi põhidokument, rahvusvaheline leping, mis kirjutati alla 4. novembril 1950 Roomas ja jõustus 1953. aastal. Eesti kirjutas konventsioonile alla 14. mail 1993 ja see jõustus Eesti suhtes 16. aprillil 1996. EIÕK poole võib pöörduda iga isik, kes leiab, et konventsiooniosaline (riik) on rikkunud tema konventsioonikohaseid õigusi või piiranud vabadusi. EIÕK otsused on konventsiooniosaliste suhtes siduvad ja otsuste täitmise üle teostab järelevalvet MK. Parasjagu valmistatakse ette ka Euroopa Liidu ühinemist konventsiooniga, mis tähendab, et ka ELi õigusaktid allutatakse edaspidi Strasbourgis asuva inimõiguste kohtu kontrollile.
Välisministeeriumis töötab Vabariigi Valitsuse esindaja, kes jälgib Euroopa Inimõiguste Kohtusse Eesti vastu esitatud kaebustele vastamist ja kohtuotsuste täitmist. Eesti vastu esitatud kaebuste hulgas on enim neid, mis puudutavad kohtumenetluse liigset pikkust. Vabariigi Valitsuse esindaja osaleb ka kohtu ja Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni edasiarendavas töös.

ENi inimõiguste volinik

www.coe.int/commissioner
Inimõiguste volinik on sõltumatu institutsioon, kelle eesmärk on tõsta liikmesriikides teadlikkust inimõigustest ning tõhustada nende järgimist. Selleks külastab ta liikmesriike ning koostab aruandeid nii üksikute riikide kui ka laiemate teemade kohta (nt romade, kinnipeetavate või seksuaalvähemuste olukord Euroopas). Alates 1. aprillist 2012 on inimõiguste volinikuks lätlane Nils Muižnieks. Volinikul on peamiselt õiguste rikkumisi ennetav roll.

Peasekretär

www.coe.int/sg
Organisatsiooni juhib peasekretär, kelle valib parlamentaarne assamblee viieks aastaks. Peasekretär on alates 1. oktoobrist 2009 endine Norra peaminister Thorbjørn Jagland. Peasekretär vastutab ENi tegevuskava ja eelarve strateegilise planeerimise eest, kontrollib jooksvalt nõukogu haldamist ning esindab seda suhtluses teiste organisatsioonide ja riikidega.