Inimõiguste kohus leidis, et Bulgaaria on rikkunud kaebaja õigust vabadusele ja turvalisusele, õigust era-ja perekonnaelu kaitsele ja õigust tõhusale õiguskaitsevahendile seoses isiku väljasaatmisega

Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) tegi 26.07.2011 otsuse asjas M. ja teised vs. Bulgaaria (kaebus nr 41416/08), milles tuvastas, et Bulgaaria on rikkunud konventsiooni artikli 5 lõikeid 1 ja 4 (õigus vabadusele ja turvalisusele), artiklit 8 (õigus era- ja perekonnaelu kaitsele) ja artiklit 13 (õigus tõhusale õiguskaitsevahendile).

Üks kaebajatest, Afganistani kodanik M., elas 1998 aastast Bulgaarias. 2004. a andis Bulgaaria M.le põgeniku staatuse seoses tema kristlikku usutunnistusse pöördumisega ning sellest tuleneva ohuga tagakiusamisele Afganistanis. 2005. a tegid Bulgaaria võimud kaks määrust - isik välja saata ja vahi alla võtta, kuna ta kujutab ohtu riigi julgeolekule (M.i süüdistati migrantidega kauplemises). M.i ei olnud võimalik koheselt välja saata, sest tal puudus kehtiv reisidokument. Vaidlustusmenetluses kuulutas Bulgaaria kohus vahistamismääruse kehtetuks, kuid isikut ei vabastatud. Kokku hoiti M.i enne vabastamist kinni 2 aastat ja 8 kuud.

EIK tegi Bulgaaria suhtes esialgse õiguskaitse määruse, millega kohustas Bulgaariat EIK menetluse ajal isikut mitte välja saatma. EIK leidis otsuses, et Bulgaaria on rikkunud artikli 5 lõiget 1, kuna isikut on lubatud väljasaatmise eesmärgil kinni pidada vaid ajal, mil väljasaatmise menetlus on käimas ning seda viiakse läbi nõuetekohase hoolsusega (Bulgaaria võimud hoidsid isikut kinni üle aasta, enne kui püüdsid hankida isikule reisidokumenti tema väljasaatmiseks). Bulgaaria rikkus artikli 5 lõiget 4, sest ei taganud isikule kohtus võimalust kiiresti vaidlustada oma karistus. Samuti rikuti õigust perekonnaelule artikli 8 järgi.

EIK heitis Bulgaariale ette, et kõrgeim halduskohus ei uurinud piisavalt tõendeid isiku ohtlikkuse kohta riigi julgeolekule ning ei selgitanud välja, kas isiku väljasaatmine võib põhjustada tema väärkohtlemist või surma Afganistani tagasisaatmisel. Lisaks pole Bulgaaria seaduste kohaselt võimalik riikliku julgeoleku kaalutlustel läbiviidavat väljasaatmise menetlust peatada, kui isik väljasaatmise vaidlustab. Seega on Bulgaaria rikkunud õigust tõhusale menetlusele (artikkel 13).

Kuna EIK on varem tuvastanud mitmeid sarnaseid rikkumisi Bulgaaria osas ning mitu sarnast asja on EIKis menetluses, soovitas kohus Bulgaarial EIK otsuste täitmiseks teha vastavas seadusandluses muudatusi, et oleks tagatud järgmine: 1) isegi kui väljasaatmise aluseks on riigi julgeoleku kaalutlus, peab kohus põhjalikult kontrollima faktilisi asjaolusid ning väljasaatmise põhjendusi, sh tutvuma salastatud teabega; 2) kohus peab väljasaatmise legitiimse eesmärgi kõrval kaaluma asjassepuutuvate isikute põhiõigusi, sh õigust perekonnaelu austamisele; 3) väljasaatmise sihtriik peab olema määratletud õiguslikult siduvas õigusaktis ning sihtkoha muudatusi peab saama vaidlustada; 4) väljasaatmise vaidlustamise kaebus, milles viidatakse väärkohtlemise või surma ohule sihtkohariigis, peaks kaebuse läbivaatamiseni automaatselt väljasaatmise menetlust edasi lükkama; 5) kohus peaks p-s 4 nimetatud põhjusel esitatud kaebuseid põhjalikult uurima.

Kohus mõistis M.i kasuks välja 12 000 eurot mittevaralise kahju hüvitamiseks.

Otsus inglise keeles