Inimõiguste kohus leidis, et väljasaatmise otsuste tegemine peab materiaalõiguse ja menetlusreeglite järgimise kõrval olema ka piisavalt kättesaadav ja ettenähtav

Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) tegi 12.07.2011 otsuse asjas Baltaji v. Bulgaaria (kaebus nr 12919/04), milles tuvastas konventsiooni artiklite 8 ja 13 (õigus era- ja perekonnaelu austamisele, õigus tõhusale menetlusele) ning konventsiooni protokolli nr 7 artikli 1 (välismaalaste väljasaatmisega seotud menetluslikud kaitsevahendid) rikkumise.

Kaebaja, 1965. aastal sündinud Moldova kodanik, saadeti 2003. aastal välja Bulgaaria territooriumilt, kus ta oli õiguspäraselt ja alaliselt elanud oma perega alates 1994. aastast. Praegu elab kaebaja Sankt-Peterburis Venemaal. Kaebaja väitis, et väljasaatmisega on rikutud tema õigust perekonnaelule. Bulgaaria seadused ei võimaldanud talle tõhusat menetlust oma õiguste kaitsmiseks ning tal puudusid menetluslikud kaitsevahendid, mis peaksid kohalduma ka välismaalase väljasaatmisel.

EIK on varasemalt tuvastanud Bulgaaria konventsiooni rikkumisi. Varasem 1998. a välismaalaste seadus lubas isiku avaliku korra ja julgeoleku kaalutlustel välja saata võistleva menetluseta ja vaidlustuse võimaluseta (Bashir jt vs. Bulgaaria, Al-Nashif vs. Bulgaaria, Musa jt vs. Bulgaaria, C.G. jt vs. Bulgaaria).

Bulgaaria seadusest tuleneb õigus saata isik välja ohu tõttu avalikule korrale või julgeolekule. Ka käesoleval juhul ei olnud kaebajale teada asjaolud, mille alusel tema elamisluba kehtetuks tunnistati ja ta välja saadeti. EIK leidis, et kaebajal ei olnud võimalik end tõhusalt kaitsta riigi sekkumise eest tema perekonna- ja eraelu austamise õiguse kaitseks.

Kaebuse esitamise ajal ei olnud kaebajal võimalik vaidlustada väljasaatmist kõrgemas halduskohtus. EIK leiab, et väljasaatmise korralduse vaidlustamise võimalus siseministri juures ei ole piisavaks tagatiseks meelevaldse otsuse eest, mh arvestades, et tegemist on halduskaebusega haldusorganile, kes on ise korralduse teinud.

Lisaks märkis EIK, et väljasaatmise otsuste tegemine peab materiaalõiguse ja menetlusreeglite järgimise kõrval olema ka piisavalt kättesaadav ja ettenähtav.

EIK leiab, et kaebaja väljasaatmise korraldus põhines seaduslikel alustel, mis samas ei pakkunud piisavalt õiguskaitset – kaebajal polnud mingis astmes võimalik tutvuda väljasaatmise aluseks olnud asjaoludega ega esitada sellest tulenevalt asjakohaseid vastuväiteid.

Kaebaja nõudis hüvitist mittevaralise kahju ja varalise kahju eest, mida ta pidi kandma, sest oli sunnitud äsja ostetud korteri kiirelt turuhinnast odavamalt maha müüma. EIK ei pidanud nimetatud varalise kahju hüvitamise nõuet õigustatuks.

Kohus mõistis kaebaja kasuks välja 10 000 eurot mittevaralise kahju hüvitamiseks.

Otsus prantsuse keeles