Inimõiguste kohus ei nõustunud, et ÜRO JN resolutsioon oleks andnud Ühendkuningriigile täiendava aluse tsiviilisiku kinnipidamiseks ilma süüdistust esitamata

EIK suurkoda tegi 07.07.2011 häältega 16 ühe vastu otsuse ka asjas Al-Jedda vs. Ühendkuningriik (kaebus nr. 27021/08), milles asus seisukohale, et Ühendkuningriik (UK) on rikkunud konventsiooni artikli 5 lõiget 1 (õigus isikuvabadusele ja –puutumatusele), kuna Iraagi tsiviilisikut peeti Basrah’ UK hallatavas kinnipidamisekeskuses kinni üle 3 aasta (2004 – 2007)

UK pidas kaebajat kinni eesmärgiga tagada Iraagi turvalisus, kuna kaebajat kahtlustati sidemetes terroristidega. Süüdistust kaebajale samas ei esitatud ning talle ei avaldatud ka kinnipidamise aluseks olevaid väiteid kinnitavaid tõendeid. UK ülemkoda oma lõplikus otsuses asus seisukohale, et UKl oli ÜRO JN resolutsiooni 1546 alusel õigus isikuid kinni pidada ning et selline õigus (ja kohustus) oli ülem inimõiguste konventsioonis sätestatud põhiõigustest.  

EIK märkis, et konventsiooni artikli 5 lõige 1 sätestab ammendavalt alused, millal isikut võib kinni pidada ning et see nimekiri ei sisalda nn ennetavat kinnipidamist (internment or preventive detention), kui isikule ei kavatsetagi mõistliku aja jooksul süüdistust esitada.  

EIK asus seisukohale, et ÜROl ei olnud kaebaja kinnipidamisega mingit puutumust, kuna ÜRO JNil ei olnud sel ajal UK relvajõudude tegevuse üle tõhusat kontrolli ega ülimat võimu. Seega ei olnud kaebaja kinnipidamine käsitletav ÜRO-poolse tegevusena. EIK kinnitas, et kaebaja peeti kinni UK poolt ja seega oli UKl konventsioonist tulenev jurisdiktsioon. ÜRO JN eelviidatud resolutsiooni osas märkis EIK, et ei ole usutav, et ÜRO JN on kohustanud oma liikmesriiki rikkuma põhiõigusi. EIK märkis ka seda, et ÜRO JN resolutsioonis 1546 ei olnud sõnaselgelt viidatud kinnipidamisõigusele (internment). Enamgi veel, resolutsioonis oli viidatud rahvusvahelisele õigusele ning inimõiguste konventsioon on rahvusvahelise õiguse instrument. Seega tuleb eeldada, et ÜRO JN soovis siiski kohustuste täitmist kooskõlas inimõiguste järgimisega.

EIK mõistis UKlt kaebaja kasuks mittevaralise kahjuna 25000 eurot.

Otsus inglise keeles