Eesti välismeedias 9.-15. juuni 2011

RAHVUSVAHELINE AJAKIRJANDUS
USA AJAKIRJANDUS
PRANTSUSMAA AJAKIRJANDUS
SOOME AJAKIRJANDUS
VENEMAA AJAKIRJANDUS
UKRAINA AJAKIRJANDUS
KASAHSTANI AJAKIRJANDUS

RAHVUSVAHELINE AJAKIRJANDUS

BLOOMBERG
Estonia’s Ligi Asked to Apply for Central Bank’s Governor’s Post

Ott Ummelas
13.06.2011

Eesti Panga nõukogu esimees Jaan Männik on rääkinud rahandusminister Jürgen Ligiga, kas viimane tahaks pärast Andres Lipstoki ametiaja lõppu asuda keskpanga juhi kohale. „Ta on minu meelest olnud igati tugev rahandusminister. Kui näidata näpuga ühe inimese peale, kes meile euro tõi, siis tuleb näidata Ligi peale,» ütles Männik.
http://www.bloomberg.com/news/2011-06-13/estonia-s-ligi-asked-to-apply-f...

Estonian Power Plants Can Cover Demand Until 2020, Elering Says

Ott Ummelas
14.06.2011

Riigile kuuluva elektrisüsteemihaldur Eleringi värske aruande järgi on Eestis piisavalt elektritootmisvõimsuseid aastani 2020, piisavate võimsuste olemasolu pikendas nelja aasta võrra Euroopa Liidu direktiiv, mille alusel saab Eesti Energia kasutada varasemalt plaanitust kauem renoveerimata Narva energiaplokke. Kui Eleringi koostatud mullune Eesti elektrisüsteemi varustuskindluse aruanne ütles, et Eestis võib tekkida tiputarbimise katmiseks vajalike tootmisvõimsuste puudujääk 2016. aastal, siis äsja ilmunud aruande järgi on tähtajaks aasta 2020.
http://www.bloomberg.com/news/2011-06-14/estonian-power-plants-can-cover...

DEFENCE PROFESSIONALS
European Commissioner Thanks Estonia for Raising Awareness of Cyber Threats

15.06.2011

Euroopa Liidu siseasjade volinik Cecilia Malmström tänas kohtumisel kaitseminister Mart Laariga Eestit küberohtude teadvustamise eest. "Paljud inimesed mõtlevad, et tegemist on otsekui filmist pärit utoopia või poliitikute väljamõeldisega, et uutele tehnoloogiatele rohkem raha eraldataks. Nii see kahjuks pole - tegemist on reaalse ohuga, mis on seda tõsisem, mida rohkem seda alahinnatakse," ütles Malmström.
http://www.defpro.com/news/details/25363/?SID=2cd63a56502150099f9be615d2...

EU OBSERVER
Estonia Training Nato ’Techies’ for Cyberwar

Valentina Pop
14.06.2011

Artikkel NATO kübarkaitsekeskusest Tallinnas, mille eesmärgiks on NATO vastavate doktriinide väljatöötamine ja tegeliku tehnilise küberseire tegemine. Keskuse missioon on luua ka uusi küberterrorismi vastaseks võitluseks vajalikke tehnikaid ning selle esmane töövõime on kavas saavutada aastaks 2008. Keskust juhib Ilmar Tamm, kellega on usutlenud ka EU Observer. Tamm mainis muuseas, et Eestil on juba küberrünnakute osas kogemused – nimelt blokeeriti 2007. aasta aprillis rahutuste ajal mitmed olulised meediakanalid ning vastutust selle eest keegi võtnud ei ole. Samuti rääkis Tamm kaasaegsete, niinimetatud „nutitelefonide“ olulisusest – ka need võivad sattuda küberrünnakute ohvriks. Telefonid on muutumas isiklikeks arvutiteks ning on ainult juhuse ja aja küsimus, kui võib ees oodata suuremat mõõtu küberrünnak. Samuti on kasvamas ka oht riigiasutuste spionaažile – seda võimaldab eelkõige arenev tehnoloogia ning keskus peab seda üheks oma prioriteetprobleemiks. Veel tutvustab artikkel erinevaid ohte, kuidas suured organisatsioonid võivad rünnakute ohvriteks langeda.
http://euobserver.com/9/32479

HELLMAIL
Estonian Post Notes Increase In Post Office Parcel Collections

13.06.2011

Eesti Post teatas, et võrreldes eelmise sügisega, on postipakkide saatmine 40 protsendi võrra suurenenud. Samuti on Eesti Posti klientidel nüüd võimalik otsustada, millisest postkontorist nad soovivad postipaki välja võtta.
http://www.hellmail.co.uk/postalnews/templates/postal_industry_news.asp?...

ISRIA
Estonia – Foreign Minister Paet Commemorates Victims of 1941 Deportations

14.06.2011

Välisminister Urmas Paet mälestas 1941. aasta juuniküüditamise ohvreid. Paeti sõnul oli seitsmekümne aasta eest Eestist üle 10 000 inimese küüditamine totalitaarse võõrvõimu vägivaldne katse hävitada eesti rahvast. „Hirmu ja terrori kaudu püüti murda meie rahva vaimu, kustutada mälestusi omariiklusest ning suruda maha soov ja unistus taastada kaotatud iseseisvus. Nõukogude režiimi repressioonidest ei jäänud puutumata peaaegu ükski eesti pere,” lausus välisminister.
http://www.isria.com/pages/14_June_2011_72.php

RTT NEWS
Estonia Q1 GDP Growth Revised Up

09.06.2011

Täpsustatud andmetel kasvas Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2011. aasta I kvartalis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 8,5%, teatab Statistikaamet. SKP kasv on alates eelmise aasta II kvartalist järk-järgult kiirenenud. SKP kasvu mõjutas enim töötleva tööstuse lisandväärtuse jätkuvalt kiire kasv.
http://www.rttnews.com/Content/EuropeanEconomicNews.aspx?Node=B2&Id=1642433

Estonia Tourist Overnight Stays Rise in April

10.06.2011

Majutusettevõtetes peatus 2011. aasta aprillis 193 000 välis- ja siseturisti, mis oli 13% enam kui eelmise aasta samal ajal, teatab Statistikaamet. Enim suurenes välisturistide arv. Rohkem turiste kui aasta eest aprillis saabus Venemaalt (89%), Rootsist (6%), Lätist (38%), Suurbritanniast (131%) ja Norrast (54%). Enim peatus majutusettevõtetes Soome turiste (69 600), kuid nende arv vähenes mulluse aprillikuuga võrreldes 5%.
http://www.rttnews.com/Content/EuropeanEconomicNews.aspx?Node=B2&Id=1643464

UNITED PRESS INTERNATIONAL
Two Plead Guilty in Nightclub Fraud Case

09.06.2011

USA kohus mõistis Eesti kodaniku Anastassia Mikrukova ja Läti kodaniku Agnese Rudaka süüdi immigratsiooniseaduse rikkumises, naisi ootab kuni 5-aastane vangistus. 24-aastane Mikrukova ja 23-aastane Rudaka kuulusid niinimetatud baari-tüdrukute gruppi, kes teenisid raha meessoost turistidelt raha välja petmisega. Kokku on kohtu all 17 inimest. Riikliku süüdistaja teatel kuulusid noored naised Venemaalt ja teistest Ida-Euroopa riikidest pärit naiste moodustatud gruppi, kes luurasid South Beachi ööklubides rikaste meesturistide järele.
http://www.upi.com/Top_News/US/2011/06/09/Two-plead-guilty-in-nightclub-...

WALL STREET JOURNAL
Estonia’s Lipstok Doesn’t Oppose Voluntary Changes to Greek Debt

Sven Grundberg
15.06.2011

Eesti Panga president Andres Lipstok ütles intervjuus Dow Jonesile, et Kreeka võimetus oma eesmärke täita teeb murelikuks ning riik ei tohiks oma laenu restruktureerida. Lipstoki sõnul on probleemide põhjuseks usalduse kaotus Kreeka suhtes. Samas tõdes ta, et Kreeka laenud on jätkusuutlikud, aga seda eeldusel, et riik peab kinni plaanidest oma fiskaalpoliitika rangemaks muutmisel. Euroopa Liit soovib, et Kreeka 2011.-2015. aasta 23 miljardi suurust säästuprogrammi toetaksid ka riigi peamised opositsiooniparteid. Peaminister kohtub teisipäeval opositsiooni liidritega ja püüab nendega kokkulepet saavutada.
http://online.wsj.com/article/BT-CO-20110615-703732.html

WORLD PROPERTY CHANNEL
Estonia Emerging as Bullish Baltic Nation

Scott Kauffman
15.06.2011

Eesti on küll Baltimaade väikseim riik, kuid suudab paista silma eelkõige heade majandustulemustega. Eesti SKP on 2011. aasta esimeses kvartalis eelmise aasta sama perioodiga võrreldes kasvanud kaheksa protsenti. Samuti kasvab pidevalt ka eksport ning OECD ennustuste põhjal kasvab Eesti majandus sel aastal veel 5,9 protsenti. Eriti märkimisväärne on Eestit külastavate turistide pidev kasv, mis on eelmise aastaga võrreldes suurenenud koguni 19 protsenti. Selle põhjuseks on kindlasti ka Tallinna kui 2011. aasta Euroopa kultuuripealinna staatus.
http://www.worldpropertychannel.com/international-markets/residential-re...

USA AJAKIRJANDUS

PHILADELPHIA INQUIRER
2 Plead Guilty in Bolaris ’Roofie and Roll’

Jason Nark
09.06.2011

USAs mõisteti süüdi Eesti kodanik Anastassia Mikrukova ja Läti kodanik Agnese Rudaka immigratsiooniseaduse rikkumises. Naised kutsusid ohvreid klubidesse, kus neid sunniti jooma alkohoolseid jooke, mille eest hiljem nõuti suuri summasid. Iga kliendi pealt teeniti 20 protsenti. Üheks Mikrukova ja Rudaka ohvriks oli ka USA telenägu John Bolaris. Mees jõi tüdrukutega veini, pärast seda mindi basseinibaari ning lõppkokkuvõttes läks Bolarisele õhtu maksma 43 000 dollarit. Bolaris keeldus täiendavatest kommentaaridest. Kokku oli grupil, kuhu tüdrukud kuulusid, praegustel andmetel 88 ohvrit.
http://articles.philly.com/2011-06-08/news/29634174_1_pleas-bar-girls-cr...

SEATTLEPI
Music Review: Outloudz – Wide Awake

09.06.2011

Lühike kokkuvõttev artikkel ansamblist Outloudz, kes saavutasid kuulsuse Eurovisiooni lauluvõistluse Eesti poolfinaalis. Nende laul „I Wanna Meed Bob Dylan“ jäi 2011. aasta „Eesti laulu“ saates teiseks. Hiljuti andsid nad välja oma debüütalbumi Wide Awake, millel on kaksteist inglisekeelset lugu. Eesti keeles ei laulda seepärast, et see võib pärssida rahvusvahelise tuntuse saavutamist. Outloudzi muusika on keskendunud hinge puudutamisele ning selles on ka hüpnotiseerivaid elemente.
http://www.seattlepi.com/lifestyle/blogcritics/article/Music-Review-Outl...

PRANTSUSMAA AJAKIRJANDUS

LE FIGARO
GB : 1000 cyber-attaques en 2010

08.06.2011

Suurbritannia kaitseministeerium blokeeris eelmisel aastal ligi 1000 küberrünnakut, mis on pea kahekordne arv võrreldes aasta varasema ajaga. Liam Fox kaitseministeeriumist sõnas, et välismaa serveritest ning pahatahtlike inimeste poolt saavad ministeeriumi süsteemid rünnakuid päev päeva järel. Uues rahvuslikus kaitsedoktriinis näeb suurbritannia valitsus küberrünnakuid ühe suurima ohuna. Ligi 300 eksperti 37-st riigist kogunesid Eestis NATO küberkaitse konverentsile. Tallinna küberkaitsekeskuse juht kolonelleitnant Ilmar Tamm ütles, et 2010. aastal kasvas internetirünnakute arv 93 protsenti võrreldes 2009. aastaga.
http://www.lefigaro.fr/flash-actu/2011/06/08/97001-20110608FILWWW00456-g...

LE MONDE
L'OTAN veut s'armer contre les pirates informatiques

09.06.2011

Tallinnas toimunud NATO küberkonverentsil, kuhu kogunes üle 300 eksperdi üle maailma, räägiti küberpiraatide vastu võitlemisest. 8. juunil toimunud konverentsil ütles NATO ekspert Luc Dandurand, et NATO tahab oma kaitsevõimet suurendada spetsiaalse kübermeeskonna loomisega. Uuringute järgi kasvas küberrünnakute arv 2010. aastal võrreldes aasta varasemaga 93 protsenti. Seetõttu on ülimalt oluline hinnata ohtusid, mida infosõda võib ka militaartasandil kujutada. Eestit tabasid küberrünnakud 2007. aasta kevadel ning 2008. aastal, mil toimus Venemaa operatsioon Gruusia vastu ning mitmed teisedki rünnakud üle maailma, mis on näidanud, et tegemist on uut tüüpi sõjaga, mis võib põhjustada suurt kahju. Suurbritannia kindral Jonathan Shaw lisas, et hädasti on vaja süsteemi rünnakutele vastamiseks ning selle tundmaõppimine peab toimuma kiiresti.
http://www.lemonde.fr/technologies/article/2011/06/08/l-otan-veut-s-arme...

SOOME AJAKIRJANDUS

HELSINGIN SANOMAT
Viron talous kasvoi 8,5 prosenttia alkuvuonna

STARTEL
10.06.2011

Aasta alguses on ekspordil põhinev Eesti majandus kasvanud kiiresti. Kasv on hoogustunud tänu nõudluse suurenemisele Soomes ja Rootsis.
Eesti statistikaameti neljapäeval avalikustatud lõplike andmete kohaselt kasvas riigi sisemajanduse koguprodukt perioodil jaanuar- märts 8,5 protsenti võrreldes eelmise aasta sama perioodiga.
Kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutused kasvasid aasta alguses viis protsenti ja kapitali kogumahutus põhivarasse kaksteist protsenti.

Tehdas numero 7 - tanssiaisten kaunein tyttö

Eeva Eronen
10.06.2011

Sillamäel asub tehas, kus toodetakse haruldasi muldmetalle ja ka teisi metalle. Tehase hooned rajati Stalini käsul 1946. aastal ning kogu tehas on endiselt nõukogude värvides.
Ajakirjanikele tutvustab tehase käekäiku Silmeti juhatuse esimees David O’Brock.
Veel paar aastat tagasi oli tehas pankroti äärel. Nõukogude Liidu kokkukukkumise järel erastati Kombinaat number 7 ning nimetati ümber Silmetiks.
Silmetis töödeldakse muldmetalle, mida kasutatakse muuhulgas nutitelefonide, hübriidautode ja kaamerate valmistamisel. Hiina valitseb 95% maailma muldmetalli turust. 2000-ndatel müüs Hiina muldmetalle maailmale odavalt ja suurel hulgal. Tootjad mujal maailmas läksid pankrotti. Silmet ei andnud alla.
Eelmisel aastal otsustas Hiina hakata muldmetallide eksporti piirama. Viimane kord piirati ekspordimäära 20. mail.
Ekspordipiirangud tekitasid läänemaades paanikat. Muldmetallide tootmine on keeruline, tootmist ei saa panna käima aasta- kahega.
Kombinaat number 7 oli nõukogude ajal tähtis, seal rikastati uraani. Töölised tulid Nõukogude Liidu eri nurkadest kokku, tehasesse toodi parimaid spetsialiste. Linna keskele riputati edukaimate töösangarite pilte.
Ajastu mälestusena on ka tehase tagahoovil asuv küngas, mille alla on maetud uraanitehase radioaktiivsed jäätmed.
Silmetist on nüüdseks tulnud maailma ainukene muldmetalli tootja, kes on Hiinast sõltumatu. Ja Eestist maailma teiseks suurim tootjamaa, peale Hiinat.
Hinnad hüppasid lakke, peale Hiina otsust piirata eksporti. Lantaani ja ceriumi kilohind oli veel paar aastat tagasi 3,4 dollarit, nüüd on hind tõusnud 140 dollarini.
Sillamäe tehasest sai taas strateegiliselt tähtis, seda pandi tähele ka Ameerika Ühendriikides. Varem maailma suurimate muldmetallide tootjate hulka kuulunud firma Molycorp ostis aprillis 90 protsenti Sillamäe tehasest.
Tootmismahule paneb piirangu peale tooraine saadavus. Hetkel tuleb tooraine Venemaalt ja nüüd ka Kaliforniast.
Molycorp on taasavanud kaevanduse Kalifornias ja muldmetallide tootmine ja kaevandus on käivitamisel ka mujal maailmas.
Kuni 1980-ndateni polnud Sillamäed maakaartidel. 1940-ndate lõpus sai Sillamäest üks neljakümnest suletud ja salajasest linnast Nõukogude Liidus. Nendes toodeti relvi ja tuumamaterjale ja tehti strateegiliselt tähtsat teadust. Elanike liikumist jälgiti ning välismaalastel ei olnud salajastesse linnadesse asja.
Teiseks salajaseks linnaks Eestis oli Paldiski.

Kohti ylijäämän maailmanennätystä

Paavo Rautio
09.06.2011

Juhtivaid Eesti poliitikuid kuulates tundub, et maa majanduses on teatav identiteediprobleem: Baltimaa ei taha olla, Soomeks ei taha saada. Täiesti kindel ei olda ka selles, millist ühiskonda ja eestlust riigi majanduspoliitikaga tahetakse saavutada.
Eestis tehakse kuulajatele selgeks, et eestlastest otsustajaid ajab närvi kui riiki käsitletakse Baltimaade bloki ühe osana. Võimalik, et enne kriisi ei häirinud see nõnda palju, sest ühtsuse märki peeti positiivsena. Tugevas tõusus olnud maid kutsuti Balti tiigriteks ja neisse investeeriti jõudsalt, seda eriti Põhjamaadest.
Kriis muutis olukorda. Kõik kolm maad kukkusid sügavale kriisi põhja. Eesti mõistis – küll väljaspoolt tulnud hoiatuste järel – muuta oma majanduse kurssi, valitseda ülekuumenemist ja säästa mustadeks päevadeks.
Leedu ja Läti sõitsid suurel kiirusel peaga vastu seina. Lätit abistati abipaketiga, mis tuli muuhulgas ka Eestist.
Nüüd on Eesti kolmiku tugevaim. Riigimajandus on paremas tasakaalus kui ühelgi teisel euromaal. Sinna investeeritakse jälle ning laenude intressid ei ole ülemäära kõrged. Rahvamajandus kasvab eriti kiirelt tänu ekspordile.
Eesti on siiski sunnitud kandma kahe naabermaa patte. Eesti positsioneerub vähemalt Kesk-Euroopa riikide hulgas klassi, mida iseloomustab korrumpeeritus ja muuhulgas ka pangasektori ja poliitika ebastabiilsus.
Eestis pikalt elanud soomlasest ärimees leiab, et Eestis on ettevõtlus aastaid ees näiteks Lätist. Äri alustamine, kauplemistavad ja lepingute pidavus on lähedal sellele tasemele, millega Soomes on harjutud.
Baltimaades äri tegevad sakslased on sama meelt. Nad on valmis majandussurutise järel lisama investeeringuid Baltimaadesse, kuid Läti suhtes on nad ettevaatlikud. Mureks on maa liiga suur korrumpeeritus
Eestlastele on euroalaga liitumine suur imagovõit võrreldes Läti ja Leeduga. Nüüd on Eestil endisest hõlpsam teha investeerijatele selgeks, et kuulub parimasse a-gruppi. Olukorda on märgatud Põhjamaades, eriti Rootsi on kasvatanud Eestisse suunduvaid rahavooge.
Lisaks märgiti Eesti visiidil, et maa on mitmes mõttes tänu võlgu eriti Soomele, aga ka teistele Põhjamaadele.
Soome väikesed ettevõtted tulid Eesti iseseisvumise järel esimestena ja tõid tulles kaasa hea ärikultuuri. Soome majandus on pakkunud kindlust ja Soome firmad alltöid.
Eesti pangasektor on põhjamaiste pankade käes, mis finantskriisile tugevalt vastu pidasid.
Siiski vähemalt majanduses ei näi, et Eesti sihiks põhjamaist heaoluühiskonna vormi. Eesti kaitseminister, endine peaminister Mart Laar, kes on üks tähtsaimatest Eesti majanduse arhitektidest, kaitseb kindlalt võrdset tulumaksu. Ta ei mõista miks Soome ei kuulu nende maade hulka, kes pakuvad sama maksumäära ettevõtetele ja töötasudele.
Ta on seda meelt, et võrdne tulumaks vähendab palga erinevusi.
Väga soomelik ei ole ka see, kuidas riigis suhtutakse töötusesse. Eesti talub 14 protsendilist töötust, sest töötud saavad minna tööle ka Soome.
Peaminister Andrus Ansip tunnistab küll, et maa mainele ei tule kasuks see, et kodanikud peavad otsima elatist välismaal.
Maa oma majanduse otsimine tundub veel käimas olevat.
Eesti on tõusnud majanduskriisist, kuid eksport on põhiliselst välismaiste ettevõtete alltöövõtt; teenuseid ostavad välismaalased, investeeringud tulevad piiri tagant ja pangad on välismaalaste omanduses.
Eesti on lisanud euroala liikmelisusega stabiilsust. Kriis on seljataga ja ja ees on arutelu, millist ühiskonda majanduspoliitikaga tahetakse ehitada.
Hetkel näib, et kaugele ei vaadata: jääb selline mulje, et eesmärgiks on saavutada vaid eelarve ülejäägi maailmarekord.
http://www.hs.fi/paakirjoitus/artikkeli/Kohti+ylij%C3%A4%C3%A4m%C3%A4n+m...

ETELÄ- SUOMEN SANOMAT
Kestääkö Tallinnan laululava seuraavat juhlat?

14.06.2011

1959-nda aasta laulupeo jaoks valminud Tallinna laulukaar on viletsas olukorras.
Kiirremondiga üritatakse päästa juba juulikuu alguses peetavat noorte laulu- ja tantsupidu, et laelauad ei kukuks lauljatele kaela.
Asjatundjad usuvad, et Eesti pealinna tuntuimate maamärkide hulka kuuluv ehitus vajab kapitaalremonti kõige hiljemalt 10-15 aasta pärast, kui tahetakse, et see püsiks ka tulevikus eestlaste kultuurielu keskpunktina.
Laululava pragunenud katus laskis vihmavett läbi ja niiskus on teinud oma töö. Uuring näitas, et lagi on osaliselt läbi mädanenud. Kümnekonna aasta pärast on vaja kogu konstruktsioon välja vahetada. Vaid kumer toru katuse ülaservas ja terastrossid võivad jääda.

Virossa liikkuminen helpommaksi

Markku Peltonen
12.06.2011

Eestlasi on viimastel kuudel ette valmistatud teavituskampaaniate abil juulikuus jõustuvaks uueks liiklusseaduseks.
Soome turistide jaoks muutuvad reeglid lihtsamaks. Uus liiklusseadus läheneb Euroopas laiemalt levinud reeglitele.
Seadus pidi jõustuma juba aasta alguses, kuid lükati edasi, et tutvustada kodanikele täpsemalt seaduse sisu.
Tegelikult on tegemist vaid vana seaduse täpsustamisega. Sellegipoolest kardetakse, et uus seadus tekitab ohtlikku segadust liikluses.
Uus seadus toob muuhulgas teedele uue sõidukitüübi ehk mopeedauto.
Lisaks sellele muutuvad mõned reeglid, nagu jalgrattaga tee ületamine, mobiiltelefoniga rääkimine autot juhtides ning uue seadusega lubatakse mööduda eessõitvast sõidukist vaid vasakult poolt.
Eestis liikleja peab tulevikus alati kaasa võtma ohutusvesti, mida tuleb kasutada kui väljutakse autost pimedas.
Juht peab meeles pidama, et Eestis on lubatud vaid null promilli.
Eesti on soomlaste üks lemmikumaid vaba- aja veetmise sihtkohti. Ka Eestis autoga liiklevaid soomlasi on palju, Tallink vedas eelmisel aastal Eesti ja Soome vahet 617 000 sõiduautot. Neist suurem osa olid registreeritud Soomes
Soome suursaatkonnas on teavet ligi 20 Eestis toimunud liiklusõnnetusest, milles osales soomlasi.
Lisaks tuletatakse meelde, et juhul kui on probleeme tasub trahvid kohapeal selgeks rääkida, ning kõik tšekid säilitada.

Tallinnan-risteilyille odotetaan taas tungosta

STT
09.06.2011

Laevafirmad ennustavad ka see suvi Tallinna ja Helsingi vahel tihedat liikumist.
Reisimist lisab euro kasutuselevõtt Eestis.
Tallink kontserni laevad vedasid eelmisel kuul Soome ja Eesti vahet ligi 340 000 reisijat, mis on neli protsenti enam kui aasta tagasi.
Ka suvel on oodata reisijate arvu kasvu.
Tallink Silja on tugevdanud viimasel ajal oma positsiooni turujuhina, sest konkureeriv Viking Line teatas reisijate arvu vähenemisest jaanuari- märtsi perioodil nelja protsendi võrra võrreldes eelmise aastaga.

KAUPPALEHTI
Moody's: Viron talous toipuu

13.06.2011

Eesti majandus toibub karmist langusest. Jaanuari- märtsi perioodil kasvas majandus ennustatust kiiremini – kaheksa protsenti.
Moody’s ennustab, et nii aastal 2011 kui ka 2012 kasvab majandus 4,0 protsenti ja
Moody’s kiidab juunikuu raportis avaliku sektori juhtimist: Eestis on poliitikud võimelised ka valusateks uuendusteks.
Eesti kannatas likviidsuskriisi all aastal 2009 ja kriisi ajal kaotati toodangus umbes 20 protsenti. Majandus kasvas siiski 3,1 protsenti juba aastal 2010.
Moody’s mainib, et kinnisvaraturgude probleemid vaevavad endiselt majandust.
Euro kasutuselevõtt on tugevdanud Eesti majandust ja Moody’s hindab väikese maa reitingu väljavaateid stabiilsena. Eesti riigilaenude reiting on A1.

Wärtsilä rakentaa voimalan Viroon

09.06.2011

Meremootoreid ja elektrijaamu tootev Wärtsilä on saanud Eestist 129 miljoni euro tellimuse.
Wärtsilä ehitab Eesti ettevõttele Eleringile avariireservelektrijaama. Jaama esimene etapp valmib aastal 2013 ja teine aastal 2014.

KALEVA
Kallas pitää Suomenlahden tunnelia kalliina

STT
11.06.2011

Rongiühenduse Rail Baltica ehitus jätkub taas. Tallinna ja Varssavi vahelise raudtee korrastamine on aeglustunud tänu Baltimaade majandusprobleemidele ja omavahelistele vaidlustele. EU eestlasest transpordivoliniku Siim Kallase sõnul edeneb rongiühenduse rajamine taas ning võib valmida ajagraafiku järgi aastal 2014
On ka kaalutud jätkata Rail Balitcat merealuse tunneliga Tallinnast Helsingisse. Samas leiab Kallas, et tunneli ehitus oleks ulmeliselt kallis.

AAMULEHTI
Virosta tuli huippukuoro

Harri Hautala
12.06.2011

Eesti filharmoonia kammerkoori kontsert Tampere toomkirikus oli oivaline näide sellest, millise inimhäälte kõrgkunstini professionaalne koor võib ulatuda.
Esitati põhiliselt eestimaist muusikat. 25-liikmeline koor kõlas kontserdi juhataja Daniel Reussi juhtimisel imetlusväärselt tasakaalukalt, ilmekalt ja ühtselt.
Kavas oli muuhulgas Arvo Pärt’i Magnificatin ja Da pacem Dominen ning Galina Grigorjeva, Cyrillys Kreeki, Erkki-Sven Tüüri ja Jean Sibeliuse looming.
Tampere Sävel’e ajaloo paremikku kuulunud kontsert sai küllaga kiiduavaldusi rohkearvuliselt publikult.

Tunneli Tallinnaan, junalla Berliiniin

Pekka Haavisto
11.06.2011

Logistiliselt asub Soome saarel. See vähendab Soome konkurentsivõimet, sest toodete hindadele lisandub logistilisi kulusid 20% rohkem võrreldes eurooplastest konkurentidega.
Soomel oleks vaja pikaajalist infrastruktuuri plaani ning uusi lahendusi välja- ja sisseveole: raudteetunnel Helsingist Tallinnasse ja raudteeühendus Tallinn – Berliin.
Raudteel on palju eeliseid – kiirus, kindlus, tasuvus ning keskkonnasäästlikus. Lisaks väheneks kulutused jäämurdjatele ja sadamatele.
Tunneli rajamiseks tuleks kõigepealt pidada aru EU-ga tasuvusuusringute tegemiseks. Lõplik eesmärk oleks saada EU rahastus hanke teostamiseks. Tunneli rajamise maksumus oleks vaid 2-3 protsenti hetkel arutelu all olevate Portugali ja muude maade tugipakettide kuludest. Kasu oleks konkreetne ja Soomes ning EU-s on hankeks vaja minevaid teadmisi.
On aeg konkreetseteks tegudeks, et säiliks konkurentsivõime ning töökohad ja eksporditulud jääksid Soome.
Juhul kui Soome aitab tugipakettidega lõunariike, siis peaks Soome saama mõne protsendi summast transpordi infrastruktuuri konkurentsivõimeliseks arendamiseks.

TURUN SANOMAT
Viro toipuu lamasta nopeasti

Veijo Hyvönen
12.06.2011

Jõukuse kasvu on Eestis näha igal pool, linn uueneb ning vanu tööstushooneid ehitatakse ümber büroodeks, kauplusteks ja restoranideks.
Tekkinud on keskklass, paranenud on elatustase ja tervisehoid.
Eestis oli majanduskriis karm, aastal 2009 langes sisemajanduse kogutoodang 14%, Soomes langes sama näitaja 8%.
Peaminister Andrus Ansipi sõnul ei langenud kriisi süü Soomele, kuid Eesti teenis mõnes mõttes kriisi ära, sest eestlased toitsid kinnisvara buumi. Ansip juhtis Eesti valitsust ka majanduslanguse ajal, tehes karme kärpeid. Sellest hoolimata valis rahvas Ansipi kevadistel valimistel jälle peaministri ametisse.
Eesti majandus on esimesel kvartalil kasvanud kaheksa protsenti. Eesti tööstustoodang on juba kõrgemal tasemel kui enne kriisi. Eksport on kasvanud lausa 53 protsenti.
Ansipi sõnul on euroga liitumine juba kasuks tulnud, lisades riigile stabiilsust ja usalsduväärsust.
Eesti riigil puuduvad suuremad võlad tänu põhimõttele, et ei saa kulutada rohkem kui teenid. Riigimajandus on tasakaalus ja majanduskasvu ajal oli kogutud reservi raha, mida sai kasutada kriisi ajal.
Majanduslanguse ajal tõsteti muuhulgas käibemaksu 18 protsendilt 20-le, samuti tõsteti alkoholi-,tubaka- ja kütuseaktsiisi. Ansip rõhutab, et kärpeid tehti pigem ootuste kui elamistaseme arvelt. Sellegipoolest on tarbijahindade tõus olnud järsk, samal ajal on palgad langenud.
OECD on Eestit hoiatanud struktuurse tööpuudusega kaasnevatest ohtudest. Eesti töötuse määr oli märtsis ligi 14 protsenti. Meestest iga viies ja alla 25-aastastest peaaegu iga kolmas on töötu. Eesti loodab probleemist üle saada lisades koolitusi ja arendades teadust.
Majanduse ülekuumenemist ei kardeta, sest tugev kasv on tingitud madalast stardilävest. Kriisi madalseis on saavutatud, kuid kriis ei ole veel täiesti läbi, seega majanduskasvu ei tasu veel piirata, leiab peaminister Ansip.

VERKKOUUTISET
"Viro on ja ei ole Pohjoismaa"

Olli Nurmi
13.06.2011

Eesti uue kultuuriministri Rein Langi arvates jääb Eesti rahvuslik identiteet eri kultuuride vahepeale.
Rein Langi ministrikarjäär on veenev. Ta on olnud lühikest aega välisminister ning kuus aastat Eesti justiitsminister.
Lang kuulub Eesti poliitika põhitegijate hulka ning on valmis vestlema toimetajatega soravas soome keeles nii õigus, kaitse, majandus, kui ka kultuuri teemadel.
Eestlaste identiteeti on raske määrata.
Lang ei usu Baltikumi piirkonna ühtsusesse. Ta ei arva, et Eesti sarnaneks Läti ja Leeduga.
Kuid Eesti erineb Põhjamaadest sellega, et näiteks õigussüsteem, mida Lang hästi tunneb, on keskeuroopalik. Põhiline mõju on tulnud Saksamaalt.
Muude Baltimaadega ei seo Eestit keel, kultuur, ega enam ka mitte koostöö. Soomega tehakse näiteks rohkem koostööd kui Lätiga.
Uuringute põhjal võib öelda, et eestlaste väärtushinnangud erinevad lõunanaabritest. Usaldatakse politseid, armeed ja presidenti. Lätis ja Leedus on korruptsiooni tõttu asjad vastupidi. Venekeelses maakonnas Ida-Virumaal on korruptsioon siiski levinum, kui mujal Eestis.
http://www.verkkouutiset.fi/index.php?option=com_content&view=article&id...

KESKISUOMALAINEN
Virosta Suomen rintamalle ja Siperiaan

Helinä Huuhtanen
09.06.2011

Sõjaveteranid Uno Järvela ja Villem Ahas läksid Eestist Soome aastal 1943, et liituda Soome sõjaväega ning sõdida venelaste vastu. Aastatel 1939-1944 läks 3400 eestlast üle lahe Soome armeesse. Põhjuseid oli palju, osadel auvõlg soomlaste vastu, kes aitasid Eestit Vabadussõjas aastatel 1918-1920, teised ei tahtnud liituda sakslastega, vaid eelistasid Soome armeed. Eestist tulnud soomepoistest oli hiljem plaan moodustada riigile oma eriüksusi.
Nii Järvela kui ka Ahas läbisid alguses koolituse ning sellele järgnes paar kuud JR 200 ridades rindel Luumäe Taavetis Lõuna- Karjalas ning ka Viipuri ja Vuoksen rindel.
Sügisel 1944 naaseti Eestisse. Saksalsed olid lahkumas ja Venelased pealetungil. Ahas võeti kinni ning saadeti aastakümneteks Siberisse. Järvela läks sinna vabatahtlikult, toeks küüditatud perele. Mõlemad naasesid hiljem Eestisse.
Peale tagasitulekut juhtis Järvela 25 aastat Eesti laulupidusid ning Ahas on töötanud mitmetel aladel nii ehituses kui ka lukksepana. Nad räägivad soravalt soome keelt ning Järvela on Soome Sõjaveteranide Eesti Ühingu esimees ja Ahas aseesimees.

NYKYPÄIVÄ
Tallinnalla on näyttämisen nälkä

Eeva Haltsonen
10.06.2011

Tallinn ja Turu on sel aastal Euroopa kultuuripealinnad. Kahel linnal on ajalooliselt nii mõndagi ühist – mõlemad on vanad linnad; kunagised hansalinnad, millele laevandus on toonud rikkust. Turu on olnud seotud läänega, Tallinn mandri- Euroopaga, eriti Lübecki ja Hamburgiga.
Samas on Turu saanud õitseda peale teist maailmasõda, Tallinnat on kägistanud vahepeal Moskva raudnehaare. 1940-ndatel küüditati vangi- ja töölaagritesse suurem osa Eesti intellektuaalidest, vaid pooled naasesid Siberist peale Stalini surma.
Sadu tuhandeid venelasi toodi üle Nõukogude Liidu tööle Eestisse, kes dikteerisid edasise kultuuri arengusuuna.
Eestlastele jäi laulupidu ja ülikoolid, samuti eestlased lugesid, kirjutasid, komponeerisid ning pidasid salajast ühendust läänega. Paljud põhjarannikul elavad eestlased õppisid Soome telekanalitest soome keele.
Tallinna kultuuripealinna programmi kandev idee on „Mereäärsed lood“. Nõukogude ajal oli linn suletud merele aastakümneteks, noored tallinlased said vaid unistada reisist Helsingisse.
Tallinna kultuuripealinna aasta annab Eestile võimaluse rääkida kultuuri varjus maa mahasalatud ajalugu.
Aasta 2011 tähendab tallinlastele palju rohkem kui turulastele. Pole siis ime, et näitamise nälg on seal palju suurem.

VENEMAA AJAKIRJANDUS

ВЗГЛЯД
Президент Эстонии призвал вспомнить жертв коммунистического режима

14.06.2011

Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves, Riigikogu spiiker Ene Ergma ning peaminister Andrus Ansip astusid üles ühisavaldusega, milles nad ärgitavad inimesi pidama meeles kommunistliku režiimi ohvreid. Avalduses, mis on vastu võetud seoses teisipäeval tähistatava 70.aastapäevaga eestlaste esimesest küüditamiselainest Siberisse, märgiti et 14.juunil 1941. aastal, totalitaarse režiimi väärkasutamine ning vägivalla kasutamine on andestamatu. Riigipead ärgitavad inimesi mäletama ning mälestama neid jubedusi läbielanud inimesi.
http://www.vz.ru/news/2011/6/14/499212.html

ЭКСПЕРТ
Как Адам выбирал жену

13.06.2011

Kolm Eesti suurimast neljast parteist toetab eelseisvatel presidendivalimistel praeguse riigipea Toomas Hendrik Ilvese kanditatuuri. Sellega on antud ka start valimiskampaaniaks. Eesti valimissüsteem ei näe valijate otsest võimalust valida sobiv kandidaat. Presidendi määrab valitsus ehk Riigikogu. Eelmised presidendivalimised toimusid kahes voorus, kuna ükski kandidaat ei saanud piisavat arvu hääli esimeses voorus. Kuna sel korral on kolm parteid avaldanud oma poolehoidu senisele presidendile, siis on tema võit garanteeritud juba esimeses voorus. Teabejuht Ago Uudelepp kirjeldas antud presidendivalimisi järgmiselt: ”Need valimised meenutavad situatsiooni vanast anekdoodist, kus Jumal ütleb Aadamale osutades ise Evale, et too peaks endale nüüd naise valima. Riigikogu valib nüüd täpselt samal viisil.”
http://expert.ru/northwest/2011/23/kak-adam-vyibiral-zhenu/

ИА DV-NEWS
Россия отпраздновала свой день

Мария Акбулякова
13.06.2011

12.juunil tähistasid Vene kodanikud oma riigipüha – Venemaa päeva. Moskvas võtsid pidustustest osa kuni 1,5 miljonit inimest. Oma õnnitlused edastas ka Eesti riigipea Toomas Hendrik Ilves, soovides Vene kodanikele õnne ja õitsengut ning rahumeelset ja edukat tulevikku. Lisades, et just sellises tulevikus saavad Eesti ja Venemaa suhted kõige paremini areneda.
http://dv-news.ru/a/

РИА FISHNEWS
Трансграничные озера под контролем спутника

15.06.2011

Seoses 32.valitsustevahelise kalanduskomisjoni istungiga arutasid Eesti ja Venemaa esindajad satelliidisüsteemi kehtestamist, mis jälgiks laevu ning tegevust Peipsi järvel. 14-17.juunil peetav istung on Eesti ja Venemaa vaheline koostööleping vete kaitse tagamiseks ning kalavarude kasutamisega Peipsi, Pihkva järves.
http://fishnews.ru/news/15774

КОМСОМОЛЬСКАЯ ПРАВДА, ТВЕРЬ
В Бурашево Тверской области установят памятный крест первому президенту Эстонии

Ирина Тарасова
09.06.2011

Buraševo küla elaniku initsiatiivil paigutati Eesti esimese presidendi Konstantin Pätsi auks külasse mälestusmärk. Sergei Roškov, kes on selle mõtte teostaja, leiab, et praegusel ajal on hädavajalik Venemaa ning Eesti suhete sillutamine, tagamaks rahu.
http://tver.kp.ru/online/news/910199

ETVER.RU
В Бурашеве чтут память президента Эстонии

11.06.2011

9. juunil paigutati Buraševo külas, Kalinini rajoonis, mälestusmärk Eesti esimese presidendi Konstantin Pätsi matmispaika, keda ligi pool sajandit tagasi raviti kohalikus psühhiaatriakliinikumis. Konstantin Pätsi elulugu on teada igale eestlasele, küll aga ei ole tema nimi Venemaal nii teada-tuntud. Tema isiku kohta on liikvel mitmeid erinevaid arvamusi, ühed peavad teda rahvuslikuks kangelaseks, teiste jaoks aga on ta Nõukogude Liidu salateenistuse informaator. Konstantin Pätsi matmispaik oli kaua aega teadmata. Hiljem maeti ta Talllinna Metsakalmistule. Mälestusmärgi rajamine Pätsi auks on sümboolne märk Venemaa ja Eesti vaheliste suhete sillutamiseks ning kindlustamiseks.
http://www.etver.ru/lenta/index.php?newsid=54965

НОВОСТНОЙ ЕЖЕНЕДЕЛЬНИК «АФАНАСИЙ-БИРЖА»
Под Тверью на месте безымянного захоронения первого президента Эстонии установлен памятный крест

Александер Харт
09.06.2011

Tverskoi oblastis on astutud esimene samm mälestamaks Eesti Vabariigi esimest riigipead Konstantin Pätsi. 9.juunil on tema nimetu matmispaigas Buraševo külas paigutatud mälestusrist. Mõtte initsiaatoriks on Buraševo küla Kalinini rajooni juhtfiguur Sergei Roshkov, kes soovib vaatamata poliitiliselt pingelistele suhetele Eesti ja Venemaa vahel, kindlustada ja tagada hea läbisaamine ning rahumeelsus.
http://www.afanasy.biz/news/society/index.php?ELEMENT_ID=31065

ИА КАРЕЛИНФОРМ
Совместная экспедиция музеев Карелии и Эстонии

10.06.2011

11.juunil stardib Eesti Rahva Muuseumi ning Karjala riigi muuseumi ühine teaduslik ekspeditsioon. Projekti eesmärgiks on soome–ugri rahvuskultuuri edendamine ning audiovisuaalse dokumentatsiooni kaudu traditsioonilise ning tänapäeva elu uurimine ja salvestamine. Samuti on eesmärgiks edendada rahvusvahelist koostööd, luues kultuuri ja teaduse raames kontakte partnermuuseumidega Eestis ja Venemaal. Ekspeditsiooni ettevalmistused algasid juba märtsis, kuid osalejad Eesti poole pealt alustavad reisi 9.juunil Tartust.
http://karelinform.ru/?id=24869

ПЕТРОЗАВОДСК СЕГОДНЯ
Совместная экспедиция музеев Карелии и Эстонии

10.06.2011

11.juunil stardib Eesti Rahva Muuseumi ja Karjala riigi muuseumi ühine teaduslik ekspeditsioon. Reisi vältel on kavas külastada mitmeid erinevaid kohti, samuti intervjueerida vepsa ning karjala inimesi, kohtumised erinevate pärimuskultuuri edendamise ja säilitamisega tegelevate inimestega.
http://ptoday.ru/rest/67-news/2552-kareliya-estoniya

ОБЩЕСТВЕННАЯ ПАЛАТА РФ
Перезагруженная Эстония

16.06.2011

Tuleval sügisel peetakse avalikus kojas diskussiooni seoses venekeelsete elanike problemaatikaga Eestis. Vene Föderatsiooni avaliku koja delegatsioon, kes külastas Eesti Vabariiki, märkis, et Eestis esineb tõsine probleem venekeelse haridusega, samuti peab silmas pidama integratsiooni küsimusi. Delegatsioonijuhid leidsid, et võtmeküsimuseks antud probleemi puhul on vene kodanikele hea venekeelse hariduse tagamine. Nähti ka suurt ohtu eelseisva venekeelse haridussüsteemi muutmises, mille kohaselt läheb vene koolides õpe kuni 60%-lises mahus üle eestikeelsele õppele.
http://www.oprf.ru/newsblock/news/4064/chamber_news/

БИА БАЛТИНФО
МИД России призвал Эстонию соблюдать права человека

11.06.2011

Venemaa välisministeeriumi andemete kohaselt võttis ÜRO 9.juunil Genfis vastu raporti, seoses Eestis läbiviidava universaalse protseduuriga, mis on seotud inimõigustest kinnipidamise ja läbivaatamisega. Eesti delegatsioon informeeris välismeedia väljaandeid seoses enda positsiooniga, mis puudutab antud soovitusi. Vene välisministeeriumi andmetel ,keeldus Eesti vastu võtmast mitmeid soovitusi, mida tegid mitmed riigid. Eelkõige ei võetud vastu Venemaa soovitusi vähemuste diskrimineerimise ja kodakondsuse probleemi käsitlevate küsimustega.
http://www.baltinfo.ru/2011/06/11/MID-Rossii-prizval-Estoniyu-soblyudat-...

Таллиннские дни моря-2011 порадуют необыкновенными концертами и водным карнавалом

15.06.2011

Kuu aja pärast, 15-17.juunil stardivad programmi „ Tallinn – Euroopa kultuuripealinn 2011“ raames kõige suurem perekondlik mere üritus „Tallinna mere päevad 2011“, mis rõõmustavad külalisi uskumatute kontserdite ning esinejatega. Korraldajate sõnul on selle aastase festivali kõrgpunkt Helena Tulve teose „Sool“ esietendus, veekarneval L’Arlecchino don Giovanni koostöös „Nargeni“ festivaliga, samuti kaks märkimisväärset muusikalist etteastet Tanel Padar & The Sun ning Tõnis Mägi ja Chalice koos sümfooniaorkestriga.
http://www.baltinfo.ru/2011/06/15/Tallinnskie-dni-morya-2011-poraduyut-n...

ПЯТЫЙ КАНАЛ, ПЕТЕРБУРГ
В Таллине прогремели четыре взрыва

13.06.2011

Neli plahvatust kõlasid täna Eesti pealinnas Tallinnas. Esialgse päästeameti versiooni järgi plahvatasid Tehnopoli hoones lõhkepaketid. Inimesi hoones ei viibinud. Demineerijad määrasid ohuraadiuseks 200 meetrit.
http://www.5-tv.ru/news/41287/

НТВ
В столице Эстонии прогремели четыре взрыва

13.06.2011

Eesti pealinnas Tallinnas kõlasid neli plahvatust. Esialgsete andmete kohaselt plahvatasid linna ühes laos armeenia lõhkepaketid. Antud juhtumit uuritakse.
http://www.ntv.ru/novosti/231046/

ТВ ЦЕНТР
В Эстонии прошел свой венецианский карнавал

12.06.2011

Eestis leidis aset oma Veneetsia karneval.
Esmakordselt leidis Tallinnas Löwenruh pargis aset Eesti oma Veneetsia karneval. Tallinlased ning kohale tulnud külalised mujalt said võimaluse nautida etendust, imetleda võrratult kauneid kostüüme ning võtta ise karnevalist osa. Kõige uhkemaid kostüümiomanikke ootasid auhinnad. Korraldajate sõnul oli idee taolise ürituse korraldamiseks neil juba ammu peas mõlkunud, kuid selle realiseerimisel mängis suurt rolli Tallinna linna uus staatus – Kultuuripealinn 2011.
http://www.tvc.ru/AllNews.aspx?id=d46fcb6d-1935-4724-9b72-661c06d78118

В столице Эстонии открылся театрально-музыкальный фестиваль

Максим Гусаров, Игорь Уткин
13.06.2011

Eesti pealinnas algas teatri-ning muusikafestival, mis juba mitmeid aastaid äratab kriitikute tähelepanu üle terve maailma. Festivali nimi on „Nargen“ ning toimub mahajäetud laevatehases. Festivali repertuaar on küllaltki eksootiline, nii said selles veenduda antud artikli kirjutajad ise.
http://www.tvc.ru/AllNews.aspx?id=d8675f4d-4562-448d-a23f-f33b0e3d7f26

ФОНТАНКА
В Таллине представляют выставку работ Павла Филонова

09.06.2011

Eesti kunstimuuseum Kumu avab täna näituse „Pavel Filonov. Vene avangard ja hiljem“ Ekspositsioon põhineb suurimal Pavel Filonovi kunstikogu pärandil, kes oli suurim Vene avangardi maalija ning 20.sajandi kunsti ja graafika innovaator ning reformija, jättes Vene kunstile sügava mõju. Antud projekt on esimene ühisprojekt pärast Eesti taasiseseisvumist, Eesti Kunstimuuseumi ning Vene Riigimuuseumi koostöös.
http://www.fontanka.ru/2011/06/08/186/

ПЕРВЫЙ КАНАЛ
В Эстонии ресторанное искусство подняли на огромную высоту

Антон Чечулинский
13.06.2011

Uue restorani külalistel on võimalus liuelda ajaloolise Tallinna kesklinna kohal ning nautida oma lõunaeinet. Tallinnas avas taevarestoran Dinner in the Sky, mille raames saab 50 m kõrguselt maapinnast, kinnitatuna turvavöödega on võimalus nautida kordumatut einet.
http://www.1tv.ru/news/world/178470

ТУРНАВИГАТОР
«Таллиннские дни моря 2011″ порадуют необыкновенными концертами и водным карнавалом

15.06.2011

15-17.juulil toimuvad “Tallinna mere päevad 2011”, mis on “Tallinn – Euroopa kultuuripealinn 2011“ programmi raames üks kõige olulisemaid sündmusi, mis kostitab külalisi eriliste kontsertide ning erakordse karnevaliga vee peal.
http://news.tournavigator.ru/2011/06/15/tallinnskie-dni-morya-2011-porad...

ИНТЕРФАКС
Первые лица Эстонии обнародовали заявление в связи с 70-летием первой волны депортации в Сибирь

14.06.2011

Eesti president Toomas Hendrik Ilves, riigikogu esimees Ene Ergma ja peaminister Andrus Ansip kutsusid teisipäevases (14.06) ühisavalduses üles mälestama küüditatud kaasmaalasi.

Взрыв на складе технопарка произошел в Таллине

13.06.2011

Tallinna Teaduspargi Tehnopol majas Mäealuse tänaval toimus esmaspäeval (13.06) plahvatus, mille tagajärjel puhkes põleng. Õnnetuse tagajärjel ühtegi inimest kannatada ei saanud, õnnetuse asjaolud on väljaselgitamisel.

UKRAINA AJAKIRJANDUS

PROIT
Украина надеется до 2015 года стать «второй Эстонией»

09.06.2011

Ukrainal on võimalus saada 2015.aastaks e-valitsus, süsteem, mis toimib hetkel edukalt Eestis. Ukraina Töö-ja sotsiaalpoliitika ministeeriumi andmete kohaselt liiguvad nad samm sammult selle eesmärgi suunas, olles välja arendanud vajaliku kontseptsiooni. Eeskujuks on võetud Eesti, kus taoline süsteem võeti 14-kuuga omaks. Ukraina leiab, et õppides Eesti kogemusest on neilgi võimalik saavutada vastavad tulemused süsteemis ka oma riigis.
http://proit.com.ua/news/progress/2011/06/09/120425.html

UKRINFORM
В Одессе проходят дни Таллинна

Богдан Дымовский
12.06.2011

Odessas leiavad aset Tallinna kultuuri päevad. Ukinform andmete kohaselt on Odessa linnas hetkel ettevõtjatest ning kunstnikest koosnev delegatsioon Eestist eesotsast legendaarse lauljanna Anne Veskiga. Kultuuripäevade raames toimuvad erinevad näitused ning ekskursioonid, samuti arutatakse tähtsaid küsimusi ettevõtluse teemal. Ürituse suurimaks eesmärgiks on Ukraina ja Eesti suhete kinnistamine ning arendamine. Samuti on mõlemad pooled huvitatud koostöövõimalustest turismi vallas.
http://www.ukrinform.ua/rus/order/?id=1062312

ИА КОНТЕКСТ-ПРИЧЕРНОМОРЬЕ
Дни культуры Таллина проходят в Одессе

11.06.2011

10-12.juunil leiavad Odessas aset Tallinna kultuuri päevad. Ürituse raames toimuvad erinevad näitused, ekskursioonid ning kohtumised. Ametlikul avamisel osales Eesti ettevõtjatest ning kunstnikest koosnev delegatsioon ning Odessa ametivõimud.
http://www.prichernomorie.com.ua/odessa/news/international/2011-06-11/11...

ТЕЛЕКОМПАНИЯ АТВ
Концерт Анне Вески в Одессе

Антон Доценко
14.06.2011

Tallinna kultuuripäevade raames peetud üritustega toimus Odessas legendaarse Eesti lauljanna Anne Veski kontsert, mida külastas ka antud artikli reporter, kellel õnnestus lauljannaga ka veidi juttu puhuda.
http://atv.odessa.ua/news/2011/06/14/kontsert_anne_veski_v_odesse_1655.h...

KASAHSTANI AJAKIRJANDUS

GAZETA.KZ
Эстонский дипломат удостоена почетной грамоты МИД Казахстана

13.06.2011

Eesti suursaadik Kasahstanis Marina Kaljurand pälvis missiooni lõpetamisel Kasahstani valitsuse poolt kõrge autasu. Kaljurand autasustatakse kõrge panuse eest Eesti-Kasahstani suhete arendamisel.
http://news.gazeta.kz/art.asp?aid=342989

ЦЕНТРАЛЬНОАЗИАТСКАЯ НОВОСТНАЯ СЛУЖБА CA-NEWS
Послу Эстонии вручена Почетная грамота МИД РК

13.06.2011

Kasahstani välisminister tunnustas Eesti suursaadikut Marina Kaljurandi, erakorralise panuse Eesti-Kasahstani koostöö arendamise eest.
http://www.ca-news.org/news/708691?from=ya