Eesti välismeedias 2.-8. juuni 2011

RAHVUSVAHELINE AJAKIRJANDUS
USA AJAKIRJANDUS
ROOTSI AJAKIRJANDUS
SOOME AJAKIRJANDUS
VENEMAA AJAKIRJANDUS
UKRAINA AJAKIRJANDUS
VALGEVENE AJAKIRJANDUS
GRUUSIA AJAKIRJANDUS
INDIA AJAKIRJANDUS
LÕUNA-AAFRIKA AJAKIRJANDUS

RAHVUSVAHELINE AJAKIRJANDUS

AFP
Cyber-War Must Be Treated as Conventional Attack: Estonia

02.06.2011

Eesti ametivõimud jõudsid kolmapäeval ühisele otsusele, et internetirünnakuid tuleb käsitleda kui tavalisi rünnakuid riigi vastu. Eesti langes 2007. aastal internetirünnakute ohvriks ning selle tõttu kannatasid nii ametlikud internetileheküljed kui ka pangad. Nüüd soovib Eesti tegeleda sarnaste probleemide ennetamisega põhjalikumalt. Suurt osa mängib siin ka riigi jõudsasti arenev IT sektor. Kaitseminister Mart Laar kommenteeris AFP’le, et kui küberrünnakud tekitavad majanduslikku kahju ning häirivad ühiskonna toimimist, on vajalik neid kiiremas korras käsitleda kui tavarünnakut riigi vastu ning vastu võtta tarvilikke ennetavaid meetmeid. Eesti on ka NATO küberlabori koduks. Eelmisel nädalal manitses Mart Laar ka teisi NATO liikmeid olema „ambitsioonikam“ küsimustes, mis on seotud küberkaitsega.
http://www.google.com/hostednews/afp/article/ALeqM5iuWR98VR9HZN9AJo2L3Co...

BLOOMBERG
Estonia Retracts Application to EU for Oil-Shale State Support

Ott Ummelas
02.06.2011

Eesti valitsus võttis tagasi Euroopa komisjonile esitatud taotluse 1,5 miljardi euro suuruse toetuse saamiseks, mis oli planeeritud kahe uue põlevkiviga töötava elektrijaama tarbeks. Selle asemel taotleb Eesti Euroopa Liidult luba saamaks ehituseks tasuta süsinikdioksiidi saastekvoodid. Majandusministeeriumi asekantsler Einari Kisel sõnas, et põlevkivielektrijaamade rekonstrueerimise projekt on sisuliselt täiesti aktsepteeritav ning vastavalt Euroopa Liidu direktiivile ei tohiks saastekvoodi eraldamises kahtlust olla. Eesti on ainus riik maailmas kus kasutatakse energia tootmiseks põlevkivi ning mis katab sellega 90 protsenti kogu energiatoodangust. Eesti üritab kooskõlas Euroopa Liidu põhimõtetega suurendada taastuva energia tarbimist.
http://www.bloomberg.com/news/2011-06-02/estonia-retracts-application-to...

BROADBAND TV NEWS
Estonia Sets Digital Cable Goal

06.06.2011

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi teatel pakuvad Eesti kaabeljaotussüsteemid digitaalseid teenuseid 2012. aasta septembrikuuni. AKTR’i ning venekeelse ERR ’i andmete kohaselt kasutavad 51% eestikeelsetest kodudest veel analoogkaabeltelevisiooni, venekeelsetes kodudes tõuseb see number
87 protsendini. Lisatakse, et üleminek kaabetelevisioonilt digitaaltelevisioonile on olnud edukas. Starman asutati 1992. aastal ning selle võrgud teenindavad umbes 45 protsenti Eesti leibkondadest.
http://www.broadbandtvnews.com/2011/06/06/estonia-sets-digital-cable-goal/

EGOV MONITOR
Estonian EHR System Used By 47% Of Citizens And 95% Of Doctors

08.06.2011

Eesti e-tervise eestvedaja Madis Tiik ütles Budapestis toimuval Euroopa Liidu e-tervise töörühma konverentsil, et e-tervis on 21. sajandi tervishoiusüsteem, mitte IT-projekt. Eesti võttis riikliku tervise infosüsteemi (TIS) kasutusele 2009. aastal maksumusega ligikaudu 7.50 eurot elaniku kohta. Eesti sihtasutuse e-tervis tegevjuht Madis Tiik kirjeldas lühikest teed täielikult integreeritud e-tervise võrguni, mida praegu kasutab 47 protsenti riigi elanikest. Kõikidel e-tervise kasutajatel on juurdepääs oma täielikule isiklikule haigusloole. Arst ei saa näha midagi, mis patsiendi eest varjatuks jääks. Ning nüüd, kui peaaegu pool riigi elanikkonnast on kaks aastat tagasi käivitunud süsteemi kasutamas, näib projekt olevat pikaajaliselt elujõuline. Tiik rääkis, et praeguse seisuga on e-retseptide osakaal tervishoiusüsteemis umbes 80 protsenti. TISi on nüüdseks salvestatud sada protsenti röntgenipiltidest (va hambapildid). Kuid kõige muljetavaldavam on asjaolu, et e-tervist kasutab praeguseks rohkem kui 95 protsenti riigi arstidest.
http://www.egovmonitor.com/node/42264

ISRIA
Estonia - Foreign Ministry Co-operating With Estonian Fund for Nature

06.06.2011

Välisministeerium toetab koos Eestimaa Looduse Fondiga Eesti inimeste teadlikkuse tõstmist keskkonnaprobleemide mõjust arengumaadele. Välisminister Urmas Paeti sõnul võivad kliimamuutused järgneval aastasajal kujuneda üheks tõsisemaks globaalseks keskkonna- ja ka sotsiaalprobleemiks. „Arengumaade keskkonnaprobleemidest kõnelemine ja avalikkuse teadlikkuse tõstmine aitab meil kõigil paremini teha rahvusvahelist keskkonna-alast koostööd, et leida lahendusi sellistele üleilmsetele probleemidele nagu kliimamuutused, bioloogilise mitmekesisuse vähenemine ja looduskeskkonna saastamine,“ sõnas välisminister Paet. Eestimaa Looduse Fondi (ELF) projektiga soovitakse selgitada, kuidas on Eesti elanikud globaalsete keskkonnaprobleemide tekkega, sealhulgas üleilmse elurikkuse hävimisega seotud. Samuti juhitakse tähelepanu sellele, milliseid lahendusi, leevendusmeetodeid oleks võimalik rakendada ning samme oleks vajalik astuda rahvusvahelisel ja kohalikul, sealhulgas üksikisiku tasemel, et vähendada üleilmse elurikkuse hävimisest tulenevate probleemide mõju arengumaadele.
http://www.isria.com/pages/6_June_2011_230.php

Estonia Called On Asian Countries to Fight Cybercrime

07.06.2011

Välisminister Urmas Paet kutsus Budapestis Euroopa ja Aasia riikide välisministrite kohtumisel Aasia riike üles tugevdama koostööd küberkuritegevuse vastu võitlemisel ning selleks õiguslike aluste loomisel. Paet ütles, et Eesti eesmärk on Euroopa Nõukogu küberkuritegevusevastase konventsiooni ülemaailmne kehtivus. Praegu on Aasia riikidest arvutikuritegevusevastasele Euroopa Nõukogu konventsioonile alla kirjutanud vaid Jaapan. „Kuid ka paljud teised Aasia riigid on alustanud oma seadusandluse vastavusseviimist konventsiooniga. See on ainus viis, kuidas ühiste normide kaudu üha keerulisemate ja piireületavate küberrünnakutega võitlemisel edu saavutada,“ sõnas ta.
http://www.isria.com/pages/7_June_2011_144.php

RESOURCE INVESTOR
REEs Up Close and Personal: A Visit to the Silmet Plant, Estonia

Mickey Fulp
07.06.2011

Autor Mickey Fulp mainib oma isiklikku ja esmast kokkupuudet Eestiga ning kirjeldab, kuidas ta täiesti juhuslikult sõbraga vesteldes kuulis Kirde-Eestis asuvast AS Silmetist, mis tegeleb haruldaste muldmetallide eraldamisega. Tema huvi antud ettevõtte vastu oli suur ning nii õnnestus tal tänu Silmeti juhatuse liikmete nõusolekule ettevõtet külastada. Nii kohtus Mickey Fulp Molycop-Silmeti tegevjuhi David O’Brockiga ning tutvus ettevõtte hoonete ja tehnoloogiaga. Artikli autor annab asjaliku ülevaate Silmeti tegemistest, edust, ajaloost ja eripärast.
http://www.resourceinvestor.com/News/2011/6/Pages/REEs-Up-Close-and-Pers...

WALL STREET JOURNAL
Estonia, Sweden PMs Lend Support To European Bailout Packages

Arild Moen
07.06.2011

Eesti ja Rootsi peaministrid Andrus Ansip ja Fredrik Reinfeldt keskendusid kohtumisel Euroopa Liiduga seotud teemadele. Ansip ja Eestis töövisiidil viibiv Reinfeldt arutasid teisipäevasel kohtumisel kahepoolseid suhteid, samuti Euroopa Liiduga seotud teemasid, sealhulgas siseturu, majanduspoliitika ja eelarveküsimustega seonduvat. Ka olid kõne all Läänemere strateegia ning Põhja- ja Balti riikide koostöö.
http://online.wsj.com/article/BT-CO-20110607-706369.html

THE CHRISTIAN SCIENCE MONITOR
How Estonians became pioneering cyberdefenders

Isabelle de Pommereau
08.06.2011

Kolmsada küberjulgeoleku eksperti on sellel nädalal Eestis rahvusvahelisel küberkaitse konverentsil. Osalejad tahavad teada, mida eestlased teavad ning teevad. Eesti küberkuritegevuse kaitseliit koosneb parimatest Eesti infotehnoloogidest, alustades programmeerijatest kuni juristideni välja. See 150 liikmeline meeskond moodustabki Küberkaitseliidu. Juhul kui Eesti peaks sattuma küberrünnaku ohvriks, teeks just see meeskond, mis on loodud vabatahtlikest, endast kõik oleneva, et kaitsta Eesti Vabariigi julgeolekut ja sõltumatust. Eesti sattus 2007. aastal küberrünnaku ohvriks – mitteametlikult seostati seda Venemaaga - ning küberkaitseliit on võimalus osaleda eestlastel selles ühiskondlikus, mitte vaid sõjalises, missioonis. Nüüd mil maailm seisab silmitsi pidevate küberrünnakutega on väikese Balti riigi e-kaitsemehhanism tähelepanu haaranud ka teistes riikides, kuna kardetakse võimalikku kübersõda. 2007.aasta rünnak näitas samuti kui haavatav NATO on. Kui vene häkkerid suutsid halvata kogu riigi tööd, siis mida suudaks riigi poolt korraldatav küberrünnak teha? Pärast aset leidnud küberrünnakut nõudis Eesti NATOlt, et asutatakse küberkaitse mõttekoda Tallinnasse ning täna jagab NATO Küberkaitse Keskus jagab ruumi Eesti armee divisjoniga.*
http://www.csmonitor.com/World/Europe/2011/0608/How-Estonians-became-pio...

USA AJAKIRJANDUS

DC THEATRE NEWS
Purge – Finland’s Young Writer Uncovers Estonia’s Dark Shame

Peter Certo

9. juunil esietendub Washingtonis, teatris Scena, Soome kirjaniku Sofi Oksaneni teos „Puhastus“, mis kõneleb Eesti hämarast minevikust. Oksanen, Soomes sündinud Eesti päritolu autor ja näitekirjanik, on kirjutanud rohkelt teoseid soo-, seksuaalsuse ja vägivallateemadel. Oma sõnul sai ta “Puhastuse” kirjutamiseks inspiratsiooni 1990ndatel aastatel Balkani sõja ajal toime pandud seksuaalkuritegudest ning vägivallast. Toetudes oma eesti päritolule ning huvile riigi ajaloo vastu ilmus 2008. aastal romaan “Puhastus”, millest sai kiiresti bestseller ning mis võitis ühtlasi arvukaid kirjandusauhindu. Sofi Oksaneni näidend “Puhastus” etendus esmakordselt New Yorgi eksperimentaalteatris La Mama. Scena teatri kunstiline juht Robert McNamara soovib anda ka oma panuse antud lavastusse. Esietendusele on oodata ka Eesti ja Soome saatkondade esindajad.
http://dctheatrescene.com/2011/06/07/purge-finlands-young-writer-uncover...

WASHINGTON POST
Scena Theatre Imports ’Purge’ by the ’Gothic Finn,’ Sofi Oksanen

Raymond M. Lane
03.06.2011

Mõned stseenid Soome kirjaniku Sofi Oksaneni teosest “Puhastus” on nii häirivad, et lugedes katkendeid oma teosest, otsustas autor asendada need armastusstseenidega, et mitte traumeerida oma publikut. Nii romaani kui ka näidendi tegevus leiab aset Nõukogude Liidu ja natside poolt okupeeritud Eestis. Näidend keskendub kahe naise traagilisele minevikule antud ajajärgul. Kuigi Oksanen on veel Ameerikas vähetuntud, on ta Euroopas juba ohtralt kuulsust kogunud. Alates 2003. aastast on ta võitnud mainekaid kirjandusauhindu, sealhulgas Finlandia ja Runebergi auhinna „Puhastuse“ eest, Põhjamaade Nõukogu kirjandusauhinna ning 2010. aastal Prantsuse Prix Femina Etranger’ auhinna. Prantsusekeelne filmiversioon „Puhastusest“ peaks välja tulema aastal 2012. „Puhastust“ on tõlgitud 38 keelde, ning seda on plaanis lavastada ka Saksamaal, Prantsusmaal ja Ungaris.
http://www.washingtonpost.com/entertainment/theater-dance/scena-theatre-...

ROOTSI AJAKIRJANDUS

DAGENS NYHETER
Landet mot strömmen

Annika Strömmelin
03.06.2011

Lehekülg Eesti kohta, mis kannab koondpealkirja „Riik, mis liigub vastuvoolu“. Kuidas suutis Eesti minna edukalt üle eurole samal ajal, kui paljud teised Euroopa Liidu riigid on kriisis? Eestile on Euroopa Liitu kuulumine oluline – integratsioon on üks meie prioriteete. Põhjusi selleks on mitmeid, kuid esmalt tuleb vaadata ajalukku. Jaan Männik ei põgenenud Läände nagu tema vanemad. Vanavanemad küüditati Männikul 1949. aastal Siberisse, kust nad ei naasnudki. Vahetult enne seda, kui Jaan Männik sai Eesti Panga presidendiks, oli Eesti majanduskasv seitse protsenti. Eurole ülemineku plaan olid paika pandud nii, et see toimuks nii kiiresti ja sujuvalt kui võimalik. Kokku hoiti igalt poolt ning lõppkokkuvõttes olid kärped seda väärt. Siiski on Eestil veel mitmeid probleeme, millega võidelda: esiteks kõrge töötus (13 protsenti) ning ka see, et detsembris korraldatud küsitluse andmetel oli 39 protsenti rahvastikust euro tuleku vastu. Jaan Männik on mures, et Kreeka ja mitmed teised riigid ei tule oma probleemide lahendamisega toime ning rõhutab, et riikidevaheline koostöö on ülimalt oluline. Eesti on olnud eeskujuks, et majandussurutisest on võimalik kiiresti väljuda. Lõppude lõpuks tuleb endalt küsida, kas demokraatlikud Euroopa riigid peavad kokku hoidma ning kui vastus on jaatav, on suurem võimalus ka üksteist aidata.

SOOME AJAKIRJANDUS

HELSINGIN SANOMAT
Viron saarten salaisuudet

Kaja Kunnas
03.06.2011

Reis Eesti saartele.
Kadunud kalastajate Muhu.
Saare reis algas hobuste seljas. Muhu on hobuste saar, juba ainuüksi Tihuse hobusetallis elab umbes 300 hobust, peaaegu kõik vabalt karjamaal.
Teekond viis lagedale väljale, iidsele pühapaigale. Eestis on tunda vana maausku isegi rohkem kui luteri usku.
Hobused kahlasid rannavees, keskpäeva päikeses oli meri suur ja lage, veidi kurbki, sest kalastus on Muhumaa eluviisina peaaegu välja surnud.

Sünged lood Saaremaal
Keset Saaremaa võsa, Karujärvel, nägin midagi, mida turismisihtkohtades ei kohta. Paplite vahelt jõllitas nõukogude sõdur. Taustal seisid allveelaevad ja hävitajad.
See ähvardav maastik oli maalitud endise Dejevo sõjaväebaasi tsementseinale.
Saaremaa oli Nõukogude liidu hoolikalt valvatud piiriala, kus liiguti vaid piirivalve loal. Kohalikud lapsed teatasid piirivalvuritele ka ujuma minekust.

Põlislaante Hiiumaa
Kogu Hiiumaa on metsaga kaetud. Kolmandik Eesti riigi põlismetsadest asub seal.
Matk läks läbi kõverate mändidega metsa Kõpu tuletorni läheduses. Metsast leidus muuhulgas kivihunnikuid, mis oli jäänud maha laadungitest, mida oli omal ajal viidud Riiga, Peterburgi ja Tallinnasse sadama ehituseks. Kivihunnikute ümber oli kasvanud mets ja peale sammal. Võib-olla räägivad sammaldunud kivihunnikud hiidlaste loomusest- ei ole vaja pingutada täna, kui töö võib teha ka homme.

Viro tekee, Suomi tuumii

Pääkirjoitus
06.06.2011

Eesti poliitikas kerkib esile eriline kooslus: riik tahab mitmes aspektis olla Soome sarnane põhjamaa, aga oma pragmaatilisuses erinevad eestlased soomlastest. Nad on isegi veel pragmaatilisemad kui ennast väga praktiliselt käituvateks pidavad soomlased.
Erinevus on tulnud selgeks viimaste kuude jooksul, kui mõlemal maal viidi läbi parlamendivalimised.
Eesti valimiste järel jätkab peaministrina endiselt Andrus Ansip, kuigi majanduskriisi ajal viis ta läbi karmi säästukuuri.
Eestlased tõlkisid tulemusi sellega, et maa elas üle suuri raskuseid Nõukogude ajal ning praegused kärped ei ole midagi tolle aja kõrval.
Soomes on selliste otsuste tegemine palju keerukam.
Teine erinevus Eesti ja Soome vahel on suhtumine nõrkade euromaade kriisi.
Eesti poliitikud leiavad, et heal järjel olevad EU-maad (kelle hulka nüüd ka Eesti loetakse) peavad aitama. Ansip arvab, et kuna Eesti on saanud abi väljastpoolt, siis nüüd tuleb teha vastuteene.
Sellel teemal isegi ei arutleta, sest vastastikuse abistamise põhimõte on eestlaste meelest täiesti loomulik. Kriisimaade aitamine ei olnud ka valimistel teemaks.
Soomes on olukord täiesti teine.
Pragmaatilisuses on ka teine külg. Eesti ei tundu muretsevat oma 14 protsendise töötuse määra pärast. Põhjus on ka seekord selles, et probleemi suhtutakse praktiliselt. Töötud võivad käia ju ka Soomes tööl. Sel juhul on tulemus probleemi eiramine.
http://www.hs.fi/paakirjoitus/artikkeli/Viro+tekee+Suomi+tuumii/11352666...

He kantavat uutta Viroa

Kaja Kunnas
05.06.2011

Helsingin Sanomat tegi uuringu selgitamaks välja, kes on Eestis põhilised kultuuri tegijad ning mõjutajad.
Küsimused, mille üle Eesti intelligents on viimasel ajal mõtisklenud, puudutavad Eesti kultuuri arengut peale nõukogude aja lõppu.
Enesekriitilistes aruteludes on väideldud selle üle, kas Eestist on tulnud avatud demokraatlik riik, või ollakse endiselt suletud partei-eliidi meelevallas nagu väitis seda NO99 partei koosolekuna lavastatud etenduses „Ühtne Eesti“.
Uuringu käigus küsitleti Eesti kultuuritegelasi ning paluti nimetada isikuid, kellel on olnud suurim mõju kultuuri arengule. Uuringu tulemusena mainiti ära 82 nime, Helsingin Sanomat on märkinud siinkohal ära 13 neist.
Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo rajatud teater NO99 võtab sõna ühiskondlikel teemadel., lisades sellele terava sotsiaalse analüüsi ja uued teatritegemise viisid.
Kirjanikest sai märgitud Andrus Kivirähk, heliloojatest Erkki- Sven Tüür ja Helena Tulve. Välja toodi ka Von Krahli rajaja Peeter Jalakas, filmirežissöör Veiko Õunapuu, lavastaja Elmo Nüganen, kuraator ja kunstikriitik Anders Härm, mänedzer Kadri Tali, kapellmeistrid Anu Tali, Olari Elts ja Tõnu Kaljuste.

Laukkujen lastaaja kohosi lentoyhtiön johtoon

Kaja Kunnas
08.06.2011

Soomlane Tero Taskila siirdus eelmisel nädalal Air Balticu strateegia- ja kommertsjuhi kohalt Estonian Air’i tegevdirektori positsioonile. Estonian Air’le loodetakse Eestis nüüd uut tõusu.
Estonian Air on olnud viis aastat kahjumis ja võidelnud elus püsimise eest. Endisel omanikul SAS’l on kümne protsendi osalus, ülejäänud on Eesti riigi omandis.
Taskilat firma probleemid ei hirmuta, ta ise alustas oma karjääri lennunduses tasuta tööd tehes, tassides kohvreid jms Finnairis.
Estonian Air’i peakontoris Tallinnas räägib Taskila naeratus suul oma karjääri algusest, modifitseerides seda kogenud müügimehe kombel. Tegelikult eelnes tööotsale Finnairis lennunduse juhtimise ja turunduse õpingud Londonis asuvas ülikoolis.
Peale poolt aastat palgata praktikat Finnairis on Taskila karjäär olnud pideval tõusujoonel, tõustes aina kõrgemale Finnairis, seejärel siirdudes Lufthansasse.
Riske uus Estonian Airi tegevjuht ei karda. Ta plaanib esitleda juhatusele lennufirma uut strateegiat sügisel. Estonian Air’i ei muudeta odavlennu firmaks Air Balticu mudeli järgi, ega avata Aasia liine Finnairi eeskujul, aga ideid on.
Kõik EU lennud suunaga Aasiasse lähevad üle Baltimaade.

Färsaaret yllätti Viron

STT-REUTERS
08.06.2011

C-grupis võitsid Fääri saared Eestit 2-0, üllatades eestlasi nende koduväljakul.
Kohtunik Antti Munukka näitas punast kaarti Fääri saarte Pol Johannes Justinusenile ja Eesti Sander Purile.

ETELÄ- SUOMEN SANOMAT
Pohjoismaissa toimii, Virossa ei

Jari Taari
06.06.2011

Põhjamaade vahel toimib trahvide süsteem hästi.
Samas Eesti seadused ei tunnista trahve, kui süüdlane ei ole trahvi määramisel isiklikult kohal.
Tauno Aalto Õigusregistrikeskusest leiab, et Eestis oleks vaja korraldada täismahus kohtuprotsess selleks, et välismaal määratud trahve tunnustataks Eesti riigis. Soomes tunnustatakse trahve dokumentide alusel.
Eesti on lubanud menetlust vähendada, võimaldamaks Soomes määratud trahvide tunnustamist.
Tõenäoliselt seda käesoleval aastal veel ei juhtu, nentis Aalto.

Viro aloittaa neuvottelut minimipalkan nostosta

STT–BNS
07.06.2011

Eesti kesksed tööturu osapooled alustavad läbirääkimisi miinimumpalga tõstmisest juunikuu keskel.
Eesti suurim ametiühing EAKL on nõudnud miinimumpalga tõstmist 278,02 eurolt 325 eurole.
Miinimumpalga ostuvõime tuleks taastada, sest elamiskulud on kasvanud tugevalt viimastel aastatel.
Läbirääkimistest ei tule lihstad, sest Eesti Tööandjate Keskliit tõrjus eelmisel kuul miinimumpalga tõstmise.

Palavaa kiveä aletaan jalostaa auton tankkiin

Kai Juvakka
07.06.2011

Eesti riigi omanduses olev Eesti Energia plaanib alustada autokütuse tootmist põlevkivist. Ettevõtte sõnul võivad eestlased tankida kodumaist diislit juba aastal 2016.
Praegu toodab firma põlevkiviõli umbes 4000 barrelit päevas. Seda kasutatakse kütteõlina ja kütteainena laevadel. Uute tootmisjaamade valmimisel tõuseb päevane tootlus 2016 aastaks 20 000 barrelini.
Pooled sellest töödeldakse diisliks ja ülejäänud kütteõliks ning toorbensiiniks. Kui plaanid saavad teoks, siis tootlus vastaks Eesti kütusetarbimisele, hindab Eesti Energia juhatuse liige Harri Mikk.
Põlevkivist toodetakse õli ka Hiinas ja Brasiilias, kuid vähestes kogustes, sest õli hind on olnud madal. Viimastel aastatel on õli hind tõusnud.
Suurim osa maailma põlevkivi varudest on Ameerika Ühendriikides, Eestis on umbes 1 protsent.
Tehnoloogia, mida Eesti Energia kasutab, on arendanud Soome firma Outotec.
Eesti Eneergia ostis märtsis Ühendriikidest ettevõtte, kel on õigus laiaulatuslikuks põlevkivi otsinguteks Utah osariigis. Eesti Energia hindab sealset õlitootmise kapasiteeti 57 000 barrelile päevas.
Eestis on mitmed asjatundjad suhtunud Eesti Energia õlitootmishangetesse umbusuga.
Põlevkivil on keskkonna probleemide tõttu halb maine.
Eesti roheliste endise esimehe Marek Strandbergi sõnul on põlevkivist väga raske saada kvaliteetset diislit.

KAUPPALEHTI
Viro harppoo Suomea kiinni

Jorma Pöysä
06.06.2011

Kirjutaja oli korrespondent Tallinnas kuus aastat tagasi ning nüüd tagasi minnes leiab, et Eestis on jõukus vahepealse aja jooksul majanduskriisist hoolimata kasvanud. Inimesed on muutunud, lisandunud on palju oskusi ja teadmisi. IKT- sektori edevamaid esindajaid kuulates tundub, et eestlased juba edestavad soomlasi.
Reisil Eestisse kohtuti muuhulgas peaminister Andrus Ansipi ja kaitseminister Mart Laariga.
Peaminister Ansip toob välja, et Eesti kiire areng ei oleks olnud võimalik ilma Soome toetuseta. Hiljem on olnud abiks tugev majanduslik seotus Soome ja Rootsiga.
Ansip on küll seda öeldes viisakas, kuid jutt on ka tõsi. Kõik näevad, et Soome turistid toovad palju raha Eesti majandusse ning vähemalt sama tähtsad on Soome ettevõtjad ja firmad, kes on loonud töökohti ja toonud teadmisi Eestisse.
Vastasmõju on süvenenud viimastel aastatel, mil teadmisi ja jõukust on hakanud ka teises suunas voolama.
Eestil on siiski veel pikk maa minna. Näiteks juhtimises on laialdaselt kasutusel endiselt delegeerimise asemel käskude jagamine, tööjõud vahetab kohti tihedalt ja naiste olukord on kaugel Põhjamaadest.
Kuid ka obkjektiivsete näitajate põhjal võib öelda, et Eesti jõuab Soomele järele.

Satumainen Saare Golf

Markku Rimpiläinen
06.06.2011

Soomest Eesti golfi mängima suundudes on reisi sihtmärk tavaliselt kas Niitvälja või EGCC väljakud.
Kui kasutusel on auto ja vähemalt kaks päeva, siis tasuks pikendada reisi Saaremaani. Kuressaare lähedal asub uus golficäljak Saare Golf. Väljakul on palju veetakistusi ning asub see asub tasasel mererannal, mistõttu saab mängu ajal imetleda ka veelinde.
Väljak on mitmekesine ja põnev.

KALEVA
Natolla kyberkeskus Tallinnassa

Hanna Leppänen
03.06.2011

Soomes nähakse küberturvalisust kogu ühiskonda puudutava probleemina. On paika pandud komitee, kes koostab suure töörühmaga kübertuvalisusestrateegiat. Strateegia peaks valmima aastal 2012.
Küberkaitse alane töö on käimas ka teistes Euroopa maades.
Eriti kaugele on jõudnus see areneda Eestis, kus asub Nato Kooperatiivse Küberkaitse Kompetentsikeskus.
Tallinna keskus ei osale siiski Nato operatsioonides ega asu lahendama seda, kust tuli rünnak ega organiseerima vasturünnakuid.

TURUN SANOMAT
Eesti Energia alkaa valmistaa dieseliä palavasta kivestä

06.06.2011

Eesti riigi omanduses olev Eesti Energia plaanib alustada autokütuse tootmist põlevkivist. Ettevõtte sõnul võivad eestlased tankida kodumaist diislit juba aastal 2016.
Põlevkivist toodetakse õli ka Hiinas ja Brasiilias, kuid vähestes kogustes.
Suurim osa maailma põlevkivi varudest on Ameerika Ühendriikides, Eestis on umbes 1 protsent.
Tehnoloogia, mida Eesti Energia kasutab, on arendanud Soome firma Outotec.
Eestis on mitmed asjatundjad suhtunud Eesti Energia õlitootmishangetesse umbusuga.
Põlevkivil on keskkonna probleemide tõttu halb maine.
http://www.ts.fi/online/ulkomaat/227934.html

UUTISPÄIVÄ DEMARI
Euro vahvistaa Viron muutenkin hyvää taloutta

Katariina Kivistö
07.06.2011

Eesti majandus kasvab kiiresti. Aastavahetusel kasutusele võetud euro suurendas Eesti atraktiivsust. Kuigi krooni kurss püsis muutumatuna 18 aasta jooksul, siis siiski jäi võimaliku devalveerimise kartus. Eurole üleminek oli sujuv.
Praegune suhtumine kriisimaade toetusse põhineb vastastikuse abistamise põhimõttel. Eesti on saanud ka ise abi ajal, mil seda tarvis on olnud.
Töötuse määr on hetkel 14,4 protsenti. Peaminister Ansip arvab, et töötus püsib kõrge veel pikemat aega, sest inimeste koolitus ei vasta tööandjate soovidele. On hakatud rääkima elukestvast õppest ning lisatud koolitusi.
Kaitseminister Mart Laar rõhutab võrdse tulumaksu eeliseid. Ta toob välja, et see vähendab varimajandust ja lisab töökohti. Nii eraisiku kui ka ettevõtte tulumaks on praegu 21 protsenti. Mõlemad maksud plaanitakse langetada 20 protsendile

Kommentaar: Praktiliselt paremal
Eesti ja Soome on poliitiliselt teineteisest kaugel. Eestis on sirgjooneline parempoolne poliitika, Soomes rõhutavad erakonnad ka sotsiaalsetele probleemidele. Eestile on tähtsaim majanduskasv, kuid palgad ja sotsiaaltagatised on teisejärgulised. Soomes on astmeline tulumaks, samas Eesti parempoolne valitsus pooldab „praktilist“ võrdset tulumaksu. Eesti on rahul EL’i ja euroga, Soomes on arutelud kriisipaketist ning tahetakse tagasi Soome markasid. Eesti on Natos ning imestatakse, miks Soome ei liitu. Eestis puudub laialdane sisseränne Aasia ja Aafrika maadest nagu seda on näha teistes Põhjamaades. Soome poliitikas on võimul naised, Eestil on üks naisminister. Ka on erinev suhtlus Venemaaga.
Leidub ka ühiseid jooni: nii Eestis kui ka Soomes näidatakse demaritele valitsusläbirääkimistel ust.

NYKYPÄIVÄ
Euro-Viron uusi aika

Olli Nurmi
03.06.2011

Peaminister Ansip leiab, et kriisiaja suurim madalseis on möödas. Hetkel on probeelmid töötusega, mida on keeruline vähendada, Ansip loodab leida lahendust lisades koolitusi.
Ansip jätkab peale kevadisi valimisi peaministrina hoolimata läbi viidud laialdastest kärbetest. Kriisiaeg elati ilma võlgu võtmata üle tänu aastatel 2002-2007 mustadeks päevadeks kõrvale pandud rahale.
Ansip leiab, et Eesti teenis ära kriisi, samas kui Soome ei teinud vigu ning oli vaid kriisi kõrvalohver.
Eestis on üks Euroopa kõige kõrgematest sissetulekute vahedest – rikkaima ja vaeseima sissetuleku erinevus on rohkem kui viie kordne. Samas väheneb see näitaja jõudsalt.
Euro kasutuselevõtt on Ansipi sõnul toonud kaasa vaid head - investeerijate usalduse ja devalveerimisohu vähenemise. Kriisipaketi suhtes valitseb Eesti poliitikute vahel konsensus. Aidatakse, sest vajadusel on saadud ka ise abi.
Nõuannetena tõi peaminister välja selle, et kiire reageering on tähtis. Probleemide korral tuleb kohe vastavad abinõud kasutusele võtta.

SEURA
Uusia tuulia Tallinnassa

Virpi Valtonen
01.06.2011

Tallinn on teine kultuuripealinn Turu kõrval sel aastal.
Reis Tallinnasse viis muuhulgas Baltika moetänavale, kust leiab Eesti firmade Monton, Baltman, Mosaic ja Ivo Nikkolo rõivapoed.
Eesti moeloojate toodang on kirev, rõhutatakse naiselikust, kasutatakse pitse jms.
Lisaks moele leidub Eestis metssigu. Saaremaal korraldatakse muuhulgas ka välismaalt tulnud jahimeestele jahiretki. Saaremaal on praegu umbes 5000 metssiga, sel hooajal tuleks seda arvu umbes poole võrra vähendada. Jurna talu organiseerib jahipakette koos ööbimisega.
Lisatud on Eesti roogade retsepte.

HUFVUDSTADSBLADET
Platt skatt bra för Finland

Marianne Lydénilt
01.06.2011

"Platt skatt bra för Finland" (Ühetaoline maks on hea Soomele”)
Soomele tuleks kasuks kehtestada samasugune maksusüsteem nagu Eestis – kõigile ühetaoline maksutase hoolimata sissetuleku suurusest. Sellise sõnumi saadab Eesti minister Mart Laar valitsusläbirääkijatele Säätytalos (maja, kus peetakse Soome valitsusläbirääkimisi).
Kui Eesti poliitikud võtavad vastu Soome ajakirjanikke Tallinnas, imestavad nad solidaarsuse puudumise üle, kui naaberriigis arutatakse abi üle EL kriisimaadele. Kriisipakett ei ole peaminister Ansipi arvates Eestis eriline jututeema ilmselt seetõttu, et Eesti sai abi, kui seda vajati ja nüüd on Eesti moraalne kohus teisi abistada. Ansipi sõnul ei või eestlaste arvates kindel olla, et enam kunagi (ise)abi ei vajata. Eestlaste EL ühtsusele aitab kaasa ka see, et Eestis ei ole ühtegi populistlikku parteid. Ansip on täheldanud, et Timo Soini Põlissoomlased on kõige valjuhäälsemalt abipaketti kritiseerinud.

”Euro on õnnistuseks”
Praegune kriis oleks läinud kergemini, kui euro kasutuselvõtuga EL-s oleks samaaegselt konstrueeritud ka mingi tugimehhanism, usub Ansip. Ansipi sõnul on euro Eestile olnud õnnistuseks. Investeerijad ei usaldanud kunagi täielikult Eesti krooni.
Eesti majandus on läbi teinud karmi kuuri, et saavutada pärast majanduskriisi tasakaalu. Nüüd liiguvad näitajad õiges suunas, eksport kavab ja tööpuudus väheneb. Ansip on rahul, kui ta konstateerib, et Eestil õnnestus teha seda, milleks Soomel ei olnud julgust. Eestis on vähendatud avalikke kulutusi, hõlbustatud töölt vabastamist ja tõstetud pensioniiga 65 aastale. Ansipi sõnul neid meetmeid aktsepteeriti. Selle tõestusena näeb ta seda, et liberaalse Reformierakonna ja parempoolse IRL-i koalitsioon sai märtsikuistel valimistel (veelgi) tugevama mandaadi jätkata sama liini. Suured vahed sissetulekutes ei paista Ansipit eriti häirivat. Sõnad nagu vaesus ja ühiskonnast väljajäetus (tõrjutus) ei paista tema sõnavarasse kuuluvat. Selle asemel viitab ta statistikale, mille kohaselt vahed (sissetulekutes) on vähenemas.
Seda, kuidas tööpuuduse statistika välja näeks, kui need kümned tuhanded Eesti kodanikud, kes Soomes töötavad, koju sõidaksid, ei taha Ansip ennustada. ”Muidugi ei ole hea, kui inimesed oma maa majanduslikel põhjustel jätavad, aga neil on õigus seda teha”.
Reformierakonna liider Ansip ei taha otsesõnu Soome valitsusläbirääkijatele soovitada kehtestada Eesti ühetaoline maksusüsteem ja vähendada kulutusi, aga ta ütleb, et kui tuleb raskeid otsuseid teha, siis on parem tegutseda kiiresti. Mida rutem seda teha, seda paremini saab rahvas aru, milleks seda vaja on.

”Järgige Eesti eeskuju”
Paremalliansi (liider) Mart Laar, varasem peaminister ja nüüdne kaitseminister Ansipi valitsuses, läheb otse asja juurde. Ta soovitab Jyrki Kataisele ja teistele Säätytalos (valitsusläbirääkimisi pidajatele) seada sisse sama maksusüsteem nagu Eestis. ”Ühetaoline maksusüsteem toob kaasa sissetulekute erinevuse vähenemise, kuna sellel on positiivne mõju majandusele. Progressiivne maksusüsteem ei toeta tööhõivet. Laar konstateerib, et Soome on tegelikult juba päris lähedal ühetaolisele maksusüsteemile – progressiivne riiklik tulumaks on ju ainult väga väike osa kogu maksupaketist. Varem küsiti näiteid, et selline süsteem toimib ja nüüd oleme (on Eesti) selge eeskuju. Ainus probleem selle süsteemiga on, et raha tuleb liiga palju – süsteem on väga efektiivne ja maksudest kõrvale hoida on väga raske – kõik peavad ju maksma sama osa. Laari arvates on lausa hea, et kriis Eestit tabas ja rahavoog lõppes. ”Ei ole hea, kui on liiga palju raha”. Kui Eesti oma maksusüsteemi kasutusele võttis, oli tulumaksu protsent 29. Eesmärk oli vähendada maksu nii kiiresti kui võimalik, aga majanduskriis pidurdas arengut. Nüüd on maksuprotsent 21 ja plaanis on seda langetada 20-le.
Eraldi tulbas on välja on toodud ka aastaarvud: Eesti liikumine Läände: 1991 – Eesti sai teist korda ajaloos iseseisvaks, 1992 – oma valuuta, krooni kasutuselvõtmine, 1994 – ühetaoline maksusüsteem, 2004 – liitumine NATO ja EL-ga ning 2011 – euro.

Längtan efter Sovjettiden lever kvar

Marianne Lydén
02.06.2011

Eestis loodetakse, et Soome astub ”loomuliku” sammu NATO-sse. See tunduks turvalisemana piirkonnas, kus terve hulk inimesi igatseb tagasi Nõukogude aega.
Kui Eesti poliitikud võtavad Tallinnas vastu Soome ajakirjanikke, tuntakse suurt huvi, kellest saab Soome uus välisminister. Täpselt on jälgitud Soome balansseerimist suhetes NATO-ga. Nagu etikett nõuab, kinnitab välisminister Urmas Paet, et ta ei anna Soomele nõu välispoliitikas. NATO liikmelisuse osas langetavad kõik riigid otsused iseseisvalt. Paet näeb siiski väga rahulolev välja, kui tal palutakse kommenteerida nalja, mida räägitakse koridorides, et Eesti eesmärk on saada Soome NATO-sse, Rootsi eurotsooni ja Norra EL-i. ”Ma võin seda nimekirja pikendada, aga olen täiesti rahul, kui need kolm eesmärki täituvad. See toetakse stabiilsust Euroopas. Nii et ma ütlen Soomele soojalt teretulemast NATO liikmeks.” Soome koostöö NATO-ga on täna probleemivabam, aga ainus probleem on, et Soomet ei ole kohal, kui me otsuseid langetame. Ja NATO teeb tähtsaid poliitilisi otsuseid, mis puudutavad ka Soomet”.

Sula Idasuhetes
On märke, et Eesti suhted Venemaaga on tasapisi paranemas. Pärast 2007.aasta pronkssõduri rahutusi ei oleks suhted saanud palju halvemad olla. ”Kui vaatame näiteks kaubandust ja turismi, siis on trend positiivne, Vene turistide arv on kõvasti kasvanud”, ütleb Paet. Probleemid kõrgemal poliitilisel tasemel.
”Mitte ükski Vene president, peaminister ega välisminsiter ei ole 20 aasta jooksul Eestit külastanud. See ei ole naabrite vahel normaalne. Paet ei näe siiski, et Eesti saaks olukorra parandamiseks midagi ära teha. ”Nii kaua, kuni elab arusaam, et Nõukogude Liidu kokkuvarisemine oli 20.sajandi suurim geopoliitiline katastroof, on meil raskused”.

Noor rahvus
Kaitseminister Mart Laar konstateerib, et Venemaa ei ole harjunud sellega, et Eesti on iseseisev riik. See võtab aega. Laar on ajaloolane ja ütleb, et paljud nooremad kaasmaalased imestavad, miks Soome on Eestist nii palju ees. Ta kutsub neid üles võrdlema kahe maa ajalugu. ” 1939.aastal olid riigid enam-vähem samal tasemel. 1989.aastal oli meil 50 aastat Nõukogude režiimi seljataga.”
Laar näeb tuleviku väljakutseid küberruumis. ”Venemaale tuleb öelda aitäh selle eest, et nad 2007.aastal meile küberrünnaku korraldasid. See äratas meid ja me teame, et järgmine rünnak võib olla palju hullem. Laar viitab, et kübersõda peeti ka Gruusi kriisi ajal.
NATO küberkaitsekeskus asub Tallinnas ja Laar nimetab seal tehtavat tööd ülimalt tähtsaks. ”Vaba internetti tuleb kaitsta. Kellelgi, kellele ei meeldi, et informatsioon vabalt levib, võib ju olla eesmärgiks see üldse sulgeda.”

Suurem turvalisus
Laari arvates ei oleks Soome liitumisel NATO-ga Eestile eriti suurt mõju – turvalisus suureneks, aga mitte märkimisväärselt, sest Soome juba teeb NATO-ga paljudes valdkondades koostööd. ”Muidugi oleks loomulikum, kui me ei peaks Soomele rääkima, mida NATO on otsustanud.”

VENEMAA AJAKIRJANDUS

REGNUM.RU
Министр экономики Эстонии посетит Украину с рабочим визитом

06.06.2011

Majandus-ja Kommunikatsiooniministeeriumi teatel võtab minister Juhan Parts osa.7.juunil Kiievis peetavast rahvusvahelisest infotehnoloogia ning e-valituse konverentsist. Samuti on kavas Juhan Partsi ning Ukraina asepeaministri Sergei Tigipko kohtumine seoses majandusküsimustega . Konverentsi raames kohtub Parts ka Ukraina valitsuse esimese asepeaministri Andrei Klyuyeviga ning teaduse, innovatsiooni ja info ametiasutuse juhi Vladimir Semynozhenkoga. Kiievis arutatakse muuhulgas Eesti-Kiievi vahelisi majanduslikke suhteid ning võimalikke koostöövõimalusi, sealhulgas infotehnoloogia valdkonnas. Eesti leiab, et Ukraina huvitub eestlaste innovatsioonidest ning tegemistest just infotehnoloogia vallas. Samuti kavatseb Juhan Parts pöörata tähelepanu Ukraina turu avamisele eestlaste toodangu ja teenuste tarbeks. Ministrit saatsid tema reisil Kiievisse IT firmade ning Eesti Ettevõtjate Fondi esindajad.
http://www.regnum.ru/news/polit/1412750.html

Годовая инфляция в Эстонии за май повысилась до 5,4%

07.06.2011

Eesti Statistikaameti andmete kohaselt oli Eesti inflatsioon maikuus 0,1% võrreldes käesoleva aasta aprillikuuga ning 5,4 % aasta lõikes, võrreldes 2010 aasta maikuuga, märkides sealjuures, et aprillis oli aasta inflatsioonimäär ka 5,4 % , kuid maikuus avaldas toiduainete ja mittealkohoolsete jookide hinnakasv mõju – ning aastainflatsioonimäär oli kuni 12,2% . Artiklis on ühtlasi ära märgitud, nende toiduainete nimekiri, mille hind on kiiresti tõusnud.
http://www.regnum.ru/news/economy/1413131.html

Минрегионов Эстонии выделил на поддержку народности сету 316 тыс. Евро

03.06.2011

Eesti Regionaalarengu keskus eraldas 316 000 eurot Setumaa kultuuri ja etnilisuse toetamiseks, teatas Eesti Siseministeerium. Antud vahendid on mõeldud 26 projekti realiseermiseks. Seega on ühe projekti jaoks eraldatud keskmiselt 32 000 eurot. Programm näeb ette pikemajalist piirkonna arengut kui turismikeskust ning kohta, kus oleks võimalik läbi viia kultuuri ja folklooriga seotud üritused ning ühtlasi asutust, kus oleks võimalik säilitada traditsiooniline setu käsitöö. Setomaa arenguprogramm kiideti heaks Eesti Vabariigi poolt juba aastal 2006. Selle aja jooksul on rakendatud 155 projekti, kogusummas 1,35 miljonit eurot. Enamik projektidest on rahastatud Euroopa Liidu rahadest.
http://www.regnum.ru/news/polit/1412120.html

FEDERAL PRESS WORLD NEWS.RU
Таиланд и Эстония планируют установить безвизовый режим

08.06.2011

Eesti ja Tai väliministrid kohtumine Budapestis. Eesti välisminister Urmas Paet ning tema Tai kolleeg Kasit Pir arutasid Budapestis toimunud kohtumisel Eesti ja Tai vahel viisavabaduse kehtestamist. Tai väliminister kinnitas, et ta teeb kõik temast oleneva, et lähimas tulevikus oleks Eesti kodanikel võimalus reisida Taisse ilma viisata. Urmas Paeti sõnul on Tai Eesti jaoks oluline partner Kagu–Aasias, ning lähimal ajal allkirjastavad mõlemad riigid lepingu koostöö arendamise edendamiseks kultuuri ja hariduse vallas ning ka topeltmaksustamise vältimiseks.
http://world.fedpress.ru/news/thailand/tailand-i-estoniya-planiruyut-ust...

БИА БАЛТИНФО
«Русская школа Эстонии» пожаловалась в ОБСЕ на дискриминацию русских

08.06.2011

Ühing „Vene koolid Eestis“ kurtsid OSCE’le (Euroopa Julgeoleku ja Koostööorganisatsioon) venelaste diskrimineerimist. Ühingu esindajad kohtusid OSCE rahvusvähemuste ülemvoliniku Knut Vollenbaekiga. Antud kohtumisel käsitleti kahte põhiteemat, milleks olid kodakondsuse problemaatika ning koolid, kus on vene keel õppekeeleks. Ühing „Vene koolid Eestis“ tõstatasid politiseeritud teema rahvusvaheliste suhete vallas Eestis, mis on viinud venelaste diskrimineerimiseni.
http://www.baltinfo.ru/2011/06/08/Russkaya-shkola-Estonii-pozhalovalas-v...

ПСКОВСКОЕ АГЕНТСТВО ИНФОРМАЦИИ
Очередь на границе Псковской области со странами Балтии сократит её электронный аналог

08.06.2011

Elavat sõidukite järjekorda Balti riikide piiride ääres hakkab peagi asendama elektrooniline järjekord. Piirialade ning infrastruktuuri arendamise ja koordineerimise nõukogu arutles uue süsteemi arendamist. 7.juunil peeti järjekordne koosolek Pihkva oblasti asekuberneri Sergei Pernikovi juhtimisel arutamaks seda teemat. Eestis võttis sellisele süsteemile üleminek kolm aastat, projekt realiseeritakse juba augusti kuu lõpus. Süsteem nõuab teatud registreerimist Interneti teel, telefoni teel või piiripunkti ooteruumis. Uus süsteem võimaldab lühendada piiriületamisele kuluvat aega. Katseprojekti õnnestumise korral soovitakse teha suuremat koostööd ka Eestiga ning viia Eesti piiril analoogne süsteem läbi. Lisaks arutati Pihkva oblasti administratsiooniga avaliku ja erasektori partnerluse arendamise väljavaateid ning teedevõrgu ja infrastruktuuri arendamist piiripunktides. Samuti arutati Nõukogu kohtumisel ka küsimusi seoses kontseptsiooni realiseerimisega seoses tollikontrolli ja tollivormistusega Venemaa piiri läheduses.
http://informpskov.ru/politics/78006.html

ИА РОСБАЛТ
В Эстонии пройдет конференция НАТО по вопросу создания кибервойск

07.06.2011

7-10. juunini leiab Tallinnas aset NATO küberkaitse konverents „«3rd International Conference on Cyber Conflict» , mis on korraldatud NATO Tallinna küberkaitsekeskus poolt. Konverentsist võtavad osa 300 esindajat 37-st NATO liikmesriigist ja NATO partnerlusprogrammist. Samuti esineb konverentsil Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves. Konverentsi peateemaks on riiklike küberkaitsete loomine ja arendamine. Eesti on end paigutanud kui üheks suurimaks küberkaitse spetsialistiks NATOs. 2008.aastal alustas Tallinnas tööd NATO ühine küberkaitse keskus.
http://www.rosbalt.ru/main/2011/06/07/856273.html

Россияне приезжают в Эстонию работать руководителями фирм

07.06.2011

Viimasel ajal on suurenenud Venemaa kodanike arv, kes taotlevad Eesti elamisluba. Aruannete kohaselt on eriti tugev Vene kodanike soov töötada just juhtivatel positsioonidel ettevõtetes. 2005-2010 aastate jooksul on elamislubade taotlejate arv just kõrgelt kvalifitseeritud juhtivtöötajate sektoris kümnekordistunud. Käesoleval aastal on Venemaa kodanike poolt esitatud antud taotlusi laekunud juba 316.
http://www.rosbalt.ru/main/2011/06/07/856324.html

В Эстонии стало больше миллионеров

07.06.2011

Maksuameti statistika andmetel kasvas eelmisel aastal inimeste arv, kes teenisid kuni miljon eesti krooni (64 000 eurot), ligi 20 %. Kui aastal 2009 oli deklareeritud summad alates miljonist 1659, siis aasta hiljem oli see arv märgatavalt kasvanud 1947ni.
http://www.rosbalt.ru/business/2011/06/07/856398.html

Через Эстонию проходят миллиарды черных евро из России

06.06.2011

Rahapesuga tegeleva büroo võimuorganid andsid edasi juurdlemisele rekordarvu rahapesuga vahelejäänud isikute nimekirja, sel korral oli neid 376. Aastal 2009 oli see arv 283, aasta enne seda aga 156. Büroo juhataja Raul Vahtra sõnul on see arv seotud ka muudatustega büroos, kui enne tehti kontrollimisi ettevõtetele tihedamalt, siis nüüd on silm suunatud pigem analüüsimisele. Tema sõnul on kõige tavalisem skeem Eestis rahapesuks just vene rublade kasutamine. Sellise tegevuse vältimine on üsna raske ning see kestab Eestis juba aastaid. Esialgsete andmete kaudu tuuakse selliste meetmetega Eestisse miljardite eurode väärtuses raha.
http://www.rosbalt.ru/main/2011/06/06/855898.html

Власти Эстонии будут экономить на заключенных-иностранцах

03.06.2011

Eestis on koostatud seaduseeelnõu, mis näeb ette välismaalastest kurjategijate väljasaatmist riigist. Koostöös Eesti siseministeeriumiga jõuti otsusele, et välismaalastest kurjategijate väljasaatmine riigist on märksa kulutoovam kui nende hoidmine Eesti vanglates. Eesti siseministri Ken-Marti Vaheri sõnul, ei soovita Eesti kodanike koormata kurjategijate, kes on pärit välismaalt, ülalpidamisega, ühtlasi kasvab sellega eesti kodanike ohutus kui kuritegelike elementidega elanikud lahkuvad riigist. Riigist väljasaatmine, vastavalt seadustele, ei ole kinnipeetavatele kohustuslik. Neil on võimalus sõlmida Eesti Vabariigiga leping, millega nad kinnitavad, et lahkuvad riigist ning ei pöördu lähima 10 aasta jooksul siia tagasi.
http://www.rosbalt.ru/main/2011/06/03/855204.html

ПАРЛАМЕНТСКАЯ ГАЗЕТА
Директор Эрмитажа прочёл лекции в Таллине

Сергей Бару
03.06.2011

Maikuus andis Ermitaaži professor Mihhail Piotrovski Tallinnas kaks loengut. Sel aastal, kui Tallinnast saab Euroopa kultuuripealinn, on igasugune, ka omaalgatuslik abi Venemaa pealinna poolt suuresti teretulnud. Piotrovski pidas Tallinna Ülikoolis kaks loengut, päev pärast seda kui Ameerika Ühendriigid teatasid Osama bin Ladeni surmast. Kuulus Peterburi orientalist esines eesti tudengitele teemaga „Arheoloogia Kroon“. On ütlematagi selge, et auditoorium oli täis innukaid üliõpilasi, kes ootasid kohtumist kuulsa Ermitaaži professoriga ning Piotrovski vastas kõigi ootustele – pärast huvitavaid loenguid iidsest ajaloost, vastas ta ka küsimustele seoses situatsiooniga kaasaegses Idas ning seoses terrorismiga.
http://pnp.ru/newspaper/20110603/6724.html

РИА НОВОСТИ
День государственного флага отмечают в Эстонии

Николай Адашкевич
04.06.2011

Eesti valitsuse pressitalitluse teatel leiab aset Eesti Vabariigi lipu 127. aastapäeva tähistamine pühapäeval Tallinnas ja teistes Eesti linnades. Igal aastal sellel päeval saab imetleda Eesti riigilipu trikoloori. Sellel päeval heiskavad riigilipud kõik asutused ning ka tavakodanikud. Traditsiooni kohaselt algab Eesti lipupäev Toompeal, kus asuvad Eesti Vabariigi valitsuse hooned, Pika Hermanni torni juures lipu heiskamisega. Lipu ajalugu ulatub 1884. aastasse, mil Eesti Üliõpilasliidu liikmed õnnistasid Otepääl, 4.juunil, sisse oma lipu, värvigammaks sinine, must ja valge.
http://www.rian.ru/world/20110604/384011513.html

НОВОСТИ МУЗЕЕВ
Премия "Древо Мира" – 2011

02.06.2011

Lühikene ülevaade sellest, kuidas Eesti hõimurahvaste programm andis üle auhinna „Maailma Puu“. Hõimurahvaste programmi juhatus otsustas sellel aastal anda mehele, kes lõi Kurba külas muuseumi vepsa kultuurile ning Svetlana Eršovale, kes on kirglik rahvuskultuuri kaitsja, austamaks tema jõupingutusi säilitada ja taaselustada vepsa keelt ja kultuuri. Preemia suuruseks on 1250 eurot.
http://www.museum.ru/N43133

WOMAN.RU
Эстония : болшое путешествие в маленькую страну

Анастасия Марина
08.06.2011

Artikkel Eesti põhilistest vaatamisväärsustest ning kohtadest, mida turistina külastada. Samuti põhjalik ülevaade, mida peaks kaasa võtma ning mida kindlasti suveniiriks kaasa ostma Eestist. Autor kirjeldab Eestit kui ühte hubast ja kodust kohta, mida tasub külastada ning mille avastamine on kui suur seiklus. Põhjalikult on kirjeldatud ka Eestimaa pealinna Tallinna ning välja toodud ajalooline ning kultuuriliselt huvi pakkuv pool.
http://www.woman.ru/rest/travel/article/61669/?startLeaflet=1&posLeaflet=-3

UKRAINA AJAKIRJANDUS

ЭКОНОМИЧЕСКИЕ НОВОСТИ
Украина идет «по стопам» Эстонии

07.06.2011

Ukraina asepeaminister ning ühtlasi ka sotsiaalminister Sergei Tigipko arvas pärast kohtumist Eesti majandus-ja kommunikatsiooniministri Juhan Partsiga, et Eesti ja Ukraina ühisel majanduslikul koostööl on suur arengupotentsiaal. Kohtumise ajal avaldasid mõlema riigi esindajad arvamust Ukrainas läbiviidava pensionireformi kohta ning kasutades selles vallas Eesti kogemusi. "Eesti keskmine pension on 305 euro, ma leian, et järkjärgult läbiviidav reform võimaldab ka Ukrainas pensioni tõstmist," sõnas Eesti kommunikatsiooniminister Juhan Parts. Lisaks arutati kohtumisel ka e-valitsuse kehtestamist Ukrainas, mis on hetkel aktuaalne teema Ukrainas ning mille eeskujuks on Eesti. Samuti rõhutasid ministrid Ukraina ja Eesti vahelise pideva dialoogi tähtsust. Seda eriti töökohtade ning palkade küsimuste vallas.
http://economic-ua.com/Economy_of_Ukraine/32136

ИА ЛIГАБIЗНЕСIНФОРМ
Украине и Эстонии нужно работать в IT вместе: мнение

08.06.2011

Ukraina ja Eesti koostööks IT vallas on hädavajalik arendada horisontaalseid seoseid ettevõtluse sektoris. See mõte toodi välja Eesti-Ukraina infotehnoloogia ja e-valitsuse konverentsi avamisel. Samuti toodi välja Ukraina üheks IT arengu tagasihoidvaks faktoriks kehv kõrgtasemeline haridus ja kvalifikatsioon. Mõlemad riigid töötavad selle nimel, et kindlustada omavaheline koostöö IT vallas.
http://biz.liga.net/news/E1104878.html

ИА АГЕНТСТВО ПРОМЫШЛЕННОЙ ПОЛИТИКИ
Тигипко нравится эстонский опыт реформ

07.06.2011

Ukraina ja Eesti vahelisel majanduslikul koostööl on suur arengupotentsiaal. Selle tõi välja asepeaminister Sergei Tigipko toimunud kohtumisel Eesti majandus-ja kommunikatsiooniministri Juhan Partsiga. Mõlema riigi esindajad vahetasid kohtumise ajal muljeid ja mõtteid seoses Ukrainas toimuvate muudatuste ning reformidega.
http://minprom.ua/news/69414.html

VALGEVENE AJAKIRJANDUS

СТОЛИЧНОЕ ТЕЛЕВИДЕНИЕ
Анне Вески: Я не чувствую своего возраста. Мне по-прежнему 28 лет

04.06.2011

Anne Veski on sündinud 1956.aastal Rapla linnas. Oma kodulinnas lõpetas ta ka muusikakooli. Oma 30.aastase karjääri jooksul on Anne Veski olnud Eesti kodanike vaieldamatu lemmik. Ka NSV Liidu liikmesriikides oli ta tõeline sentsatsioon ning on endiselt väga austatud Venemaal ja mujal riikides. Antud artikkel on pikem intervjuu lauljanna ja Valgevene ajaleheväljaandega.
http://www.ctv.by/proj/~news=53285

CHARTER97
President of Estonia Calls to Impose Sanctions On Belarusian Regime

02.06.2011

Euroopa Liidu edasine laienemine ja idapartnerlus olid peamised teemad president Toomas Hendrik Ilvese ja ühenduse praeguse eesistujamaa, Ungari välisminister János Martonyi kohtumisel. Ilves pidas vajalikuks üle vaadata ELi senised meetmed Valgevene suhtes ja otsida lisahoobasid Minski režiimi mõjutamiseks. „Me peame ulatama abikäe Valgevene rahvale, kellelt on praegu võetud õigusriik ja demokraatia ning samal ajal kasutama väga täpselt suunatud sanktsioone režiimi vastu, et ei kannataks Valgevene tavakodanikud,“ ütles Ilves. „EL peab siin olema ühtne ja konkreetsete riikide majandushuvid ei saa lükata edasi hädavajalikke poliitilisi otsuseid Valgevene rahva aitamiseks.“
http://www.charter97.org/en/news/2011/6/2/39218/

GRUUSIA AJAKIRJANDUS

ГРУЗИЯ ONLINE
Превратиться в современное информационное государство Украине поможет опыт Эстонии

08.06.2011

Eesti kogemus aitab Ukrainal muutuda kaasaegseks infotehnoloogia riigiks. Artikkel sellest, kuidas e-valitsemine on Eesti Vabariigi üheks suurimaks majandusreformide teguriks olnud ning kuidas Eesti eeskujul on ka Ukrainal võimalik reformide ja muudatuste teel jõuda samale tasemele.
http://www.apsny.ge/2011/eco/1307591085.php

BULGAARIA AJAKIRJANDUS

SEGA
Как естонците се научиха да ходят по вода

Юлиана Бончева
06.06.2011

Kaks viimast aastakümmet on eestlased teinud tööd, tõestamaks, et miski pole võimatu. Kuidas see neil õnnestus? Iseseisvuse eel olid Eestis peaaegu kõik vaesed. Täna on Eestis keskmine palk üle 800 euro, samal ajal kui Bulgaarias viiesaja euro võrra madalam. Tänu julgetele reformidele ning valitsuse järjepidevusele on Eesti olnud eeskujuks Poolale, Slovakkiale Ungarile ja Bulgaariale. Eesti sünonüümiks on saanud väljend „e-valitsus“. Alguses oli Eesti majanduslik edu ajaloolase kätes. Mart Laar sai peaministriks 1992. aastal olles kõigest 32-aastane. Enne teda oli riigi majandust laastanud hüperinflatsioon ning valitses vaesus ja tööpuudus. Kuid Laari meeskond kääris käised üles ning tõestas, et kui uskuda ja tahta, siis saab käia ka vee peal. Avalik haldus läbis täieliku muutuse - iga töötaja pidi vastama kahele lihtsale nõudele – oskama inglise keelt ja tundma arvutit. Bulgaaria peab Eestilt õppima ka haldussuutlikkust. Täna saavad eestlased taotleda interneti teel lapsehooldustasu, pensionit, ning kandideerida töökohtadele. Tänu kaasaegsele tehnoloogia kiirele arengule on riigiasutustes võimalik töötada ka kodust. Suurimaks eeskujuks on internetipõhine tuludeklaratsioon, mida kasutavad ligi 92 protsenti eestlastest. Aastal 2009, majanduskriisi kõrghetkel, oli Bulgaaria SKT elaniku kohta 4700 €, Eestis aga 10300 € . Tööpuudus oli 2009 Eestis 16% , Bulgaarias 12%.
http://www.segabg.com/online/new/articlenew.asp?issueid=9324&sectionId=5...

INDIA AJAKIRJANDUS

FRONTLINE
Tottering Along

Jayati Ghosh
03.06.2011

Maailmakuulus India majandusprofessor Jayati Ghosh külastas Eestit ning antud artiklis kirjeldab ta oma tähelepanekuid Eesti pealinna munakivitänavatest, naiste riietumisstiilist, naiste armastusest kõrgete kingade vastu. Ühtlasi analüüsib ta Eesti majanduslikku arengut. Eesti oli üks enim arenenumaid piirkondi endises Nõukogude Liidus. See traditsioon on jätkunud mingil määral ka postsovetlikul ajastul - näiteks on Eesti koduks Skype’le, mis töötati välja Tallinnas ning millest on olnud kasu ka riigi majanduse arengus. Autor toob ühtlasi esile ka Eesti majanduse negatiivsed küljed: aastatel 2009-2010 vähenes suurel määral riigi. Samas ei ole Tallinna kesklinnas olles märgata, et Eestil on kõrge töötusprotsent.
http://www.frontlineonnet.com/stories/20110617281209300.htm

THE TIMES OF INDIA
Estonian Seeks Consulate Help to Get Back Wife’s Body

Ankur Jain
06.06.2011

Eesti kodaniku Tarvi Uuseni jaoks varises kokku kogu tema maailm, kui abikaasa Terje südame seiskumise tagajärjel Spice Jeti lennul kokku kukkus. Viisaprobleemide tõttu ei saa Tarvi minna Indiasse ning tuua oma naise surnukeha Apollo haigla surnukuurist Eestisse. Seega palub mees abi Eesti konsulaadilt Indias ning samuti välisministeeriumilt. Spice Jet lend SG 258, mis oli teel Goast Delhisse, tuli ümber suunata Ahmedabadi lennujaama pärast seda, kui 42-aastase Terje süda seiskus. Eestlanna abikaasa teatas, et tema naine, kes töötas Calanguta rannas Goas, oli teel Eestisse. Allikate väitel ei olnud turvameeskonda ning meditsiinitöötajaid intsidendist koheselt teavitatud. Apollo haigla arstide sõnul suri Terje teel haiglasse ning kui lennujaama ametnikud ei oleks käitunud nii hoolimatult, oleks meedikud kiiremini kannatanu juurde pääsenud. Terjest jäi maha abikaasa Tarvi ning poeg Rasmus ja tütar Trine.
http://timesofindia.indiatimes.com/city/ahmedabad/Estonian-seeks-consula...

LÕUNA-AAFRIKA AJAKIRJANDUS

NEWS24
Prince Albert Starts Tallinn-Monte Carlo

02.06.2011

Monaco prints Albert II viibis neljapäeval Eesti pealinnas Tallinnas, et taaskäivitada Tallinn-Monte Carlo ralli. Lisatud oli ka loodussõbralik faktor – nimelt on võimalus kasutada elektriautosid. Võistlus kestab 11. juunini ning võistlejad sõidavad läbi Eesti, Soome, Rootsi, Taani, Saksamaa, Šveitsi, Itaalia ja lõpuks lõpetavad Monacos. 16 elektriautot, mis alustasid võidusõitu pühapäeval Tallinnas, sõidavad kokku 3500 kilomeetrit. Esimene Tallinn – Monte Carlo ralli toimus 1930. aastal, kuid traditsioon katkestati 1939. aastal alanud Teise maailmasõja tõttu. Samuti pühendas prints Albert oma kadunud emale Ameerika näitlejale Grace Kellyle Tallinna vanalinna läheduses pargipingi. Pingi tahvlile oli graveeritud Eesti luuletaja Lydia Koidula luuletus „Ema süda“.
http://www.news24.com/SciTech/News/Prince-Albert-starts-Tallinn-Monte-Ca...