Inimõiguste kohtu suurkoja otsuse kohaselt ei rikkunud Itaalia konventsiooni, kuigi G8 tippkohtumisel Genovas sai üks protestija surma

Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) suurkoda tegi 24.03.2011 otsuse asjas Giuliani ja Gaggio vs. Itaalia (kaebus nr 23458/02), mis puudutas kaebajate poja ja venna, Carlo Giuliani surma 19.-21.07.2001 G8 tippkohtumisel Genovas toimunud kokkupõrgete ajal.  

20. juulil 2001 toimunud sanktsioneeritud demonstratsiooni ajal puhkesid globaliseerumisvastaste aktivistide ja õiguskaitseorganite vahel äärmiselt vägivaldsed kokkupõrked, mille käigus pidi grupp korrakaitsjaid (carabinieri) meeleavaldajate survel jalgsi taanduma, jättes maha kaks sõidukit, millesse oli paigutatud vigastatud korrakaitsjad. Ühte nendest sõidukitest ründas rühm meeleavaldajaid, kellest mõned olid relvastatud raudkangide, kirveste, kivide ja muude nüride vahenditega. Üks sõidukis viibinud vigastatud korrakaitsja haaras tulirelva ja, olles eelnevalt teinud hoiatuslasu, tulistas sõidukist välja kaks lasku. Carlo Giuliani, kes mängis rünnakus aktiivset rolli ja kandis ainult nägu välja jätvat mütsi, sai kuulist surmava lasu näkku. Algatati kriminaalmenetlus, kuid Itaalia kohtud leidsid, et surmav lask oli tehtud õhku ilma tahtluseta tappa ning kogu tegevus toimus igal juhul enesekaitseks. 

Kaebuses EIKi väideti, et surma tekitamisega ja korralikult uurimatajätmisega on rikutud konventsiooni artikleid 2 (õigus elule), 3 (piinamise keelamine), 6 (õigus õiglasele kohtumenetlusele) ja 13 (õigus tõhusale õiguskaitsevahendile). 06.02.2007 asjas otsuse teinud EIK koda leidis, et artiklit 2 oli rikutud uurimiskohustuse täitmatajätmise osas, st menetluslikust aspektist. Muus osas EIK rikkumist ei leidnud. Asja suurkojale edastamist palusid nii kaebajad kui Itaalia valitsus. 

EIK suurkoda asus kojast erinevale seisukohale ning leidis, et artiklit 2 ei ole rikutud ka menetluslikust aspektist. EIK leidis muuhulgas, et sellises olukorras oli jõu kasutamine vajalik. EIK märkis, et kuigi kaebajad väitsid, et korrakaitsjad oleksid pidanud kasutama mittesurmavaid relvi (non-lethal weapons), siis konventsioonist ei tulene, et korrakaitsjad ei tohiks sellises olukorras kasutada surmavaid relvi (lethal weapons). EIK asus ka seisukohale, et Itaalia ei olnud rikkunud kohustust teha kõik endast olenev, et pakkuda rahutuste käigus vajalikku kaitset. Mis puudutas ohvri surma uurimist, siis ei tuvastanud EIK Itaalia esitatud materjalide põhjal rikkumist – EIK analüüsis, kas kaebajatel oli piisav juurdepääs uurimismenetlusele, kas menetlejad olid sõltumatud ja kas menetlus oli läbi viidud EIK poolt nõutud kiirusega ning leidis, et nõutud tagatised olid kõik olemas. 

Otsus:

http://cmiskp.echr.coe.int/tkp197/view.asp?action=html&documentId=883450&portal=hbkm&source=externalbydocnumber&table=F69A27FD8FB86142BF01C1166DEA398649