Inimõiguste kohus kohustas Bosniat ja Hertsegoviinat muutma pensioniseadusi

Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) tegi 08.03.2011 otsuse asjas Šekerović ja Pašalić vs. Bosnia ja Hertsegoviina (kaebused nr 5920/04 ja 67396/09), milles ta lisaks konventsiooni artikli 6 (riigi kohtute otsuste täitmine), esimese protokolli artikli 1 (vara kaitse) ja konventsiooni artikli 14 (diskrimineerimise keelamine) rikkumise tuvastamisele võttis seisukoha ka inimõiguste konventsiooni artikli 46 (sisuliste otsuste siduvus ja nende täitmine) alusel. 

Kaebus puudutas riigisiseselt ümberpaigutatud isikute pensioniõigusi. Kaebajad elasid 1992 kuni 2000 (2001) Srpska Vabariigis (Bosnia serblaste vabariik) ning seejärel pöördusid tagasi Bosnia ja Hertsegoviina Föderatsiooni, mille territooriumil nad ka enne Srpska Vabariiki asumist olid elanud. Kuna Srpska Vabariigist saadud pension oli väiksem kui Föderatsiooni makstav pension, taotlesid kaebajad vahe hüvitamist ja riigi kohtud ka rahuldasid nende taotlused.

Kuna pensionite vahe oli konkreetsetele kaebajatele hüvitatud, märkis vastustajariik EIKis, et kaebajad ei ole enam „ohvrid“ konventsiooni artikli 34 mõttes. EIK asus aga seisukohale, et kuna Bosnias ja Hertsegoviinas on ligi 3500 isikut, kes on analoogilises olukorras ja peaksid pöörduma riigi kohtusse vanaduspensioni õiguse tunnustamiseks, siis suure arvu kaebuste EIK jõudmise vältimiseks peab vastustajariik ise kohe ja ennetavalt oma seadusi muutma. EIK andis Bosniale ja Hertsegoviinale otsuse täitmiseks kuus kuud otsuse jõustumisest.

Tegemist on EIK praktikas suureneva trendiga mitte lahendada riigi vastu esitatavaid korduvaid kaebusi ühekaupa, vaid suunata riike strukturaalsete probleemide lahendamisele ja tagada nii tulevikus analoogsete kaebuste riigisisene lahendamine ning EIKi esitatavate kaebuste arvu vähendamine.

Otsus:

http://cmiskp.echr.coe.int/tkp197/view.asp?action=html&documentId=882486&portal=hbkm&source=externalbydocnumber&table=F69A27FD8FB86142BF01C1166DEA398649