Eesti välismeedias 16.-23. märts 2011

RAHVUSVAHELINE AJAKIRJANDUS
SUURBRITANNIA AJAKIRJANDUS
PRANTSUSMAA AJAKIRJANDUS
SAKSAMAA AJAKIRJANDUS
AUSTRIA AJAKIRJANDUS
TÜRGI AJAKIRJANDUS
SERBIA AJAKIRJANDUS
ROOTSI AJAKIRJANDUS
VENEMAA AJAKIRJANDUS
SOOME AJAKIRJANDUS

RAHVUSVAHELINE AJAKIRJANDUS

WALL STREET JOURNAL
On Fiscal Matters, Estonia Beats U.S.

Kathleen Madigan
23.03.2011

Miljardär Pete Petersoni loodud defitsiidi jälgimise grupp avalikustas sõltumatu fiskaalvastutuse indeksi andmed, mis hindavad maailma eri riikide fiskaalset jätkusuutlikust. Autor küsib, et kas see kui USA jääb eelarvepoliitikaga Eesti seljataha paneb ameeriklasi lõpuks tõsiselt tegutsema? Uuritud 34. riigi hulgas asetus USA 28. kohale. Analüüsi kohaselt juhib nimekirja Austraalia, millele järgnevad Uus-Meremaa ja Eesti. USA on nimekirjas samas järgus Itaalia, Ungari ja Iirimaaga. Kreeka on analüüsi andmetel viimasel kohal.
http://blogs.wsj.com/economics/2011/03/23/on-fiscal-matters-estonia-beat...

RTT NEWS
Estonia Feb. Producer Price Inflation Eases

21.03.2011

Eesti tööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus veebruaris võrreldes jaanuariga oli 0,1%. Inflatsioon oli veeburaris 5 protsenti. Ekspordihinnaindeks tõusis 2011. aasta veebruaris võrreldes jaanuariga 3,4% ja võrreldes eelmise aasta veebruariga 9,3%.
http://www.rttnews.com/Content/AllEconomicNews.aspx?Node=B2&Id=1579502

SUURBRITANNIA AJAKIRJANDUS

DAILY TELEGRAPH
Dead Men Risen: Estonian defence minister accuses me of 'fiction' and 'does not rule out going to court'

Toby Harnden
18.03.2011

Ilmselt üllatas Briti lehe The Telegraph ajakirjanikku Toby Harndenit ennastki, et tema 610-leheküljelisest Afganistani sõda käsitlevast raamatust «Dead Men Risen» sai meediasündmus just Eestis. Oma blogis kirjutab Harnden, et Eestist on seal ju juttu ehk ainult 16 lehekülje jagu, pole seal ka ühtegi uudist ega šokeerivat paljastust. Ometi räägivad raamatust Eesti kaitseminister, välisminister, president ja eriti muidugi ajakirjandus.
http://blogs.telegraph.co.uk/news/tobyharnden/100080373/dead-men-risen-e...

PRANTSUSMAA AJAKIRJANDUS

AFP
Pétrole de schiste: pour l'Estonie, l'avenir est dans la roche

19.03.2011

Eesti jaoks on energeetika tulevik põlevkivis. See väikeriik Baltikumis katab 97 protsenti oma energiatarbimisest põlevkiviga, olgugi, et vaid 1,1 protsenti maailma põlevkivi varudest asub Eestis. Sandor Liive sõnul on põlevkivi näol tegemist Eesti eripäraga ning seda tehnoloogiat on kasutatud juba ligi sada aastat. Eesti Energia sõlmis märtsis ka lepingu USA põlevkiviarendusega tegeleva ettevõtte Oil Shale Exporation Company (OSEC) aktsiate 100 protsendiliseks ostmiseks. Jordaanias tegutseb Eesti Energia alates aastast 2006. Põlevkivi kaevandamine toob kaasa aga negatiivseid mõjusid loodusele, eelkõige just kõrge vee kasutus. Toomas Trapido rõhutab, et põlevkivi tootmine ei ole hea lahendus keskkonna suhtes ning rohkem tuleks keskenduda päikeseenergia kasutamise lahenduste väljatöötamisele. Tootmisdirektor Pavel Onuchak ütles, et ühe tonni põlevkivi tootmiseks kulub 10 000 kuupmeetrit vett. Artikkel annab ka lühiülevaate põlevkivi tootmisest ja kasutusest Eestis.
http://www.romandie.com/infos/news2/110319073615.10l3jbaw.asp

LE FIGARO
Liban: 7 Européens sans doute enlevés

23.03.2011

Liibanonis langes inimröövi ohvriks seitsmeliikmeline jalgrattareisil olevate turistide rühm eestlasi.
Jalgrattureid ründasid riigi idaosas asuvas Bekaa orus maskides relvastatud mehed, kes sundisid nad kahte kaubikusse, vahendab AFP tunnistajate ütlusi. Rändurite rattad leiti Zahle linna lähedalt ristteelt mahajäetuna. Ratturid olid veidi enne kuriteo ohvriks langemist Süüria kaudu riiki sisenenud. Bekaa org on islamistliku Hezbollah liikumise tugipunktiks, mis 1980. aastatel inimrööve korraldas.
http://www.lefigaro.fr/flash-actu/2011/03/23/97001-20110323FILWWW00615-7...

FRANCE 24
Estonia sees rock as future of global energy

23.03.2011

Eesti jaoks on energeetika tulevik põlevkivis. See väikeriik Baltikumis katab 97 protsenti oma energiatarbimisest põlevkiviga, olgugi, et vaid 1,1 protsenti maailma põlevkivi varudest asub Eestis. Sandor Liive sõnul on põlevkivi näol tegemist Eesti eripäraga ning seda tehnoloogiat on kasutatud juba ligi sada aastat. Eesti Energia sõlmis märtsis ka lepingu USA põlevkiviarendusega tegeleva ettevõtte Oil Shale Exporation Company (OSEC) aktsiate 100 protsendiliseks ostmiseks. Jordaanias tegutseb Eesti Energia alates aastast 2006. Põlevkivi kaevandamine toob kaasa aga negatiivseid mõjusid loodusele, eelkõige just kõrge vee kasutus. Toomas Trapido rõhutab, et põlevkivi tootmine ei ole hea lahendus keskkonna suhtes ning rohkem tuleks keskenduda päikeseenergia kasutamise lahenduste väljatöötamisele. Tootmisdirektor Pavel Onuchak ütles, et ühe tonni põlevkivi tootmiseks kulub 10 000 kuupmeetrit vett. Artikkel annab ka lühiülevaate põlevkivi tootmisest ja kasutusest Eestis.
http://www.france24.com/en/20110323-estonia-sees-rock-future-global-energy

Presseurop
De Tchernobyl à Fukushima, l’info reste floue

Neeme Korv
17.03.2011

1986. aastal ei teadnud eestlased nõukogude liidu kodanikena midagi sellest, mis toimus Tšernobõlis.
Postimees täheldas, et tänasel päeval, olles Euroopa Liidu liikmed, ei ole kindel, et me oleme rohkem informeeritud. Elame infoajastul ühes kümnete tuhandete arvamusliidrite, ekspertide ja kommenteerijatega. Oli aeg, mil partei huvides oli hoida vaikust, siis nüüd on palju sellest infotulvast osa huvidemängust. Keda kuulata või uskuda? 25 aastat pärast Tšernobõli on Jumala senini kätt tunda. Vahe on vaid selles, et nüüd tuuakse kõik see meieni läbi ekraanide. Kontaktide kasvav hulk on viinu aga ka hirmu ja paanika kasvuni, see tähendab jooditablettideni ka näiteks Soomes.
http://www.presseurop.eu/fr/content/article/555191-de-tchernobyl-fukushi...

daily-bourse
Electricité: l'UE enquête sur 1,5 md EUR d'aides publiques en Estonie

23.03.2011

Euroopa Komisjon alustas põhjalikku uurimist 1,5 miljardi euro suuruse abi osas Eestile, kes põhjendab selle raha kasutust oma elektrivarustuse turvalisuse tagamisega. Euroopa Komisjon küll teadlik nendest vajadustest, kuid kahtleb, kas abi on legaalne Euroopa seaduste raames. Euroopa konkurentsi kommisaar Joaquin Almunia ütles, et ta on kursis Eesti elektrituru iseärasustega ning ta hindab, et see abi võib tõsiselt kahjustada ausa konkurentsi tingimusi ning pärssida investeeringuid teistesse tehnoloogiatesse Eestis või naaberriikides. Uuring ei mõjuta Euroopa Komisjoni otsust, vaid lubab erinevatel huvigruppidel väljendada oma arvamust.
http://www.daily-bourse.fr/electricite-l-ue-enquete-sur-15-md-eur-d-aide...

Tele 7
L’Estonie : tradition et avant-garde

Aline Astier
21.03.2011

Ajakirjas Tele 7 jours ilmunud turismiteemalise Eestit tutvustava reportaaž. Tunnustatakse ilusat keskaegset vanalinna, mis on Unesco kultuuriväärtuste nimekirjas, Euroopa vanimat apteeki. Soovitatakse minna vaatama Valaste juga, saari, kirjeldatakse Eesti kui metsade maad. Soovitatakse maitsvaid hõrgutisi Eestis ning mainitakse, et internetiühendus levib kõikjal. Artikli juures on hulgaliselt pilte Eestist.

SAKSAMAA AJAKIRJANDUS

Die Welt
Europäische Touristen im Libanon entführt

23.03.2011

Liibanonis on kaduma jäänud seitse Eestist ja Ukrainast pärit jalgratturit. Liibanoni armee esindaja sõnul rööviti eestlased tõenäoliselt Bekaa regioonis, kust leiti ka rändurite jalgrattad. Zahle tööstuslinna lähedalt leiti lisaks jalgratastele eestlaste dokumendid ning reisivarustus. Eestlased tulid Süüriast ning ületasid piiri Masnaas, misjärel ründasid neid riigi idaosas asuvas Bekaa orus maskides relvastatud mehed, kes sundisid nad kahte kaubikusse ning autosse. Sõidukid suundusid edasi Kfarsabadi küla poole. Juhtumit kinnitas Eesti aukonsul Sami Kanuh. Bekaa org Liibanoni idaosas on Hezbollah ja teiste relvastatud rühmituste tugipunkt. Liibanoni kodusõja järgselt on inimröövid riigis harvaesinevad juhtumid. 2010. aastal rööviti Bekaa orus kaks Poola turisti.
http://www.welt.de/politik/ausland/article12937568/Europaeische-Touriste...

Der Spiegel
Unbekannte entführen sieben estnische Touristen

23.03.2011

Liibanonis on kaduma jäänud seitse Eestist ja Ukrainast pärit jalgratturit. Liibanoni armee esindaja sõnul rööviti eestlased tõenäoliselt Bekaa regioonis, kust leiti ka rändurite jalgrattad. Zahle tööstuslinna lähedalt leiti lisaks jalgratastele eestlaste dokumendid ning reisivarustus. Eestlased tulid Süüriast ning ületasid piiri Masnaas, misjärel ründasid neid riigi idaosas asuvas Bekaa orus maskides relvastatud mehed, kes sundisid nad kahte kaubikusse ning autosse. Sõidukid suundusid edasi Kfarsabadi küla poole. Juhtumit kinnitas Eesti aukonsul Sami Kanuh. Bekaa org Liibanoni idaosas on Hezbollah ja teiste relvastatud rühmituste tugipunkt. Liibanoni kodusõja järgselt on inimröövid riigis harvaesinevad juhtumid. 2010. aastal rööviti Bekaa orus kaks Poola turisti.
http://www.spiegel.de/politik/ausland/0,1518,752839,00.html

AUSTRIA AJAKIRJANDUS

Der Standard
Sieben estnische Fahrrad-Reisende entführt

23.03.2011

Liibanonis on kaduma jäänud seitse Eestist pärit jalgratturit. Jalgrattureid ründasid riigi idaosas asuvas Bekaa orus maskides relvastatud mehed, kes sundisid nad kahte kaubikusse, vahendab AFP tunnistajate ütlusi. Eesti aukonsul Liibanonis Sami Kanuh kinnitas juhtumit ning viibib sündmuskohal, et arenguid jälgida. Tundmatuks jääda soovivate tunnistajate sõnul tulid eestlased Süüriast ning ületasid piiri Masnaas. Sahle linnas sunniti rändureid minema kahte väikebussi ning autosse. Sõidukid suundusid edasi Kfarsabadi küla poole. Bekaa org Liibanoni idaosas on Hezbollah ja teiste relvastatud rühmituste tugipunkt. Liibanoni kodusõja järgselt on inimröövid riigis harvaesinevad juhtumid. 2010. aastal rööviti Bekaa orus kaks Poola turisti.
http://derstandard.at/1297821296522/Sieben-estnische-Fahrrad-Reisende-en...

TÜRGI AJAKIRJANDUS

Internet Haber
Bekaa Vadisi'nde Estonyalı turistler kaçırıldı

23.01.2011

Liibanoni idaosas asuvas Bekaa orus röövitud eurooplased osutusid eestlasteks. Politseiametnik, kes soovis jääda anonüümseks, ütles, et Bekaa orgu Süüria kaudu Zahle linna lähedal sisenenud seitsmest eestlasest grupp on röövitud. Hetkel ei ole veel teada, kes grupi röövis. Usaldusväärsed allikad on varem teatanud, et röövlid, kellele kuulusid must auto ja kaks valget furgooni, röövisid seitse Euroopa jalgratturit Bekaa orus Zahles Kohas, kus eurooplased rööviti, leiti jalgrattad ning Ukraina kodanikule kuuluv isikutunnistus.
http://www.internethaber.com/bekaa-vadisinde-estonyali-turistler-kaciril...
http://www.internethaber.com/bekaa-vadisinde-kacirilan-avrupalilar-33638...

SERBIA AJAKIRJANDUS

PTC
Шта ја имам од тога?

20.03.2011

Telesaade Serbia riiklikus televisioonis, kus tugevasti tunnustatakse Eestit kui e-valitsuse ja IT-riiki.
http://www.rts.rs/page/tv/ci/story/

ROOTSI AJAKIRJANDUS

SVENSKA DAGBLADET
Grekisk Folkrörelse att smita fran notan

Claes Arviddson
18.03.2011

Artikkel kiidab eestlasi nende suhtumise eest, et „teha ära“, mitte nagu kreeklased, kes katsuvad arve eest ära hiilida.

Européer bortförda i Libanon

23.03.2011

Inimesed Euroopast röövitud Liibanonis, võimalik et eestlased.
http://www.svd.se/nyheter/utrikes/europeer-bortforda-i-libanon_6034945.svd

Dagens Nyheter
Sju européer kidnappade i Libanon

23.03.2011

Reutersi teate põhjal kirjutab ajaleht, et Liibanonis rööviti seitse eestlast.

VENEMAA AJAKIRJANDUS

The Moscow Times
Learning Some Big Lessons From Little Estonia

Anders Aslund
22.03.2011

Eestis ellu viidud reformid on kõige edukamad postsovjetlikus ruumis. Tänapäeval on raske ette kujutada, et ainult 20 aastat tagasi olid Eesti ja Venemaa samas olukorras. Kahe riiki võrdlemine näitab, mis on tõeliselt oluline sotsiaalsfääri ja majanduse arenguks. Eesti sisemajanduse kogutoodang on praeguse vahetuskursiga umbes 20 protsenti võrra kõrgem kui Venemaal. OECD uuringute andmetel võttis Eesti 17 kohta, mis on tunduvalt kõrgem Lääne keskmisest. Samas on Venemaa alles38 kohal. Ka tervishoiusektoris on Eesti näidanud häid tulemusi. Need mõningad tähelepanekud näitavad kahte asja: ühelt poolt on majandusarengu tase, mida mõõdetakse SKTga, tavaliselt üsna inertne ning majanduslik lähenemine lääneriikidele nõuab aastakümneid. Ostujõu pariteeti arvestades on Eesti jõudnud SKT-lt elaniku kohta Euroopa Liidu esialgse 15 liikmesriigi suhtes umbes poole peale. Samal ajal on enamiku kvalitatiivsete näitajate mõttes Eesti ELi algseist liikmeist parem, mis osutab sellele, et riigi ja avaliku sektori käitumine võivad muutuda kiiremini, kui seda tavaliselt arvatakse. Korruptsiooni seostatakse tihtipeale Nõukogude Liidu või Venemaa impeeriumi juurdunud traditsioonide ja institutsioonidega, kuid neisse kuulusid nii Eesti kui ka Venemaa. Religiooni ja kultuuri toonitavad argumendid on nii sageli valeks osutunud, et need võib kõrvale jätta.
Suurenev lõhe Eesti ja Venemaa vahel näitab, kui oluline on valitsuse poliitika ning kui kiiresti saab riik tegelikult muutuda. Ükski valitsus ei saa korruptsiooni välja vabandada, süüdistades ajalugu või traditsioone. Kahe maa ärielu on väga erinev. Eestis ei ole oligarhe ega ka väga rikkaid inimesi. Venemaa ärielus annavad aga tooni oligarhid, kelle eksistents nõuab häid suhteid valitseva eliidiga, mis jaotab raha ja lubasid ning piirates samal ajal konkurentsi turul. Venemaa bürokraatia ülesehitus annab ametnikele võimaluse saada oma tegevuse eest meelehead ning lubab ärieliidil hankida suurt tulu konkurentsi summutamise tõttu. Seega tuleb Venemaal veel pingutada, et jõuda Eesti tasemel piirangute tühistamisele ja läbipaistvuseni.
Põhiline erinevus kahe riigi vahel peitub selles, et Eesti valitsus on keskendunud rahva heaolule, samal ajal kui Venemaa juhid huvituvad eelkõige enda heaolust. See ongi demokraatia ja autoritaarsuse erinevus.Eesti on Venemaale järgimist vääriv eeskuju. Eesti näitab, mida Venemaa võiks ja suudaks teha, kui ta muutuks taas demokraatlikuks. Lõppude lõpuks on Venemaa liigagi rikas, haritud ja avatud, et olla nii korrumpeerunud ja autoritaarne. Tuleb meeles pidada, et Venemaast on vaid üks riik rikkam ja korrumpeerunum kui Venemaa, see on Ekvatoriaal-Guinea.
http://www.themoscowtimes.com/opinion/article/learning-some-big-lessons-...

Газета «Вечерняя Москва»
Число российских туристов в Эстонии в 2010: рекорд всех времён

18.03.2011

Eesti Statistikaameti 2010. aastal andmetel ööbis Eesti majutusettevõtetes 1,56 miljonit välisturisti. Nende arv kasvas 13% võrra võrreldes 2009. aastaga. Turistide poolt Eestis veedetud ööde arv oli samal perioodil 3,2 miljonit (+17%). Riikide kaupa tulemusi jälgides ilmneb, et 2010.a. absoluutarvudes näitas suurimat kasvu Soome, mille turistide ja ööbimiste arv taas kasvasid (832 874 inimest/1 664 139 veedetud ööd). Venemaa turistide ja ööbimiste 2010.a. näitajate puhul on tegemist teise kohaga. 2010.a. ööbis majutusettevõtetes 141 964 Venemaa turisti ehk 51% rohkem kui 2009.a. Nende veedetud ööde arv (330 276) kasvas 49%. Järgneb Saksamaa (84454 turisti/167 508 ööbimist) ja Rootsi (81 196 turisti/168 165 ööbimist). Venemaa turistide arvu kiire kasvu põhjustena võib näha Eesti turismivõimaluste aktiivset tutvustamist Venemaal Eesti Turismiarengukeskuse poolt ja ka era- ja avaliku sektori poolt.
http://www.vmdaily.ru/article/115431.html

Журнал «Мобильный Контент»

28 märtsil toimub Peterburis järjekordne „MobileMonday St. Petersburg„ kohtumine, mille teemaks on „Äritegevus Eestiga. “
http://www.procontent.ru/news/19480.html

ТВ КУЛЬТУРА
Тартуский университет. День сегодняшний

17.03.2011

Telekanali Kultura positiivne reportaaž Tartu Ülikooli päevast Moskvas. Meenutati Lotmanit, räägiti eesti keele ja Tartus õppimise võimalustest, TÜ mõjust vene keeleteaduse arengule, Eesti mõjukamatest teadlastest, ülikooli rollist Eesti ühiskonnas ja kohast maailmas. Kohal oli TÜ delegatsioon, esinesid Lotmani õpilased, Venemaal ilma tegevad TÜ vilistlased, Tartu kogemusega intellektuaalid. Sõna võttis ka Eesti suursaadik.
http://www.tvkultura.ru/news.html?id=619768&cid=178

Euromag
Эстония и Россия отметили День эстонского языка

21.03.2011

Möödunud nädalal toimusid Eestis ja Venemaal Eesti emakeele päeva tähistamise üritused, ütles ajakirjale Euromag Eesti Moskva saatkonda pressi ning info- ja kultuuriatašee Indrek Kiverik.
17. märtsil tähistati emakeele päeva traditsiooniliselt Petseri Lingvistilises Gümnaasiumis ja Ülem-Suetuki koolis, kus veel enne revolutsiooni aega elasid eestlased. 16. märtsil Tartu Ülikooli päeva raames Moskvas rääkis eesti keele professor Birute Klaas eesti keele õppimise võimalustest Tartus. Klaas koordineerib Moskvas eesti keele õppimise programmi Moskva Riiklikus Ülikoolis. 16. aprillis tähistab ka emakeele päeva Eesti Selts Moskvas.
Kiveriku sõnul tähistatakse Eestis emakeele päeva igal pool – koolides, ülikoolides, riigiasutustes, äriettevõtetes ja ühiskondlikutes organisatsioonides. Eesti Välisministeeriumis toimus traditsiooniline ministeeriumisisene Kauni Keele konkurs, mille auhinna laureaadiks sellele aasta on Eesti Suursaadik Berliinis Mart Laanemäe.
http://www.euromag.ru/estonia/7787.html

Аргументы и Факты
Эстонский вариант

Екатерина Хохлова
18.03.2011

Enne revolutsiooni armastasid Eestis puhata Venemaa imperaatorid, nõukogude ajal elas siin palju Peterburi suvila intelligentsiat. Haapsalus käis tihti Pjotr Iljitš Tšaikovski. Põhja Eestis meeldis aega veeta Igor Severjaninil. Pärnu oli poeet David Samoilovi lemmik linn.
Praegu ostavad Pärnus ja Tartus suvilaid peamiselt soomlased ja rootslased. Eestlastel on aga uus mood – ümber ehitada suvilaid ning aastaringselt seal elada. Kuid mitte kunagi ei ehita eestlased ümber tsarinna maja, säilitades riigi ajalugu tulevastele põlvedele. Isegi uusi maju eelistavad eestlased ehitavad traditsioonilises stiilis. See on ka põhjus, miks meeldib turistidele külastada Tallinna, Pärnu ja Tartut. Viimane moodne trend eesti perenaistel on ahi, kus saab koduleiba küpsetada. Eestlastele eelistavad ka ökoloogiliselt puhtaid tooted ning puhkust kodumaal.
Eestlased on kenad, tavalised ja sõbralikud inimesed ning nende naaber olla on suurepärane. Isegi kui nad vaatavad küsivalt nendele kodanikele, kes ostavad suvilad Hispaanias, sest eestlased usuvad, et maailmas ei ole mdagi paremat kui Läänemeri, männid ja rukkililled.
http://www.aif.ru/dacha/article/41685

Интерфакс
Следствие установило, как возник пожар в эстонском детском доме

18.03.2011

Ekspertide hinnangul sai ohvriterohke Haapsalu lastekodu põleng alguse lahtisest tulest.

Эстония не будет участвовать в военной операции в Ливии – Минобороны

21.03.2011

Kaitseminister Jaak Aaviksoo sõnul on Liibüas toimuv lääneliitlaste operatsioon ning otsene osalus Eesti puhul sealses sõjategevuses kõne alla ei tule.

Глава МИД Эстонии может стать министром обороны – СМИ

21.03.2011

Alates 2005. aastast välisminister olnud Urmas Paetile pakutakse uues Riigikohus kaitseministri kohta ning välisministri portfelli võib saada IRLi esimees Mart Laar, vahendas uudisteportaal Delfi.

Приговоренный трибуналом по бывшей Югославии Драгомир Милошевич будет отбывать наказание в Эстонии

22.03.2011

Vanglateenistuse konvoi tõi teisipäeval (22.03) Eestisse karistust kandma endise Jugoslaavia rahvusvahelise kriminaaltribunali otsusega süüdimõistetud Dragomir Miloševići.
Kriminaaltribunal leidis, et Milošević on süüdi rahvusvahelise sõjaõiguse normide rikkumises ning inimsusevastastes kuritegudes. Ta mõisteti süüdi terrorismis, mõrvades ja ebainimlikes tegudes, mis sooritati snaiperitule ja pommitamise kampaania ajal ning mis põhjustas suure hulga Sarajevo tsiviilelanike surma ja vigastamise.

Эстонскому дирижеру вручат российский орден

23.03.2011

Kolmapäeval toimub Vene suursaatkonnas Tallinnas pidulik üritus, mille käigus annab Vene suursaadik Eestis Juri Merzljakov maestro Eri Klasile üle Sõpruse Ordeni.
Moskva teatri Novaja Opera peadirigenti maestro Klasi tunnustatakse teenetemärgiga “suure panuse eest kultuurisidemete arendamisse Venemaaga, vene keele ja kultuuri säilitamisse ja populariseerimisse välismaal”.

SOOME AJAKIRJANDUS

Helsingin Sanomat
Viro ja Liettua: Uusia ydinvoimahankkeita

17.03.2011

Eesti põhjarannikule planeeritakse uut tuumajaama, mis võib valmis saada kõige varem aastal 2025. Tuumajaama rajamisplaanide lõpliku otsust pole veel tehtud, kuid hetkel valitsuskoalitsiooni moodustavad parteid ja ka opositsioonis olev Keskerakond on tuumajaama ehitamise poolt.
Plaan rajada tuumajaam Eestisse on pigem varuvariant juhuks kui Leedus planeeritavat tuumajaama siiski ei rajata. Leedu hange on olnud suurtes raskustes ja ehitustöid pole veel alustatud.
Uus tuumajaam varustaks Baltimaid ja Poolat ning aitaks vähendada sõltuvust Venemaalt tulevast energiast.

Britannian puolustusministeriö tuhosi Afganistan-kirjan ensipainoksen

Kaja Kunnas
18.03.2011

Suurbritannia kaitseminister ostis ära ning seejärel hävitas Toby Harndeni kirjutatud Afganistani sõjast rääkiva raamatu esimese trüki.
Harndeni blogis on kirjas, et Eesti sõdureid puudutav sisu oli üks põhjustest, miks raamatud hävitati. Raamatu teine trükk avaldati neljapäeval, peaaegu muutmatul kujul.
Telegraphis oli kirjutatud, et Suurbritannia kartis raamatust tulenevalt liitlase tagasi astumist Afganistanist. Eesti poolt vaadatult tundub kartus liialdatuna, Eesti osalemises Afganistani sõjas on valitsusparlamendid ühelmeel.
Eesti kaitseministeerium ja president Toomas Hendrik Ilves olid siiski eelnevalt väljendanud muret raamatu pärast Suurbritannia ja Ameerika Ühendriikide ametiasutustele. Põhjuseks oli haavatud ja surnud Eesti sõdurite omaste eraelu puutumatuse rikkumine.
Eesti kaitseministeeriumi kohaselt polnud põhjus raamatu esimese väljaande turult ostmiseks siiski eestlasi puudutav osa, vaid hoopis Briti sõdureid ohtu seadvad turvalisuse üksikasjad.
Eesti sõdureid näidatakse meedias enamasti lennujaamas lahkumas või naasmas päevitunutena. Surmajuhtumitest räägivad vaid lakooniline teated. Harnden on intervjuudes öelnud, et kohtleb sõdureid lugupidamisega, kuid ta ei soovinud edastada sõjast ilustatud pilti.

Kuoleman salat paljastuvat näytöltä

Jouko Juonala
18.03.2011

Uut tehnikat hankinud Eesti hüppas Soomest kohtuarstiteaduses ette.
Vitali Vassiljev on juhtiv kohtuarst, kes töötab uue virtuaallahkamisseadmega. Soomes alles unistatakse sellistest seadmetest.
Kohtuekspertiisi instituut kolis jaanuaris täiesti uutesse ruumidesse Mustamäel.
Vassiljev on teinud juba 22 virtuaalset lahkamist. Seda meetodit kasutatakse lisauuringuna ainult keerukamate juhtude puhul ning ka kuriteo ohvrite puhul.
Saadav pilt on kergemini mõistetav ka arstiteadust mitte tundvatele inimestele, mistõttu saab seda näidata ka näiteks kohtunikele.
Kõigile uuritud surnutele tehakse peale virtuaaluuringu ka füüsiline lahkamine. Eelised seisnevad selles, et lahkaja saab juba ette aimu, mida ta otsib. Näiteks kuulid ja muud võõrkehad on kiiremini ja lihtsamini leitavad.
Eesti tegi hanke koostöös Berni ülikooliga.
Virtuaalseks lahkamiseks vajalikke seadmeid on peale Eesti veel kuues riigis.

"CSI Tallinna" nousi Euroopan eliittiin

Jouko Juonala
23.03.2011

Eesti kohtuekspertiisi uurimisinstituudi EKEI: uus labor Tallinnas on tipptasemel. Seadmed on isegi paremad kui Soome keskkriminaalpolitsei (KRP) kohtuekspertiisi laboris.
EKEI avati alles jaanuaris ning uhiuued ruumid meenutavad CSI sarju.
KRP kohtuekspertiisi labori juht Erkki Sippola käis Tallinnas laborit vaatamas ning nentis et tehnika on väga hea, seadmed on kõige uuemad, mis hetkel saadaval on.
Näiteks tandem mass-spektroskoobi abil saab määrata, milliseid narkootikume leidub kahtlusaluse veres või siis ka uurida lõhkeainete koostist.
Samuti on Tallinnas väga hea DNA laboratoorium, DNA profiili on võimalik analüüsida ka väga väikeste proovide puhul.
Sippola arvates ei saa erinevaid laboreid üks üheselt võrrelda. Eestil on hea tehnika, kuid kuna labor on suhteliselt uus, siis oskuste ja kogemuste poolest on mitmed teised laborid Euroopas siiski paremal tasemel.

Turun Sanomat
Urpilainen: Alv:n nosto lisäisi Tallinnan ostosmatkoja

STT
19.03.2011

Erakonna SDP esimees Jutta Urplainen leiab, et käibemaksu tõstmine suurendaks ostureiside arvu Tallinnasse.
Opositsioonis oleva SDP esimees kritiseeris Soome valitsust ning leidis, et parempoolne poliitika on viinud Euroopa varemetesse.
http://www.ts.fi/online/talous/206087.html

Euroajan haasteet

Matti Komulainen
23.03.2011

Eesti võttis aasta alguses kasutusele euro.
Kohalike kommentaaride põhjal tundub kõik olevat kallinenud. Hindu on ümardatud ülespoole ning kesklinna restoranide menüüsid uurides selgub, et toit maksab nüüd umbes sama palju kui Turus.
Kauplustes pole äärmuslikke hinnatõuse näha ning põhitoiduained maksavad tunduvalt vähem kui meil.
Samas mitmesugused tarbekaubad riietest meelelahutuseni on Soome hinnatasemega võrdsustumas.
Kinopileti saab siiski veel umbes poole odavamalt kui Turus. Samuti kontserdipiletid on endiselt odavamad.
http://www-1.cms.ts.fi/teemat/matkailu/207038.html

Lasitornit varjostavat muinaismuistoja

Matti Komulainen
23.03.2011

Tallinn on läbinud tohutu muutuse kahe aastakümne jooksul. Klaasist pilvelõhkujatest ja kaubanduskeskustest on saanud uued maamärgid.
Euroopa kultuuripealinnas on vana lõhutud, et teha teed uuele, olnut jäävad meenutama fassaadid ja mälestusrelieefid.
Näiteks kultuurilooliselt oluline Rotermanni tööstuspiirkond on kadunud peaaegu täielikult ehitusprojektide teelt.
Uued ehitised, mis küll näivad tihtipeale kui võõrkehad muu linna keskel, esindavad samas hästi urbanismi ideed, mtimekesist linna, kus aetakse asju ja lahutatakse meelt.
Tallinnast on saanud uus ostureiside sihtpunkt, eriti soomlaste ja rootslaste jaoks. Ostukeskusi on mitmeid, esindatud on mitmed rahvusvahelised brändid, sealhulgas ka Stockmann ja Prisma.
Kultuuri mõttes võib Tallinnas leida graffitist ooperi ning laulupeoni. Ka Galeriisid leidub iga nurga peal ning Kadriorus on soomlase Pekka Vapavuori’ poolt projekteeritud Kumu kunstimuuseum.
Tallinna vanalinn on Euroopas kõige paremini säilinud.
http://www.ts.fi/teemat/matkailu/207018.html

Taloussanomat
Upouudet 36,5 neliötä tai remontoidut 64,8 neliötä – ja vain 80 kilometrin päässä Helsingistä.

Sakari Nupponen
17.03.2011

Eestis on pakkumisel tuhat 46 000–53 000 eurot maksvat korterit. Nendest pooled asuvad Tallinnas. 50 000 eurot maksvaid eramaju oli müügil veebruari lõpul paarsada.
Eesti statistikaameti järgi langesid korterite hinnad eelmise aastaga 10 protsenti. Hindade erinevused linnajagude vahel on väga suured, mis on soomlase jaoks mõistmatu.
Talinna kinnisvara on konsultant Juha Ajakaise meelest parim investeering ning hetkel on ka parim aeg ostu sooritamiseks, sest Tallinna kesklinnas on ruutmeetri hind langenud 2005 aasta hinnatasemele.
http://www.taloussanomat.fi/asuminen/2011/03/17/asunto-50-000-eurolla--8...

Citycon ostaa virolaisen kauppakeskus Kristiinen

17.03.2011

Kaubanduskeskustele keskenduv Citycon on ostnud umbes 105 miljoni euroga Tallinnas asuva Kristiine keskuse.
Kristiine on Tallinna teiseks suurim kaubanduskeskus peale Rocca al Mare, mis on juba Cityconi omanduses.
http://www.taloussanomat.fi/rahoitus/2011/03/17/citycon-ostaa-virolaisen...

Hotellihuoneen hinta nousee Virossa

Sakari Nupponen
18.03.2011

Tallinna hotellitubade hinnad on tõusmas. Aastal 2009 maksis ööbimine keskmiselt 29,80 eurot, eelmisel aastal aga 31 eurot.
Tõus tõenäoliselt jätkub, sest reisijaid Soomest Tallinna on aina enam, aasta alguses oli kasv 19,5 protsenti.
Eri hinnangute järgi nii umbes 15 protsenti soomlastest, kes on üleöö Tallinnas, ööbib kas oma või tuttavate elamises.
http://www.taloussanomat.fi/myynti/2011/03/18/hotellihuoneen-hinta-nouse...

Aamulehti
Kirja silppuriin, kun Viro ärähti briteille?

Simopekka Virkkula
18.03.2011

Eesti ja Suurbritannia vahel on aset leidmas üsnagi segane raamatuskandaal.
Toby Harnden kirjutas raamatu Afganistani sõjast, mille kogu esimese trüki ostis Briti kaitseministeerium ning seejärel hävitas selle.
Miks oli vaja raamat hävitada?
Briti lehtede järgi kardeti Eesti poliitilise ladviku kriitikat, sest Harndeni raamat sisaldab detailset infot Afganistaanis langenud ja haavatud sõduritest.
Lisaks on veel räägitud 2009 aasta Helmandi missioonist, kus eestlased olid hulljulgelt käitunud, hoiatustest hoolimata.
Hardeni sõnul oli Suurbritannia kaitseministeerium kartnud, et enne parlamendivalimisi ilmuv raamat võiks mõjutada valimistulemusi ning halvemal juhul võiksid võita valimised opositsioon ning Eesti võimud võiksid tagasi kutsuda Eesti väed Afganistaanist.
Viimastel päevadel ongi selgunud, et nii Eesti president kui ka kaitseminister on mõistnud raamatu hukka, kuigi president Toomas Hendrik Ilves on siiski kinnitanud, et ei üritanud takistada raamatu ilmumist.
Neljapäeval ilmus raamatu teine trükk, milles on muudetud vaid paarkümmend sõna.

Täällä Tallinna
Miljoonasta riittää joka tragediaan

Simopekka Virkkula
18.03.2011

Eestlased on väike rahvas, kuid saatused ja lood on suured. Hetkel on käimas mälestuste kogumine.
Sellest on juba ligi 25 aastat möödas, kui umbes 5000 eestlast koguti kokku ja saadeti Tšernobõli. Seal käinutest on elus nüüd 3500. Paljud vajad regulaarset ravi.
Ernest Hemingway kirjutas, et igast maailma sadamast leiab eestlase. Võib ka öelda, et igas sõjas on osalenud eestlane. Vähemalt tekib selline tunne, kui lugeda eeslaste lugusid Nõukogude armees raamatust „Meie mälestused“.
Raamatut lugedes saab aru kui suur vahe on soomlasest ja eestlasest keskealise mehe elukogemustel. Iga mehe elust 2 kuni 3 aastat kulus Nõukogude sõjaväes, tihtipeale kaugel kodumaast ja emakeelest.
1980-ndatel kord Nõukogude armees kukkus kokku ja võimu kogus sõdurite vastane terror.
Sel ajal kui soomlased ehitased heaoluühiskonda, olid eestlased sunnitud rändama mööda maailma, kalashnikov õla peal.
Eestlasi leidus nii Ungari ülestõusu maha surumisel 1956, Berliini müüri ehitamise turvamisel, Kuuba kriisis, Põhja-Vietnamis Ameerika lennukeid alla laskmas, Praha kevadel, salaoperatsioonidel Egiptuses jne.
Kuid kõige tähtsam oli Afganistan. Sinna saadeti ligi 1700 eestlast. Neist 36 tuli koju kirstus.
Elulookirjelduste kogumiseks kuulutati välja Eesti mälu võistlus, mille lõpetamisel jagas president Toomas Hendrik Ilves välja diplomid. Ilves märkis, et kuni Venemaa hoiab oma arhiivid suletuna, on mäletustel erakonde tähtsus. Nende abil võime aru saada ja tunda, mis Eestis on juhtunud.
Eesti mälu raames avaldas Eesti Päevaleht 50 mälestusteraamatut.

Ulkomaalaisten vankien määrä kasvoi 20 vuodessa 20-kertaiseksi

Heli Keskinen
21.03.2011

Soome vanglates on praegu 427 välismaalasest vangi, 20 aastat tagasi oli neid vaid paarkümmend. Vanglates olevatest kurjategijatest 13 protsenti on pärit väljaspoolt Soomet.
Eesti viisavabadus ja Schengeni leping on hõlbustanud liikumist ja suurendanud ka välismaalaste poolt toime pandud kriminaalkuritegude arvu
Üks vang maksab ühiskonnale 67 750 eurot aastas ehk umbes 186 eurot päevas. Välismaalastest vangid lähevad Soomele aastas maksma kokku 29 miljoni eurot.
Lisaks rahale on probleemiks ka vanglates aset leidev võrgustiku tekkimine, mille käigus saavad näiteks Soome kurjategijad kontakte välismaal.
Lahendusena võiks olla lihtsalt vangide saatmine kodumaale. Samas ei ole see nii lihtne, sest protsess võtab väga kaua aega. Juhul kui vangistusaeg on lühike siis ei olegi aega vangi kodumaale üle kanda.
Üle kandmise otsust võib edasi kaevata, mis veelgi pikendab protsessi. Paljud vangid kasutavad seda võimalust, sest nad eelistavad jääda Soome vanglasse.
Soomes on siiski endiselt vähe välismaalastest vange võrreldes teiste Euroopa maadega. Näiteks Kesk-Euroopas on see protsent 30-40 kandis . Mõnedes riikides on isegi üle poole vangidest pärit muudest riikidest.
Välismaalastest vange on Soomes kõige rohkem Eestist (~120), Leedust (~30), Rumeeniast (~30), Iraagist (~20) ja Rootsist (~20).

Kauppalehti
Helsingin laivaliikenne vahvassa kasvussa

21.03.2011

Helsingi Tallina ja ka Helsingi Stockholmi liinil on reisijate arv suures kasvus. Helsingi ja Tallinna vahelisel liinil oli jaanuarikuine kasv 19,3 protsenti.

Länsi- Uusimaa
Risto Lindahlille ansiomerkki Viro-yhteistyön edistämisestä

22.3.2011

Risto Lindahl on saanud Soome Eesti-seltside Liidu aumärgi tunnustusena pikaajalise ja väärtusliku tegevuse eest Soome ja Eesti koostöö edendamisel.
Risto Lindahl on olnud pikaajaline Eesti sõber, esimese kontakti Eestiga lõi ta juba aastal 1979. Ta on korraldanud palju reise ja olnud giidiks mitmel grupireisil Eestisse. Samuti on ta teinud koostööd spordivaldkonnas.
Seltsi üritusele oli kutsutud kõnelema majandusnõunik Imre Siil Eesti saatkonnast.
Imre Siil rääkis Eesti majanduse väljavaadetest ning arengusuundatest. Samuti rääkis ta euro teemadel, leides, et euro kasutuselevõtt on juba suurendanud usaldust Eesti vastu.

Keskisuomalainen
Työehdot kuntoon

23.03.2011

Jyväskyläs Vaajakoski kooli ehitamisel on antud luba ka eestlastest ehitajatel Mesteri OÜ’st liituda kollektiivlepinguga. Selle raames parandati ehitajate palgataset jms. Eesti ehitusfirmadega on Jyväskyläs viimasel ajal palju probleeme olnud. Põhiliselt on küsimus selles, kas peetakse kinni Soome kollektiivlepingutest.