Eesti välismeedias 10.-16. märts 2011

RAHVUSVAHELINE AJAKIRJANDUS
SUURBRITANNIA AJAKIRJANDUS
PRANTSUSMAA AJAKIRJANDUS
SAKSAMAA AJAKIRJANDUS
PALESTIINA AJAKIRJANDUS
ROOTSI AJAKIRJANDUS
SOOME AJAKIRJANDUS
VENEMAA AJAKIRJANDUS

RAHVUSVAHELINE AJAKIRJANDUS

BLOOMBERG
Baltic Pain Turns to Growth While Greece Sees No Gain

Aaron Eglitis, Ott Ummelas

Investeerimisfirma MTVP juhtiv partner Allan Martinson ütles, et baltikumi firmad, kuhu ta oli investeerinud vähendasid alates 2008. aastast kuni 30 protsenti oma kulusid, et tulla toime Euroopa tõsiseima kriisiga. Kõik need firmad elasid kriisi üle ning nüüd, mil Eesti, Läti ja Leedu majandusED kasvavad, investeerib Martinson raha näiteks eesti tutvusmisaidile Flirtic. Ta on investeerinud Baltikumi alates 1990ndate algusest. Balti riikide suutlikus taluda majanduslikke raskusi on leidnud äramärkimist nii Angela Merkeli kui Klaus Reglingi poolt. Merkel sõnas 21.oktoobri Berliini pressikonverentsil, et Eesti on kriisist jagu saanud imetlusväärsel viisil. Martinsoni sõnul on sarnane kärpeprogramm just see, mida Kreeka, Portugal, Iirimaa ja Hispaania hädasti vajaksid, et saada jagu kriisist. Ta oleks oma sõnul äärmiselt üllatunud kui Lõuna-Euroopa nimetatud riigid suudaksid vajalikke meetmeid ise ellu viia. Kõigi kolme Balti riigi poliitilised juhid on leidnud toetust ka rahva seas SEB majandusanalüütik Hardo Pajula ütles, et Baltikumi erinevus ja keeruliste meetmete taluvus tuleneb ajaloost. Tema sõnul võib lääne heaoluriigis kasvanud kodanikul olla raske leppida palgakärbetega, mis Nõukogude liidust tulnud ning 90ndate alguses üleelatud hüperinflatsiooni ning keeruliste oludega kohanenud Eesti inimese jaoks on aksepteeritavam. Tema sõnul räägitakse palju Baltikumi SKT vähenemisest 2009. aastal 16 või 17 protsenti, kuid seda tuleb vaadata sündmuste kontekstis, sest koondvälund vähenes tema sõnul 1990ndate alguses ehk ligi 70 protsenti.
http://www.bloomberg.com/news/2011-03-15/baltic-pain-turns-to-economic-g...

IEWY NewsDesk
Rail safety: Commission asks Austria, Estonia, Germany and the UK to transpose EU rules on rail safety indicators

Mariah Jen
14.03.2011

Euroopa Komisjon palus Austrial, Eestil, Saksamaal ja Suurbritannial teatada, millised riiklikud meetmed nad on võtnud raudteede ühiste ohutusnäitajate rakendamiseks. Need neli liikmesriiki on ainsad, kes ei ole veel komisjoni teavitanud siseriiklikest õigusaktidest, mis on kooskõlas raudteede ühiseid ohutusnäitajaid ja õnnetusjuhtumite maksumuse arvestamise ühiseid meetodeid käsitleva direktiiviga. Direktiiv võimaldab võrrelda raudteede ohutustaset kogu ELis ja otstarbekamalt kasutada riikide rahalisi vahendeid ohutuse suurendamiseks. See võib omakorda aidata oluliselt parandada rongireisijate kaitset. Komisjoni nõue on esitatud ELi rikkumismenetluse alla kuuluva põhjendatud arvamusena. Kui nimetatud riikide ametiasutused ei teata komisjonile kahe kuu jooksul meetmetest, mille nad on võtnud direktiivi täieliku järgimise tagamiseks, võib komisjon pöörduda Euroopa Kohtu poole.
http://www.iewy.com/19646-rail-safety-commission-asks-austria-estonia-ge...

EGOVMONITOR
Estonia: Medical Prescription Centre Wins National eHealth Award

ePractice EU
11.03.2011

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja Riigi Infosüsteemide Arenduskeskuse korraldatud konkursil selgusid Eesti parimad e-teenused. E-tervise vallas oli vaieldamatu võitja Sotsiaalministeeriumi ja Haigekassa retseptikeskus ehk maakeeli digiretsept. “Vaatamata probleemidele süsteemi käivitamisel on see e-teenus tänaseks oluliselt lihtsustanud nii patsientide kui ka arstide elu ning muutnud kõigest aastaga tundmatuseni kogu Eesti tervishoiumaastikku,” põhjendas Margus Püüa.
http://www.egovmonitor.com/node/41190

SUURBRITANNIA AJAKIRJANDUS

THE DAILY TELEGRAPH
MoD tried to stop Dead Men Risen book ‘to prevent ally withdrawing from Afghanistan’

16.03.2011

Briti kaitseministeerium ja kaks juhtivat briti kindralit üritasid peatada vastuolulise raamatu ilmumist Afganistanist, sest kardeti ühe NATO liitlase vägede lahkumist Afganistanist. Briti armee juht kindral Sir Peter Wall raamatu ilmumisel poliitilist skandaali, mis võinuks mõjutada ka 6. märtsil toimunud Eesti parlamendivalimisi ja viinud Eesti lahkumisele Afganistanist. Kuigi Eestil on Afganistanis vaid 165 sõjaväelast, oleks see NATOle poliitiliseks löögiks. Briti kaitseministeerium maksis kirjastusele Quercus üle 150 000 naela (üle 170 000 €, 2,7 mln EEK), et hävitada Toby Harndeni Afganistani sõda puudutava raamatu „Dead Men Risen" ("Surnust tõusnud mehed") kogu esimene tiraaž - 24 000 eksemplari. Raamat sai uuesti trükitud, mil ministeerium oli teinud umbes 50 väheolulist sõnamuutust. Allikad briti kaitseministeeriumist ütlesid, et välismisnisteeriumist tuli tugev surve raamatu ilmumise viivitamiseks. Kindral Wall kontakteerus raamatu autoriga ja selgitas, et asi on eelkõige kolme Eesti sõduri surma kirjeldustes."Oleme olukorras, kus Eesti valitsus ei mõista meie käitumist. Neil on veidi vanamoodne arusaam sellistest asjadest. Tegelikult ei räägi nad inimkaotustest isegi peredele, nad ei ütle neile, kuidas nad sõjalise operatsiooni käigus hukkusid," ütles Wall. Kaitseministeeriumi avalike suhete juht Nick Gurr jättis aga telefoni häälteate: "Asjasse on sekkunud Eesti President ja rääkinud USA suursaadikuga. Nii et see on nüüd Eesti võimude tipptasemel ja nad üritavad saada liitlasi oma poolele."
http://www.telegraph.co.uk/culture/books/8383877/MoD-tried-to-stop-Dead-...

PRANTSUSMAA AJAKIRJANDUS

LE FIGARO
Paavo Järvi : «Nous faisons de la musique de chambre en grand nombre»

Christian Merlin
14.03.2011

Intervjuu Pariisi Orkestri peadirigendi Paavo Järviga, kelle lepingut pikendati orkestriga kuni 2016. aastani, olles olnud ametis vaid 6 kuud. Järvi sõnul teeb tavaliselt orkester ettepaneku lepingu pikendamiseks pärast kaheaastast koostööd, kuid kuna senine partnerlus on sujunud nõnda hästi, siis ei kahelnud ta nõustumast. Koostöö on kogu tema ja orkestri vahelise töö võti ning teadmine, et ees ootab veel kuus aastat, annab võimaluse luua midagi pikaajalist ning areneda üheskoos. Järvi sõnul on tegemist orkestriga, kes julgeb võtta enneolematuid riske ning ilma ühegi kahtluseta võetakse vastu tema ettepanekud proovimaks midagi teistsugust. Küsimusele, et kas Järvi näeb orkestrit pigem kollektiivi või indiviidide grupina vastab dirigent, et ta pöördub alati inimese poole, sest ta ei oskagi rääkida grupiga. Tema sõnul on oluline, et igaüks tunneks ennast olulisena. Ta ütleb, et kõige olulisem on orkestri ja dirigendi vastastikune usaldus. Tuleb aru saada, mil tuleb lasta orkestril endal mängida ning millal orkester tõesti vajab oma dirigenti. Selles osas on heaks eeskujuks tema isa, dirigent Neeme Järvi, kes mõnikord langetab dirigendikepi ja jätab mulje nagu ta ei dirigeerikski, kuis siis ühtäkki sekkub, kui kuskil tema abi vaja on.
http://www.lefigaro.fr/musique/2011/03/14/03006-20110314ARTFIG00418-paav...

AFP
Le pétrole de schiste intéresse l''Estonie

10.03.2011

Eesti Energia allkirjastas lepingu USA põlevkiviarendusega tegeleva ettevõtte Oil Shale Exploration Company (OSEC) 100% aktsiate omandamiseks. "Eesti jaoks on tegemist unikaalse võimalusega pakkuda maailma ühele suurimale riigile seda, mida nad vajavad – tehnoloogiat, mis võimaldaks kasutusele võtta seni seisvad põlevkivivarud ja suurendada seeläbi riigi energeetilist sõltumatust," ütles Eesti Energia juhatuse esimees Sandor Liive. Sarnaselt Jordaaniaga on ka USA arendusprojekti arendusfaasis kavas kaasata veel finantsinvestoreid ning kasutada tööde juures Eesti teadlasi ja spetsialiste.
http://www.lefigaro.fr/flash-actu/2011/03/10/97001-20110310FILWWW00552-l...

L´EXPRESS
Purge, de Sofi Oksanen

André Clavel
14.03.2011

Põhjamaade tõeline fenomen on Oksaneni „Puhastus“, mis eelmisel aastal pälviti prantsuse kirjandusauhindade Fnac ja Femina étranger´iga Lühiartikkel annab ülevaate Oksaneni elukäigust ning tema palju tuntust kogunud romaani sisust.
http://www.lexpress.fr/culture/livre/purge-de-sofi-oksanen_971146.html

Echo des Savanes
Quand l'Estonie brûle ses billets de banque...

Bertland Gauthey
Ajakirja märtsi number 2011

Satiiriajakirjas ilmunud lühilugu sellest kuidas Eesti pärast eurole üleminekut ennast vanade kroonide näol soojendab, mida pärast ringlusest võtmist nüüd Eesti Energia põletab. Juures on ka karikatuur.

FEMME ACTUELLE
City Guide- Tallinn

Delphine Sampic Berger
14/20.03.2011

Reportaaž, mis tutvustab selle aasta Euroopa kultuuripealinna Tallinnat. Artikkel on väga positiivne. Kiidetakse Tallinna ilu. Mainitakse, et Eesti pealinn on üks modernsemaid Euroopas. Ajakirjanik annab ka mitmeid soovitusi paikade kohta, mida Tallinnasse minev turist kindlasti külastama peaks.

SAKSAMAA AJAKIRJANDUS

Frankfurter Allgemeine Zeitung
Estland ist nicht fremdenfeindlich

Arneke Kellinghusen
11.03.2011

Vastukaja 5. märtsil ilmunud artiklile „Unerwünschte Integrationshilfe aus Tallinn.“ Autor juhib tähelepanu asjaolule, et pärast Nõukogude Liidu lagunemist ei pööranud Moskva üldse tähelepanu nendele Eestis elavatele inimestele, kes Venemaa kodakondust soovisid. Venemaa valitsus leidis, et palju ahvatlevam on jätta need inimesed Eestisse, et väikeriiki survestada ja süüdistada vähemuse diskrimineerimises. Läänel on lihtne süüdistada Eestit vaenulikkuses välismaalaste suhtes, kuid tegelikult tuleb teema puhul silmas pidada väikeriigi ajalugu. Eestis elavad paljud inimesed, kes olid riiki saadetud Nõukogude Liidu poolt ning kel pole mingit huvi saada Eesti kodakondsust. Selleks, et süsteemi õiglaselt hinnata, tuleb Eesti kodakondsussüsteemi võrrelda teiste riikide omadega.
http://www.welt.de/wirtschaft/article12833560/Euro-Reformen-droht-Widers...

Die Welt
Alte Dämonen verlassen das Land

Gerhard Gnauck
15.03.2011

Lubjakivi, vask, võlvkaared ja kaunistused- kes sellist maja kohtab teab, et on jõudnud Euroopa kultuurimetropoli. See pole mitte vanas, vaid uues Euroopas, mis on pärit endisest Nõukogude Liidust, kus kehtib euro ning asub NATO küberkaitsekeskus. Tallinnat võib kindlalt pidada metropoliks. Eesti pealinn jagab sel aastal kultuuripealinna tiitlit Soomes asuva Turkuga. Tänu juhusele projekteeris Tallinnas asuva KuMu just soomlasest arhitekt Pekka Vapaavuori. Sirje Helme, KuMu direktor sõnas, et majanduslanguse ajal hoiti kokku personali, mitte näituste pealt. Helme lisas veel, et KuMu hoiab tasakaalu ida ja lääne ning kohaliku ja Euroopa kunsti vahel. Helme ise vaimustub Henn Roode, Ülo Soosteri, Jaan Toomiku ja Ene-Liis Semperi loomingust. 40 protsenti kuludest peab muuseum oma eelarvest katma. Ülejäänud raha saadakse sponsorite toetustest.
Kadrioru park peidab endas ka teisi üllatusi, nagu Peeter Esimese loss. Kohalik elanik suunas ka ajakirjaniku huvi Johannes Mikkeli muuseumile, kus saab vaadata kunstikoguja aardeid. Reisiva inimesena kogus Mikkel kunsti üle kogu Nõukogude Liidu. Osa mehe kunstikogust hävis sõja ajal.
Kultuurkapitali mõju on tunda ka kinos. Chris Krausi ”Polli päevikud” on filmitud Läänemere äärea asuvas Eestis. 1,3 miljoni elanikuga väikeriigis toodetakse aastas mitmeid mängufilme. Hiljuti tuli välja ”Surnuaiavahi tütar”, mis räägib Nõukogude Liidu järgsest alkoholismiprobleemist ja töömigratsioonist. Filmi loomisel omab suurt rolli Eestisse tagasi pöördunud Katrin Laur.
Tallinnas toimub ka palju vene kultuurile suunatud üritusi, sest suure osa linlastest moodustavad vene kultuuritaustaga inimesed. Saksakeelse kultuuripealinna programmileiab aadressilt: www.tallinn2011.ee/?id=923
http://www.welt.de/print/die_welt/kultur/article12825577/Alte-Daemonen-v...

PALESTIINA AJAKIRJANDUS

PALESTINE CRONICLE
Recognizing Palestine: Estonia's Iceland Moment

Oliver Loode
13.03.2011

Selle aasta augustis tähistab Eesti oma 20. taasiseseisvumise aastapäeva. Tegemist on märkimisväärse aastaga, mil Tallinn on saanud Euroopa kultuuripealinnaks ning Eesti tervitas euroga liitumist. Olgugi, et see sünnipäev on midagi pigem Eesti sisest, siis sellele vaatamata teeb autor ettepaneku – näitamaks maailmale, et Eesti on sama pühendunud vabaduse ideele nagu 1991. aastal võiksime tunnustada Palestiina riiki. Ta toob välja neli peamist põhjust, miks selline tunnustamine aset peaks leidma. Esiteks oleks see kooskõlas sellega, mida enamus eestlasi peab õigeks. Teiseks oleks see solidaarsuse näitamine teise väikerahva suhtes, mis on olnud alates 1967. aastast okupeeritud, justnagu Eesti oli kuni 1991.aastani. Kolmandaks oleks see Eesti iseseisvuse kinnitus, näitamaks, et me suudame autonoomselt valida ise oma välispoliitika rakursi. Palestiina jätkab rahvusvahelise toetuse otsimist oma 1967. aasta eelsete piiride tunnustamiseks. Eesti jaoks on saabunud sobiv hetk seda teha. Autori hinnangul ei saa mittetunnustamise põhjuseks olla hirm ei Iisraeli ega ka USA ees. Samuti ei tohiks väita nagu ei puutuks Lähis-Ida konflikt meisse. 20. augustil 1991 oli Island esimene riik, mis tunnustas Eesti iseseisvust. Pole vaja mainida, et tegemist oli automaatselt üliolulise sümboolse sammuga. On käes aeg, mil Eesti toetab Palestiinat samas vaimus nagu kunagi toetas Island meid.
http://www.palestinechronicle.com/view_article_details.php?id=16720

Artikkel ilmus ka Eurasia Review-s 14.03.2011
http://www.eurasiareview.com/opinion/opinion-opinion/recognizing-palesti...

ROOTSI AJAKIRJANDUS

Metro
Tacka balterna för att Sverige klarade krisen

10.03.2011

Artikkel sellest, kuidas Andrus Ansipi ja Valdis Dombrovskise juhitud Eesti ja Läti suutsid ületada majandusraskused ja on sellega eeskujuks kõigile teistele riikidele.
http://www.metro.se/kolumner/tacka-balterna-for-att-sverige-klarade-krisen/EVHkci!jQfyIpimlVRk/

SvD
Estland belönar sparande

10.03.2011

Peaminister Andrus Ansipi juhtimisel algasid Reformierakonna ja IRL-i koalitsioonikõnelused vaba ja rikka põhjamaise valitsuse moodustamiseks.
http://www.svd.se/nyheter/utrikes/estland-belonar-sparande_5996003.svd

SOOME AJAKIRJANDUS

Helsingin Sanomat
Varkauden Mekaanisen musiikin museo haluaa muuttaa Tallinnaan

11.03.2011

Varkauses asuv Mehaanilise Muusika Muuseum otsib Eestis uusi ruume. Sellekohane palve on esitatud nii Eesti presidendile kui ka kultuuriministrile. Senised ruumid Varkauses on jäänud kitsaks ning ka turiste ei käi linnas piisavalt. Kogu omanik Jürgen Kempf leiab, et tuues Soome ühe populaarseima muuseumi Eestisse, peaks saama ka midagi vastutasuks – kas tasuta või soodustusega näitusala.

Viro hankkii sähköautoja ja latausverkon

STT
14.03.2011

Eesti riik ehitab kogu maad katva elektriautode laadimise võrgustiku. Ostetakse 500 elektriautot ning need lähevad sotsiaaltöötajate kasutusse. Samuti jaotatakse toetusi elektriautode ostjatele.

Mainosta tuotteille, joita ei ollut

14.03.2011

Soomes elas eelmise aasta lõpus püsivalt 28 965 Eesti kodanikku.
Naabermaa minevikust huvitunutele räägib Hardi Volmer Tuglase seltsis firmast Eesti Reklaamfilm. Firma oli reklaamialal tegija kogu Nõukogude Liidus, tehes reklaami ka toodetele, mida polnud üleüldse olemas.

Kadri Tali valittiin Erson intendentiksi

16.03.2011

Eesti Rahvusliku Sümfooniaorkestri uueks juhiks valiti Kadri Tali.
Tali esimene ülesanne on leida orkestrile uus kapellmeister.
Eelmine juht Andres Siitan pidi lahkuma eelmisel sügisel peale tüli kultuuriminister Laine Jänesega. Kultuuriministris pettunud kapellmeister Neeme Järvi lahkus samuti.
25-aastasena rajas Kadri Tali koos oma kaksikõe Anu Taliga Põhjamaade sümfooniaorkestri.

Turun Sanomat
Viroon maailman ensimmäinen sähköautojen latausverkosto

TS–STT
13.3.2011

Eesti riik ehitab kogu maad katva elektriautode laadimise võrgustiku. Ostetakse 507 elektriautot ning need lähevad sotsiaaltöötajate kasutusse. Hange on esimene maailmas. Samuti jaotatakse toetusi elektriautode ostjatele.
Projektiga loodetakse luua Eestist mulje kui keskonnasõbralikust ja edumeelsest maast.
http://www.ts.fi/online/talous/204265.html

Etelä- Suomen Sanomat
Taitokoripalloa Tallinnassa

Erkki Lyytikäinen
13.03.2011

Lahti NMKY seeniorkorvpallurid käisid Tallinnas Kalev/Cramo ja Riia VEF’i mängu vaatamas.
Mäng jättis väga hea mulje. Võrreldes Soomega olid mängijad professionaalsemad.
Iga Soome korvpallimeeskond peaks käima reisil Tallinas ning seal endile nii mõndagi kõrva taha panema.
Kui tahate tutvuda Euroopa kõrgkorvpalliga, siis minge Tallinnasse.
http://www.ess.fi/?category=2084

Kaleva
Ympäristö-kampanja lupaa siivota Suomen

STT
11.03.2011

Maikuus korraldatakse Soome suurimad keskkonna talgud. Soome puhtaks – Päevaga! – kapaania toimub 6.mail ja eesmärgiks on koristada kogu rahva jõuga prügirikkad piirkonnad.
Üritus leiab aset esimest korda. Idee on pärit Eestist, kus talgutest võttis osa 50 000 inimest ja kokku korjati 10 000 tonni prügi.

Viroon sähköautojen latausverkosto

Kai Juvakka
STT
14.03.2011

Eesti riik ehitab kogu maad katva elektriautode laadimise võrgustiku. Ostetakse 507 elektriautot ning need lähevad sotsiaaltöötajate kasutusse. Hange on esimene maailmas. Samuti jaotatakse toetusi elektriautode ostjatele.
Projektiga loodetakse luua Eestist mulje kui keskonnasõbralikust ja edumeelsest maast.

Neuvostoliiton perintö hyödyksi

STT
14.03.2011

Eesti võlgneb tänu oma elektriautode eest Kyoto kliimalepingule, mille järgi Eesti lubas vähendada süsihappegaasi emissiooni kaheksa protsenti võrreldes 1990. aasta tasemega.
Ülesanne oli lihtne, sest aastal 1990 oli Eestis veel palju nõukogudeaegset rasketööstust ning peale nende sulgemist on Eestil jäänud üle 85 miljoni heitekvooti, mida on võimalik müüa.

Aamulehti
Euro-Virosta Suomen ongelma

Arto Jokinen
14.03.2011

Euro-Eesti on palju suurem probleem Soomele kui euro Eestile.
Euro kasutuselevõtt Eestis oli väga sujuv. Uus raha Eesti majandust väga ei mõjutanud, kuid inflatsioon tõusis siiski ning endiselt kardetakse hinnatõusu.
Arvatakse, et Eesti majanduskasv jääb kahvatuks euro kasutuselevõtust hoolimata, sest euro majanduslik kasu on vähemalt alguses väike EU-majanduspoliitika pingete ning kriisimaade rahastamise tõttu.
Samas Eesti jaoks on euro rohkem poliitika kui majandusteema. Kaugenemine Venemaast on riigi jaoks tähtsusejärjekorras number üks.
Euro negatiivsed pooled on siiski vaid teoreetilist laadi. Eestlased on kriisimaade elanikest vaesemad ning seega pole tõenäoline, et Eesti maksumaksjad peaksid hakkama kriisimaid hädast välja aitama.
20. sajandi alguses oli soomes alkoholi müügikeeld. Seejärel hakati tooma Eestist alkoholi salakaubana. Siiamaani pole selles osas suurt muutust tulnud, alkoholi käiakse endiselt Tallinnast toomas. Mida enam alkoholi aktsiisi tõstetakse, seda tihedamaks muutuvad soomlaste reisid Tallinna alkoholi järele.
Ka euro ei vähenda „turistide“ reisi Tallinna sadama alkoholimarketitesse. Hindasid on kergem võrrelda ja pole valuutavahetuskulusid.
Euro-Eestis huvitab soomlast alkohol, teenused, ostlemine ja meelelahutused. Eestlastel on Soomes hoopis teised huvid. Soomes käiakse raha teenimas.
Eesti keskmine palk on umbes neli korda väikse kui Soomes. Uuringutes on selgunud, et palgavahe on suurim määraja, sellele järgneb huvi töökoha vastu Somes.
Madala palgaga harjunud eestlastele on juba keele tõttu lihtsam Soome tööle asuda.
Soomlastest töötajatele on see halb üllatus, sest hästi motiveeritud eestlased on tugevad konkurendid. Nende palga soovid on madalamad, seda eriti siis kui tulumaks makstakse hoopis Eestisse mitte Soome.
15 protsenti Soome ehitustöölistest on välismaalased.
Arvatakse, et Soomes elab umbes 40 000 eestlast. Välismaal elavaid eestlasi võib olla isegi 200 000. Küsitluste järgi otsib 70 000 eestlast praegu tööd välismaal. Arvestades, et töötuse tase Eestis oli eelmisel aastal 17 protsenti, siis pole see üllatav.
Eestis on kõigil võrdne tulumaks, mistõttu alla 1600 euro saaval eestlasel oleks kasulikum kolida Soome. Soomes hästitasuvaid lühitöid tegev eestlane saaks süsteemist kasu lõigata makstes makse Eestis. Sellega oleks garanteeritud hea sissetulek ja vabaaeg.
Kahe maa maksumääral saab olla nii suur erinevus vaid ajutiselt. Turujõud tasandavad selle varsti.
Seega Soomes makstavaid makse puudutavad tõelised otsused tehakse nii Helsingis kui ka Tallinnas.

Täällä Tallinna
Vaimo meni hypnoosiin, ufot Pärnuun

Simopekka Virkkula
11.03.2011

Soomlane Peter on elanud Eestis kaheksa aastat. Tema naine käis selgeltnägija Veeliks Jalaka juures ning nüüd on naine hüpnotiseeritud ning ei salli enam oma meest. Peter tahab selgeltnägijat kohtusse kaevata.
Kust ma sellest tean? Nägin televiisorist. Saate nimi on Pealtnägija ning seda vaatavad kõik. Riiklikult ETV- kanalilt tulev saade Pealtnägija ühendab uuriva ajakirjanduse ja õhtulehe vürtsikuse.
Kas Eestis on kõlblik televisioon?
Uurijate meelest oli Eesti televisiooni kuldaeg 1980-ndate lõpus ja 1990-ndate alguses. Sel ajal oli tsensuur juba kadunud, kuid raha veel tuli. Rahvas janunes teabe järele ja televisioon oli üks osa iseseisvusliikumisest.
Riigi televisioon ei müü enam reklaamiaega ja saab peaaegu kogu oma tulu riigilt.
ETV on asjalik, usaldatav ja kultuurne. Lisaks mahub programmi mõni värvilaik, nagu Pealtnägija.
Kui Eesti venekeelsetes lasteaedades küsitakse lastelt presidendi nime, siis kõige levinum vastus on Medvedev. Venekeelne elanikkond elab eraldi elu ja vaatab Venemaa telekanaleid.Viimastel parlamendivalimistel oli kõige madalam valimisaktiivsus Ida –Virumaal.
Kas ETV on süüdi?
ETV venekeelsete saadete vaatajaskond on väga väike. Paljud venelased isegi ei tea, et ETV teeb ka venekeelseid saateid.
Eestlased vaatavad televiisorit keskmiselt neli tundi päevas, seda on rohkem kui Soomes.
Digiajal on kanaleid palju. Eestikeelseid on kuus, kuid venekeelseid kanaleid on palju enam ning nendega on Eesti riiklikul televisioonil raske võistelda.
Lisaks on olemas Tallinn TV, pealinna valitseva Keskerakonna oma propagandakanal. Linnapea- erakonnajuhi Edgar Savisaare muhe olemus on näha ekraanil iga päev, õhtu ja öö.
Erakanalid on enamasti välismaalaste omanduses, kes on toonud Eestisse kõikvõimalikud saateformaadid.

Kauppalehti
Premia kärsi raaka-aineiden hinnan noususta

Jorma Pöysä
14.03.2011

Töödeldud kalatoodetega Soome turu esimese koha eest võistlev Premia Foods’le tekitas eelmise aasta viimasel veerandil probleeme toorainete järsk hinnatõus.
Toorainete kallinemine oli eriti raske jäätiseäris, mis on sama suur kui Heino Kala nime kandev Premia Foods’i kalaäri. Jäätise valmistamisel vajaminev sisseostetav suhkur on järsult kallinenud, piima hind on stabiliseerumas. Samas kalaäri tooraine tuleb suurel määral firma omanduses olevatsest kalakasvandustest.
Premia Foods tuli Tallinna börsile eelmise aasta kevadel. Samal ajal ostis Premia ka Peterburi teiseks suurima jäätisekombinaadi Khladokombinat 1’e, sel aastal on firmal plaanis suur kasv Peterburis.
Premia suurim omanik on ING-panga kaudu Amber Trust fond.

Talouselämä
Virolaisten ei tarvitse maksaa suomalaisia sakkoja

Juha-Pekka Kervinen
12.3.2011

Eesti seaduste järgi ei pea eestlased maksma Soomes (ja ka mujal välismaal) määratud trahve, mille puhul süüalune ei olnud kohapeal kohtus või trahvi määramisel. Selliseid maksmata ja pärimatuid trahve koguneb Hämeenlinna õigusregistrisse umbes tuhatkond aastas.
EU seaduste järgi on lubatud selline eestlaste kaitse trahvide eest. See laieneb ka joobes juhtimise eest saadud trahvidele, kuna seaduses on sätestatud, et kohtuotsuse langetamiseks pole vaja süüaluse kohtusse ilmumist.
Probleemile hetkel veel lahendust pole.

Sakkoparatiisi yllätti Braxin ja poliisin

Juha-Pekka Kervinen
16.3.2011

Justiitsminister Tuija Braxile ja Soome Liikuvale politseile oli eestlaste kaitse Soomes tehtud trahvide eest üllatus.
Brax teadis sellisest Eesti seaduste puudusest, kuid mitte selle mõju ulatusest.
Eestlaste karistamatus on suureks ohuks liikluses ning samuti on keeruline politsei olukord, kes peab kohtlema eri rahvusi võrdselt.
Eesti lubab muuta seadust, samas võtab see aega ning olukord kestab veel vähemalt aasta aega. Brax’i sõnul ei tohiks seaduse muudatus nõnda kaua aega võtta, sest küsimus ei ole poliitiline.
http://www.talouselama.fi/uutiset/article594564.ece

Suomen Kuvalehti
Viro luottaa itseensä

Pääkirjoitus
11.03.2011

Eesti viimaste parlamendivalimiste järgselt on näha, et Eesti poliitiline maastik on stabiliseerumas.
Eesti ja Soome poliitika erinevad suuresti, mistõttu ennustusi Soome tulevaste valimiste kohta teha ei saa. Eesti on läinud oma teed, järgimata Sooma ja Rootsi eeskuju. Eestis ei ole ei kinnisvara- ega automaksu, samuti kehtib kõigile võrdne tulumaksumäär.

APU
Taakse jääneet touhuvuodet

Hannu Koskela
10.03.2011

Nõukogude aegne Tallinn oli soomlastele meelelahutusi tulvil linn. Põhi kohad olid restoranid Vana-Toomas ja Nord ning Viru hotell. Rublade eest sai sisse igale poole, isegi kui uksel oli silt „vabu kohti ei ole“ ning soovilaulu hinnad tõusid kolmelt kümne rublani 1980-ndate alguseks. Raul Sepper meenutab, et soovilaule telliti väga hoogsalt, näiteks ühe õhtu jooksul 24 korda laulu „Olen suomalainen“.
Eestlaste üldine arvamus soomlastest on aegade jooksul palju muutunud. 1990-ndate alguses nähti soomlastes ideaali, nüüdseks leitakse, et soomlased on kõigest alkoholikaste laevale vedavad põdrad, kes toovad raha sisse.

VENEMAA AJAKIRJANDUS

ИА Росбалт
Депутат Европарламента: Жизнь российских оппозиционеров превратили в ад

14.03.2011

Euroopa Parlamendi liige Kristiina Ojuland võttis kokku eelmise nädala lõpus toimunud visiidi Moskvasse öeldes, et olukord Venemaal on märgatavalt halvenenud. „Opositsionääride, dissidentide ja kodanikuaktivistide elu on tehtud põrguks, kuna neil pole olnud võimalik oma organisatsioone registreerida ning oluliselt on piiratud meedia-, sõna- ja kogunemisvabadust,“ märkis Ojuland.
„Korrumpeerunud ametnikkond, mille puhul on säilitatud järjepidevus Nõukogude Liiduga, ning õigusriigi puudumine pärsib ettevõtlust Venemaal,“ lausus Ojuland.
Kõneledes majanduse masendavast olukorrast, selgitas Ojuland, et ettevõtlustegevuse tulu ei jõua lihtkodanikuni ei palga ega maksude toel pakutavate avalike teenustena ning riigistruktuurid näivad olevat pühendunud võimuladviku rikastamisele.
Ojuland viibis 11. märtsist kuni 13. märtsini visiidil Moskvas, kus pidas loengu Kõrgemas Majanduskoolis, kohtus Venemaa opositsioonipoliitikutega ning avas konverentsi „Valemid võitlemaks soolise ebavõrdsusega: rahvusvaheline kogemus.“
http://www.rosbalt.ru/main/2011/03/14/828205.html 

«Эксперт Северо-Запад»
Такие разные итоги

14.03.2011

06. märtsil toimusid Eestis Riigikogu valimised. Peamiseks tulemuseks oli see, et endise kuue erakonna asemel on praegu esindatud Riigikogus neli.
Riigikogu valimised võitis senine võimupartei Reformierakond eesotsas praeguse peaministri Andrus Ansipiga. Reformierakond sai 28,6 protsenti hääletest ning saab 33 mandaati 101-kohalises riigikogus.
Keskerakond sai valimistel 26, Isamaa ja Res Publica Liit 23 ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond 19 mandaati.
Üle parda jäid Vene Erakond Eestis, Eestimaa Rohelised ning Eestimaa Rahvaliit.
Keskerakonna esimees Edgar Savisaar kogus valimistel kõige rohkem hääli ehk 23 tuhat häält. Häälte arvult järgnes talle Reformierakonna esimees Andrus Ansip 19 tuhande häältega.
http://expert.ru/northwest/2011/10/takie-raznyie-itogi/

100 ТВ
«Эстония. Взгляд в прошлое на пути в будущее»

Анастасия Измайлова
11.03.2011 

Venemaa telekanali 100 TV saatele „Eesti. Pilk minevikku tuleviku teel“ andis eksklusiivintervjuud Eesti President Toomas Hendrik Ilves, kes tol ajal külastas Peterburi Jaani kiriku avanemist.
Ilves räägib oma Venemaal elanud vanaisast, oma poliitilisest karjäärist, eurole ülemineku põhjustest, kaubandusest Venemaaga, võitlusest korruptsiooniga jne.
Saadet kommenteerisid ka Vene-Balti meediakeskuse direktor ja Balti-ekspert Igor Pavlovski, Peterburi Riikliku Ülikooli professor Nikolai Meževitš, politoloog Dmitri Lanko, Eesti Kultuuriminister Laine Jänes ja politoloog ning Tartu Ülikooli professor Karmo Tüür.
http://www.tv100.ru/video/view/47178/

Утро.ru
Эстония выделит 200 тысяч евро для пострадавших от землетрясения в Японии
РИА "Новости"

Eesti välisministeerium eraldab Jaapanile maavärina ja sellele järgnenud tsunaami tõttu kannatanute abistamiseks 200 000 eurot.
Välisminister Urmas Paeti sõnul on Jaapan Eesti lähedane liitlane ja mõttekaaslane ning Eesti soovib katastroofis kannatanud Jaapanit keerulisel ajal toetada. Paet lisas ka, et Eestil on olnud alates katastroofijärgsest päevast valmisolek saata Jaapanisse pääste- ja otsingumeeskond (USAR) ning eksperte nii ÜRO kui Euroopa Liidu hindamismeeskondadesse.
http://www.utro.ru/news/2011/03/13/961763.shtml

Российская газета
Финны прорубят тоннель в Европу

Надежда Ермолаева
16.03.2011

Tallinna ja Helsinki linnavalitsused arutavad Tallinna ja Helsingi vahelise tunneli ideed (Tallsinki projekt), mis saab Peterburist Berliini transpordiühenduse osaks.
Oletatav Helsinki-Tallinna raudtee pikkus on 105 kilomeetrit, millest 56 kilomeetrit asub Läänemere põhja all. „Tallsinki“ tunneli ehitamisega läheb 10 kuni 15 aastat ning nõuab umbes paari miljardit eurot Euroopa Liidu fondidest.
Spetsialistide sõnul lühendab „Tallsinki“ tunnel kahekordselt Helsinki-Tallinna reisiaega ning veoste kohaletoimetamise kulud. 
http://www.rg.ru/2011/03/16/finlyandiya.html

Туризм.ру
Санкт-Петербург и Таллин свяжет паром

14.03.2011

Alates 03. aprillist 2011 avab laevafirma St Peterline 2011 regulaarse laevaliini Peterburg - Stockholm - Tallinn - Peterburg. Laevaliin hakkab külastama Tallinna Vanasadamat esialgu üks kord nädalas pühapäeviti ning liini teenindab Malta lipu all sõitev laev „Princess Anastasia“. Uus laevaliin aitab sõiduautodel ja veokeil vältida ummikuid ja pikki ooteaegu piiripunktides.
http://news.turizm.ru/estonia/19550.html

Дом Русского Зарубежья им. А.И. Солженицына
День Тартуского университета в Доме Русского Зарубежья им. А. Солженицына

16. märtsil toimus A. Solženitsõni nim. Vene Väliskogukonna Majas Moskvas Tartu Ülikooli päev.
http://www.bfrz.ru/?mod=news&id=517

Вечер «Ковчег хх века: Русское Слово в культуре Эстонии»

15. märtsil Moskvas toimus A. Solženitsõni nim. Vene Väliskogukonna Maja ja „Вышгород“ ajakirja toetusel „XX sajandi vrakk: Vene sõna Eesti kultuuris“ õhtu.
http://www.bfrz.ru/?mod=news&id=525

Интерфакс
Эстония просит США защитить от кибератак гражданскую инфраструктуру членов НАТО

10.03.2011 

USA küberväejuhatuse ülema kindral Keith B. Alexander’iga kohtumisel ütles President Toomas Hendrik Ilves, et peab esmatähtsaks NATO enda ja alliansile oluliste liitlaste võrkude ning tsiviilotstarbelise info-taristu kaitset. President Ilves nimetas lühinägelikuks, kui NATO keskenduks küberkaitses vaid alliansi ja liitlaste kaitsesüsteemidele.
Riigipea arvab, et NATO liikmed vajavad alliansi küberkilpi, mis ulatuks laiemale vaid kaitsevaldkonnaga seotud teemades.

Мэр Таллина Сависаар доволен, что в ходе выборов в парламент Эстонии его партия Центра выстояла под напором правых

11.03.2011

Tallinna linnapea Edgar Savisaare sõnul on kõige tähtsamaks riigikogu valimiste tulemuseks see, et Keskerakonna häving jäi ära.

Глава МИД Эстонии не хочет что-либо менять в отношениях с Россией, в том числе в вопросе пограничного договора

14.03.2011

Eesti Välisminister Urmas Paet ei taha midagi muuta Venemaaga suhetes, sh ka piirilepingu küsimuses.
Oma intervjuus Interfaksile ütles Paet, et koalitsiooniläbirääkimiste käigus ei arutleta Eesti-Venemaa suhete küsimust, kuna Eesti soovib häid suhteid kõikide oma naaberriikidega ja siin ei ole mille üle vaielda. 

Президент Эстонии отрицает попытку подвергнуть цензуре книгу о войне в Афганистане

16.03.2011

Presidendi kantselei lükkas kolmapäeval (16.03) tagasi väited nagu oleks president Toomas Hendrik Ilves üritanud tsenseerida Briti ajakirjaniku Toby Harndeni raamatut „Ülestõusnud surnud: Walesi kaardivägi ja tegelik lugu brittide sõjast Afganistanis,“ mis muuhulgas kirjeldas ka delikaatseid terviseandmeid Afganistanis haavata saanud ja langenud Eesti sõdurite kohta.